Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-11014
Tsiviilasi
X X hagi Eesti Energia AS vastu alusetult saadu tagastamise ja viivise nõudes
6300,09 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: X X (isikukood x, x); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrin Tomson (Advokaadibüroo TRINITI OÜ, Maakri 19/1, 10145 Tallinn, epost: xx); Tsiviilasja hind
Kostja: Eesti Energia AS (registrikood 10421629, Lelle tn 22, 11318 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: A T (e-post: xxx). Kohtuistungi toimumise aeg 20.05.2020 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katri Tomson Kohtuistungil osalesid Kostja lepinguline esindaja: X T
RESOLUTSIOON
Jätta hagi 5281,88 euro põhinõudes, 595,66 euro sissenõutavaks muutunud viivise nõudes ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viiivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja X X kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja palus kostjalt põhinõudena välja mõista 5 281,88 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 595,66 eurot. Alates hagiavalduse esitamisest palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras. Hageja nõudis kostjalt alusetu saadu tagastamist, viivist ja kahju hüvitamist. Hageja on kostjale alusetult tasunud elektrienergia eest, mida ta tegelikult tarbinud ei ole ja millises koguses elektrienergia tarbimine hageja tarbimiskohas voimalik ei olnud. Lisaks on hageja kandnud kahju, kuna on pidanud tegema kulutusi alusetult makstu tagasi saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt allkirjastasid hageja ja kostja 13.08.2004 võrguühenduse fikseerimise kokkulepe nr 24004275VK/1 – 01.07.2004, mille alusel loodi tarbimiskohas aadressil x võrguühendus läbilaskevoimega 32A, fxide arvuga 3 ning nimipingega liitumispunktis 0,38 kW. 28.09.2004 allkirjastasid hageja ostjana ning kostja võrguettevõtjana elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu nr 24004275 – 2 / 28.09.2004. Võrguleping sõlmiti tähtajatuna.
3.Alates 05.08.2014 mõõdeti tarbimiskohas elektrienergia tarbimist Elektrilevi OÜ-le kuuluva arvestiga nr 15686239. Seoses kostjalt võrguteenuse osutamise ülevotmisega kohaldusid alates 01.10.2014 võrgulepingu alusel võrguteenuse osutamisele uue võrguettevõtja Elektrilevi OÜ tüüptingimused madalpingel kuni 63A. Alates 01.01.2017 asendusid senised tüüptingimused uute tüüptingimustega madalpingel kuni 63A.
4.02.03.2015 sõlmisid hageja ostjana ja kostja müüjana elektrienergia müügilepingu nr 597726514020 elektrienergia tarbimiseks tarbimiskohas, millele alates 15.09.2016 kohaldusid kostja elektrilepingu tüüptingimused. Elektrileping sõlmiti tähtajatuna. 17.05.2016 viis Elektrilevi OÜ arvesti üle kauglugemisele. Arvesti ühendati Elektrilevi OÜ infosüsteemiga ja mõõteandmed hakkasid laekuma kauglugemise teel. Elektrilevi OÜ väiteil fikseeriti sellele eelnevalt arvesti näidud seisuga 16.05.2016.
5.Alates arvesti paigaldamisest kuni kauglugemisele üleminekuni ei olnud Elektrilevi OÜ ega kostja tuvastanud tarbimiskohas mingeid erinevusi tegelikult tarbitud elektrienergia koguse ja edastatud elektrinäitude pinnalt arvestatud elektrienergia koguse vahel. Ümberarvestusi tehtud ei olnud. 31.05.2016 esitas kostja hagejale arve nr 065815804712. Arve kohaselt tarbiti tarbimiskohas perioodil 01.05.2016 kuni 31.05.2016 elektrienergiat kokku 35 831,884 kWh ehk keskmiselt 1 155,867 kWh päevas. Arvel sisalduvate arvestuste aluseks oli sellel märgitu kohaselt Elektrilevi OÜ võetud kontrollnäit. Elektrilevi OÜ kinnitusel fikseeriti kontrollnäit kauglugemise teel automaatselt, mitte kohapeal.
6.Arve kohaselt oli perioodil 01.05.2016 kuni 16.05.2016 ehk kuni arvesti kauglugemisele üleminekuni elektritarbimine tarbimiskohas päevasel ajal väidetavalt 19 587,818 kWh (s.o algnäidu 4862 ja lõppnäidu 24449,818 vahe) ning öisel ajal väidetavalt 15 846,681 kWh (s.o algnäidu 5105 ja lõppnäidu 20 951,681 vahe). See on keskmiselt 2 214,656 kWh päevas. Samas nähtub arvelt, et perioodil 17.05.2016 kuni 31.05.2016 oli elektritarbimine tarbimiskohas päevasel ajal väidetavalt 186,889 kWh (s.o algnäidu 24 449,818 ja lõppnäidu 24 636,707 vahe) ning öisel ajal väidetavalt 210,496 kWh (s.o algnäidu 20 951,681 ja lõppnäidu 21 162,177 vahe).
See on keskmiselt 26,492 kWh päevas.
7.Pärast arve saamist esitas hageja pretensiooni Elektrilevi OÜ-le, kes arvesti omanikuna vastutas arvesti korrasoleku ja sellelt võetavate näitude õigsuse eest. Hageja leidis, et arvel kajastatud tarbitud elektrienergia kogus on ebaõige ja tegemist peab olema veaga. Elektrilevi OÜ vastas, et arve annulleerimiseks puudub alus, kuna 07.06.2016 toimus tarbimiskohal arvesti andmete kontroll, mille käigus arvesti riket ei tuvastatud.
8.Kuna hageja Elektrilevi OÜ põhjendustega ei nõustunud, tegi Elektrilevi OÜ 27.06.2016 hagejale ettepaneku arvesti erakorraliseks kontrollimiseks. Veel enne arvesti erakorralist kontrolli saatis Elektrilevi OÜ 11.07.2016 hagejale hoiatuse tarbimiskohas elektri väljalülitamiseks, kui hageja arvet ei tasu. Kartuses elektrienergiast ilma jääda, asus hageja osade kaupa arvet tasuma. Kuna tegemist oli hageja jaoks tavapäratult suure summaga, tasus hageja arve kogusummas ajavahemikus 12.09.2016 kuni 11.10.2016 seitsme osamakse kaupa.
9.Arve tasumisega ei kinnitanud hageja arvega nõustumist, vaid üksnes välistas ohu eluks vajaliku elektri väljalülitamiseks. Samal ajal teostati hageja soovil ja Elektrilevi OÜ tellimusel arvesti erakorraline kontroll. Vaatamata hageja soovile ei saanud ta arvesti kontrolli teostaja valikul kx rääkida. Arvesti kontrolli teostajaks määras Elektrilevi OÜ Inspecta OÜ. Hagejal puudus võimalus saada ülevaadet kontrolli teostaja läbi viidud toimingutest. Hageja ei saanud kontrollida toimingute nõuetele vastavust.
10.Arvesti kontrolli teostamisega kxnes senise arvesti väljavahetamine, millega seoses paigaldas Elektrilevi OÜ 01.08.2016 tarbimiskohta uue arvesti. Vana arvesti kontrolli tulemuste kohta koostas Inspecta Estonia OÜ 18.08.2016 protokolli. Protokollis leiti, et arvesti on korras ja vastab metroloogiliselt standardi NE 50470-3 nõuetele. Hageja arvesti kontrollimise tulemustega ei nõustunud. Hageja ei ole arvel märgitud koguses elektrit tarbinud ja tarbimisallikate võimsust arvestades pole see võimalik.
