OÜ Agenor hagi Mittetulundusühingu Väike-Peetri külaselts vastu võla 1000 euro nõudes ning aktsiaselts ELVESO ja Mittetulundusühingu Väike-Peetri külaselts vastu solidaarselt võla 8000 euro nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. juuni 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Agenor apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
9000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) OÜ Agenor (registrikood 36604122720), seaduslik esindaja Ülar Teppo Kostja I (vastustaja I) Mittetulundusühing Väike-Peetri külaselts (registrikood 80284023), lepinguline esindaja Marge Rebane Kostja II (vastustaja II) aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975), seaduslik esindaja Indrek Metusa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta asja juurde menetlusosaliste poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid.
2.Jätta Harju Maakohtu 5. juuni 2020. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta OÜ Agenor kanda. Edasikaebamise kord
1(12)
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude suurus määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul peale otsuse jõustumist käesolevas asjas.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.11.07.2016 esitatud hagiavalduses ja selle täiendustes palub hageja välja mõista kostjalt I hageja kasuks 1000 eurot (06.03.2012 kuni vee-ettevõtte üleandmiseni kostjale II), kostjatelt solidaarselt 4000 eurot (alates vee-ettevõtte ülevõtmisest kostjalt I kuni 31.12.2012) ja 4000 eurot (01.01.2013-31.12.2013 eest). Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda.
2.Hageja tõi esile järgmised asjaolud: - 06.03.2012 sõlmisid kostja I ostjana ja hageja müüjana ettevõtte müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud (edaspidi leping I), millega müüja andis kostjale I üle vee-ettevõtte koos: a) 8 kinnistu/kinnistu mõttelise osaga; b) Väikese Martini tee, Peetri küla, Rae vald, Harju maakond asuvale kinnistule kantud isikliku kasutusõigusega müüja kasuks, mille esemeks on vee, sadevee ja kanalisatsioonitorustik; c) Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Peetrimetsa asuval kinnistul paikneva sadevee ja kanalisatsioonipumplaga seotud õigused ja kohustused; d) kõik lepingu sõlmimise hetkel (s.o 06.03.2012) kehtivad vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lepingud ja liitumislepingud, mis olid sõlmitud hageja ja kolmandate isikute vahel; e) kõik hageja ja AS Mõigu Ehituskoondis vahel 10.06.20102 aastal sõlmitud vee müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused. - kostja I kohustus tasuma hagejale 50% Läike tee 1 asuva kinnistu ja Tähnase tee 5 asuva kinnistu omanike poolt vee ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest makstavatest tasudest, millest on maha arvestatud liitumispunkti väljaehitamiseks tehtud otsesed kulud (lepingu I p 5.5); - kostja I kohustus tasuma hagejale 51% vee-ettevõtte netotuludest 3 aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest iga-aastaselt 30 päeva jooksul pärast majandusaasta aruande esitamist registriosakonnale, kuid seejuures mitte hiljem kui 30 päeva jooksul pärast majandusaasta aruande esitamise jaoks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist (lepingu I p 5.6). - 21.08.2012 sõlmisid kostjad notariaalse lepingu (edaspidi leping II), millega kostja I kohustus kostjale II üle andma: a) lepingu esemeks oleva vee-ettevõtte hiljemalt 01.10.2012, s.o sadeveetrassi ja veevarustus ja kanalisatsioonitorustiku koos selle oluliste osade ja päraldistega 4 kinnistul; b) veevarustuse ja kanalisatsioonitorustiku koos selle oluliste osade ja päraldistega, mis asub Peetri alevikus Väikese Martini tee 3 – Kelgumäe tänav – Kaabli tn 25 – Peetri II – Kraavipealse
2(12)
tänav – Kelgumäe tn 47 – Kelgumäe tn 45 -Väikese Martini tee – Tähnase põik ning asub ka osaliselt lepingu punktides 1.1.1 kuni 1.1.4 nimetatud kinnistutel. Lepinguga II on kostja II kostjalt I üle võtnud organisatoorselt terviklikuks üksuseks oleva veeettevõtte ning teostab iseseisvalt majandustegevust lepingu esemega ehk vee-ettevõttega. Perioodi 06.03.2012 kuni vee-ettevõtte üleandmiseni kostjale II on lepingu I järgi kohustatud isikuks kostja I. Alates vee-ettevõtte üleminekust kostjale II on kohustatud isikuks kostja II, kusjuures solidaarvastutust kannab kostja I. Hageja ja kostja I vaheline leping on näilik. Kostjate vastuväited
3.Kostja I palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja I on mittetulundusühing, mis on moodustatud Rae valla Kelgumäe, Tähnase põik ja Kraavipealse tänava kinnistute omanike poolt vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkemise vältimiseks ja teiste nimetatud kolme tänava hageja ehitatud kommunikatsioonide (tänavavalgustus, tänavad) Rae vallale üleandmise tagamise. Kostja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - hagejale kuulusid kinnistute ala vee- ja kanalisatsioonitrassid, hageja ostis vett AS-ilt Mõigu Ehituskoondis; - leping I sõlmiti hageja pankrotimenetluses korraldatud enampakkumisel 06.03.2012; - hageja andis lepingu I eseme valduse kostjale I üle 09.03.2012 ja sellest päevast alustas kostja I veemajandusega tegelemist; - valduse saamisel selgus, et veetrassist kaob ca 200-300 m3 ühes kuus vett ning vormistamata on mitmed asjaõiguskokkulepped trassialuse maa omanikega; - kostja I ainuke sissetulek selliste kulutuste katmiseks oli vee- ja kanalisatsiooniteenuse arvetele lisatav nn abonenttasu, mille seaduslikkuse osas algatas Konkurentsiamet järelevalvemenetluse; - olukorra lahendamiseks andis kostja I soetatud veemajanduse üle kostjale II, kellega sõlmiti 21.08.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise ja isikliku kasutusõiguse üleandmise leping, tehti kinnistamisavaldus ja sõlmiti asjaõiguselepingud (leping II); - kostja II alustas vee- ja kanalisatsioonitrassidega opereerimist 01.10.2012. - kostja I aktiivne majandustegevus toimus perioodil 06.03.2012-30.09.2012; - kostjal I on puhaskasumi asemel tekkinud kahjum; - hageja nõuded kuni 30.06.2012 eest tasu saamiseks on aegunud.
