Ljudmilla Travitski hagi Aleksei Travitski vastu kaasomandi lõpetamiseks Aleksei Travitski vastuhagi Ljudmilla Travitski vastu kaasomandi lõpetamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
7000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. novembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksei Travitski apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja/vastuhagis hageja): Aleksei Travitski (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Igor Sumarok Vastustaja (hageja/vastuhagis kostja): Ljudmilla Travitski (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Urmas Mark
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid muuta Viru Maakohtu 11. novembri 2019 otsuse resolutsiooni sõnastust.
2.Lugeda Viru Maakohtu 11. novembri 2019 otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „2.1. Rahuldada osaliselt Ljudmilla Travitski hagi Aleksei Travitski vastu kaasomandi lõpetamiseks ja nõusoleku andmise kohustamiseks.
2.2.Jätta rahuldamata Aleksei Travitski vastuhagi Ljudmilla Travitski vastu kaasomandi lõpetamiseks ja nõusoleku andmise kohustamiseks.
2.3.Lõpetada kaasomand kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 3249209, asukohaga X, ning jätta kinnistu Ljudmilla Travitski (isikukood XXXXXXXXXXX) ainuomandisse.
2.4.Välja mõista Ljudmilla Travitskilt Aleksei Travitski kasuks hüvitis summas 31 341 eurot 55 senti.
2.5.Kohustada Aleksei Travitskit andma (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 tähenduses) tahteavaldus, et kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 3249209 asukohaga X, jääb Ljudmilla Travitski ainuomandisse, ning nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) sama kinnisasja kinnistusraamatu teise jao omanikukande, mille kohaselt on Aleksei Travitski viidatud kinnisasja kaasomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse Ljudmilla Travitski.
2.6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.“
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Aleksei Travitski kanda.
4.Välja mõista Aleksei Travitskilt Ljudmilla Travitski kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 460 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Ljudmilla Travitski (hageja) esitas 2. novembril 2018 Viru Maakohtule hagi Aleksei Travitski (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt on pooled X kinnistu kaasomanikud (kummalegi kuulub 1⁄2 mõttelist osa kinnistust). Kinnistu ostmiseks võtsid laenu hageja vanemad. 19. oktoobri 2018 seisuga oli
laenujääk 19 884 eurot 68 senti. Laenulepingu lisatagatisena on kostja ja panga vahel sõlmitud käendusleping. Lisaks sellele on kinnistu koormatud hüpoteegiga summas 800 000 krooni AS-i Sampo Pank kasuks. Laenumakseid maksid hageja ja kostja võrdsetes osades. Hageja kasutab kinnistut koos poolte alaealise poja A.A.ga. Kostja kasutus on piiratud tsiviilasjas nr 2-18-11432 esialgse õiguskaitse korras kehtestatud lähenemiskeeluga, mille kohaselt ei või kostja samaaegselt hagejaga kinnistul viibida. Hageja soovis kaasomandi lõpetamist selliselt, et ta saab kinnistu ainuomanikuks ning maksab kostjale õiglast hüvitist omandiõiguse kaotamise eest. Kaasomandiosa kaotamise eest makstava hüvitise summast tuleb maha arvata kaasomandil lasuvate võlakohustuste maksumus. Samuti on hageja nõus kaasomandi lõpetamisel ning tingimusel, et kinnistu jääb täielikult tema ainuomandisse, kandma edaspidi kõik käenduslepingust tulenevad kulud solidaarselt laenusaajatega.
2.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja oli nõus kaasomandi lõpetamisega, kuid leidis, et kinnistu on võimalik jagada kaheks võrdse pindalaga osaks, sh ka elamu, mida on tehniliselt võimalik eraldada eraldusseinaga. Alternatiivselt nõustus kostja kinnistu jagamisega hageja pakutud viisil, kui hageja tasub talle 40 000 euro suuruse hüvitise. Kinnistu maksumuseks on 80 000 eurot. Kinnistu ostmiseks oli võetud laen, mis oli vormistatud hageja vanemate nimele, kuid laenu tagatiseks oli kostja vanemate korter Kohtla-Järvel. Kostja on laenulepingus märgitud käendajana ning ta on vabatahtlikult maksnud pangale pool igakuistest maksetest, hageja maksab laenu oma vanemate eest.