11.Hageja pöördus korduvalt läbirääkimiste pidamiseks arvesti näitude õigsuse eest vastutava Elektrilevi OÜ poole, kes läbirääkimistest keeldus. Hageja viitas tarbimiskoha varasemale tarbimisele. Tarbimiskohas oli elektrienergia tarbimine perioodil 2011 – 2016 keskmiselt ca 4800 kWh xtas ehk ca 400 kWh kuus (2011 – ca 235 kWh kuus; 2012 – ca 265 kWh kuus; 2013 – ca 171 kWh kuus; 2014 – ca 411 kWh kuus; 2015 – ca 471 kWh kuus; 2016 (va. maikuu) – ca 840 kWh kuus. 2017. xtal oli tarbimiskohas elektrienergia tarbimine 15 293 kWh xtas ehk keskmiselt ca 1 274 kWh kuus.
12.Hageja selgitas, et tarbimise suurenemine viimastel xtatel on olnud tingitud tarbimisallikate arvu suurenemisest. Sügiseks 2015 oli maja saanud osaliselt ehituslikult valmis, millega seoses paigaldati mitmeid täiendavaid tarbimisallikaid. Sügisel 2016 sai valmis teine majaosa ning lülitati sisse maakütte seade, mis on tänaseni peamine elektri tarbimisallikas (12 kw). Enne seda köeti maja kaminahjuga, mistottu oli elektri tarbimine märkimisväärselt väiksem. Lisaks lisandusid teise majaosa valmimisega mitmed tarbimisallikad valgustite, aurusauna jaoks vajaliku aurugeneraatori (10 kw) ja sügavkülmiku näol. Seega alates 2016 sügisest toimus tarbimiskohas elektritarbimise oluline kasv. Hageja väiteid tõendab tarbimisanalüüs.
13.Hageja leidis, et tarbimiskohas ei olnud võimalik tarbida arvel märgitud elektrienergiat. Tarbimiskoha maksimaalne võimalik elektritarbimine on 506,88 kWh päevas ehk 15 713,28 kWh kuus. Tarbimiskoha läbilaskevõime on 32A, fxide arv 3, nimipinge 3x220/380V1). Vaidlusalusel perioodil olid tarbimiskohas sellise tarbimisvõimsusega tarbimisallikad, millega ei olnud võimalik tarbida energiat arvel näidatud mahus.
14.Eeltoodud asjaoludel soovis hageja tegelikku tarbimist ületava elektrienergia eest tasutu tagastamist. Elektrilevi OÜ on hagejale selgitanud, et õige isik, kelle vastu alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid esitada, on kostja, kuna Elektrilevi OÜ on võrgulepingust tulenevad nõuded loovutanud kostjale. Vaidlusaluse koguse eest on hagejale arve esitanud kostja ja hageja on arve tasunud kostjale.
15.Üldise põhimõtte kohaselt tasutakse tegelikult tarbitud elektrienergia eest, sõltumata sellest, mida näitab mõõteseade (ELTS § 751 lg 1, Eesti Energia AS elektrilepingu tüüptingimuste p 2.2; võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A p 6.5). Arvel kajastatud energiatarbimine ei olnud võimalik, mistõttu oleks tulnud kindlaks teha ja hagejalt tasu küsida üksnes tegelikult tarbitud elektrienergia eest, kasutades näiteks arvestuslikku meetodit. Elektritarbimine oli 2016 mais väidetavalt 35 831,884 kWh kuus ehk 1 155,867 kWh päevas. Kuu esimeses pooles (01.05 – 16.05.2016) oli tarbimine väidetavalt veelgi suurem ehk keskmiselt 2 214,656 kWh päevas. Kui korrutada seesuguse päevatarbimine 31 päevaga, kujuneks kuu tarbimiseks 68 654,326 kWh.
16.Tarbimiskoha maksimaalne võimalik elektritarbimine oli üksnes 506,88 kWh päevas ehk 15 713,28 kWh kuus. Arvel näidatud elektritarbimise koguse järgi tarbiti arvestuslikult 2016 mais elektrienergiat ca 4,4 korda rohkem, kui see võimalik oli. 2018 mai tarbimisega võrreldes oli 2016 mai tarbimine lausa 33 korda suurem. Järelikult ei saanud tegelik elektritarbimine kuidagi nii suur olla ning arvel kajastatud arvesti näit ei kajasta tegelikku tarbimist. Hageja kasutuses olnud tarbimisallikad ei võimaldaks seesuguses koguses tarbimist isegi siis, kui nad töötaksid täisvõimsusega terve kuu vältel.
17.Tarbimiskoha varasem ja hilisem tarbimine kinnitab, et arve oli osaliselt alusetu. Arve alusetust kinnitab 2016. a mai teise poole elektrienergia kogus. Võttes aluseks kuu teises pooles tarbitud elektrienergia päevase koguse, võib eeldada, et kogu maikuu tegelik tarbimine oli ca 45 korda väiksem. Mai teises pooles tarbitud ja arvel kajastatud koguse vastavuse üle poolte vahel vaidlust ei ole.
18.Tarbimiskohas oli elektrienergia tarbimine perioodil 2011 – 2016 keskmiselt ca 4 800 kWh xtas ehk ca 400 kWh kuus (2011 – ca 235 kWh kuus; 2012 – ca 2 68 654,326 / 15 713,28 = 4,373 2016 mais kokku 35 831,884 kWh; 2018 mais 1 095,618 kWh; 35 831,884 / 1 095,618 = 32, 70 4 2016 mai teise poole päevane tarbimine 26,492 kWh; 35 831,884 / (26,492 * 31) = 44,11 265 kWh kuus; 2013 – ca 171 kWh kuus; 2014 – ca 411 kWh kuus; 2015 – ca 471 kWh kuus; 2016 (va. mai) – ca 840 kWh kuus. Tarbimise suurenemine xtate jooksul on tingitud tarbimisallikate lisandumisest. Alusetu on Eletrilevi OÜ väide, et tarbimisanalüüsi kohaselt oli tarbimine oluliselt tõusnud juba enne kauglugemise funktsiooni sisselülitamist.
19.Pärast teistkordset arvesti vahetust 01.08.2016 ning alates täiendavate tarbimisallikate lisandumist 2016 sügisel oli igakuine tarbimine võrreldes varasema ajaga oluliselt suurenenud. Hilisema igakuise tarbimise koguste üle pooled ei vaidle ja võib eeldada, et need vastavad tegelikkusele, kuivord koguseid mõõdetakse vahetatud arvesti alusel ja mõõtmine toimub kauglugemise teel. Eelnev annab aluse arvata, et 16.05.2016 fikseeritud arvesti näit ei saanud kajastada ei 2016 maikuu esimese poole tegelikku tarbimist ega mistahes varasemast perioodist arveldamata jäänud tarbimist, kuivõrd vastasel juhul kujuneks varasem igakuine tarbimine hilisemast oluliselt suuremaks.
20.Elektrilevi OÜ fikseeris arvesti näidu esmalt 05.08.2014, mil arvesti algselt paigaldati. Arvesti algnäiduks oli 0. Kui alates arvesti paigaldamisest 05.08.2014 kuni kauglugemisele üleminekuni 17.05.2016 oleks mingi tarbimine olnud arvestamata, oleks see pidanud toimuma 22 kuu jooksul alates augustist 2014 kuni maini 2016. Kui lähtuda sellel ajal arveldatud kogustest ja arvel kajastatud kogustest, kujuneks augustist 2014 kuni maini 2016 tarbitud elektri
koguseks 45 988 kWh5. Kuu keskmine tarbimine oleks olnud ca 2 090 kWh6. See ei oleks saanud olla tegelik.
21.Kuna 2017. xtaks on varasemaga võrreldes rohkem ja suurema võimsusega tarbimisallikaid ja tarbimist mõõdetakse uue korrasoleva arvestiga, ei oleks saanud kuu tarbimine xtatel 2014 kuni 2016 olla suurem kui 2017. xtal. 2017. xtal on kuu keskmine tarbimine 1 274 kWhK. 2017. a jaanuaris oli suurim mõõdetud tarbimine 1 736 kWh. Kuna xtatel 2014 kuni 2016 oli vähem tarbimisallikaid, pidi varasem tarbimine olema väiksem. Elektrilevi OÜ oletus varasemast perioodist arveldamata jäänud koguse kohta ei vasta tõele. Tõele ei vasta Elektrilevi OÜ väide, et hageja esitatud näidud olid tegelikust tarbimisest väiksemad ning kauglugemisele üleminekul esitati arve ka varasemalt tasumata koguste eest. 2017. a mai tarbimine oli 1197 kWh ja 2018. mai tarbimine 1095,68 kWh, mis on 2016. arvel kajastatud kogustest u 30 korda väiksemad.
