Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
03.juunil 2020.a, Tallinnas
Hagihind
2-19-111381 OÜ Venus Kinnisvara hagi Wonderbuild OÜ vastu 14.02.2019.a projekteerimise töövõtulepingust nr. R2A tuleneva ettemaksu tagastamise 2 400 euro, leppetrahvi 2 350 euro, viivise 58,30 euro ja täiendava viivise nõudes 5 188,30 eurot
nende Hageja: OÜ Venus Kinnisvara (registrikood 11071233, asukoht Ehitajate tee 110, 12618 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver (OÜ Advokaadibüroo Tehver & Partnerid, Pirni 7, Tallinn; epost: [email protected]) Kostja: Wonderbuild OÜ (registrikood 14125225, asukoht Tööstuse 14, 10414 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal (Rüütli Advokaadibüroo, Rüütli 14-205, 80010, Pärnu; e- post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 07.05.2020.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Kostja seaduslik esindaja R J Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Wonderbuild OÜ-lt OÜ Venus Kinnisvara kasuks 14.02.2019.a projekteerimise töövõtulepingu nr. R2A alusel tasutud ettemaks summas 2 400 eurot, leppetrahv summas 2 350 eurot ja viivis 31.05.2019.a seisuga summas 58,30 eurot.
3.Välja mõista Wonderbuild OÜ-lt OÜ Venus Kinnisvara kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõudelt summas 4 750 eurot alates 01.06.2019.a kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa.
4.Jätta menetluskulud kostja Wonderbuild OÜ kanda.
5.Välja mõista Wonderbuild OÜ-lt OÜ Venus Kinnisvara kasuks menetluskulu kokku summas 1 607,50 eurot.
6.Välja mõista Wonderbuild OÜ-lt OÜ Venus Kinnisvara kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 607,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus
1.OÜ Venus Kinnisvara esitas 18.04.2019.a kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Wonderbuild OÜ vastu kokku 4 750 euro nõudes. Kohus tegi 03.05.2019.a võlgnikule ettepaneku tasuda avaldajale taotletav võlg ning menetluskulud. Võlgnik esitas 13.05.2019.a makseettepanekule vastuväite. 17.05.2019.a kohtumäärusega andis kohtunikuabi OÜ Venus Kinnisvara avalduse üle Harju Maakohtu kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Hageja nõue ja põhjendused
1.OÜ Venus Kinnisvara esitas 31.05.2019.a kohtule hagi Wonderbuild OÜ vastu 14.02.2019.a projekteerimise töövõtulepingust nr. R2A tuleneva ettemaksu tagastamise 2 400 euro, leppetrahvi 2 350 euro, viivise 58,30 euro ja täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 01.06.2019.a kuni põhikohustuse tasumiseni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.02.2019.a projekteerimise töövõtulepingu nr R2A, millisega kohustus kostja teostama ja hagejale üle andma hoone projekteerimistööd. Kostja kohustus töödega alustama hiljemalt 21.02.2019.a andma töö tulemusena valminud eskiisi ja kokkulepped hagejale üle hiljemalt 15.03.2019.a. Hageja tasus kostjale esimese maksena 2 000 eurot + käibemaks. 15.03.2019.a esitas kostja hagejale esialgse eskiisi, kuid sellel olid puudused ja hageja andis kostjale täiendava tähtaja 20.03.2019.a. Määratud tähtajaks kostja puudusi ei kõrvaldanud ja hageja andis kostjale veel täiendava tähtaja 27.03.2019.a. Ka selleks ajaks kostja puudusi ei kõrvaldanud. Hageja taganes 02.04.2019.a töövõtulepingust. Lepingust taganemise tõttu on hagejal õigus nõuda lepingu alusel tasutud ettemaksu summas 2 000 eurot tagastamist. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 2 350 eurot kooskõlas lepingu punktiga 14.4. Hageja palub perioodi 06.04.2019.a kuni 07.05.2020.a seisuga kostjalt välja mõista viivise summas 413,99 eurot ja viivise alates 08.05.2020.a kuni põhikohustuse tasumiseni täiendavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 425 eurot ja esindajakulu summas 1 182,50 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on esitanud hagejale eskiisi (küll 1-päevase hilinemisega, so 02.04.2019). Samuti on kostja esitanud geodeetilise alusplaani ning teostanud ka lisatöid, haljastuse asendamise projekt ning sidevõrgu teostamise projekti. Eelprojekti ei saanud kostja koostada, kuna hageja oli lepingu põhjendamatult üles öelnud. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 5 368 eurot. Kostja vaidleb hageja leppetrahvi nõude arvutuskäigule vastu. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 180 eurot ja sõidukulu summas 78 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 12.09.2019.a kohtumääruses (digitoimik lk 73-74, dokument nr. 10) ning 07.05.2020.a kohtuistungil (digitoimik lk 87, dokument 16).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
6.Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 14.02.2019.a projekteerimise töövõtuleping nr. R2A, millise punkti 2.1 kohaselt on lepingu esemeks xxxx kavandatud korterelamu(te) projekteerimisega seotud teenused ja tööd, mille tulemusena koostatakse korterelamu(te) eskiis ja eelprojekt (digitoimik lk 27-33, dokument nr. 5).