5.Kostja II palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Lepinguga II sai kostja II õiguse kasutada lepingus märgitud kinnistuid ja nendega seotud tehnovõrke ehk vara isikliku kasutusõiguse alusel. Tegemist ei ole olnud organisatsiooniliselt tervikliku ettevõtte või selle osa üleminekuga omandajale. Kostja tugines järgmistele asjaoludele: - kostjale II ei ole seoses lepinguga II üle tulnud mitte ühtegi töötajat; - kostja II sai vaid torustike kasutamise õiguse; - torustik kui materiaalne vara ei ole majandusüksus;
3(12)
- torustike kaudu teenuste osutamiseks kasutas kostja II alates oma tegevuse algusest 01.10.2012 oma töötajaid, teenuse tingimusi, lepinguid, hinnakirja ja muid tal juba varasemalt olemas olnud ressursse; - mingeid nõudeid, kohustusi ega käibevara lisaks torustike kasutusõigusele kostjale II üle ei antud; - hageja ja kostja I poolt varasemalt opereeritud torustik on kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tõttu kostja II ühisveevärgi ja –kanalisatsioonivõrgu osa; - kogu kuluarvestus on kostja II tegevuspiirkodade osas Rae vallas summeeritud ning ühisesse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrku seotud eri geograafiliste piirkondade osas eraldi raamatupidamisarvestust ei peeta; - hageja nõudesumma on tõendamata. Lepingu I p-S 5.6 on sätestatud täiendava hinna tasumise kokkulepe, mida saab nõuda vaid lepingupartnerilt, mitte ettevõttega seotud kohustus VÕS § 182 lg 2 tähenduses. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohus tuvastas asja lahendamisel järgmised asjaolud: - hageja ja kostja I sõlmisid 06.03.2012 aastal lepingu I; - lepingu p.5.5. kohaselt kohustus kostja I tasuma osaühingule Agenor 50 % Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Läike tee 1 asuva kinnistu ja Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Tähnase tee 5 asuva kinnistu omanike poolt vee ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest makstavatest tasudest, millest on maha arvestatud liitumispunkti väljaehitamiseks tehtud otsesed kulud; - lepingu p.5.6. kohaselt kohustus hageja tasuma müüjale 51% vee-ettevõtte netotuludest 3 aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest, tasudes nimetatud summad iga-aastaselt kolmekümne päeva jooksul pärast majandusaasta aruande esitamist registriosakonnale, kuid seejuures mitte hiljem kui 30 päeva jooksul pärast majandusaasta aruande esitamise jaoks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist; - 21.08.2012 aastal sõlmisid kostjad lepingu II, millega kostja I andis kostjale II isikliku kasutusõiguse alusel üle lepingu esemeks olevad rajatised, s.o vee-ettevõtte 01.10.2012 aastal; - kostja I 01.07.2012-30.06.2013 ja 01.07.2013-30.06.2014 majandusaastate netotulemiks on olnud kahjum; - äriregistrisse esitatud ja seal avalikult kättesaadavate kostja I majandusaastate kohaselt on kostjal I perioodi 01.07.2011-30.06.2012 puhaskahjum - 2714 eurot, 01.07.2012-30.06.2013 puhaskahjum – 7721 eurot, 01.07.2013-30.06.2104, puhaskahjum - 2477 eurot, 01.07.201430.06.2015 puhaskahjum - 1233 eurot. Maakohus viitas lepingu näilikkuse küsimuse lahendamisel TsÜS § 89 lg-tes 1-3, § 84 lg-s 1, VÕS § 1028 lg-s 1 sätestatule. Hageja toodud asjaolude põhjal puudub alus väita, et pooltel ei olnud vee-ettevõtte võõrandamise tahet. Hageja ei ole esile toonud, et pooled oleksid tahtnud jätta mulje vee-ettevõtte müügilepingu sõlmimisest või varajanud muud lepingut. Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud hageja väide, et hageja ja kostja I vahel 06.03.2012 sõlmitud leping võiks oleks tühine. Kostja I aegumise vastuväite lahendamisel viitas maakohus TsÜS § 135 lg-tes 1 ja 2, § 136 lgtes 2 ja 8, § 137 lg-s 1, §-s 142, 146 lg-s 1, § 147 lg-tes 1 ja 3 sätestatule. Maakohus tuvastas seoses sellega järgmised asjaolud:
4(12)