22.Hageja leidis, et arvesti kauglugemise funktsioonis võis esineda häireid. Erialases meedias on avaldatud mitmeid artikleid selle kohta, kuidas uuringutega on tõestatud, et mõned elektroonilised elektriarvestid võivad lugeda tarbimist väga suures ulatuses valesti. Kirjeldatud uuringus testiti üheksat elektriarvestit, mis olid toodetud ajavahemikus 2004-2014. 9 arvestist 5 lugesid tarbimist rohkem – isegi kuni 582%, 2 arvestit aga lugesid vähem – kuni 30%. Katsed näitasid, et valesti lugemist mõjutasid vooluvõrku ühendatud LED-lambid, reguleeritava valgustugevusega lülitid ja säästupirnid.
23.Arvel toodud kontrollnäit fikseeriti Elektrilevi OÜ kinnitusel kauglugemise teel automaatselt, mitte kohapeal. Seega ei ole välistatud, et näit saadi ebaõige mõõtmise tulemusel ja pole seetõttu usaldusväärne. Elektrilevi OÜ ega kostja ei ole arvel fikseeritud näidu õigsust eluliselt usutavalt põhjendanud ega tõendanud.
24.Arve on põhjendamatu ka seetõttu, et Elektilevi OÜ-l ja kostjal puudus õigus nõuda tagantjärgi enam kui 12 kuu kohta tehtud ümberarvestuste järgset tasumist. Milline osa arvel kajastatud summast moodustab 12 kuu eest tasutavat summat, ei ole kostja välja toonud. Võrgulepingu esilehel toodud eritingimustes oli ette nähtud, et elektrienergia ja võrguteenuste eest tasumine toimub kokkulepitud maksete sagedusega võrguettevõtja esitatud arve või makseteatise alusel, mille võrguettevotja väljastab vastavalt tarbimise prognoosile või arvestuste korrigeerimise korral tegeliku tarbimise järgi. Arvestuste korrigeerimine tegeliku tarbimise järgi toimub lepingus sätestatud juhtudel ja korras mitte harvemini kui üks kord xtas.
25.Võrgulepingu tüüptingimuste p 4.2 kohaselt tagab võrguettevotja temale kuuluva mõõtesüsteemi nõuetekohasuse ning korraldab vastavalt ettenähtud sagedusele selle perioodilise teenindamise (sealhulgas kontrolli, vahetuse või taatluse). Elektrilevi OÜ-l kui võrguettevõtjal on kohustus tagada mõõteandmete kogumine (ELTS § 65 lg 1 p 6) ning teha vähemalt üks kord xtas kindlaks turuosalisele kombineeritult mõõtmist ja tüüpkoormusgraafikut kasutades arvutatud elektrienergiakoguse ja mõõdetud tegeliku elektrienergiakoguse vahe (ELTS § 47 lg 6). Kui selle kontrolli tulemusena peaks selguma, et elektrienergiat on tarbitud mõõdetud kogusest rohkem voi vähem, toimub vahekoguse osas ümberarvestus (ELTS § 47 lg 7).
26.Elektrilevi OÜ kohustus vähemalt kord xtas kontrollida edastatud elektrinäitude vastavust tegelikult tarbitud elektrienergia kogusele on tuletatav ka võrgulepingu tüüptingimuste punktist 4.3, mille kohaselt võib võrguteenuse ja elektrienergia koguste ümberarvestamine toimuda kuni 12 kuu ulatuses. Punkti 6.11 kohaselt loetakse arvestusperioodiks maksimaalselt 12 kuud tagasiulatuvalt mõõtesüsteemi kontrollimise päevast. Punkt 9.13 näeb ette tagatistasu suuruse määramise viimase 12 kuu tarbimise alusel. Punktist 4.2 tuleneb Elektrilevi OÜ-le kohustus korraldada vastavalt ettenähtud sagedusele mõõtesüsteemi kontroll.
27.Normidest tulenevalt on ümberarvestuste tegemiseks ettenähtud tähtaja puhul tegemist õigust lõpetava 12-kuulise tähtajaga, mitte 3-xtase aegumistähtajaga. Asjaoludest nähtuvalt ei ole tarbimiskohas erinevust tegelikult tarbitud elektrienergia koguse ja edastatud näitude pinnalt arvestatud elektrienergia koguse vahel tuvastatud. Alates arvesti paigaldamisest kuni kauglugemisele üleminekuni ei olnud Elektrilevi OÜ ega kostja tuvastanud tarbimiskohas mingeid erinevusi tegelikult tarbitud elektrienergia koguse ja edastatud elektrinäitude pinnalt arvestatud elektrienergia koguse vahel. Hageja tähelepanu ei juhitud kordagi sellele, et tarbimiskohas võib olla mingi ületarbimine. Kui Elektrilevi OÜ või kostja oleks käitunud hoolsalt, oleks arvesti või kauglugemise funktsiooni häired ilmnenud märksa varem ja olnud eelduslikult oluliselt väiksemad.
28.Hageja leidis, et ebaõigetele näitudele tuginemine on välistatud ainuüksi seetõttu, et Elektrilevi OÜ ega kostja ei ole seda õigeaegselt teinud. Tüüptingimuste punktidest 3.7 ja 3.8 tuleneb, et kui elektrienergia koguste ümberarvestust ei ole tehtud õigeaegselt ehk 12 kuu jooksul, kaotab Elektrilevi OÜ õiguse seda hiljem teha ning selle alusel hagejale nõuet esitada. Järelikult puudub Elektrilevi OÜ-l või kostjal õigus nõuda tagantjärgi enam kui 12 kuu kohta tehtud ümberarvestuste järgset tasumist. Arve on alusetu ka eeltoodu tõttu.
29.Hageja leidis, et kuna tarbimiskohas ei olnud võimalik sedavõrd palju energiat tarbida ning hageja ei ole esitanud ebaõigeid näite, on anomaalia tekkinud ebaõigest arvesti näidust või mõnest muust põhjusest. Kokkuvõttes on hageja tasunud kostjale elektrienergia ja võrguteenuse eest, mida ta tegelikult tarbinud ei ole. Hageja viitas VÕS § 1028 lõikele 1. Kuna elektrienergia ja võrguteenuse tarbimine ei saanud olla selline, nagu oli arvel kajastatud, on hageja tasunud elektrienergia ja võrguteenuse eest kostjale rohkem, kui ta oli lepingu järgi selleks kohustatud. Hageja võib kostjalt VÕS § 1028 lg 1 alusel enamtasutut tagasi nõuda.
30.Hageja esitas ise arvestuslikud andmed enamtasutud summa kohta. Perioodi 17.05.2016 kuni 31.05.2016 oli tarbimine arve alusel 397,385 kWh. Seega arvestuslik mai kogutarbimine oli 821,262 kWh. Arvestuslik öine tarbimine oli 435,025 kWh kuus (s.o 210,496 kWh / 15 päeva * 31 päeva) ja arvestuslik päevane tarbimine oli 386,237 kWh kuus (s.o 186,889 kWh / 15 päeva * 31 päeva).
31.Hageja oleks pidanud 2016 mai eest tasuma Elekrilevi OÜ-le arvestuslikult elektrienergia börsihinnaga: päev 0,0377 eurot/kWh, kogus 386,237 kWh, kokku 14,56 eurot ning öö 0,0248 eurot/kWh, kogus 435,025 kWh, kokku 10,79, kokku 25,35 eurot. Võrguteenuste eest pidi hageja tasuma elektri edastamise eest 0,054 eurot/kWh, kogus 821,262 kWh, kokku 44,35 eurot. Txtuvenergia tasu on 0,0096 eurot/kWh, kogus 821,262 kWh, kokku 7,88 eurot. Elektriaktsiis 0,00447 eurot/kWh, kogus 821,262 kWh, kokku 3,67 eurot. Kokku 11,55 eurot. Kõk kokku 81,25 eurot + käibemaks ehk 97,50 eurot.
