OÜ Agenor hagi Mittetulundusühingu Väike-Peetri külaselts vastu võla 1000 euro nõudes ning Aktsiaseltsi ELVESO ja Mittetulundusühingu Väike-Peetri külaselts vastu solidaarselt võla 8000 euro nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. aprilli 2021. a menetluskulude kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Agenor määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ Agenor (registrikood 10700098), seaduslik esindaja Ülar Teppo Kostja I Mittetulundusühing Väike-Peetri külaselts (registrikood 80284023), lepinguline esindaja Marge Rebane Kostja II Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975), seaduslik esindaja Indrek Metusa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19. aprilli 2021. a määrus muutmata.
2.Jätta OÜ Agenor määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
2-16-10659 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli OÜ Agenor (hageja) hagi Mittetulundusühingu Väike-Peetri külaselts (kostja I) vastu võla 1000 euro nõudes ning kostja I ja Aktsiaseltsi ELVESO (kostja II) vastu solidaarselt võla 8000 euro nõudes.
2.Maakohus jättis 5. juuni 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus ei määranud kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. novembri 2020. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Riigikohus jättis 29. märtsi 2021. a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Seoses kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisega jõustusid Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused 29. märtsil 2021.
4.Kostja I oli esitanud maakohtu menetluskulude nimekirja 7. veebruaril 2017 ja selle täienduse 20. aprillil 2020. Kostja I menetluskuludeks maakohtus oli õigusabikulu 4870 eurot käibemaksuga. 7. veebruari 2020. a menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja I esindaja maakohtu menetluses ajavahemikul 31. august 2016 – 3. veebruar 2017 toiminguid kokku 24,58 t ulatuses ja 20. aprilli 2020. a menetluskulude nimekirja kohaselt ajavahemikul 8. veebruar 2017 – 20. aprill 2020 kokku 16 t ulatuses. Kostja I esitas 17. novembril 2020 ringkonnakohtu menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostja I menetluskuludeks on õigusabikulu 1010 eurot käibemaksuga. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja I esindaja ringkonnakohtu menetluses toiminguid kokku 16 t ulatuses. Kostja I esindaja tasu nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses oli 100 eurot/t käibemaksuta. Kostja I palus hüvitada menetluskulud käibemaksuga, kuna kostja I ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja I palus märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Kostja II ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.
6.Hageja esitas 14. veebruaril 2017 vastuväiteid kostja I 7. veebruari 2017. a menetluskulude nimekirjas toodud kulude suurusele. Hageja leidis, et kostja I lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu on mitte rohkem kui 100 eurot käibemaksuga ehk 83,33 eurot käibemaksuta ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on 11 t. Kostja I menetluskulude arvestuses on ebatäpsusi (kohtuistungitel osalemise aja arvestus) ja see sisaldab õigusabile kulutatud aega seoses teise kohtumenetlusega. Samuti on kulutatud aeg põhjendamatult suur. Kostja I esitatud arvestuse kohaselt on kostjale I osutatud õigusabi ajakulu sama suur kui hageja esindajatel kokku. Hageja esindamine on aga oluliselt mahukam. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Maakohus määras kostjale I hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 3841 eurot ja mõistis selle hagejalt kostja I kasuks välja. Maakohus nägi ette, et hagejal tuleb tasuda kostjale 2 (5)
2-16-10659 I hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Maakohus leidis, et kostja I 7. veebruari 2017. a, 20. aprilli 2020. a ja 17. novembri 2020. a menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja toimingud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus luges kostja I lepingulise esindaja toiminguid ja neile kulunud aega põhjendatuks maakohtus kokku 51,58 t ulatuses ja ringkonnakohtus kokku 6,83 t ulatuses. Võttes arvesse, et kostja I esindaja ei ole advokaat, ja viidates Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2018. a otsuse tsiviilasjas nr 2-15-10824 p-s 40 väljendatud seisukohale, luges kohus kostja I esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot käibemaksuga. Kuna kostja I on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu oma sisendkäibemaksuna maha arvestada, tuleb menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitada koos käibemaksuga. Seega on kostja I põhjendatud õigusabikulu maa- ja ringkonnakohtus 3841 eurot (100 eurot × 38,41 t) käibemaksuga, mille kohus mõistab hagejalt kostja I kasuks välja. Kuigi ka kassatsiooniastmes jäid menetluskulud hageja kanda, ei ole kohtute infosüsteemist nähtuvalt teistele menetlusosalistele kassatsiooniastmes tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja I taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vähendada kostja I lepingulise esindaja hüvitatavat ajakulu 9 t 50 min võrra ja vähendada selle võrra kostja I hüvitatavaid menetluskulusid.