- kostja I esitas äriregistrile oma majandusaasta aruande perioodi 01.07.2011-30.06.2012 ja perioodi 01.07.2012-30.06.2013 kohta 02.03.2015 ning perioodi 01.07.2013-30.06.2014 ning 01.07.2014-30.06.2015 kohta 04.05.2016; - kostja majandusaasta algab 01.07. ja lõpeb 30.06.; - kostjal I oli kohustus esitada 06.03.2012-30.06.2012 majandusaasta aruanne hiljemalt 31.12.2012; - kostja I oleks pidanud hagejale tasuma lepingu järgi saada oleva summa hiljemalt 30.01.2013; - lepingu II lisa 5 kohaselt on kostjale II üle läinud kliendid (I kd t.l 148-150). Tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab 2013. aasta lõppemisest, mil nõue on muutunud sissenõutavaks. Kuna hageja nõude aegumistähtaeg lepingu 5.6. alusel 06.03.2012-30.06.2012 majandusaasta aruandest tulenevate tasude nõudmiseks algas 2013. aasta lõppemisest, siis järgmisest päevast 01.01.2014 hakkas kulgema hageja nõude aegumise tähtaja arvutamine kostja I vastu. Seega kolmeaastast hagi aegumise tähtaega arvutades tulnuks hagejal kahju hüvitamise nõue kostjate vastu esitada hiljemalt 31.01.2017 kell 24.00. Kuna hageja on hagi kohtusse esitanud 11.07.2016, siis ei ole tõendatud kostja I väide, et hageja nõuded kuni 30.06.2012 eest on aegunud. Maakohus tuvastas, et kostja I on oma liikmete huvides tegutsev mittetulundusühing, mis tegeleb lisaks veevarustus ja kanalisatsiooniga seotud korralduslikele küsimustele muude tegevustega, millega seoses kostjal on samuti kulusid ja mis kajastuvad kostja I majandusaastaaruannetes. Kuna pooled on sidunud tasu maksmise majandusaasta aruande esitamisega, siis on pooled silmas pidanud just majandusaasta aruandes kajastatavat kasumit või kahjumit. Kostja I on veenvalt põhistanud, et alates 01.07.2012-29.02.2013 on kostjale I veemajandusega seotult laekunud 16 498,56 eurot ja kostjal I on olnud seoses veemajandusega seotud kulusid kokku 22 406,16 eurot (I kd, tl 139-140). Hageja ei tõendanud oma väiteid, et kostja on perioodil 06.03.2012-30.09.2012 teeninud vee-ettevõtte majandamisega kasumit, millest kostja I oleks kohustatud tasuma hagejale 51% s.o. 1000 eurot. Maakohus tuvastas 21.08.2012 lepingu II sõlmimise kostjate vahel, millega kostja I kohustus andma kostjale II üle lepingu esemeks olevad rajatised hiljemalt 01.10.2012. Vaidluse lahendamisel viitas maakohus VÕS § 180 lg-tele 1 ja 2, § 182 lg-le 5, § 183 lg –le 1, §-le 185, TsÜS §-le 661 ja Riigikohtu praktikale (RKTKo 3-2-1-113-11 p 47, 3-2-1-129-11 p 11). Pooled ei vaidle, et kostja I on vahendanud oma klientidele vee- ja kanalisatsiooniteenust kolmandalt isikult. Sellise vahendamise eesmärgiks ei saa olla kasumi teenimine ja majanduslik kese, sest see oleks vastuolus mittetulundusühingu olemusega ja konkreetselt kostja I põhitegevusega. Asjaolu, et kostja I on omandanud hagejalt 06.03.2012 vee-ettevõtte ostumüügi lepinguga torustikud ei tõenda, et kostjal I oleks selle lepingu sõlmimisel olnud eesmärgiks midagi muud, kui tagada oma liikmetele vee- ja kanalisatsiooniteenuse vahendamine, mitte aga iseenesest kasumi teenimine. MTÜ põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Vee-ettevõte ei oleks saanud olla vajalik kostja I majandustegevuseks. Kostja I mittetulundusühinguna esindas oma liikmeid ja vahendas vee- ja kanalisatsiooniteenuse müüki oma liikmetele. Kostja II äriühinguna, kelle eesmärgiks on
5(12)
kasumit teenida, osutab oma klientidele vee- ja kanalisatsiooniteenust. Isegi kui nimetada kostjate tegevust majandustegevuseks, ei ole kostja II üle võtnud kostja I tegevust. Vaid torustike üleandmist ei saa pidada mingiks kogumiks, mida nimetada ettevõtteks ja mis iseseisvalt saaks kanda mingit majanduslikku eesmärki. Kostja II müüb klientidele vahetult vee- ja kanalisatsiooniteenust. Seega kliendid ei ole kostjale II üle läinud selliselt, et kostjaga II oleks lepingulised suhted samasugused kui kostjaga I. Torustike võõrandamisega seonduvalt klientide üleminek ei ole vee- ja kanalisatsioonisüsteemi üleandja ja/või vastuvõtja vaba valik, mis tõendaks iseenesest ettevõtte üleminekut, sest vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) § 7 lg 1 järgi on torustikega ühendatud klientide õigus nõuda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse osutamist torustikke omava või valdava isiku ehk vee-ettevõtja kohustus neid teenuseid pakkuda. ÜVVKS § 7 lgtest 6 ja 7 tulenevalt on keelatud vee-ettevõtte klientidele teenuse osutamise katkestamine isegi juhul, kui senine vee-ettevõtja soovib tegevust lõpetada ja/või oma vara üle anda teisele veeettevõttele. Seega on põhistatud kostja II väide, et kui kostja I kui ka kostja II näol olnud erinevatel