32.Kuna hageja on tasunud arve alusel kostjale kokku 4 299,38 eurot, kuid hageja oli kohustatud tasuma üksnes 97,50 eurot, alusetult saadud summana tagastamisele 4 201,88 eurot (4 299,38 eurot – 97,50 eurot = 4 201,88 eurot). Hageja palus kostjalt välja mõista 4 201,88 eurot.
33.Lisaks pidi hageja kandma kohtueelseid õigusabikulusid, milliste eest palus hageja kostjalt välja mõista 1080 eurot. Advokaadibüroo TRINITI osutas hagejale õigusteenust seoses positsiooni hindamise, võimalike nõuete väljaselgitamise ning Elektrilevi OÜ-le nõudekirja koostamise ja esitamisega. Hageja viitas VÕS § 128 lõikele 3. Kokku palus hageja kostjalt põhinõudena välja mõista 5 281,88 eurot (4 201,88 eurot + 1 080 eurot = 5 281,88 eurot).
34.Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Enamtasutud summalt 4 201,88 eurolt palus hageja välja mõista viivise alates arve täieliku tasumise päevale 11.10.2016 järgnenud päevast kuni hagi esitamiseni ehk viivise alates 12.10.2016 kokku summas 595,66
eurot. Kogu põhinõudelt 5 281,88 eurolt palus hageja välja mõista viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
35.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kuigi kostja on teatanud, et ta ei võta hagi üheski osas õigeks, on ta selgesõnaliselt võtnud omaks enamiku asjaoludest, millele hageja tugines. Hageja viitas, et ta ei ole vaidlustanud arvesti näite, vaid on vaidlustanud näitude vastavuse tegelikule tarbimisele. Arvel kajastatud näit võis viidata tarbimisele, mis ei vastanud tegelikkusele. Hageja ei saanud vaidlustada arvesti kontrollimise tulemusi, sest hagejal puuduvad selleks vastavad teadmised. Hagejal puudus teave, mille alusel kontrolli tulemusi vaidlustada.
36.Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et seisukohad kauglugemise funktsiooni häirete kohta on hüpoteetilised ja faktidele mittepõhinevad. Kostja ei ole suunud arves fikseeritud näitude õigsust eluliselt usutavalt põhistada ega tõendada. Kuna hagejalt saab nõuda tasu üksnes tegelikult tarbitud energia eest, peab kostja tõendama, et hageja tarbis selles koguses elektrit, mis on arvel kajastatud. Kui kostja seda ei suuda, tuleb tegelikult tarbitud koguse hindamisel lähtuda arvestuslikust meetodist.
37.Hageja pidas arusaamatuks, mille alusel on kostja leidnud, et hageja ei teatanud perioodil 05.08.2014 kuni 16.05.2016 korrektseid tarbimisandmeid. Kostja ei ole asjaolusid põhistanud ega tõendanud. Põhjendamatute kahtluste vältimiseks on kehtestatud regulatsioon, et Elektrilevi OÜ-l ja kostjal puudub õigus nõuda tagantjärgi enam kui 12 kuu kohta tehtud ümberarvestuste järgset tasumist. Neid nõudeid peab järgiga iga hoolas võrguettevõtja ning arvestada tuleb, et hagejal kui tarbijal puuduvad võimalused ja kompetents vigade avastamiseks. Tüüptingimuste kohaselt saab arvete korrigeerimine tegeliku tarbimise järgi toimuda mitte harvemini kui kord xtas.
38.Võrguettevõtja peab tagama mõõteseadme nõuetekohasuse. Elektrilevi OÜ ega kostja ei olnud alates arvesti paigaldamisest kuni selle üleminekuni kauglugemisele tuvastanud mingeid erinevusi tegelikult tarbitud elektrienergia koguse ja edastatud elektrinäitude pinnaltarvestatud elektrienergia koguse vahel ega teinud ümberarvestusi. Kui Elektrilevi OÜ või kostja oleksid käitunud hoolsalt, oleks arvesti või kauglugemise funktsiooni häired ning hagejale etteheidetav arveldamata tarbimine ilmnenud märksa varem ja olnud eelduslikult palju väiksem.
39.21.06.2019 seisukohtades selgitas hageja, et asjatundja arvamusega tegeliku tarbimise tõendamine osutus oodatust keerulisemaks. Hageja selgitas, et tarbimise suurenemine toimus xtatel 2015 ja 2016. Sügisel 2016 võeti kasutusele teine majaosa ning lülitati sisse maakütte seade, mis on tänaseni tarbimiskohas peamine elektri tarbimisallikas (12 kw). Enne seda köeti maja kaminahjuga ning elektri tarbimine oli märkimisväärselt väiksem. Teise maja osa valmimisega lisandusid mitmed tarbimisallikad valgustite, aurusauna jaoks vajaliku aurugeneraatori (10 kw) ja sügavkülmiku näol. Seadmete kasutusaja suurenemine 25-lt tunnilt 31-le oli tingitud pere väikelapse kasvamisega ja seadmete lisandumisega.
40.Hageja esitas andmed majas olnud tarbimisallikate ja nende võimsuse kohta. Maja esimeses osas olid erinevad LED valgustid, arvuti ja ruuter, külmig Smeg, ahi Dietrich, pliit Dietrich, mikser, õhupuhasti, veekeedukann Kitchen Aid, televiisor, tolmuimeja, raadio, triikraud, nõudepesumasin Smeg, sülearvuti kell ja föön. Maja teise osa kasutusele võtmisele lisandus LED valgusteid, tuli täiendav televiisor ja ruuter, mxoojuspump Nibe, elektriboiler, pesumasin Samsung, sügavkülmik Zanussi 300 ja aurugeneraator Helo 9500. Seadmete koguvõimsus esimeses maja osas oli 19,134 kW ja teises osas 25,635. Koguvõimsus kokku oli 44,769 kW.
41.28.02.2020 seisukohtades viitas hageja, et kostja ei ole tõendanud väiteid, milliste kohaselt on hageja kinnistult eemaldatud arvesti paigaldatud uude kohta, kus see töötab nõuetekohaselt. Lisaks selgitas hageja, et kuni soojuspumba kasutuselevõtuni oli majas bullerjan-tüüpi ahi,
võimsusega 30 KWt. Nimetatud ahju sai hageja X Xi isalt, mistõttu selle soetamise ega paigalduse kohta dokumentaalseid tõendeid kohtule esitada ei ole. Täislaotuna küttis ahi umbes 8 tundi. Köetava maja kubatuur oli 700 m3. Elektrilisi kütteseadmeid majas ei olnud. Hageja esitatud tarbimisallikate loetelus nimetatud ahi Dietrich näol on tegemist köögitehnika hulka kuuluva praeahjuga, mitte maja küttekehaga.
42.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 450 eurot, äriregistri kulu 6 eurot ja lepingulise esindaja kulud 6600 eurot koos käibemaksuga. Advokaadibürooga sõlmitud kokkuleppe alusel tasus hageja menetluskulu kindlas suuruses sõltumata ajakulust ja menetluse kestvusest. Kui kohus ei pea võimalikuks lähtuda sellest kokkuleppest, palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulu arvestades vajalike toimingute tegemise ajakulu ja tunnitasu suurust 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejale osutati õigusabi kokku 87 h ja 20 minutit.
KOSTJA VASTUVÄITED
43.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga 13.08.2004 võrguühenduse fikseerimise kokkulepe nr 24004275VK/1 ja 28.09.2004 elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu nr 24004275. Hageja tarbimiskohal x toimus 05.08.2014 elektriarvesti vahetus, mille tulemusena paigaldati tarbimiskohale elektriarvesti ZMX 320 seerianumbriga 15686239. Kõik paigaldatud arvesti näidud ehk üldnäit, päevane näit ja öine näit olid 0. Antud asjaolu nähtub hageaja esitatud arvestivahetuse teatiselt nr 343979.
