Kohtuistungisekretär Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
23.07.2025. a, Jõgeva kohtumaja 2-24-7533
Vastuhagi hind
K.S.-i hagi A.K. vastu solidaarkohustusest tulenev võla nõudes 3697,50 eurot A.K. vastuhagi K.S.-i vastu abieluvaralepingu tühisuse tuvastamise nõudes 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastukostja: K.S. (isikukood: XXX; elukoht: XXX xxxxx, telefon XXX, e-post:
Hagi hind
Kostja/vastuhageja: A.K. (isikukood: XXX; elukoht: - ei ole avaldatud; telefon XXX, e-post: Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karin Antsov, Advokaadibüroo Kuklase &Partnerid Lõuna- Eesti osakond, Jüri 26, Võru 65609, telefon 78 24 348, e-post: 25.06.2025 Kohtuistungi aeg Menetlustoiming
Lõpplahend
RESOLUTSIOON
1.K.S.-i hagi A.K. vastu rahuldada.
2.Mõista A.K.-lt välja 3697 eurot 50 senti K.S.-i kasuks.
5.Määrata kindlaks K.S.-i menetluskulud summas 455 eurot. 1
6.Mõista A.K.-lt välja 455 eurot menetluskulude katteks K.S.-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Hageja K.S.-i nõuded ja seisukohad 1.K.S. esitas 13.05.2024 kohtule hagi A.K. vastu, paludes kostjalt välja mõista 3697,50 eurot laenulepingust 10-001024 -EV tuleneva solidaarse laenukohustuse katteks. Sellises summas võlg hageja K.S.-i ees on kostjal A.K. kogunenud perioodil 01.11.2022-13.05.2024. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.01.2010 laenulepingu nr 10-001024 -EV ASga Swedbank, et refinantseerida kostja A.K. ainuomandis oleva OÜ Pentastar ja panga vahel sõlmitud lepingut nr .06-155513-JI ning lepingu nr. 08-045770-JI. Kõiki laenusid tagas ja tagab K.S.-i ainuomandis olev kinnistu. K.S.-i ja A.K. vahel on sõlmitud ka varalahususleping, mille järgi OÜ Pentastar kasum või kahjum ja kohustused on A.K. kanda. Sellele vaatamata tasub K.S. OÜ Pentastar refinantseeritud ärilaenu, kuna seda tagab K.S.-i ja laste kodu. Alates 15.05.2012 on laenukohustust pangale tasunud üksnes hageja. Hageja K.S. on ka juba varsemalt esitanud kohtu kaudu A.K. vastu laenumaksete tagasinõudeid eelnevate perioodide eest, kuna solidaarne laenukohustus lasub ka A.K.-l. Perioodi 01.11.2022-13.05.2024 eest on K.S. tasunud laenumakseid pangale summas 7395 eurot. Teades, et tegemist on solidaarse kohustusega, palub hageja kostjalt välja mõista pool hageja poolt Swedbank AS-le tasutud laenusummast ehk 3697,50 eurot. 2.A.K. vastuhagi osas on K.S. seisukohal, et vastuhagil ei ole alust. K.S. kordab, et 06.01.2010 sõlmiti laenuleping nr 10-001024 -EV Swedbank AS-ga A.K. ainuomandis olevate varasemalt sõlmitud laenulepingute refinantseerimiseks. K.S.-i ainuomandis olev kinnistu asukohaga Laane 5, Elvas tagab võetud laenusid. Notariaalne varalahususleping sõlmiti sooviga jagada vara selliselt, nagu see abikaasade vahel tegelikult ka jaotunud oli: kinnistu oli K.S.-i ja tema pere käsutuses juba aastaid enne A.K.