3.Kostja esitas 3. detsembril 2018 hageja vastu vastuhagi. Vastuhagi kohaselt elavad pooled pärast abielu lahutamist ühes majas, kuid eraldi ruumides. Kostja hoolitseb aastaringselt kinnistu eest, ta on kinnistut parandanud, hooldanud territooriumi ning teinud hädavajalikke remondi- ja ehitustöid. Kostja soovis kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnistu jagatakse kaasomanike vahel reaalosadeks. Kinnistu jagamine kaheks osaks on tehniliselt võimalik. Ehitustehniliselt on võimalik jagada reaalosadeks ka kinnistul asuvad hooned. Kostja palus jagada kinnistu vastavalt vastuhagile esitatud plaanile selliselt, et hageja omandisse jääb maatüki ja hoone lõunapoolne osa, millest maatükk oleks pindalaga 794 m2 ja majaosa 130,75 m2. Kostja omandisse jääb maatüki ja hoone põhjapoolne osa, millest maatükk oleks pindalaga 794 m2 ja majaosa 123,25 m2. Kinnistu jagamine kaheks reaalosaks oleks ka odavam, kui hüvitise maksmine omandiõiguse kaotamise eest.
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostja ei ela majas alates 11. maist 2018, ka enne seda viibis ta seal vaid episoodiliselt. Pärast abielu lahutamist (s.o alates 2016. aasta lõpust) ei ole kostja teinud elamus mistahes ehitus- või remonditöid, ning ei ole osalenud ka kõrvalkulude katmises (vesi, elekter, side). Ainsaks erandiks on tasu prügiveo eest, mille maksumus on vaid mõni euro kuus. Poolte elamine kõrvuti, sisuliselt ühel territooriumil, on võimatu poolte keeruliste suhete tõttu. Kinnistu jagamine reaalosadeks on vastuolus Narva linna üldplaneeringuga.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus rahuldas 11. novembri 2019 otsusega hagi osaliselt ja lõpetas kaasomandi kinnistule selliselt, mille kohaselt kinnistu ainuomanikuks saab hageja. Hageja on kohustatud tasuma kostjale hüvitist 31 341 eurot 55 senti. Maakohus kohustas kostjat sõlmima asjaõiguslepingu ning andma nõusoleku kostjale kuuluvale 1⁄2 mõttelise osa kinnistust omandiõiguse üleminekuks hageja ainuomandisse ning vastavasisulise kinnistusraamatu kande tegemiseks. Maakohus asendas kostja nõusoleku kohtuotsusega. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jäid poolte endi kanda ning hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole kostja kohtu selgitustele vaatamata esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kinnistu reaalosadeks jagamine on võimalik. Kaasomandis olevat kinnisasja saab koos oluliste osadega jagada reaalosadeks üksnes erandjuhtudel. Ehitise kui kinnisasja olulise osa reaalosadeks jagamise võimaluse hindamine nõuab tavaliselt eriteadmisi ja eksperdiarvamust, mida praegusel juhul kohtule esitatud ei ole. Lisaks märkis maakohus, et poolte suhteid arvestades ei nõustunud hageja kinnistu jagamisega reaalosadeks. Kuigi kaasomandi lõpetamiseks ei ole vaja olulist põhjust, saab kohus kaasomandi lõpetamise viisi valikul arvestada mh poolte suhete ja senise läbisaamisega. Olukorras, kus pooled ei ole saavutanud kinnisasja kasutamise kokkulepet, võib asja reaalosadeks jagamine olla ebamõistlik ja kaasomanike huvide vastane (vt Riigikohtu 29. mai 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12, p 12). Tsiviilasjas nr 2-18-11423 oli kostjale esialgse õiguskaitse korras kehtestatud lähenemiskeeld. Hageja on palunud kostjale lähenemiskeelu kohaldamist ka praeguses asjas. Seega ei ole kinnistu reaalosadeks jagamine poolte pingelistest suhetest ja senisest läbisaamisest tulenevalt põhjendatud. Eelneva tõttu jäi vastuhagi rahuldamata. Kostja on alternatiivselt nõustunud kinnistu jagamisega hageja pakutud viisil. Kuna pooled on nõustunud kinnistu jätmisega hageja omandisse, tähendab see kohtu hinnangul, et selline jagamise viis on