44.Alates elektriarvesti ZMX 320 paigaldamisest 05.08.2014 kuni kauglugemise funktsiooni sisselülimiseni ja sellest teavitamiseni 25.05.2016 toimus hagejaga arveldamine vastavalt hageja teavitatud elektrinäitudele. Kauglugemise funktsiooni sisselülitamisel 16.05.2016 fikseeriti arvesti tegelikud näidud. Kauglugemise teel 16.05.2016 fikseeritud tarbimise kogus alates viimasest hageja teavitatud näidust kajastati arvel nr 065815804712.
45.Tulenevalt hageja kahtlustest tegi elektriarvesti ZMX 320 mõõtevahendi erakorraline kontrolli 18.08.2016 Inspecta OÜ, kes väljastas mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokolli nr 170-16-158. Kontrolli tulemusena jõudis Inspecta OÜ tulemuseni, et elektriarvesti ZMX 320 on korras ning metroloogiliselt vastab standardi EN 50470-3 nõuetele. Kontrolli protokollist nähtuvad samuti arvesti mõõdetud elektritarbimise päevane ja öine näit.
46.Arvel nr 065815804712 kajastuv tarbimiskogus on määratud vastavalt hageja teavitatud viimase näidu ning arvesti kauglugemisele ülemineku hetkel fikseeritud koguse vahena. Seetõttu kajastub nimetatud elektrienergia kogus 35 831,884 kWh hagejale 31.05.2016 esitatud arvel. Kostjal on põhjust arvata, et hageja ei teatanud perioodil 05.08.2014- 16.05.2016 kostjale korrektseid tarbimisandmeid, mille tulemusena tekkis märkimisväärne vahe hagejaga arveldatud ning tegelikult tarbitud elektrienergia koguse vahel. Kostjal ei olnud võimalik välja selgitada, milline oli hageja tegelik elektritarbimine 05.08.2014-16.05.2016 igas kalendrikuus, mistõttu kajastub varasemalt arveldamata elektrienergia kogus hagejale esitatud arvel nr 065815804712.
47.Hageja väited kauglugemise funktsiooni häirete kohta on hüpoteetilised ega ei põhine faktidel. Hageja tarbimiskohale paigaldatud arvesti ZMX 320 seerianumbriga 15686239 läbis erakorralise kontrolli, mis kinnitas arvesti nõuetele vastavust. Kauglugemisele üleminekul fikseeriti mõõtmistulemused küll automaatselt, kuid samuti nähtuvad mõõtmistulemused mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokollist nr 170-16-158. Kuivõrd tegemist oli nõuetekohase mõõtevahendiga, ei saa olla kahtlust mõõtmistulemuse täpsuses.
48.Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimuste punktide 6.10 ja 6.11. kohaselt võib nõuetekohase mõõtesüsteemiga mõõtmata elektrienergia tarbimise korral korrigeerida mõõteandmeid tagasiulatuvalt kuni 12 kuud. Käesoleval juhul oli aga tegemist nõuetekohase
mõõtesüsteemiga, mida kinnitas Inspecta OÜ teostatud kontroll, mistõttu viidatud tüüptingimuste punktid ei kohaldu. Kostja leidis, et kohaldub TsÜS § 147 lg 3 nõude aegumistähtaeg, mille kohaselt 2014. xtal tarbitud, kuid arveldamata koguste eest esitatava nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 01.01.2015 ning lõpliku arve esitamiseks 2016. xta mais ei olnud nõue aegunud.
49.26.08.2019 seisukohas viitas kostja, et ta on esitanud hagejale kompromissettepaneku. Ettepanek tehti telefoni teel, kuid hageja keeldus sellest. Seoses hageja taotlusega selgitas kostja, et Elektrilevi OÜ sisekorraeeskirjade kohaselt utiliseeritakse demonteeritud arvestid vastavalt ettenähtud korrale ning neid ei säilitata. Kuna käesoleval juhul on arvesti demonteerimisest möödas rohkem aega kui Elektrilevi OÜ sisekorras on ettenähtud arvesti säilitamiseks pärast selle demonteerimist, ei saa Elektrilevi OÜ esitada arvestit hageja soovitud toimingute teostamiseks. Arvesti on läbinud sõltumatu kontrolli, mis kinnitas arvesti nõuetele vastavust, mistõttu puudub alus kahelda arvesti töökorras olekus.
50.11.02.2020 selgitas kostja, et pöördus Elektrilevi OÜ poole, et saada selgitust arvesti utiliseerimise kohta. Selgus, et vaidlusalune arvesti ei ole utiliseeritud. Erakorralise kontrolli protokolli kohaselt arvesti oli tunnistatud nõuetekohaseks ning pärast 30 päeva hoiustamist võeti arvesti uuesti txkasutusele teisele objektile. Utiliseeritakse neid arvesteid, mis kontrolli tulemusena on tunnistatud mittenõuetekohasteks. Olukorras, kus vaidlusalune arvesti töötab teisel objektil juba kolme xta jooksul ilma häireteta, ei ole põhjendatud arvesti täiendava kontrolli teostamine.
51.13.03.2020 seisukohtades selgitas kostja, et Elektrilevi OÜ vahetas hageja tarbimiskohal arvesti 01.08.2016. Arvesti mahavõtmisel fikseeriti järgmised näidud: üldnäit 46 917 kW/h, päevane näit 25 180 kW/h ja öine näit 21 737 kW/h. Arvesti kontroll teostati 18.08.2016. Kontrolli tulemused on fikseeritud mõõtevahendi erakorralises protokollis. Kontrolli tulemuseks oli, et arvesti vastab metroloogiliselt standardi EN 50470-3 nõuetele ning on korras.
52.08.03.2017 paigaldati arvesti nr 15686239 uuele objektile järgmiste näitudega: arvesti üldnäit 46 920 kW/h, päevane näit 25 183 kW/h ja öine näit 21 737 kW/h. Üldnäit tähendab tarbimiskohas oleva elektrienergia arvesti näidiku näitu, millest alustatakse lugema kliendi elektrienergia tarbimist. Arvesti ekraanil saab vaadata tarbitud kilovatt-tunde kokku või eraldi päeval ja öösel tarbitud kogused.
53.Kostja taotlusel tegi võrguettevõtja 09.03.2020 arvesti nr 15686239 täiendava kontrolli. Võrguettevõtja spetsialist võrdles vaidlusalase mõõtearvesti hetke mõõteandmeid kontrollmõõteriista hetke näitudega. Mõõtearvesti ja kontrollmõõteriista energiakoguste mõõteerinevuseks fikseeriti 0,5%. Maksimaalne lubatud veaprotsent on 3%. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks fotod.
54.Asjaolu, et arvestit pole kuidagi mõjutatud, kinnitavad Elektrilevi OÜ teatis nr 01504003, tööülesanne nr 01552183, mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokoll ja arvesti kontrolli korduskontroll. Kostja viidatud arvesti näidud kinnitavad, et alates arvesti vahetusest 01.08.2016 kuni selle paigaldamiseni uude kohta 08.03.2017 on näidud praktiliselt identsed. Muutunud on ainult arvesti päeva näit 3 kW/h võrra, millest tulenevalt muutus üldnäit 3kW/h võrra. Selline muutmine on loogiline, sest peale arvesti mahavõtmist teostati erakorraline kontroll, mille käigus kontrolli teostaja lasi arvestist elektrivoolu tuvastamaks, kas arvestiga fikseeritud andmed on õiged või mitte. On ilmne, et kontrolli teostati päevasel ajal, seepärast on muutunud vaid päeva näit. Seega on kostja tõendanud, et arvesti oli töökorras.