-ga tutvumist ja Pentastar OÜ oli ainuisikuliselt A.K. äriühing – ta oli ettevõtte ainus juhatuse liige. Varalahususlepingu järgi on Pentastar OÜ-ga seonduv kasum või kahjum ja kohustused ainuisikuliselt A.K. kanda. Laenu tagab K.S.-i ja A.K. ühiste laste kodu, kus lapsed ka elavad. K.S. on seni tasunud Swedbank AS-le laenu ainuisikuliselt ja nõudnud A.K.-le langeva osa tagasi kohtumenetluste kaudu. K.S. tunnistab oma solidaarset laenukohustust ja palub seetõttu kostjalt välja mõista poole AS-le Swedbank sel perioodil tasutud summast, s.o. 3697,50 eurot. 08.04.2025.a menetlusdokumendis (dtl 81) on K.S. seisukohal, et A.K. poolt väidetud abieluvaralepingu näilisus ei ole varsemalt poolte vahel teemaks olnud. Abieluvaraleping on sõlmitud õigetel asjaoludel ja selle nimetamine näiliseks on A.K. katse mitte maksta tema osa solidaarkohustusest. Kostja A.K. nõuded ja seisukohad 3.Vastuses hagile (dtl 45-48) ei tunnista A.K. tema vastu esitatud nõuet, kuna vastavalt kokkuleppele pidi laenulepingust nr 10-001024-EV tulenev laenukohustus jääma selle abikaasa 2
kanda, kelle omandisse jääb tagatiseks olev kinnistu. 05.06.2009 on sõlmitud hageja ja kostja vahel abieluvaraleping, milles on kirjas, et hageja lahusvaraks jääb Elvas XXX asuv kinnistu ning kostja omandisse jääb osalus OÜ-s Pentastar (registrikood 11229042). Kostja on seisukohal, et VÕS § 69 lõikest 1 tulenev eeldus, et omavahelistes suhetes täidavad solidaarvõlgnikud kohustuse võrdsetes osades, on võimalik ümber lükata. Selle eelduse ümberlükkamiseks soovib kostja, et kohus annaks hinnangui poolte vahel sõlmitud abieluvaralepingu näilisusele ja tühisusele, s.t. sellele, kas hagejal on kostja kui laenulepingu järgse solidaarvõlgniku vastu nõudeõigus poole laenumaksete ulatuses või mitte. Kostja soovib esitada käesolevas asjas vastuhagi abieluvaralepingu tühisuse tuvastamiseks. Kostja selgitab, et OÜ Pentastar, mille laenu refinantseerimiseks on vaidlusalune laen antud, oli asutatud 22.02.2006 hageja ja kostja abielu ajal ning kuulus abikaasade ühisvarasse. Kuna ettevõte oli majanduslikult raskes olukorras ning hageja ja kostja kui abikaasade ühine huvi oli lõpetada OÜ Pentastar tegevus võimalikult valutult, otsustati ühisvarasse kuulunud ettevõtte laenud refinantseerida ning selleks sõlmiti 06.01.2010 laenuleping nr 10-001024-EV. Laenukohustuse võtmisega likvideeriti ettevõtte võlgnevused AS Swedbank ees. Seega olemuslikult on laenukohustuse näol tegemist, mitte kostja lahusvaraga seotud laenuga, vaid ühisvarasse kuulunud ettevõtte laenuga. OÜ Pentastar kustutati registrist 30.04.2010. Ühisvara jagamise eesmärgiks oli vältida perele kuuluva kodu müüki ettevõtte kohustuste täitmiseks. Pooled leppisid kokku, et laenukohustuse täidab see abikaasa, kellele jäi kinnistu. Abieluvaralepingu näol oli tegemist näiliku tehinguga, sest eesmärgiks oli n-ö päästa abieluvara arvelt ühisvarasse kuuluva osaühingu varaliste kohustuste täitmine, s.t. vältida pere elukoha müüki OÜ Pentastar kohustuste täitmiseks.