mõlema kaasomaniku huvides. Seega tuleb kaasomand lõpetada selliselt, et kinnistu ainuomanikuks saab hageja. Kostja esitatud eksperthinnangu kohaselt on kinnistu väärtus hüpoteeke arvestamata 80 000 eurot. Pooltel ei ole vaidlust kinnistu väärtuse osas. Vaidlust ei ole ka selles, et esialgne laenuleping oli sõlmitud kinnistu ostuks, laenumakseid tasusid hageja ja kostja võrdsetes osades. Menetluse käigus on hageja sõlminud laenulepingu esialgse laenulepingu refinantseerimiseks. Hageja vanemad ega kostja ei ole enam laenulepinguga seotud. Kohtuistungil teatas kostja, et ta ei ole uue laenulepinguga seotud, kuid samas oli ta jätkuvalt nõus tasuma ka edaspidi 1⁄2 laenumaksetest. Kostja on seega kinnistul kohustuse olemasolu tunnistanud. Vaidlust ei ole selles, et praegusel ajal on lepingust tulenev laenu jääk 17 316 eurot 90 senti. Selleks, et tagada kaasomandi osast ilma jäävale kaasomanikule täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest, tuleb hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest. Kuigi esmajoones jagatakse kaasomandisse kuuluvaid esemeid ja varalisi õigusi, tuleb vara jagamisel arvesse võtta ka kaasomandil lasuvaid kohustusi. Kohtuistungil teatas kostja, et soovib saada 2500 euro suurust hüvitist vallasvara eest. Vallasvara koosseisu ega selle jagamise kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud, mistõttu on kostja taotlus põhjendamatu. Kostja teatas kohtule, et ta on müünud oma korteri ning tasunud kinnistu eest esimese sissemakse 171 536 krooni. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et kostja tasus 29. septembril 2006 B.B.le 171 536 krooni. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, ta on oma lahusvara arvelt kinnistu ostmisse panustanud. Kostja ei ole ka palunud sellega hüvitise arvutamisel arvestada. Kostja on kogu menetluse kestel palunud hagejalt välja mõista hüvitis 1⁄2 kinnistu väärtusest (40 000 eurot). Arvestades kinnistu väärtust ja sellel lasuvaid kohustusi tuleb hagejal tasuda kostjale omandi kaotuse eest hüvitis 31 341 eurot 55 senti ((80 000 – 17 316,90)/2).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei anna üksnes asjaolu, et tulevikus võivad esineda mingisugused takistused kinnistu ümberkorraldamisel, alust vastuhagi rahuldamata jätmiseks. Sel juhul rajatakse kohtuotsus vaid oletustele. Kostja konsulteeris omavalitsusega, kas kinnistu reaalosadeks jagamine on võimalik, ja talle vastati jaatavalt. Hageja ei esitanud tõendeid, et sellise jagamise realiseerimine on takistatud. Kui kohus rahuldaks vastuhagi, oleks see põhjenduseks nii vastavate avalduste esitamiseks kui ka detailplaneeringu muutmiseks/koostamiseks. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Pooltega ei ole ekspertiisi läbiviimise vajadust arutatud. Praeguses asjas on maakohus jätnud hageja lähenemiskeelu kohaldamise taotluse rahuldamata. Tsiviilasjas nr 2-18-11423 on lähenemiskeeld tühistatud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks kinnistu reaalosadeks jagamine ei ole võimalik ega põhjendatud. Maakohus on vääralt kindlaks määranud hüvitise summa. 2018. aastal oli kinnistu väärtuseks 80 000 eurot. Hindaja teatas 11. detsembri 2019 kirjas kostjale, et kinnistu väärus on suurenenud 5000 – 10 000 euro võrra. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendit, millest nähtuvalt tasus kostja 29. septembril 2006 B.B.le 171 536 krooni. Poolte abielu oli sõlmitud 10. augustil 2010. Kinnistu oli soetatud 29. septembril 2006 ja see ei ole poolte ühisvara. Kostja selgitas, et hageja isa kontole kantud raha on saadud kostja korteri müügist ja on tasutud kinnistu eest esimese sissemaksena. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Vastuoluline ja üllatuslik on maakohtu seisukoht, et kostja ei esitanud mistahes usaldusväärseid tõendeid, et ta on oma lahusvara arvelt kinnistu ostmisse panustanud. Samuti on üllatuslik kohtu seisukoht, et kostja ei ole ka palunud sellega hüvitise arvutamisel arvestada. See asjaolu tuleneb asja ja tõendi iseloomust. Isegi kui kostja ei taotlenud seda sõnaselgelt, pidi maakohus selle välja selgitama. Arvestades, et kostja tasus kinnistu ostmisel 10 963 eurot 15 senti isiklikest vahenditest, siis on õiglane suurendada temale väljamakstavat hüvitist selle summa võrra. Enne abielu sõlmimist, s.o lahusvara arvelt, tasus kostja laenu katmiseks B.B.le 104 805 krooni (6698 eurot 26 senti). Seega on õiglane täiendavalt suurendada kostjale väljamakstavat hüvitist selle summa võrra. Sellele vaatamata jääb kostja oma esialgse hüvitise summa juurde. Maakohus on ekslikult leidnud, et vallasvara koosseisu ega selle jagamise kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Asja materjalides on olemas hageja esindaja 7. veebruari 2019 e-kiri, milles on koduse vara väärtuseks märgitud 10 000 eurot.
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb Viru Maakohtu 11. novembri 2019 otsuse resolutsiooni p-de 3 ja 4 sõnastust. TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid kostja tahteavaldusi see asendab. AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on KRS § 341 järgi nõutav
selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei sätestata teisiti. Kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne, mille kohaselt kinnisasi on poolte kaasomand, kustutakse ja tehakse hageja kohta ainuomaniku kanne. Seega tuleb eelkõige kohustada kostjat andma vastav tahteavaldus ja seejärel nõusolek, kuid maakohtu vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 4 puudub kostja kohustus vastava tahahteavalduse andmiseks. Seetõttu ringkonnakohus muudab resolutsiooni viidatud p-ti sõnastust (uue numeratsiooni järgi p 2.5.). Otsuse resolutsiooni selguse huvides muudab ringkonnakohus ka maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 3, jättes välja viimase lause ja lisades otsuse resolutsiooni p-i 2.4. järgmises sõnastuses: „Välja mõista Ljudmilla Travitskilt Aleksei Travitski kasuks hüvitis summas 31 341 eurot 55 senti.“ Ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei ole aluseks maakohtu vaidlustatud otsuse sisuliseks muutmiseks.
9.Asja materjalide kohaselt esitas hageja hagi kostja vastu X kinnistu osas kaasomandi lõpetamiseks. Hageja ja kostja on kinnistu kaasomanikud (kummalegi kuulub 1⁄2 mõttelist osa kinnistust). Kinnistusraamatu kohaselt sai hageja vaidlusaluse kinnistu kaasomanikuks 06.08.2018 ning kostja 18.09.2018 (I kd tl 6). Hageja taotles hagis kaasomandi lõpetamist viisil, et ta saab kinnistu ainuomanikuks ning maksab kostjale hüvitist kaotatud kaasomandi osa eest. Kostja esitas vastuhagi ja taotles kaasomandi lõpetamist viisil, et kaasomand jagatakse reaalosadeks. Maakohus vaidlustatud otsusega lõpetas kaasomandi kinnistule viisil, mille kohaselt kinnistu ainuomanikuks saab hageja ja hageja on kohustatud tasuma kostjale hüvitist summas 31 341 eurot 55 senti. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata.
10.Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 22). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole poolte huve kaaludes diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus on piisavalt põhjendanud oma järeldust, mille kohaselt hagi rahuldati ja vastuhagi jäi rahuldamata ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
11.Kostja esitatud apellatsioonkaebuses taotleb eelkõige vastuhagi rahuldamist ja kinnistu jagamist reaalosadeks.