ajahetkedel tegemist vee-ettevõtjatega, siis nad ei oleks saanudki keelduda torustikega liitunud isikutele teenuse pakkumisest. Maakohus tuvastas, et kostja kostja II müüb vee-ettevõtjana kõikidele Rae valla klientidele teenuseid oma üldkehtiva hinnakirja alusel ning vastavalt ÜVVKS ja Rae valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja tingimustele. Kostja II on võtnud kostjalt I vee-ettevõtte isikliku kasutusõiguse alusel ja pole saanud kostja I kliente muudel tingimustel, kui kostja II enda kehtestatud hinnakirja alusel vastavalt ÜVVKS ja Rae valla ühiveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja tingimustele. Kostja II on veenvalt põhistanud, et vee- ja kanalisatsiooni teenuse osutajana on tema ise sõlminud kõik lepingud oma klientidega. Lepingu II lisa 6, mille kohaselt on kostjale II üle antud vee-ettevõttega seotud lepingud ja dokumentatsioon, ei tõenda nende lepingute alusel õiguste ja kohustuste üleminekut kostjalt I kostjale II. Kostjate juriidilised aadressid on erinevad, kostjatega seotud isikud ei ole kattunud, sh ei ole kostjast I üle läinud kostjale II ei juhtimist ega töötajaid, kostja I ei ole andnud üle kostjale II oma vee-ettevõtte majandamisega seotud oskusi. Kostja II ei ole üle võtnud kostja I vee-ettevõtet kui majandusüksust, mille kaudu oleks kostja I tegutsenud. Seetõttu ei ole kostjale II üle läinud lepingust I tulenevad kostja I kohustused ning kostja I ei vastuta solidaarselt kostjaga II täitmata kohustuste eest. TsMS § 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
7.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda. Kohus ei ole hinnanud kõiki hageja väiteid ega esitatud tõendeid. Kostjad ei ole oma väidete tõendamiseks tõendeid esitanud. Ekslik on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud, et poolte ühine tahe lepingu sõlmimisel oleks olnud suunatud vee-ettevõtte majandamisest saadava tulu jagamisele. Kasumi jagamise kokkulepe tuleneb otsesõnu lepingu p 5.5. ja 5.6. ning tegemist on tehingu hinna ühe osaga - kokku lepiti hinna kujunemise mudel.
6(12)
Kostjad ei esitanud kohtule tõendeid, millest tulenevalt oleks vee-ettevõtte majandamine olnud kahjumis. Kohus keeldus nõudmast välja tegelikku majandamist kajastavate dokumentidena kostjate pangaväljavõtteid. Avalikud majandusaasta aruanded on ilmselt tahtlikult eksitavad. Sellele viitavad kostja I majandusaasta aruannete mitteklappimine eelmise aasta saldoga, ebamõistlikud kulud, kostja II bilansi suurenemine vee-ettevõtluse omandamise järgselt summas 2 800 000 eurot. Maakohtu otsuse kohaselt ei olnud leping I näiline ehk tühine. Samas asus maakohus seisukohale, et kostjal I ei olnudki tegelikult eesmärki tulu teenida. Otsus on selles osas vastuoluline. Maakohus leidis põhjendatult, et kuna pooled on sidunud tasu maksmist majandusaasta aruande esitamisega, oli poolte jaoks oluline saada majanduslik tulem, s.o netotulu või puhaskasum just majandusaastaaruandest arvestatuna. Selline asjaolu on loogiline, sest: - tegelikkuses võõrandas hageja kostjale I ka kinnistu Väikese-Martini, suurusega 3053 m2, mis oli juba detailplaneeringus ja varasemates kokkulepetes kohaliku omavalitsusega potentsiaalne ärimaa turuväärtusega ca 750 000 eurot; - samuti anti ära kostjale I Kelgumäe 45/Väikese Martini 3, mis oma olemuselt saab olla ridamaja alune krunt väärtusega ca 80 000 eurot; - samuti on lepingus I sätestatud, et kasumit tuli jagada hagejaga vaid 3 aasta jooksul, ent võõrandatud taristu ja kaasuvate õiguste kestvus on sisuliselt igavene. Kuigi lepingus II justkui keelatakse suurt osa liitumistasusid üldse klientidelt küsida, on kostjal II õigus koguda klientidelt liitumistasusid hageja rajatud taristuga liitumise eest vastavalt seadusele. Hageja on kulutanud ca 300 000 eurot nende rajamiseks. Hageja oli kohustatud rajama mahuka, tavapärasest märkimisväärselt kallima taristu ja ootama, millal keegi klientidest sellel alal ükskord liituda soovib, kliendid aga teenisid sel ajal igalt eurolt omakapitalis minimaalselt 25% tulu, mis on Eesti keskmine. Kostja II on kogunud liitumistasusid, millistest 49% oli kostjal II endale jätta, ent 51% oleks õiglane hagejale viivitamatult üle kanda. Esmalt tuleb kostjate võlgnevuse arvutuskäik välja selgitada, seejärel on võimalik võlgnevuse suuruse arvutamine ja alles seejärel hagi eseme suurendamine. Menetlusosalised ja kohus on korduvalt käsitanud vaidlusalust majandusüksust kui ettevõtet. Kohus pole arvestanud mitmete hageja tõenditega. Hageja ei tea, millised tõendid eemaldas kohus antud asjast, nimetades otsuses vaid köiteid ja lk numbreid. Vastus apellatsioonkaebusele