55.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Hageja esindaja esitatud nimekirja järgi on esindaja kulutanud hagiavalduse koostamisele kokku 43 tundi ja 15 minutit, millest 2 tundi ja 15
minutit on riigilõivuga seotud toimingud. Hagiavalduse koostamisele kuulutatud aeg moodustab umbes 50% kogu õigusteenusele kulutatud ajast. Hagiavalduse koostamiseks kulunud aeg on üle paisutatud. Mõistlikuks ajakuluks saaks lugeda 20 tundi. Muus osas on esindaja ajakulu kokku põhjendatud 15 tunni ulatuses. Lisaks viitas kostja, et hageja menetluskulud ületavad tsiviilasja hinda.
KOHTU PÕHJENDUSED
56.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
57.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 1308.2004 võrguühenduse kokkuleppe tarbimiskohale xxx; 2) hageja ja kostja sõlmisid 28.09.2004 elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu tarbimiskohale x; 3) alates 05.08.2014 mõõdeti hageja tarbimiskohas elektrienergia tarbimist Elektrilevi OÜ-le kuuluva arvestiga nr 15686239; 4) seoses kostjalt võrguteenuse osutamise ülevotmisega kohaldusid alates 01.10.2014 võrguteenuse osutamisele uue võrguettevõtja Elektrilevi OÜ tüüptingimused madalpingel kuni 63A, mis alates 01.01.2017 asendati samade tüüptingimuste uue versiooniga; 5) 02.03.2015 sõlmisid hageja ostjana ja kostja müüjana elektrienergia müügilepingu nr 597726514020 elektrienergia tarbimiseks tarbimiskohas, millele alates 15.09.2016 kohaldusid kostja elektrilepingu tüüptingimused; 6) 17.05.2016 viis Elektrilevi OÜ arvesti üle kauglugemisele; 7) 31.05.2016 esitas kostja hagejale arve nr 065815804712 summas 4299,38 eurot, mille hageja tasus osamaksete kaupa; 8) hageja taotluse alusel kontrollis Inspecta Estonia OÜ elektriarvestit ning leidis, et arvesti on töökorras.
58.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja esitas hagejale 31.05.2016 arve kooskõlas tegeliku tarbimisega ning kas arvesti luges näite õigesti. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tagastama hagejale osaliselt arve alusel tasutud summa põhjusel, et hageja ei ole enda väidetud ulatuses elektrienergiat tegelikult tarbinud. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale viimase õigusabikulud.
59.Hageja leidis, et ta pidi tasuma vaid tegelikult tarbitud elektrienergia eest ning hageja tarbimiskohas ei olnud võimalik tarbida elektrienergiat sellises ulatuses, nagu see nähtus kostja 31.05.2016 arvest. Hageja hinnangul pidi arvesti kauglugemise funktsioonis esinema häireid. Ühelgi juhul ei olnud kostjal ega Elektrilevi OÜ-l õigust nõuda hagejalt tagantjärgi tasu enam kui 12 kuu eest. Elektrilevi OÜ-l oli kohustus kontrollida arvesti näitude vastavust vähemalt kord xtas. Tulemustest oleks pidanud hagejat teavitama. Hageja tähelepanu ei juhitud kordagi sellele, et tarbimiskohas võib esineda ületarbimine. Hageja enda koostatud arvutuste kohaselt oleks ta pidanud 2016. maikuu tarbimise eest tasuma kokku 97,50 eurot.
60.Kostja viitas, et kuni kauglugemise funktsiooni sisselülitamiseni esitati hagejale arveid vastavalt tema teatatud näitudele. Kauglugemise funktsiooni sisselülitamisel fikseeriti tegelikud näidud ning arve esitati tegeliku tarbimise koguse alusel alates hageja viimasest teatatud näidust kuni fikseeritud näiduni. Hageja ilmselt ei teatanud varasemal ajal kostjale õigeid tarbimisandmeid. Hageja väited arvesti häirete kohta on tõendamata. Hageja viidatud tüüptingimus reguleerib tagasiulatuvat ümberarvestamist juhul, kui tarbitud energia jäi nõuetekohase mõõtesüsteemiga mõõtmata. Antud juhul on mõttesüsteem nõuetekohane ja 12 kuu
ajaline piirang ei kehti.
61.Kohus nõustub kostja vastuväidetega ning leiab, et hageja nõude aluseks olevad asjaolud on jäänud täielikult tõendamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus ei saa nõuet rahuldada üksnes hageja seletuste ja oletuste alusel.
62.VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja esitas kostja vastu arve alusel enammakstud 4 201,88 euro tagastamise nõude. Sellise nõude rahuldamise eeldusena oleks hageja pidanud tõendama, et kohustust, mille täitmiseks ta summa tasus, ei olnud olemas või see kohusus langes ära. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks peab hageja tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks peab olema selge, milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (RK TKo 2-16-461, p 15.1). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tal ei tekkinud kohustust tasuda tarbitud elektrienergia eest enam kui 97,50 eurot.
63.Hageja viitas elektrituruseaduse (ELTS) § 47 lõikele 6, mille kohaselt teeb võrguettevõtja üks kord xtas kindlaks turuosalisele kombineeritult mõõtmist ja tüüpkoormusgraafikut kasutades arvutatud elektrienergiakoguse ja mõõdetud tegeliku elektrienergiakoguse vahe. Hageja leidis, et Elektrilevi OÜ oleks pidanud kord xtas kontrollima, kas hagejale esitatud arved vastavad tegelikult tarbitud elektrienergia kogustele ja kontrollima seejuures arvesti näite, mida ei tehtud. Kohtu hinnangul on hageja alusetult eeltoodud sättest järeldanud, et kui üks kord xtas kontrolli ei tehtud, ei olnud järelikult hagejal kohustust tasuda tegelikult tarbitud elektrienergia eest. Elektrituruseaduse sätetest ei tulene, et kui tarbija teatab elektrienergia müüjale tegelikult väiksemaid näitude andmeid, ei ole tal xta möödumisel kohustust tasuda tegelikult tarbitud elektrienergia eest.
64.ELTS § 65 lg 1 p 5 kohaselt osutab võrguettevõtja oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale võrguteenuseid, tagades õigusakti nõuete kohase mõõteseadme paigaldamise tema võrgus edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja või Elektrilevi OÜ ei oleks taganud nõuetele vastava mõõteseadme paigaldamist. ELTS § 67 lg 1 näeb samuti ette, et võrguettevõtja tagab tema võrku siseneva ja sealt väljuva elektrienergia koguse kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohaste mõõteseadmete abil ning kooskõlas õigusakti ja võrguteenuse osutamise lepinguga (mõõtmine). Hageja ei ole tõendanud, et kostja või Eletrilevi OÜ oleksid neid kohustusi rikkunud.
65.03.04.2019 eelistungil selgitas kohus hagejale (toimiku lk 99) vajadust tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid ehk seda, et arvesti ei olnud töökorras, kogutud näidud ei olnud õiged või tarbimine oli väiksem. Kohus selgitas, et ainult hageja kahtlustest ei piisa hagi rahuldamiseks ning nõude rahuldamise eeldusi tuleb tõendada hagejal. Vaatamata kohtu selgitustele hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid ei tõendanud.
66.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 13.08.2004 võrguühenduse fikseerimise kokkuleppe nr 24004275VK/1 (toimiku lk 9) ning 28.09.2004 elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu (toimiku lk 10). 05.08.2014 vahetati X tarbimiskohas arvesti (toimiku lk 11). Alates 01.04.2015 sõlmis hageja kostjaga elektrienergia müügilepingu (toimiku lk 22). Kostja elektrilepingu tüüptingimuste (kehtivad alates 15.09.2016) (toimiku lk 23-24)
punkt 2.2. nägi ette, et ostja tasub tegelikult tarbitud elektrienergia eest sõltumata sellest, kas tarbitud elektrienergia kogus on mõõdetud võrguettevõtja mõõteseadmega või määratud võrguettevõtja poolt õigusaktides ja/või võrgulepinguga sätestatud korras. 25.05.2016 saatis Elektrilevi OÜ hagejale teate arvesti kauglugemisele üleviimise kohta alates 17.05.2016 (toimiku lk 27). Elektrilevi OÜ 03.02.2016 kinnitusest (toimiku lk 51-52) nähtub, et Elektrilevi OÜ loovutas kostjale õiguse esitada võrguteenuste osutamisega seotud arveid ning samuti loovutas eeltoodust tulenevad nõuded. Kokkuvõttes pooled eelmärgitud asjaolude üle ei vaidle.