4.01.01.2024 esitas A.K. vastuhagi K.S.-i vastu (dtl ???) abieluvaralepingu tühisuse tuvastamise nõudes. A.K. taotleb, et kohus tuvastaks 05.06.2009.a sõlmitud abieluvaralepingu tühisuse. Tegemist on näiliku ning seeläbi tühise lepinguga. Tühisuse tuvastamise tagajärjeks see, et Elvas XXX kinnistu on hageja ja kostja ühisomandis ning hageja ja kostja peavad viima läbi ühisvara jagamise, mille tulemusena tekib kostjal hageja vastu nõue XXX kinnistu poole väärtuse ulatuses (juhul, kui kinnistu jääb hageja ainuomandisse). Vastuhagi esitaja tugineb seejuures TsÜS § 89 lg.1, lg.2 sätetele. Vastuhagi kohaselt on abieluvaralepingu punktid 4.1.3 ja 4.1.5. näilikud ja seega tühised, need on lepingusse võetud õigusnäivuse tekitamiseks. Abieluvaralepingu näol on tegemist näiliku tehinguga, sest selle eesmärgiks oli päästa abieluvara arvelt ühisvarasse kuuluva osaühingu Pentastar varaliste kohustuste täitmine. Abieluvaralepingu näilikkust kinnitab ka asjaolu, et pärast selle sõlmimist jätkus poolte kooselu veel kuni aastani 2015. Vastavalt poolte tegelikule kokkuleppele pidid mistahes laenulepingust tulenevad kohustused, mille täitmise tagamiseks on XXX kinnistule seatud hüpoteek, jääma selle abikaasa kanda, kelle omandisse jääb tagatiseks olev kinnistu. Pooled on fikseerinud abieluvaralepingus näiliku kokkuleppe, et vara jääb hagejale ning kohustused kostjale. OÜ Pentastar, mille varasemate laenude refinantseerimiseks oli sõlmitud 06.01.2010 laenuleping nr 10-001024-EV, kuulus abikaasade ühisvarasse. Antud laenukohustuse võtmisega likvideeriti ettevõtte võlgnevused AS Swedbank ees. OÜ Pentastar kustutati registrist 30.04.2010. Ühisvara jagamise eesmärgiks oli vältida perele kuuluva kodu müüki ettevõtte kohustuste täitmiseks. Pooled leppisid aga kokku, et laenukohustuse täidab see abikaasa, kellele jäi kinnistu. Kuna tegemist oli näiliku abieluvaralepinguga, siis sellist punkti lepingus ei sätestatud. 2010 laenu võtmise eesmärgiks oli refinantseerida ühisvarasse kuuluva ettevõtte laenusid (laenud olid võetud enne abieluvaralepingu sõlmimist), tasuda võlgnevus Swedbank AS-le, et ettevõtte likvideerimisel ei oleks kohustusi panga ees, mida käendas kostja. A.K. hinnangul on abieluvaraleping ja selles toodud kokkulepped näilikud ja vastuhagi esitaja 3
taotleb tuvastada abieluvaralepingu tühisus.
5.Kohus võttis hagi menetlusse 30.07.2024 ja A.K. vastuhagi menetlusse määrusega 05.12.2024. Kirjaga 24.03.2025 selgitas kohus pooltele tõendamiskoormist ja määrusega 29.05.2025 korraldas menetlust. Kohus määras A.K. ülekuulamise vande all tema taotlusel ja lahendas tõendite kogumise taotlused. 16.06.2025 esitas A.K. vastuväite kohtu tegevusele seoses tunnistaja küsitlemise taotlusega. Kohus lahendas vastuväite 25.06.2025 kohtuistungil protokollilise määrusega.
6.25.06.2025.a kohtuistungil osalesid hageja/vastukostja K.S., kostja/vastuhageja A.K. koos esindaja vandeadvokaat Karin Antsoviga. A.K. andis ütlusi vande all. Hageja ja kostja ei soovinud asja arutamist täiendada ja nõustusid minema eelistungilt üle kohtuistungile asja sisuliseks arutamiseks. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu 3697,50 euro väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele. Kostja vastuhagi abieluvaralepingu tühisuse tuvastamiseks jääb rahuldamata.