7.Eelpool viidatud lepingu punkti 2.2 kohaselt kohustub töövõtja vastavalt lepingule: 2.2.1. koostama korterelamu(te) eskiisi ja eelprojekti vastavalt standardites EVS 932:2017; EVS 807:2016 kirjeldatud nõuetele ja mahule; 2.2.2 koostama korterelamu(te) põhiprojekti vastavalt standardites EVS 932:20l7; EVS 807:2016 kirjeldatud nõuetele ja mahule juhul kui tellija selle tellimise otsustab. Tellija otsustab põhiprojekti tellimise hiljemalt viie tööpäeva jooksul peale ehitusloa saamist töövõtjalt; 2.2.3 tellima tellija volitusel vajadusel projekteerimistingimuste muutmise xxxx Linnavalitsuselt; 2.2.4 tellima omal kulul geodeetilise alusplaani (topo-geodeesia) ja tehnilised tingimused, vajadusel dendroloogia; 2.2.5 peale vastavate tööde/tööosade valmimist loovutama tellijale töö etappide resultaate (s.t. eskiiside, geodeetiline alusplaan, tehnilised tingimused, jooniste, visandite, plaanide) ja nende loomisega tekkivad varalised õigused tööle ja selle vaheetappide resultaadile (peale tööde teostamise eest tasumist) (digitoimik lk 27, dokument nr. 5).
8.Vaidlust ei ole, et hageja on tasunud kostjale vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 6.2.1 esimese makse summas 2 400 eurot vastavalt 14.02.2019.a arvele nr. 1049 (digitoimik lk 38, dokument nr. 5).
9.VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda.
10.VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine) ja lg 2 p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
11.Kostja on väidetavalt esitanud 15.03.2019.a hagejale esialgse eskiisi. Kohtu ette toodud
asjaolude kohaselt esinesid eskiisil puudused, milliste kõrvaldamiseks andis hageja kostjale tähtaja, s.o kuni 22.03.2019.a, kuid kostja määratud ajaks puuduseid väidetavalt ei kõrvaldanud (digitoimiklk 67-68, dokument nr. 10). Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist nähtub, et hageja andis kostjale täiendava tähtaja, milleks oli 27.03.2019.a (digitoimik lk 69, dokument nr. 10).
12.Hageja on 02.04.2019.a teatega projekteerimise töövõtulepingu nr RA2 üles öelnud ning palunud kostjal ettemaksu summas 2 400 eurot tagastada. Samuti nõuab hageja leppetrahvi summas 2 350 eurot tasumist (digitoimik lk 40-41, dokument nr 5).
13.VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
14.Riigikohus on 08.02.2019.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-10-12908 punktis 13.2 selgitanud, et VÕS § 116 lg-st 5 järelduvalt võib juba täitmiseks täiendava tähtaja andmise avalduses ette näha, et kohustuse täiendava tähtaja jooksul täitmata jätmise tagajärjeks on lepingu lõpetamine (vt Riigikohtu 29. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-10, p 11).
15.Riigikohus on 22.04.2020.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-15722 punktis 12.1 selgitanud, et VÕS § 116 lg 2 p 5 võimaldab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks sellist olukorda, mil teine lepingupool ei täida ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
16.Kostja vaidleb hageja ettemaksu tagastamise ja leppetrahvi nõudele vastu, kuivõrd kostja on esitanud hagejale eskiisi ühepäevase hilinemisega ning samuti on esitanud geodeetilise alusplaani ning teostanud lisatöid, haljastuse asendamise projekti ning sidevõrgu teostamise projekti (digitoimik lk 54, dokument nr. 6). Oma vastuväiteid toetavaid tõendeid kostja kohtule esitanud ei ole. Kohus on nimetatud asjaolule juhtinud ka kostja tähelepanu 07.05.2020.a toimunud kohtuistungil (digitoimik lk 87, dokument 16).
17.Kuivõrd kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, mis lükkaksid ümber hageja väited, asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu töövõtulepingu järgse tasu tagastamiseks summas 2 400 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 189 lg 1 järgi.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista ka leppetrahvi summas 2 350 eurot. Kostja leiab, et leppetrahvi nõue on arvestatud valesti. Kohus vastava kostja seisukohaga ei nõustu.