11.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuigi kostja on taotlenud kinnistu jagamist reaalosadeks, ei ole ta esitanud menetluse kestel tõendeid, millest nähtuks, et vaidlusaluse kinnistu reaalosadeks jagamine on üldse võimalik. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kaasomandis oleval kinnisasjal paikneva ehitise kui kinnisasja olulise osa reaalosadeks jagamise võimaluse hindamine nõuab tavaliselt eriteadmisi ja põhjendatud eksperdiarvamust ning käesoleval juhul ei ole kostja neid kohtule esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kui kinnisasja soovitakse jagada reaalosadeks koos kinnistul asuva ehitisega, siis on see võimalik vaid siis, kui saab eraldada ehitise reaalosad nii, et need säilitaksid oma kasutusortstarbe ka siis, kui üks osadest häviks, s.o kaasomandis olevast ehitisest saab osa eraldada vaid erandjuhtudel (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-03 p 26, tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12 p 12). Antud juhul kostja poolt väidetust (ja esitatud tõenditest) ei tulene, et kinnistul paiknevast ehitisest on ehitustehniliselt võimalik reaalosa eraldada nii, et eraldatud osad säilitaksid oma komplekssuse
ja kasutusotstarbe ka juhul, kui üks osadest nt häviks. Vastupidi, kostja on ise märkinud, et ehitise reaalosadeks jagamine eeldab täiendavaid ehitustöid (muu hulgas tuleb ehitada vahesein, hageja peab ehitama trepi teisele korrusele ja vannitoa, kostja peaks ehitama köögi ja küttesüsteemi). Sellises olukorras on maakohus põhjendatult jätnud vastuhagi kinnisasja reaalosadeks jagamiseks rahuldamata. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et maakohus on õigustatult arvestanud kinnisasja reaalosadeks jagamise nõude lahendamisel kaasomanike vahelisi suhteid.
11.2.Arusaamatu on apellatsioonkaebuses esitatud väide, mille kohaselt ei anna asjaolu, et tulevikus võivad esineda mingisugused takistused kinnistu ümberkorraldamisel, alust vastuhagi rahuldamata jätmiseks ning hageja ei esitanud tõendeid, et sellise jagamise realiseerimine on takistatud. Maakohus on hinnanud, kas kaasomandi lõpetamine on võimalik selle reaalosadeks jagamise teel, ning asjas olevate tõendite alusel asunud seisukohale, et kaasomandit ei ole võimalik lõpetada kostja vastuhagis soovitud viisil, kuid maakohus ei ole oletanud kaasomandi reaalosadeks jagamise võimatust tulevikus ning sellest tulenevalt jätnud vastuhagi rahuldamata. Asjakohatu on kostja väide, et hageja pidi esitama tõendeid selle kohta, et kinnistu jagamine reaalosadeks on võimatu. Kostja pidi siiski eelkõige ise tõendama, et kinnistu jagamine reaalosadeks tema poolt soovitud viisil on võimalik, kuid kostja ei ole vastavaid tõendeid esitanud.
11.3.Alusetu on kostja väide, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, kuna pooltega ei ole arutatud ekspertiisi läbiviimise vajadust. Asja materjalide kohaselt on maakohus menetluse kestel korduvalt selgitanud menetlusosalistele menetluslikku olukorda (sh selgitanud tõendamist vajavaid asjaolusid) ja küsinud neilt selgitusi (I kd tl 78-79; tl 151; tl 174-175). Seega on maakohus täitnud seadusest tulenevat selgitamiskohustust.
12.Kostja seisukoha kohaselt määras maakohus vääralt kindlaks hüvitise suuruse lähtudes kinnistu väärtusest 80 000 eurot, sest hindaja teatas 11. detsembri 2019 kirjas kostjale, et kinnistu väärus on suurenenud 5000 – 10 000 euro võrra. Selline kostja väide on paljasõnaline, sest ringkonnakohtule ei ole esitatud eksperthinnangut selle kohta, et vaidlusaluse kinnistu väärtus oleks suurem kui on märgitud 19.11.2018 koostatud eksperthinnangus (s.o 80 000 eurot). Kuna kostja ei ole esitanud mitte mingisuguseid tõendeid oma väite kinnitamiseks, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et vaidlusaluse kinnisasja väärtus on suurem kui 80 000 eurot.