67.Hageja ja Elektrilevi OÜ vahel sõlmitud lepingute osaks olid nende tüüptingimused ehk võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A. Tingimused, mis kehtisid alates 01.10.2014 (toimiku lk 12-16) nägid punktis 2.1.8 ette, et mõõteseadeks loetakse kindlate metroloogiliste omadustega tehnilist vahendit, mida kasutatakse mõõtmiseks, sealhulgas elektriarvestit. Tingimuste punkti 2.1.10 järgi loeti nõuetekohaseks mõõtesüsteemiks võrguettevõtja poolt paigaldatud mõõtesüsteemi, mis vastab õigusaktidele, tehnilistele normidele ja võrguettevõtja poolt kehtestatud ning avalikustatud täiendavate dokumentide nõuetele. Mõõtesüsteem oli nõuetekohane, kui seda ei olnud rikutud või selle näitu moonutatud ega mõõteseadme toimimist ei ole mõjutatud muul viisil, sealhulgas on mõõteseadmed rikkumata ja kõrvaldamata taatlus- ja valmistajatehase ja võrguettevõtja plommid, kx arvatatud mõõtmata voolu ahela plommid. Vähemalt ühe eelnimetatud tingimuse puudumisel loeti, et mõõtesüsteem ei ole nõuetekohane. Asjas kogutud tõenditest ei järeldu ühelgi viisil, et hageja tarbimiskohta paigaldatud arvesti ei oleks olnud nõuetekohane.
68.Tüüptingimuste punkti 4.2 kohaselt pidi võrguettevõtja tagama temale kuuluva mõõtesüsteemi nõuetekohasuse ning korraldama vastavalt ettenähtud sagedusele selle perioodilise teenindamise (sealhulgas kontrolli, vahetuse või taatluse). Punkt 4.3. nägi ette, et ostja kirjalikul nõudmisel korraldab võrguettevõtja mõõtesüsteemi kontrolli. Kui mõõteseadme viga on lubatust suurem, võivad pooled nõuda võrguteenuse ja elektrienergia koguste ümberarvestamist kuni 12 kuu ulatuses.
69.Punkti 6.2. järgi oli arvete esitamise aluseks arvestite näidud ja muud võrguettevõtja koostatud mõõteandmeid sisaldavad andmestikud ja dokumendid. Punkt 6.3 nägi ette, et kui tarbimiskoha arvesti on üle viidud kauglugemisele, siis fikseerib tarbitud ja/või võrku antud kogused võrguettevõtja. Punktist 6.3 tulenes, et kui arvesti näidu võtmise kohustus on ostjal, siis võtab ta need kuu viimasel päeval ja teatab võrguettevõtjale 3 päeva jooksul. Kui ostja esitab arvesti näidud eelpool nimetatud tähtaja jooksul, esitab võrguettevõtja arve esitatud näitude alusel. Punkt 6.8 nägi ette, et kui võrguettevõtja on võtnud mõõtepunktist arvesti näidu, võib võrguettevõtja viia võrguteenuste ja elektrienergia arvestuse vastavusse tegeliku kasutamisega, sealhulgas esitada täiendava arve.
70.Punkt 6.13 nägi ette, et nõuetekohase mõõtmissüsteemiga mõõtmata elektrienergia tarbimise korral, mis ei ole tingitud ostjast, lähtub võrguettevõtja elektrienergia ja võrguteenuste koguste määramisel võrdlevatest mõõtmistulemustest, arvestades sesoonsusest tuleneva eripäraga. Samas nägi punkt 6.14 ette, et punktis 6.13 nimetatud viisil edastatud elektrienergia koguste arvestusperioodiks loeb võrguettevõtja perioodi alates võrgulepingu sõlmimise päevast või varasema mõõtesüsteemi kontrollimise päevast, kuid mitte üle 12 kuu tagasiulatuvalt. Arvesti näidu võtmist või mõõteandmete kogumist ei loeta mõõtesüsteemi kontrolliks. Alates 01.01.2017 kehtinud tüüptingimused (toimiku lk 17-21) sisaldasid sisu osas samu tingimusi.
71.VÕS § 39 lg 1 sätestab, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kohus leiab, et sarnane mõistlik isik oleks eelviidatud tüüptingimuste punktist 4.3 saanud aru nii, et elektrienergia ümberarvestamine 12 kuu ulatuses toimub juhul, kui tuvastatakse mõõteseadme viga. Samuti pidi mõistlik isik tüüptingimuste
punktidest 6.13 ja 6.14 aru saama, et kui elektrienergia tarbimine jäi nõuetekohase mõõteseadmega mõõtmata, võib teha tagasiarvestust mitte enam kui 12 kuu eest tagasiulatuvalt. Tüüptingimustest ei nähtu, et kui tarbija ise jätab nõuetekohaselt arvesti näidud teatamata, peab ta hiljem tasuma üksnes selle elektrienergia eest, mille kasutamist on võimalik tuvastada viimase 12 kuu ulatuses.
72.31.05.2016 esitas kostja hagejale arve nr 065815804712 (toimiku lk 28) tarbitud elektrienergia eest kokku summas 4299,38 eurot. Arvel olid märgitud arvesti näidud, millistest arve koostamisel lähtuti. Kuna hageja arvet ei tasunud, edastas kostja talle 11.07.2016 energia väljalülitamise hoiatuse (toimiku lk 25). Seejärel tasusid hageja ja kolmandad isikud arve mitmetes osamaksetes (toimiku lk 30-34).
73.Elektrilevi OÜ teatisest nr 01478491 (toimiku lk 29) nähtub, et X tarbimiskohas kontrolliti mõõteseadet 07.06.2016. Elektrilevi OÜ teatisest nr 01504003 (toimiku lk 35) nähtub, et 01.08.2016 viidi läbi arvesti vahetus ja fikseeriti näidud. Seega ei ole iseenesest õige hageja väide, et arvesti näidud tuvastati vaid kauglugemise teel. Hageja ei ole tõendanud, et tuvastatud näidud olid ebaõiged.
74.14.06.2016 selgitas Elektrilevi OÜ seoses vaidlusaluse arvega hageja abikxle X Xle (toimiku lk 26 pöördel – 27), et alates 16.05.2016 viidi arvesti üle kauglugemisele. E-kirjas olid märgitud näidud, mis fikseeriti üleminekul kauglugemisele. Lisaks teavitati sellest, et 07.06.2016 viidi tarbimiskohal läbi arvesti andmete kontroll, mille käigus arvesti riket ei tuvastatud. X Xle selgitati, et tal on võimalik tellida mõõtevahendi kontrollimist laboris.
75.16.06.2016 X Xle saadetud e-kirjas selgitas Elektrilevi OÜ (toimiku lk 26), et arvesti näidud fikseeriti kauglugemise teel ning kaugloetavate arvestite paigaldamise kohustus tulenes võrgueeskirjast. X Xle selgitati uuesti, et kahtluste korral on võimalik kontrollida arvestit laboris. Ilma kontrollaktita ei pidanud Elektrilevi OÜ võimalikuks ümberarvestuste tegemist. Täiendavalt selgitati X Xle 27.06.2016 e-kirjas (toimiku lk 25 pöördel), et taotluse alusel edastatakse arvesti kontrolliks Inspecta Estonia OÜ-le.
76.29.08.2016 teatas Elektrilevi OÜ X Xle (toimiku lk 25), et Inspecta Estonia OÜ koostas arvestise mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokolli, mille järgi oli arvesti nõuetekohane. Kuna arvesti oli nõuetekohane, puudus alus elektriarvete ümberarvestamiseks.