19.VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
20.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 14.4 kohaselt lepingust tulenevate omapoolsete kohustuste mittetäitmise või lepingu alusel teostatavate tööde vahe ja/või tähtaegade ületamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvina 2,5 % täis nädala eest lepingu hinnast, aga mitte rohkem kui l0 % lepingulisest summast (digitoimik lk 31, dokument nr. 5).
21.Riigikohus on 10.05.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-36-17 punktis 11 selgitanud, et leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune
vastutusstandard (VÕS §‐d 103 ja 160); võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
22.Riigikohus on 20.12.2007.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-121-07 punktis 13 selgitanud, et kuna VÕS § 114 lg 2 sätestab, et täiendava tähtaja andmine ei vabasta võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest, siis on võlausaldajal õigus nõuda leppetrahvi kogu aja eest, millal täitmist ei toimunud, sh ka kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja eest.
23.Kohus leiab, et antud juhul on täidetud leppetrahvi nõude eeldused, s.o poolte vahel on sõlmitud projekteerimise töövõtuleping, kostja on rikkunud lepinguga võetud kohustust, s.o teostamata on lepingu punktis 2.2 toodud tööd, kostja vastutab poolte vahel sõlmitud lepingu rikkumise eest, hageja on eelnevalt mõistliku aja jooksul esitanud kostjale omapoolse leppetrahvi nõude, kuid kostja sellele reageerinud ei ole.
24.Hageja on hagiavalduses ning 07.05.2020.a kohtuistungil selgitanud, et on leppetrahvi arvutanud lepinguhinnast, mis lepingu punkti 5.1.5 kohaselt on 47 000 eurot, millele lisandub käibemaks ning leppetrahvi määraks on 2,5 % täis nädala eest lepingu hinnast, aga mitte rohkem kui 10 % lepingulisest summast (lepingu punkt 14.4). Hageja nõuab leppetrahvi kahe nädala eest ehk summas 2 350 eurot (47 000 - 2,5 % = 1 175 x 2) (digitoimik lk 25, 88, dokument nr. 5, 16).
25.Käesoleval juhul on kostja poolt tõendamata, et ta on esitanud hagejale poolte vahel lepingus kokkulepitud tööd ning hageja on need põhjendamatult tagasi lükanud. Samuti on tõendamata, et kostja on teostanud lisatöid.
26.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja leppetrahvi nõue kostja vastu summas 2 350 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
27.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista viivise summas 58,30 eurot seisuga 31.05.2019.a ja alates 01.06.2019.a kuni põhikohustuse tasumiseni täiendavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (digitoimik lk 25, dokument nr. 5). 07.05.2020.a toimunud kohtuistungil avaldatu kohaselt on 07.05.2020.a seisuga hageja viivise nõue summas 413,99 eurot (digitoimik lk 88, dokument nr. 16). Kostja leiab, et viivised on arvutatud ning esitatud valedel alustel (digitoimik lk 54, dokument nr. 6).
28.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
29.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
30.Kuivõrd hageja nõue kostja vastu kuulub rahuldamisele kogusummas 4 750 eurot (2 400 + 2 350), siis on põhjendatud nimetatud summalt välja mõista viivis 31.05.2019.a seisuga summas 58,30 eurot ja alates 01.06.2019.a viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast põhinõudelt, s.o 4 750 eurolt kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa. Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja viivisenõudele on põhistamata.
31.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud
ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele ettemaks summas 2 400 eurot, leppetrahv summas 2 350 eurot, viivis 31.05.2019.a seisuga summas 58,30 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.06.2019.a nõude kogusummalt, s.o 4 750 eurolt kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa.
32.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
33.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 5 188,30 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
34.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
35.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 425 eurot ja esindajakulu summas 1 182,50 eurot (digitoimik lk 83, dokument nr. 14). Kostja hageja esindajakulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
36.Hageja esindaja tunnitasu määr on 110 eurot. Kostja esindaja eelpool viidatud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tasumäär 110 eurot tunnis on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-11514 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
37.Hageja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on analüüsinud materjale, koostanud hagiavalduse ja esitanud selle kohtule 4 tundi 30 minutit, tutvunud kostja vastusega ja koostanud seisukoha 2 tundi 45 minutit, ettevalmistunud istungiks ja osalenud kohtuistungil 3 tundi 30 minutit. Kokku on hageja esindaja ajakulu 10 tundi 45 minutit.
38.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu 10 tundi 45 minutit ehk 1 182,50 eurot (10 tundi 45 minutit x 110 eurot).
39.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1 607,50 eurot, s.o riigilõiv summas 425 eurot ja esindajakulu summas 1 182,50 eurot.
40.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.