7.Laenukohustus. Kohtule on esitatud A.K. ja K.S. A.K. (hilisemalt: K.S., dtl 30) laenuleping nr 10-001024-EV AS-ga Swedbank, sõlmitud 06.01.2010 (dtl 8-11), mille kohaselt on laenusaajad nii A.K. kui ka K.S. , laen on laenusaajatele antud summas 51 162,00 eurot tagastamise lõpptähtpäevaga 15.12.2029.a. Laenu tagatiseks on seatud hüpoteek kinnistule asukohaga XXX, Tartumaa (registriosa number 961804). Laenulepingu p.3.2. kohaselt ei ole laenu kasutamise sihtotstarvet määratud, laenulepingu p.3.17.3. kohaselt on pooled leppinud kokku, et laenulimiidi arvelt lõpetatakse Pentastar OÜ ja panga vahel sõlmitud leping nr 06-155513-JI ja leping nr 08-045770-JI. Kuna A.K. ja K.S. on mõlemad sama laenulepingu järgi laenusaajad, on nad solidaarvõlgnikud laenuandja ees. VÕS § 65 lg.1 järgi Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohtule on esitatud K.S.-i konto väljavõte (dtl 31), millest nähtub, et perioodil 01.11.202213.05.2024 on K.S.-i pangakontolt tehtud makseid Swedbank pangale laenu 10-001024-EV intressi ja põhiosa katteks kokku summas 7395,06 eurot. VÕS § 69 lg.1 järgi Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg.2 järgi Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. K.S. on esitanud solidaarvõlgniku tagasinõude teise võlgniku A.K. vastu pangale tasutud laenu pooles ulatuses ehk summas 3697,50 eurot. Kostja vaidleb nõudele vastu ja kohtul tuleb kontrollida, kas esineb VÕS § 69 lg.1 viidatud aluseid, millele tuginedes ei kehti eeldus, et pangale peavad 4
kaaslaenusaajad täitma kohustuse võrdsetes osades. Pooled ei ole viidanud seadusesättele, millele tuginedes vabaneb käesolevas asjas üks solidaarvõlgnikest laenukohustuse täitmisest panga ees. Tegemist on laenukohustusega, milles 06.01.2010.a sõlmitud laenuepingu järgi ei ole laenusaajatel 1 ja 2 ehk A.K.-l ja K.S.-il erinevat rolli. Laenulepingus puudub säte, mis annaks aluse kalduda kõrvale solidaarvõlgnike võrdsuse põhimõttest kohustuse täitmisel laenuandja ees. Seetõttu ei tulene lepingust ega ka kohustuse olemusest, et kaaslaenusaajate osad pangale laenukohustuse tagasimaksmisel on ebavõrdsed. Seega kehtib eeldus VÕS § 69 lg.1 järgi, et kaaslaenusaajatel tuleb täita kohustus võrdsetes osades.
8.Vastuhagi. A.K. on esitanud vastuhagi nõudega tuvastada tema ja K.S.-i vahel 05.06.2009.a sõlmitud abieluvaralepingu tühisus selle näilikkuse tõttu. Vastuhagi kohaselt on abieluvaralepingu punktid 4.1.3 ja 4.1.5. näilikud ja seega tühised, need on lepingusse võetud õigusnäivuse tekitamiseks. A.K. väitel on poolte vahel kokkulepe, et mistahes laenulepingust tulenevad kohustused, mille täitmise tagamiseks on XXX kinnistule seatud hüpoteek, jäävad selle abikaasa kanda, kelle omandisse jääb tagatiseks olev kinnistu. Kuna abieluvaralepingu järgi jäi XXX kinnistu K.S.-ile, on laenu tagastamine pangale üksnes K.S.