Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood: 11052490; asukoht: Endla tn 15, 10122 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Berit Koks (e-post: [email protected]) Kostja Germo Matt (isikukood: XXX; elukoht: XXX; epost: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista Germo Matt`lt välja AS-i ÜHISTEENUSED kasuks 110 eurot, millest 80 eurot on leppetrahvid ja 30 eurot võla sissenõudmiskulud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Määrata AS-i ÜHISTEENUSED menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista Germo Matt`lt välja AS-i ÜHISTEENUSED kasuks 77 eurot. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Kui apellant taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 25.10.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 20.12.2019 Tartu Maakohtule hagiavalduse Germo Matt (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõidukile nr XXX on AS Ühisteenused poolt vormistatud 2 leppetrahvi: 1) Leppetrahv nr XXX, XXX, aeg 25.10.2016 14:08:26, summa 40.- . Trahvi tegemise alus: parkimiskorraldusnõuete eiramine. Sõiduk on pargitud parkimiskeelualal, mis on tähistatud kollase joonega. 2) Leppetrahv nr XXX, XXX, aeg 04.10.2017 02:37:08, summa 40.- . Trahvi tegemise alus: parkimiskorraldusnõuete eiramine. Sõiduk on pargitud parkimiskeelualal, mis on tähistatud kollase joonega. Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 80 eurot on jäetud tasumata. AS Ühisteenused volitusel on võlgade sissenõudmisega tegelenud inkassoettevõte ja pärast inkassomenetluse ebaõnnestumist on AS Ühisteenused tuvastanud tasulise päringu alusel liiklusregistrist sõiduki omaniku/vastutava kasutaja, mille järel jätkas sissenõudmismenetlusega AS Ühisteenused. AS Ühisteenused taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. Maanteeametile on hageja poolt tasutud riigilõiv 1 euro leppetrahvi kohta, kokku 2 eurot, et saada sõidukiomaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste punkt 1 kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt tasuda parklaoperaatori nõudmisel leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele on sõiduki nr XXX vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud Germo Matt. Vastavalt parkimistingimuste punktile 4
on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvid kogusummas 80 eurot ning sissenõudmiskulud summas 30 eurot. Menetluskuluna palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 75 eurot ja maanteeameti päringult tasutud riigilõivu 2 eurot.
3.Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites ja kohtule 26.03.2020 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja vaidleb nõudele vastu kuna hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostjale oleks varem edastatud trahve koos fotodega. Kostja väitel ei ole temale ühtegi trahvi edastatud ja tema ei olnud nendest trahvist varem kuulnud, nõutakse tagantjärgi trahvi auto eest, mis ei kuulu kostjale juba pikemat aega. Kui hagejal on õigus kostja andmeid saada, tulnuks trahv koos tõenditega saata kostja e-posti aadressile. Kostja hinnangul ei ole normaalne, et nõutakse tagantjärgi autole tehtud trahve välja, isikuliselt kostjale tehtud trahvid tõendatud väärteo eest oleksid kindlasti õigeaegselt makstud saadud.
4.Kohus otsustas 27.04.2020 määrusega menetleda asja kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks. Määrus on pooltele kätte toimetatud, täiendavaid avaldusi ega dokumente pooled tähtaja jooksul kohtule ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
6.Hageja nõuab kostjalt leppetrahvide tasumist sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot.
summas
eurot
ning
lisaks
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja ei ole ümber lükanud asjaolu, et ta oli leppetrahvide vormistamise ajal sõiduki vastutav kasutaja/omanik. Samuti ei ole kostja ümber lükanud asjaolu, et ta parkis sõiduki hageja hallatavas parklas. Sõiduki parklasse sisenemisel loetakse sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel leping sõlmituks, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused olid näidatud infotahvlil parklas. Hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimislepingu kohaselt toob parkimistingimuste eiramine kaasa leppetrahvi tasumise kohustuse. Lepingu p 8 kohaselt lepingu rikkumisel kohustus sõidukijuht tasuma operaatorile leppetrahvi 57 eurot. Hageja esitatud fotodega on tõendatud, et sõiduk on kahel korral olnud pargitud kollase joonega tähistatud parkimiskeelualal. Kostja ei ole parkimistingimuste rikkumist vaidlustanud. Seega loeb kohus kostja poolt parkimistingimuste rikkumise tõendatuks. Hageja nõuab kummagi rikkumise eest leppetrahvi summas 40 eurot.
8.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohus leiab, et hagiavaldusele lisatud fotodega on tõendatud, et leppetrahvikviitungid olid pandud kohe pärast rikkumise tuvastamist kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse
tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on 05.06.2019 kohtuotsuses tsiviilasjas nr XXX selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (p 12). Riigikohus märkis ka, et tahteavalduse edastamise viisi ei muuda ebamõistlikuks asjaolu, et hagejale oli teada sõiduki vastutava kasutaja isik ja tema kontaktandmed (p 13). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja valis leppetrahvinõuetest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.
9.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja leppetrahvide nõue kokku summas 80 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
11.Kohus luges eelnevalt tõendatuks, et kostja rikkus parkimistingimusi. Kohus leiab, et võla sissenõudmiseks tehtud kulutused on kosja rikkumisega põhjuslikus seoses. Hageja väitel tegeles kostjalt võla sissenõudmisega inkassovõte ja inkassomenetlusega seoses tekkisid hagejal kulud summas 30 eurot. Kostja ei ole hageja võla sissenõudmiskulude nõudele vastuväiteid esitanud.
12.VÕS §-is 1132 on sätestatud piirangud tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmise kohta. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõutavad võla sissenõudekulud jäävad eeltoodud piiridesse.
13.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et ka hageja võla sissenõudmiskulude nõue summas 30 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Hageja palub menetluskuludena kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 75 eurot ning maanteeameti päringult tasutud riigilõivu 2 eurot. Hageja on riigilõivusid tasunud seaduses ettenähtud määras, mistõttu on mõlema riigilõivu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 77 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.