7.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7(12)
9.Maakohus on tuvastanud järgmised olulised asjaolud, mille üle puudub vaidlus ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - hageja ja kostja I sõlmisid 06.03.2012 aastal lepingu I; - lepingu I p.5.5. kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale 50% Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Läike tee 1 asuva kinnistu ja Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Tähnase tee 5 asuva kinnistu omanike poolt vee ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest makstavatest tasudest, millest on maha arvestatud liitumispunkti väljaehitamiseks tehtud otsesed kulud; - lepingu p.5.6. kohaselt kohustus kostja I tasuma müüjale 51% vee-ettevõtte netotuludest 3 aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest, tasudes nimetatud summad iga-aastaselt kolmekümne päeva jooksul pärast majandusaasta aruande esitamist registriosakonnale, kuid seejuures mitte hiljem kui 30 päeva jooksul pärast majandusaasta aruande esitamise jaoks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist; - 21.08.2012 aastal sõlmisid kostjad lepingu II, millega kostja I andis kostjale II isikliku kasutusõiguse alusel üle lepingu esemeks olevad rajatised, s.o vee-ettevõtte 01.10.2012 aastal; - lepingu II lisa 5 kohaselt on kostjale II üle läinud kliendid; - kostja I 01.07.2012-30.06.2013 ja 01.07.2013-30.06.2014 majandusaastate netotulemiks on olnud kahjum; - äriregistrisse esitatud ja seal avalikult kättesaadavate kostja I majandusaastate kohaselt on kostjal I perioodi 01.07.2011-30.06.2012 puhaskahjum - 2714 eurot, 01.07.2012-30.06.2013 puhaskahjum – 7721 eurot, 01.07.2013-30.06.2104, puhaskahjum - 2477 eurot, 01.07.201430.06.2015 puhaskahjum - 1233 eurot; - kostjate juriidilised aadressid on erinevad, kostjatega seotud isikud ei ole kattuvad, kostjast I ei ole üle läinud kostjale II ei juhtimist ega töötajaid, kostja I ei ole andnud üle kostjale II oma vee-ettevõtte majandamisega seotud oskusi. I
10.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja I ei andnud kostjale II üle ettevõtet või selle osa. Kostja I on selgitanud, et ajendiks hagejalt vee-ettevõtte soetamisel oli kostja I liikmetele vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise katkematu vahendamine ja oma liikmete esindamine oli kostja I põhitegevuseks.
10.1.Ettevõtte üleminek eeldab teatud varakogumi (ettevõttega seotud asjad, õigused, kohustused, lepingud) kas täielikku või osalist üleminekut teisele isikule, kes jätkab tegevust samal tegevusalal sama varakogumi baasil.
10.2.Lepingu I p-ga 1.1.2. (I kd, tl 9-32) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et hageja võõrandas kostjale ettevõtte, mille hulka kuulus ka isiklik kasutusõigus vee-, sadevee- ja kanalisatsioonitorustikule. Sama isikliku kasutusõiguse andis kostja I lepingu II p 1.4.2 alapunkt 3 ( I kd, tl 37-51) alusel üle kostjale II.
10.3.Hageja on toonud esile lepingute I ja II esemete kattuvuse võrdlustabelis (I kd, tl 164). Tabeli näol on tegemist hageja seletusega, kuid sellest nähtuvalt on hageja põhistanud ja lepingutega ka tõendanud, et mõlema lepinguga anti üle 4 kinnistut, mis olid seotud veevarustuse ja kanalisatsiooni rajatisega, 1 ehitusregistrisse kantud tehnorajatis ja kohustus välja ehitada Tähnase tee 8 liitumispunktid hiljemalt 01.06.2013. Samuti kohustus kostja II lepinguga II kostja I ees tagama lepingu lisas 5 märgitud kinnistute suhtes veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise jätkamise tabelis toodud mahus ilma täiendavaid liitumistasusid või lepingu sõlmimise tasusid nõudmata; lepingu II p-s 5.6. leppisid kostjad
8(12)
kokku kostja II kohustuses kinnistutel paiknevat rajatist opereerida ning võtta üle kõik veeettevõtja kohustused kostja I hallatavas piirkonnas.