-i kohustus. Seega soovib A.K. ümber lükata VÕS §-st 69 lg.1 tulenevat eeldust, mille kohaselt eeldatakse kaaslaenusajate võrdsust solidaarkohustuse täitmisel. Pooltevaheline abieluvaraleping on sõlmitud 05.06.2009.a (dtl 12-16). Abieluvaralepingu p.2.1. järgi on lepingu esemeks abikaasade poolt abielu ajal omandatud ja tulevikus omandatav vara, sealhulgas varalised õigused ja kohustused. Lepingu p.2.2. on loetletud abikaasade ühisvara hulka kuuluvana kinnistu XXX, Elvas (registriosa nr 961804), mille omanikuna on sisse kantud K.S. A.K., sõiduauto Volkswagen Passat Variant (reg.märk 040TGF) ja osaühingu osa Pentastar OÜ-s (registrikood 11229042), mille osanik on A.K.. Abieluvaralepingu p.4.1.1., 4.1.2. järgi jääb kinnistu ja sõiduauto K.S. A.K. lahusvaraks, p.4.1.3. järgi jääb osa osaühingus Pentastar A.K. lahusvaraks. Abieluvaralepingu p.4.1.5 järgi Kummagi abikaasa poolt pärast lepingu sõlmimist võetud varalised kohustused jäävad selle abikaasa lahuskohustusteks, kelle varalistest õigustest nimetatud kohustused tulenevad või kes nimetatud kohustuste täitmiseks lepingu sõlminud on. A.K. andis kohtuistungil vande all ütlusi selle kohta, et abieluvaraleping sõlmiti eesmärgiga tagada, et meilt ei võetaks ära kodu, kus kasvavad meie lapsed. A.K. andis ütlusi, et OÜ-l Pentastar oli võetud pangast laen, mille refinantseerimiseks võtsid hageja ja kostja Swedbankist koos uue laenu. Muid laene ei ole. See laen Swedbankist 51 000 eurot ongi see, millega refinantseeriti Pentastari laenu, vormistati eraisiku laenuks, et meilt ei võetaks kodu ära. Abieluvaraleping sõlmiti aastal 2009, abielu kestis edasi ja kodu jäi alles. Kui seda tehingut ei oleks tehtud, siis ei oleks kodu alles jäänud. A.K. sõnul olid nii abieluvaralepingu sõlmimine kui ka Pentastari pankroti raugemine näilikud. K.S.-i sõnul ei ole abieluvaraleping näilik, see sõlmiti sooviga jagada vara selliselt, nagu see abikaasade vahel tegelikult ka jaotunud oli. Laenu tagav hüpoteek on XXX kinnistul, mis on K.S.-i oma, soetatud ammu enne A.K.-ga tutvumist, oli K.S.-i isa nimel. Selles elavad nüüd poolte ühised lapsed. K.S.-i sõnul on laenukohustus panga ees A.K.-ga solidaarne, K.S. ei ole kunagi 5
arvanud, et ta peaks seda üksi maksma. Kohus on esitatud ja uuritud tõendite alusel teinud kindlaks, et abieluvaralepingus on (dtl 12-16) abikaasade A.K. ja K.S. ühisvarana märgitud vara (lepingu p.2.2.)-kinnistu XXX Elvas, sõiduauto Volkswagen Passat Variant (reg.nr xxxxxx) ja osaühingu Pentastar osa, mis on abikaasade abielu kestel ja enne käesoleva lepingu sõlmimist omandatud (lepingu p.2.2. tekst). Pooled on sõlminud ka asjaõiguslepingu (abieluvaralepingu p.7) omandiõiguse üleandmiseks ja esitanud kinnistamisavalduse. Sellisena on sõlmitud kokkulepe korrektne, lisaks võlaõiguslikele kokkulepetele on sõlmitud ka asjaõiguslik kokkulepe ehk käsutustehing ja selle kajastamiseks kinnistusraamatus on esitatud kinnistamisavaldus. Abieluvaralepingu pooled on lepingu p.5 (5.1, 5.2.) määratlenud lepingu eseme väärtuse ja kompernsatsioonide maksmise – ühisvara arvel rahalisi kompensatsioone teineteisele ei maksta. Sellega on kokkulepped ühisvara osas ammendavad, õiguslikult korrektselt vormistatud, s.h. kinnisomandi üleandmine notariaalse tehinguga. Seega ei ole pooltevaheline abieluvaraleping vormipuudustega, see on kehtiv. Abieluvaralepingu võib sõlmida abielu kestel (aga ka enne abiellumist). Asjaolu, et abieluvaraleping on sõlmitud abielu kestel ja selle