8.1.Kaebuse kohaselt on kostja I esindaja 31. augusti 2016. a toiming „Kaasuse ja dokumentide läbivaatamine ja arutelu. Kohtule vastuse esmase projekti koostamine. Täiendavate materjalide päring“ 4 t 15 min, 12. septembri 2016. a toiming „Hagivastuse hetkeseis, ülevaatamine, lõppvormistus ja esitamine kohtule“ 4 t 20 min ja 11. oktoobri 2016. a toiming „Agenor – Väike-Peetri notariaalse lepingu läbivaatamine ja asjaolude täiendav täpsustamine“ 55 min, kokku 9 t 30 min, sama teema, mis on viidud eraldi ridadele, et näidata ajakulu suuremana ja saada rohkem raha. Kohus jõudis järeldusele, et kohtule esmase vastuse ajakulu saab olla 6 t. Vahe hageja kahjuks on 3 t 30 min.
8.2.6. detsembri 2016. a toiming „Nõupidamine kliendiga vee-ettevõtte tulude ja kulude, sh aruande osas. Kohtule seisukoha koostamine ja esitamine“ 2 t 50 min ja 27. detsembri 2016. a toiming „Ülevaade e-toimiku hetkeseisust ja päring kohtule hageja 06.12 seisukoha esitamise kohta. Arutelu kliendiga menetluskulude tagamise osas“ 1 t 10 min on kokku 4 t ajakulu, mis on kulunud kliendiga arutamisele. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei olnud kliendiga arutamine praeguses vaidluses üldse vajalik ega peaks olema tasustatav. Tsiviilasjas nr 2-158191 esindas kostjat sama esindaja samade lepingutega seoses. Varasematest vastustest kopeeritule on lisatud vaid mõned muudatused.
8.3.29. oktoobri 2020. a toimingu „Kohtu nõude, hagi, 06.06.2012 e-kirja, Elveso vastus läbivaatamine ja vastus kohtule“ 2 t 20 min ja 30. oktoobri 2020. a toimingu „Kohtu nõude, hagi, 06.06.2012 e-kirja, Elveso vastuse läbivaatamine ja vastus kohtule“ 2 t 20 min puhul on lihtsalt korratud ajakulu, tulemuseks lisa 2 t 20 min. Vastus ei olnud seotud võlgniku II vastusega ja oli kahel lehel.
9.Kostja I vaidles hageja määruskaebusele vastu.
3 (5)
2-16-10659
10.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
12.Hageja palub määruskaebuses vähendada kostjale I hüvitatavate menetluskulude suurust kostja I õigusabile kulunud ajale 9 t 50 min vastava summa võrra. Arvestades maakohtu põhjendatuks peetud kostja I lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/t käibemaksuga, mida hageja määruskaebuses ei vaidlusta, on vaidlustatud menetluskulude suurus seega u 983,33 eurot (9 t 50 min × 100 eurot).
13.Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Seega saab ringkonnakohus kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vaidlustatud määruse tegemisel diskretsioonipiire ületanud.
14.Hageja on toonud määruskaebuses välja kolm kostja I lepingulise esindaja toimingute gruppi, millele kulunud aeg on hageja hinnangul liiga suur ja mille osas tuleks kostja I menetluskulude hüvitist vähendada. Kolleegium on seisukohal, et hageja väited ei ole põhjendatud.