10.4.Kostja II tegeleb sama valdkonnaga, kasutab oma süsteemi integreerituna sama vee- ja kanalisatsioonitorustikku ning taristut, talle on üle läinud kostja I isiklik kasutusõigus, kliendid ja kohustus ehitada välja Tähnase 8 liitumispunkt, kohustus opereerida vee- ja kanalisatsioonirajatist. Tegemist ei ole üksnes torustiku üleandmisega nagu maakohus leidis.
10.5.Vaidluse lahendamisel ei oma määravat tähendust asjaolul, et kostja I vahendas klientidele vee- ja kanalisatsiooniteenuse müümist kolmandalt isikult. Kostjale II on üle läinud ka kostja I ettevõttega seotud õigused, kohustused, kliendid sellisel viisil, et ettevõtte üleandja on lõpetanud oma tegevuse üleantud ettevõtte suhtes ja ettevõtte omandaja jätkab majandustegevust samade õiguste, kohustuste ja kliendibaasi alusel. Kolleegiumi hinnangul saab nimetatust järeldada ettevõtte või vähemalt selle osa (VÕS § 185 mõttes) üleminekut kostjalt I kostjale II.
10.6.Asjaolu, et kostja I on mittetulundusühing või vara on kostja I võõrandanud kostjale II või kostja kasutusse tähtajatult andnud tasuta, ei välista ettevõtte üleminekut VÕS § 180 lg 1 mõistes. Ettevõtte ülemineku korral võib kohustustehing olla ka rahatu. Vaidluse lahendamisel ei oma tähendust asjaolu, kas hagejalt vee-ettevõtte omandamisel oli kostja I eesmärgiks kasumi teenimine või mitte.
10.7.Kostjate I ja II vahel ei ole tegemist ettevõtte üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 181), vaid ettevõte või käitis on üle antud tehinguga. Asjaolu, et hageja ja kostja I ei saanud olla veeettevõtjad ÜVKS järgi või kostja I ja II ei oleks saanudki keelduda torustikega liitunud isikutele teenuse pakkumisest, ei oma tähendust tsiviilõigusliku vaidluse lahendamisel käesolevas menetluses. Samuti ei oma tähendust, millise hinnakirja alusel kostja II klientidele teenuseid osutab. II
11.Järgnevalt tuleb vastata küsimusele, kas kostjale II läks VÕS § 182 lg 2 alusel üle kostja I kohustus tasuda hagejale vee-ettevõtte ostuhind.
11.1.Riigikohtu praktika kohaselt on ettevõtte üleandmise aluseks VÕS § 180 lg 1 esimese lause järgi selleks kohustav võlaõiguslik leping ettevõtte üleandja ja omandaja vahel. Ettevõtte üleandmisel kehtib üldiselt spetsiaalsuspõhimõte, st VÕS § 182 lg 1 esimese lause järgi antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Kui selliselt on üle antud ettevõtte majandustegevusega seotud põhiline vara (ettevõtte tuum), lähevad seaduse jõul VÕS § 182 lg 2 järgi üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, sh lepingutest tulenevad kohustused. Selliselt tagatakse esmalt, et põhilise majandustegevusega kaasnevad lepingud saaks üle anda lihtsamalt ega oleks vaja teise lepingupoole nõusolekut. Teisalt välditakse sellega n-ö ebameeldivate lepingute ja kohustuste üle andmata jätmist ettevõtte ülevõtjale, millega lahutataks vara kohustustest. Selliselt on VÕS § 182 lg 2 alusel lepingute ja kohustuste ülemineku näol tegemist erilise üldõigusjärgluse juhtumiga, kus samas jääb VÕS § 183 lg 1 alusel solidaarselt vastutama ka ettevõtte üleandja (vt Riigikohtu 22. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 47).
11.2.Seda arvestades lähevad ettevõtte ülemineku korral ettevõtte omandajale seaduse jõul üle ka ettevõttega seotud kohustused. Kui kostjale I kuulus vee-ettevõte, mis läks üle kostjale II,
9(12)
olidki kõik vee-ettevõttega seotud kohustused kostja I kohustused, sest ettevõte kui selline ei ole iseseisev õiguste ja kohustuste kandja. Ettevõte on TsÜS § 661 järgi majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb.
11.3.VÕS § 182 lg 2 järgi on oluline üksnes see, et kohustus oleks seotud ettevõttega. Ettevõttega saavad olla seotud sellised kohustused, mis on võetud ettevõtte hulka kuuluvate asjade või õiguste omandamiseks. Samamoodi saab ettevõtte hulka kuuluda kohustus tasuda ettevõtte tervikuna omandamise eest ostuhind.
11.4.Maakohus tuvastas, et lepingu I p 5.5. kohaselt tuli ostjal tasuda 50% kahe lepingus mainitud kinnistu omaniku poolt vee ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest makstavatest tasudest, millest on maha arvestatud liitumispunkti väljaehitamiseks tehtud otsesed kulud. Seega on oma olemuselt tegemist ettevõtte hulka kuuluva kohustusega.