sõlmimise järel abielu jätkub, ei muuda abieluvaralepingut näilikuks ega tühiseks. Sellekohane A.K. väide (et abieluvaralepingu näilikkusele osutab abielu jätkumine pärast abieluvaralepingu sõlmimist) ei ole asjakohane. Abieluvaralepinguguga reguleeritakse abikaasade varalisi suhteid (kehtiva PKS § 24 lg.3). Sama nägi ette pooltevahelise abieluvaralepingu sõlmimise ajal 05.06.2006 kehtinud PKS § 8 lg.1, § 9. Käesoleval juhul on abikaasad A.K. ja K.S. reguleerinud abikaasade varasuhete hulgas ka lepingueseme väärtuse ja kompensatsiooni maksmise- kompensatsioone ei maksta. Kohtuistungil 25.06.2025 andis kostja vande all ütlusi nende abielu lõppemise kohta aastal 2015, ka hageja andis seletuse, et abielu lahutati kohtus. Vaidlusi ei olnud, ühisvara jagada ei olnud. See tähendab, et pooled kuni käesoleva kohtuvaidluseni ei ole tõstatanud küsimust sõlmitud noteriaalse abieluvaralepingu kehtivusest, tühisusest või mittevastavusest nende tahtele. Kohus märgib, et asjaõigusleping käsutustehinguna ei saagi näilik olla, kuna poolte sooviks oligi kinnistu omanikku muuta. Kinnistu omaniku muutumine kajastub avalikult kinnistusraamatus. Kohtule on esitatud tõendid OÜ Pentastar pakrotimenetlusest (dtl 90-93), milles 26.03.2010.a määrusega on lõpetatud OÜ Pentastar pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Määrusest nähtub muuhulgas ka (dtl 92, määruse lk 3), et võlgnikettevõttel on olnud lühiajalisi võlakohustusi K.S. A.K. ees enam kui 1 miljon 149 000 krooni, võlgniku juhatuse liige on selgitanud, et see laen on vormistatud võlgniku pangalaenu ülevõtmisega eraisiku laenuks. Äriühing on registrist kustutatud 30.04.2010 (dtl 94). A.K. esitas kohtule tõendeid Pentastar OÜ volitatud isikute kohta (dtl 127), TSD-de andmed (dtl 128-133), et tõendada K.S.-i (tol ajal A.K.) osalemist OÜ Pentastar tegevuses ja tema rolli volitatud isikuna. K.S. kohtuistungil ei eita, et ta on olnud OÜ Pentastar volitatud isik, tegi äriühingus arvutitöid, s.t. tegi makseid ja ülekandeid. Kohus on seisukohal, et K.S.-i osa OÜ Pentastar tegevuses ei oma tähendust käesolevas vaidluses. Abieluvaralepingust nähtuvalt on OÜ Pentastar tunnistatud abikaasade ühisvaraks, sellisena seda käsitletud ja vastavalt abikaasde kokkuleppele abieluvaralepingus jäetud A.K. lahusvaraks. Kohus märgib, et seadus ei sätesta piiranguid abieluvaralepingus vara jagamise ja kokkulepete kohta, s.h. keelatud ei ole jagada vara nii, et abikaasadele jääb vara erinevas väärtuses. Käesoleval juhul on pooled selle kohta võtnud abieluvaralepingusse p.5. Selline olukord ei muuda 6
abieluvaralepingut näilikuks ega tühiseks. TsÜS § 89 lg.1 sätestab: Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg.2 järgi näilik tehing on tühine. A.K. taotleb abieluvaralepingu tühisuse tuvastamist põhjusel, et see leping sõlmiti üksnes kodu päästmise eesmärgil, et pangalaenu katteks pere ja laste koduks olevat vara ära ei võetaks. 06.01.2010.a sõlmitud laenulepingust nähtub, et laenu tagatiseks on seatud hüpoteek XXX asuvale kinnistule, mis on eelnevalt abieluvaralepinguga loetud K.S.