12.1.Kostja väitel hindas maakohus ebaõigesti tõendit, millest nähtuvalt tasus ta 29. septembril 2006 B.B.le 171 536 krooni ning kuna kostja tasus kinnistu ostmisel 10 963 eurot 15 senti isiklikest vahenditest, siis on õiglane suurendada temale väljamakstavat hüvitist selle summa võrra. Samuti tuleks arvestada hüvitise suuruse määramisel seda, et enne abielu sõlmimist, s.o lahusvara arvelt, tasus kostja laenu katmiseks B.B.le 104 805 krooni (6698 eurot 26 senti). Samas kostja märgib, et sellele vaatamata jääb ta oma esialgse hüvitise summa 40 000 eurot nõude juurde. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on õigesti jätnud hüvitise suuruse määramisel arvestamata kostja poolt väidetavalt B.B.le makstud summadega. Hageja sai vaidlusaluse kinnistu kaasomanikuks 06.08.2018 ning kostja 18.09.2018. Nii hagi kui vastuhagi puhul on tegemist kaasomaniku nõudega kaasomandi lõpetamiseks. Kinnistu kaasomanikeks saamise ajal ei olnud pooled abielus (abielu oli lahutatud 2016. aastal). Omandi kaotusest tuleneva hüvitise suuruse määramisel saab arvestada kaasomandist ja kaasomanike vahelistest suhetest tulenevate nõuetega, kuid hüvitise suuruse arvestamisel ei saa arvestada kaasomaniku poolt kolmandale isikule väidetavalt tasutud summadega.
12.2.AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Antud juhul otsustas maakohus jätta kinnisasja hageja ainuomandisse, pannes hagejale kohustuse maksta kostjale välja tema osa rahas. Eksperthinnangust nähtuvalt (I kd tl 28-43) on hinnatud kaasomandis oleva kinnisasja väärtust tervikuna ning hüpoteegiga ei ole hindamisel arvestatud (I kd tl 30). Eksperthinnangu alusel on kinnisasja väärtus tervikuna 80 000 eurot. Arvestades kostja mõttelise osa suurust on hüvitise suuruseks omandi kaotuse eest 40 000 eurot.
12.3.Samas on kinnisasi koormatud hüpoteegiga. Kuna hüpoteek jääb kinnisasja koormama ka pärast kaasomandi lõpetamist, siis on maakohus õigustatult arvestanud hüvitise suuruse määramisel hüpoteegiga tagatud nõude reaalset suurust kaasomandi lõpetamise seisuga. Asja materjalide kohaselt oli hüpoteegiga tagatud laenu suuruseks 08.10.2019 seisuga 17 316 eurot 90 senti (I kd tl 174). Lähtudes eeltoodust on maakohus õigesti leidnud, et hagejal tuleb tasuda kostjale omandi kaotuse eest hüvitis summas 31 341 eurot 55 senti (kinnistu väärtus 80 000 eurot - kohustused 17 316 eurot 90 eurot / 2).
13.Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt on maakohus ekslikult leidnud, et vallasvara koosseisu ega selle jagamise kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud, sest hageja esindaja 7. veebruari 2019 e-kirjas on koduse vara väärtuseks märgitud 10 000 eurot. Kostja ei ole maakohtus esitanud vallasvara jagamiseks hagi. Hageja esindaja 7. veebruari 2019 e-kirjas (I kd tl 104) kompromissiettepanekus pakutud koduse vara 10 000 eurot märkimine ei ole käsitletav kostja nõudena kohtule koduse vara jagamiseks. Lisaks selgitas kostja esindaja ringkonnakohtu istungil, et kostja ei vaidlusta koduse vara mittejagamist.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja taotleb ringkonnakohtus kantud menetluskulude summas 460 eurot (õigusabi 5 tundi ja 45 min kogusummas 460 eurot) väljamõistmist kostjalt. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega ning taotlus kuulub rahuldamisele. Hageja ei ole taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.