14.1.Esiteks viitab hageja kostja I esindaja 31. augusti 2016. a toimingule „Kaasuse ja dokumentide läbivaatamine ja arutelu. Kohtule vastuse esmase projekti koostamine. Täiendavate materjalide päring“ 4 t 15 min, 12. septembri 2016. a toimingule „Hagivastuse hetkeseis, ülevaatamine, lõppvormistus ja esitamine kohtule“ 4 t 20 min ja 11. oktoobri 2016. a toimingule „Agenor – Väike-Peetri notariaalse lepingu läbivaatamine ja asjaolude täiendav täpsustamine“ 55 min, kokku 9 t 30 min, leides, et nende puhul on suurema ajakulu saamiseks viidud sama teema eraldi ridadele. Nagu hageja määruskaebuses ise õigesti viitab, ei ole maakohus pidanud nimetatud toiminguid põhjendatuks täies mahus, vaid on lugenud nende põhjendatud ajakuluks kokku 6 t. Seejuures pidas maakohus 31. augusti 2016. a ja 12. septembri 2016. a toimingute ajakulu hagiavalduse mahtu ja sellele vastuse koostamiseks kuluvat aega arvestades põhjendatuks kokku 6 t ulatuses ning 11. oktoobri 2016. a toimingu ajakulu põhjendamatuks, kuna lepinguga tutvumine tuleb arvestada hagi läbitöötamise ajakulu hulka (vt maakohtu määruse lk-d 5–6). Hageja ei ole määruskaebuses väitnud ega põhjendanud, et nendeks toiminguteks kulunud aeg oleks pidanud 4 (5)
2-16-10659 olema veel lühem kui 6 t. Seega ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust nende toimingute osas põhjendatuks peetud ajakulu osas muuta.
14.2.Teiseks peab hageja põhjendamatuks kostja I esindaja 6. detsembri 2016. a ja 27. detsembri 2016. a toiminguid kokku 4 t, leides, et kliendiga arutamine ei olnud asjas vajalik. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on hageja viidatud toimingutest lugenud põhjendatuks ainult esimese, leides, et 6. detsembri 2016. a toiming „Nõupidamine kliendiga vee-ettevõtte tulude ja kulude, sh aruande osas. Kohtule seisukoha koostamine ja esitamine“ on põhjendatud 2 t 50 min ulatuses. Maakohus põhjendas seda sellega, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja I esitanud kohtule 6. detsembril 2016 seisukoha, mille sisu on kahel leheküljel ja millel oli üks lisa, mistõttu ajakulu 2 t 50 min on kooskõlas esitatud dokumendiga. Seega ei ole maakohus pidanud 2 t 50 min põhjendatuks üksnes lepingulise esindaja kliendiga arutamise ajana, vaid kohtule menetlusdokumendi koostamise ja esitamise ajana. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus selle ajakulu põhjendatust hinnates diskretsioonipiire ületanud. Hageja viidatud teist, 27. detsembri 2016. a toimingut „Ülevaade e-toimiku hetkeseisust ja päring kohtule hageja 06.12 seisukoha esitamise kohta. Arutelu kliendiga menetluskulude jagamise osas“ 1 t 10 min ei ole maakohus põhjendatuks pidanud ega seda seega kostja I hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtnud (vt maakohtu määruse lk 7).
14.3.Kolmandaks leiab hageja sisuliselt seda, et 29. oktoobri 2020. a ja 30. oktoobri 2020. a toimingud, mille mõlema kirjeldus on „Kohtu nõude, hagi, 06.06.2012 e-kirja, Elveso vastus läbivaatamine ja vastus kohtule“ ja ajakulu 2 t 20 min, kattuvad, mistõttu on põhjendamatu ajakulu 2 t 20 min. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud määruses on maakohus lugenud hageja viidatud toiminguteks kulunud aja põhjendatuks kokku 2 t ulatuses, võttes arvesse kostja I 30. oktoobri 2020. a vastuse pikkust (vt maakohtu määruse lk 7). Seega on maakohus juba arvesse võtnud seda, et need toimingud seondusid sama menetlusdokumendiga. Hageja ei ole väitnud ega põhjendanud, et ka 2 t oleks olnud kostja I 30. oktoobri 2020. a vastuse koostamiseks liiga palju. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus selle ajakulu põhjendatust hinnates diskretsioonipiire ületanud. Seega ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks ka kostja I lepingulise esindaja 29. ja 30. oktoobri 2020. a toimingute põhjendatuks loetud aja osas.
15.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
16.Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.