11.5.Maakohus tuvastas, et lepingu I p.5.6. kohaselt kohustus kostja I tasuma müüjale 51% vee-ettevõtte netotuludest 3 aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Ka nimetatud kohustus on oma olemuselt ettevõttega seotud ja selle hulka kuuluv. III
12.Järgnevalt tuleb vastata küsimusele, kas ettevõtte võõrandamise hinna maksmise kohustus, mille täitmist hageja kostjatelt I ja II nõuab, on kostjate solidaarkohustus hageja ees.
12.1.VÕS § 183 lg 1 I lause kohaselt vastutab enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga.
12.2.Kuna lepingu p-dest 5.5. ja 5.6. tulenevad tasu maksmise kohustused tekkisid tulevikus, said need muutuda sissenõutavaks kostja I suhtes peale lepingu I sõlmimist ja alates lepingu II sõlmimisest vastutavad kostjad kohustuste eest solidaarselt.
13.Hageja tõi menetluses esile, et tal puuduvad andmed kostjate rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks ja esitas taotluse kostjalt erinevate andmete väljanõudmiseks.
13.1.Hageja taotluse andmete väljanõudmiseks jättis maakohus põhjendatult rahuldamata. Hageja palus esitada kostjate müügi mahud ja maksumused, klientidelt saadud liitumistasud, kostjalt II ka lisateenuste tasud. Hageja on väitnud, et loetletud tõendite alusel on hagejal võimalik määrata nõutava summa suurus. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole põhistanud, milliseid hageja faktiväiteid peaksid kogutavad andmed tõendama. Kohus ei saa hakata koguma tõendeid, mille põhjal saaks hageja hakata kujundama oma faktiväiteid ja nõudeid, sh uusi esitatavaid nõudeid vastaspoole suhtes.
13.2.Maakohus märkis siiski ebatäpselt, et kostja peab tõendama poolte ühist tahet lepingu p
5.5.ja 5.6. alusel määratava tasu arvestamisel. Selliselt hageja tõendamiskoormust määratledes võis hageja jääda ebamäärasesse olukorda, kui vastavaid kokkuleppeid ei sõlmitud. On võimalik, et pooled selliseid läbirääkimisi täpsemast arvestuse alustest enne lepingu sõlmimist ei pidanud, sest vastasel korral oleks hageja või kostja I sellele tuginenud.
13.3.Ringkonnakohus palus hagejal selgitada, kas pooled arutasid, kuidas peaks toimuma lepingu p 5.6 tasumisele kuuluva summa arvestamine, kui kohustatud isik majandusaastaaruannet ei esita või kui tal kasumit ei ole; kes pidi tasumisele kuuluva summa
10(12)
välja arvestama, milliste dokumentide/andmete alusel ja mis tähtajaks. Kui sellistes asjades kokku ei lepitud, palus ringkonnakohus hagejal selgitada, kuidas tuleks mõistliku isiku seisukohast lepingu punkti 5.6. alusel vastav tasu kindlaks määrata. Teisisõnu peaks hageja selgitama, mis on sellise ettevõtte netotulu arvestamise aluseks. Hagejal tulnuks seejuures selgitada, kuidas toimus varasemalt, s.o enne väidetavat ettevõtte üleminekut, netotulu arvestamine: milliste algandmete alusel seda tehti (nt kas lähtuti trassiga liitunud majapidamiste arvust, nende makstud liitumis- ja/või muudest tasudest), milline oli eelneval perioodil osutatud teenuste maht, millise hinnaga seda kui paljudele isikutele osutati ja millised konkreetsed kulud sellega kaasnesid. Hagejal tulnuks esile tuua konkreetne arvestuskäik ja näidata sellega ära tasu arvestus. Seejärel tulnuks hagejal esile tuua ja põhistada, milliseid nendest andmetest ei ole tal praegu, et lepingu I p-des 5.5. ja 5.6. kokkulepitud tasu kindlaks määrata. Kui andmed on hagejale teada (nt kinnistute või majapidamiste arv) või leitavad avalikest allikatest, ei ole hagejal vajadust välja nõuda neid kostjatelt ja tal tuleks tasu suurus ise kindlaks määrata.
13.4.Hageja täpsustas lepingu p-s 5.5. reguleeritud tasu osas, et Tähnase tee 5 omanik tasus kostjale II 4881,70 eurot. Hageja tõi esile ja põhistas, et tal ei ole lepingu I p-s 5.5. kokkulepitud tasu kindlaksmääramiseks vajalikke andmeid Läike tee 1 kinnistuga seoses (mis on kinnistuga toimunud ja kui suures osas on tasutud liitumistasusid).
14.Ringkonnakohus selgitas seejärel kostjatele, et Läike tee 1 kinnistuga seoses pöördub tõendamiskoormus ümber ja vastavad andmed/tõendid tuleb esitada kostjatel. Kostjad said esitada seisukohad ka hageja muude väidete kohta.