-i lahusvaraks. Abieluvaralepinguga eesmärgiks seatud tulemus saavutati- XXX, Elvas kinnistu kui laenu tagatis jäi realiseerimata. See tähendab, et abieluvaralepingu sõlmimisel seatud eesmärk – välistada võimalus, et pere ja laste koduks olnud XXX kinnistu Elvas võõrandatakse kohustuse katteks- saavutati. Tegemist on poolte tahtele vastava tehinguga ja poolte soovitud õigusliku tagajärjega ja mitte näiliku tehinguga. Nii abieluvaralepingu sõlmimise ajal 05.06.2009 kehtinud Perekonnasaduse kui ka käesoleval ajal kehtiva Perekonnaseaduse sätted ei näe ette nõudeid ja tingimusi, millistel juhtudel ja motiividel abieluvaralepingu võib sõlmida. Oluline on, et sellega reguleeritakse abikaasade varalisi õigusi ja kohustusi. A.K. ja K.S. on abieluvaralepingu sõlminud, see on vormistatud vastavalt poolte tahtele ja soovitud õiguslikele tagajärgedele ja puudub alus abieluvaralepingut näilikuks ja sellega tühiseks tunnistada. Pooltevahelist kokkulepet, mille kohaselt laenukohustused jäävad üksnes K.S.-i kanda, ei ole kohtule esitatud ega tõendatud. A.K. vastuhagi jääb rahuldamata.
9.Viidatud 06.01.2010.a laenulepinguga refinantseeriti OÜ Pentastar laenukohustused Swedbank AS ees. Seetõttu ei ole OÜ Pentastar pankrotimenetluse raugemisel võlausaldajate hulgas Swedbank AS, sest äriühingu laen panga ees vormistati n.ö. eraisikulaenuks, milles kaaslaenusaajad A.K. ja K.S.. K.S. on esitanud hagi kostja vastu VÕS § 69 lg.1, lg.2 alusel kui solidaarvõlgniku tagasinõude tulenevalt 06.01.2010.a sõlmitud laenulepingust, tuginemata abieluvaralepingu sätetele. Kohtu hinnangul on selline lähenemine käesolevas asjas põhjendatud ka sisuliselt, võttes arvesse, et 06.01.2010.a sõlmitud laenulepinguga refinantseeriti OÜ Pentastar laenukohustused Swedbank AS ees ja need laenukohustused võtsid üle hageja ja kostja kui kaaslaenusaajad. Samas vastab laenu tagastamine Swedbank AS-le solidaarvõlgnikena ka abieluvaralepingu p.4.1.5. sõnastusele, mille kohaselt kummagi abikaasa poolt pärast lepingu sõlmimist võetud varalised kohustused jäävad selle abikaasa lahuskohustuseks, ... kes nimetatud kohustuse täitmiseks lepingu sõlminud on. Mõlemad (endised) abikaasad on sõlminud Swedbank AS-ga laenulepingu ja mõlemal tuleb tagasimaksekohustust täita. K.S.-i hagi A.K. vastu tuleb rahuldada kogu ulatuses ehk summas 3697,50 eurot, s.o. pool K.S.-i poolt perioodil 01.11.2022-13.05.2024.a pangale tagasi makstud laenusummast.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 7
Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud. TsMS § 174 lg.1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Asja materjalist nähtuvad andmed selle kohta, et hageja K.S. on tasunud riigilõivu 455 eurot (nähtub kohtute infosüsteemis), tasutud 25.07.2024. Tasutud riigilõiv vastab RLS lisas näidatud riigilõivumäärale. Muid hageja kohtukulusid avaldatud ei ole. Tasutud riigilõiv 455 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja/vastuhageja esitas 30.06.2025. a kohtule menetluskulude nimekirja koos tööaruandega (dtl 137), mille kohaselt on kostja menetluskulud kokku summas 1131,66 eurot. Kuna menetluskulud jäävad nii hagis kui vastuhagis kostja kanda, siis kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.