77.Inspecta Estonia OÜ koostas 18.08.2016 mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokolli (toimiku lk 36), milles leiti, et arvesti on korras ning vastab metroloogiliselt standardi EN 504703 nõuetele. Kostja esitas kohtule täiendavalt tööülesande (toimiku lk 137), mille kohaselt paigaldati sama arvesti 08.03.2017 uude asukohta. 09.03.2020 teostati arvesti kontrolli ning see oli korras (toimiku lk 138). Voolutrafodega mõõtesüsteemi kontrollaktist nähtub, et mõõteseadme viga oli 0,5% (toimiku lk 139). Kostja esitas mõõteseadme korduskontrolli akti (toimik lk 140). Kostja esitatud fotodest (toimiku lk 140-142) nähtub samuti, et vea protsent oli 0,5%, voolutrafodega mõõtesüsteemis kontrollaktis märgitud näidud vastasid aktis toodule ning arvesti kontrollimiseks kasutati kontrollmõõteriista.
78.Kokkuvõttes nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja tarbimiskohta paigaldatud ja kauglugemisele üle viidud arvesti oli töökorras. Arvesti töötab senini tõrgeteta. Hageja esitas kohtule küll kaks artiklit (toimiku lk 54-55), millistes avaldatu kohaselt võivad elektroonilised arvestid lugeda elektritarbimist valesti, kuid viidatud artiklitest ei saa kohus vastupidiste tõendite puudumise tõttu järeldada, et hageja tarbimiskohta paigaldatud arvesti ei olnud töökorras. Vastupidi, kostja esitatud tõendid tõendavad, et see arvesti oli töökorras.
79.Poolte kirjavahetusest nähtub, et hageja esindaja esitas nõude Elektrilevi OÜle (toimiku lk
37-40), kuid Elektrilevi OÜ sellega ei nõustunud. Elektrilevi OÜ selgitas 24.03.2017 (toimiku lk 41) vastuses, et 2016 maikuu arvel oli kajastatud reaalselt tarbitud kogused. Sellele eelnevate kuude arveldamise aluseks olid kliendi poolt läbi iseteeninduse esitatud näidud. Hilisemas kirjavahetuses pooled kokkuleppele ei jõudnud (toimiku lk 42-46). Elektrilevi OÜ viitas muuhulgas sellele, et tarbimise andmed tõusid oluliselt pärast kauglugemise sisselülitamist, mis omakorda viitas sellele, et varasemalt ei olnud hageja esitanud korrektseid arvesti näite. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, et enne kauglugemisele üleminekut esitati talle arveid tema enda teatatud näitude alusel.
80.Hageja esitas kohtule tarbimisanalüüsi kokkuvõtte (toimiku lk 47-49) ning X X koostatud analüüsi ja võrdluse (toimiku lk 111), kuid ainuüksi nendest tõenditest ei saa kohus järeldada, et vaidlusalusel arvel kajastatud elektrienergia kogus ei saanud tõele vastata. Hageja esitatud tõendid nimelt ei tõenda, et hageja esitas kostjale ja Elektrilevi OÜ-le varasemalt õigeid ja tegelikule tarbimisele vastavaid näitude andmeid.
81.Hageja esitas kohtule L SIA 30.11.2016 arve küttekatla x kohta (toimiku lk 50, tõlge lk 110), mille kohaselt oli ostjaks OÜ X ning ostja esindajaks X X. Arvest ei saa järeldada, kuhu oli katel paigaldatud. Kuna arve on koostatud allest 30.11.2016, ei tõenda tõend seda, milline oli hageja tegelik elektritarbimine enne vaidlusaluse arve esitamist. Järeldusi hageja tegeliku elektrienergia tarbimise kohta ei saa teha ka kostja arvest 31.05.2018 (toimiku lk 53) summas 148,88 eurot. Isenesest on arve oluliselt suurem sellest, milliseks hageja ise hindas 2016. a maikuu tegelikku tarbimist.
82.20.05.2020 istungil tunnistajana ütlusi andnud X X (toimiku lk 150) avaldas, et enne elamu renoveerimist oli sellel ahiküte. Maaküte paigaldati tema ütluste kohaselt 2016. Enne 31.05.2016 köeti elamus 160 m2 ehk teist ja kolmandat korrust. Esimesel korrusel oli bullerjanahi, mis küttis kogu elamut. Ahi oli 7 kW võimsusega. Elektrit tarbivateks seadmeteks olid köögiseadmed ja valgustid ning elektrikütteseadmeid ei olnud. X X kinnitas, et ta on esitanud hageja esindajale andmed tarbimisallikate kohta ja nende võimsuse kohta. X X ütluste kohaselt ei toimunud 2015 ja 2016 ka suuremahulisemaid ehitustöid.
83.Kohtu hinnangul ei tõenda X X ütlused usaldusväärselt seda, millised elektriseadmed elamus tegelikult olid, milline oli nende võimsus ning kas hageja teata kostjale või Elektrilevi OÜ-le enne arvesti kauglugemisele üleminekut õigeid arvesti näite. Hageja ei ole ühegi elamus olnud seadme ega selle tarbimisvõimsuse kohta esitanud dokumentaalseid tõendeid. Tunnistajana ütlusi andnud isik on varasemalt ise suhelnud kostja ja Elektrilevi OÜ-ga vaidlusaluses küsimuses, samuti hageja esindajaga. Tunnistaja X X kinnitas, et ta on hageja endine abikx. Seega võib kohus teda pidada asjast huvitatud isikuks, mistõttu tema ütlused elektritarbimise kohta ei saa olla usaldusväärsed ega tõendada tegelikku tarbimist olukorras, kus mõõteseadme nõuetele nõuetelevastavuse on kostja tõendanud. Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud, et kostja väited vaidlusaluse arve kujunemise kohta ei ole usutavad ega tõesed. Olukorras, kus mõõteseade oli töökorras, varasemalt teavitas klient ise elektrinäite ning muid usaldusväärseid tõendeid kohtule esitatud ei ole, peab kohus ainsaks võimalikuks põhjuseks suure elektriarve kujunemisel seda, et hageja ei teatanud kostjale õigeid arvesti näite. Arvesti üleminekul kauglugemisele fikseeriti tegelikud näidud ning hagejale esitati arve kogu seni tarbitud elektrikoguse kohta, mille eest hageja varem tasunud ei olnud. Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta elektrit tegelikult ei tarbinud, ei ole tema tasumise kohustus ära langenud. Hageja põhinõue summas 4 201,88 eurot ei kuulu rahuldamisele.
84.Kuna hageja eelviidatud põhinõue ei kuulunud rahuldamisele, ei kuulu rahuldamisele ka õigusabikuludest tulenev kahju nõue. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus
kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kui hüvitise nõue oli alusetu, ei saa mõistlikuks ja põhjendatud kahju nõudeks pidada sellega seotud õigusabikulusid.
85.Iseensest leiab kohus, et hageja õigusabikulude nõue ei ole tõendatud. Nii nähtub esitatud tõenditest, et hagejale endale õigusabi tegelikult osutatud ei ole. Advokaadibüroo Triniti on esitanud X Xle 19.01.2017 arve summas 540 eurot õigusteenuse, nõude perspektiivi hindamiseks ja nõude koostamiseks (toimiku lk 56). 31.03.2017 esitati samasisuline arve summas 540 eurot ka x OÜ-le (toimku lk 57). Hageja ei ole tõendanud, kuidas tekkis temal kahju seoses õigusabikuludega. Hagejale ei ole õigusabikulude arveid esitatud ja hageja ei ole kulusid kandnud. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõue summas 1080 eurot. Kuna kohus jättis hageja põhinõude ja kahju hüvitamise nõude rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 595,66 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue.
86.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesolevas asjas teatas kostja, et tal ei ole rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid, mistõttu ei määra kohus neid ka kindlaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.