14.1.Kostja I tõi esile, et on Läike tee 1 seonduva tasu osas on vastanud hagejale juba 06.06.2012 ja 01.02.2015. Ringkonnakohus loeb 01.02.2015 vastusega hageja pretensioonile (I kd, tl 92-93) tõendatuks, et kostja I informeeris hagejat asjaolust, et kostjale I ei laekunud Läike tee 1 liitumisest tasu ja Tähnase tee 5 osas kostja I lepingut ei sõlminud. Kostja I esitatud 06.06.2012 kirjast pankrotihaldurile nähtub, et kostja I informeeris hageja pankrotihaldurit juba 06.06.2012, et Läike tee 1 kinnistu liitumistasu on tasutud OÜ Maksivara poolt ja täiendava liitumistasu nõudmiseks alust ei ole. Seega puudub alus rahuldada hageja nõuet kostjate vastu lepingu I p-st 5.5 tuleneva Läike tee 1 liitumistasuga seoses.
14.2.Apellatsioonimenetluses kostja II poolt esitatud kohtuotsusega tsiviilasjas 2-15-8191 loeb ringkonnakohus tõendatuks, et hageja ja kostja I vahel on toimunud kohtuvaidlus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asjas, milles on täitedokumendiks olnud leping I ja vaidlusaluseks küsimuseks hageja õigus nõuda lepingu p-st 5.5. tuleneva liitumistasu maksmist. Jõustunud kohtuotsusega samade poolte vahel on tuvastatud, et Läike tee 1 osas on nõue aegunud ja rahuldatud on kostja I nõue hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
15.Hageja on selgitanud 09.10.2020 menetlusdokumendis, et Tähnase tee 5 omanik tasus kostjale II 2013 kevadel 4881,70 eurot. Tähnase tee 5 liitumistasu saamist 4881,70 euro ulatuses on kinnitanud kostja II apellatsioonimenetluses. Samas leiab kostja II, et hageja ei ole maakohtu menetluses seoses Tähnase tee 5 liitumistasuga kostjatele mingeid nõudeid esitanud. Kolleegium ei nõustu kostja II seisukohaga. Hageja on nõudnud kostjatelt solidaarselt perioodi 01.01.2013-31.12.2013 eest 4000 euro tasumist nii lepingu I p-dele 5.5. kui 5.6 tuginedes.
15.1.Siiski tuleneb lepingu 5.5 sõnastusest, et hagejale tuleb tasuda 50% Tähnase tee 5 asuva kinnistu omanike poolt vee ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest makstavatest tasudest,
11(12)
millest on maha arvestatud liitumispunkti väljaehitamiseks tehtud otsesed kulud. Rahalise kohustuse suurust ei ole ringkonnakohtul võimalik kindlaks määrata, kuna teada ei ole liitumispunkti väljaehitamiseks tehtud otsesed kulutused. Ringkonnakohtu 25.09.2020 kirjast tehtud ettepanekule selgitada, kuidas tuleks lepingu p 5.5. alusel tasu suurus kindlaks määrata ja esitada vastavad andmed, kuidas see toimus varasemalt, ei ole hageja vastanud. Hagejale kui endisele teenuse osutajale ja kõikidest asjaoludest teadlikule ettevõtjatele ei tohtinuks see valmistada raskusi.
15.2.Lepingu p 5.6. alusel tekkiva tasumise kohustuse osas leidis hageja, et lähtuda tuleb majandusaasta aruannetes esitatud netotuludest ja esitas kostja II 2012-2014 majandusaasta aruanded. Maakohus tuvastas, et äriregistrisse esitatud ja seal avalikult kättesaadavate kostja I majandusaastate kohaselt on kostjal I perioodi 01.07.2011-30.06.2012 puhaskahjum - 2714 eurot, 01.07.2012-30.06.2013 puhaskahjum – 7721 eurot, 01.07.2013-30.06.2104, puhaskahjum - 2477 eurot, 01.07.2014-30.06.2015 puhaskahjum - 1233 eurot.
15.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et kostja on perioodil 06.03.2012-30.09.2012 teeninud vee-ettevõtte majandamisega kasumit, millest kostja I oleks kohustatud tasuma hagejale 51% s.o. 1000 eurot.
15.4.Hageja ei ole tõendanud ka seda, et kostja II oleks alates vee-ettevõtte ülevõtmisest kostjalt I kuni 31.12.2012 ja perioodil 01.01.2013-31.12.2013 teeninud kummalgi perioodil kasumit seoses kõnealuse ettevõtte/käitise üleminekuga. Puudub vaidlus, et kostja II tegevus on laiem ja kostja II integreeris kostjalt I saadud ettevõtte oma ettevõttesse. Hageja ei ole esile toonud, milliste andmete alusel saaks määrata, millist netotulu teenis kostja II üleläinud ettevõtte kaudu. Seetõttu ei ole võimalik rahuldada ka hageja nõuet kostjate vastu solidaarselt lepingu p 5.6 alusel saadud tasude väljaandmiseks. Kostja II 2012-2014 majandusaasta aruannete alusel vastavat tulu välja arvestada pole võimalik ja hageja pole seda ka teinud.
16.Kokkuvõttes on maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise kohta põhjendatud. IV
17.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
18.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
19.TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.