Osaühing Port One hagi XX ja YY vastu käenduslepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.04.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Osaühing Port One määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (määruskaebuse esitaja): Osaühing Port One (registrikood 10640605, aadress Siduri tn 3, Tallinn, esindajad 11313), lepinguline esindaja vandeadvokaat KalleKaspar Sepper (e-post: XXX) Kostja I (vastustaja I): XX (sündinud XX.XX.XXXX, elukoht XXX) Kostja II (vastustaja II): YY (sündinud XX.XX.XXXX, elukoht XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 10.04.2019 määrus jätta muutmata.
2.Osaühing Port One määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Kuna kostjatel ei ole menetluskulusid tekkinud, jätta menetluskulud kindlaks määramata.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-4584 vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.26.03.2019 esitas Osaühing Port One (hageja) Harju Maakohtule hagi XX (kostja I) ja YY (kostja II) vastu solidaarselt põhivõla summas 10 915,76 eurot ja viiviste summas 541,67 eurot nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Port One OÜ ja Q SIA (registrikood XXXXXXXXXXXXXX) 05.03.2018 krediteerimislepingu nr P1-777, LogPay vahenduslepingu nr LP-680, käibemaksu tagastamise lepingu nr KM-353 ning 06.03.18 käibemaksu faktooringu lepingu nr F-236.
3.12.03.2018 sõlmis Q SIA juhatuse liige XX Port One OÜ-ga käenduslepingu nr K471, millega XX kohustus solidaarselt vastutama põhivõlgniku Q SIA poolt Port One OÜ-le kuuluvate kõigi summade nõuetekohase tasumise eest. Käendaja XX vastutuse piirmäär on 60000 eurot.
4.15.08.2018 sõlmis Q SIA teine juhatuse liige YY Port One OÜ-ga käenduslepingu nr K-552, millega YY kohustus solidaarselt teise käendaja ja põhivõlgnikuga vastutama Q SIA poolt Port One OÜ-le tasumisele kuuluvate kõigi summade nõuetekohase tasumise eest. Käendaja YY vastutuse piirmäär on 85000 eurot.
5.Kuna kostjate asu- ja elukoht on teises Euroopa Liidu riigis, kuulub kohaldamisele Brüsseli I määrus, mille artikkel 23 lõige 1 sätestab, et kui lepinguosalised, kellest ühe või mitme domitsiil on liikmesriigis, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad. TsMS § 71 näeb ette, et seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe, mis on kokkulepe lahendada vaidlus kindlas kohtus.
6.Vastavalt lepingu nr K-552 p 15 ja K-471 p 15 on hageja ja kumbki kostja kokku leppinud, et vaidlus lahendatakse Harju Maakohtus. Seega on pooled sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe vaidluse lahendamiseks Harju Maakohtus.
7.TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega. Kõnealune vaidlus on seotud poolte majandustegevusega. TsMS § 104 lg 2 kohaselt võib kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida ka juhul, kui ühe või kummagi poole elu- või asukoht ei ole Eestis.
8.01.04.2019 kohtumäärusega jättis Harju Maakohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejate selgitama, miks allub hagi Harju Maakohtule.
9.Määruse põhjendustest nähtuvalt asus maakohus seisukohale, et kuna hagiavalduses esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et kostjad sõlmisid hagejaga lepingud oma iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega seonduvalt, siis on kostjad tarbijad VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1215/2012 (määrus) artikkel 18 p 2 sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse artikkel 25 p 1 kohaselt kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine /.../. TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-4584 kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. TsMS § 106 lg 1 p 1 kohaselt on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus TsMS § 104 lg-s 1 sätestatuga. Kuna vaidlusaluse lepingu puhul ei ole täidetud TsMS § 104 lg 1 sätestatud tingimused - vaidlus ei ole seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega, siis on kohtualluvuse kokkulepe tühine vastavalt TsMS § 106 lg 1 p-le 1. Kuna kohtu hinnangul on poolte kohtualluvuse kokkulepe tühine, siis tuleb hagejal hagiavalduse menetlusse võtmise eeldusena selgitada, miks asi allub Eesti kohtule.
10.08.04.2019 Harju Maakohtule edastatud menetlusdokumendist nähtuvalt on hageja seisukohal, et kostjatega ei ole sõlmitud käenduslepinguid. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 selgitanud, et juhul kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks.
11.Kostjad olid käenduslepingute sõlmimise hetkel Q SIA ainsad osanikud ning kostja I oli käenduslepingu sõlmimisel ka Q SIA ainus juhatuse liige. Täiendavalt on kostjad käenduslepingutes nr K-471 ja K-552 kinnitanud, et nad on Q SIA majandustegevusega otsestelt seotud ning lähtuvad käenduskohustuse võtmisel Q SIA majanduslikust huvist. Hageja on seisukohal, et kuna kostjad sõlmisid hagejaga käenduslepingud Q SIA kohustuste täitmise tagamiseks seoses huviga Q SIA majandustegevuse vastu, ei ole kostjad tarbijad ning nende suhtes ei saa kohaldada tarbija õiguskaitsega seotud õigusakte. Maakohtu määrus
12.Harju Maakohus keeldus 10.04.2019 kohtumäärusega Osaühingu Port One hagi XX ja YY vastu käenduslepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse võtmisest.
13.Määruse põhjendustest nähtuvalt keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS § 3401 lg-ga 2.
14.TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.
15.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1215/2012 (määrus) artikkel 18 p 2 sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
16.Määruse artikkel 25 p 1 kohaselt kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine /.../.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 1 lg 5 kohaselt tarbija VÕS tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kuna VÕS § 143 lg 1 sõnastusest tuleneb, et füüsilise isiku käendusleping on alati tarbijaleping, siis ei saa isik tarbijana käituda samaaegselt ja samas õigussuhtes ka majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuna.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-4584
18.TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. TsMS § 106 lg 1 p 1 kohaselt on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus TsMS § 104 lg-s 1 sätestatuga.
19.Kuna vaidlusaluse lepingu puhul ei ole täidetud TsMS § 104 lg 1 sätestatud tingimused - vaidlus ei ole seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega, siis on kohtualluvuse kokkulepe tühine vastavalt TsMS § 106 lg 1 p-le 1. Määruskaebus
20.Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
21.Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, asudes põhjendamatult seisukohale, et hagiavaldus ei allu Eesti kohtule, kohtualluvuse kokkulepe on tühine, vastustajate vastu saab kohtumenetlust algatada üksnes selle liikmesriigis kohtus, kus on vastustajate alaline elukoht, vastustajad on tarbijad ning jätnud õigusvastaselt menetluskulud hageja kanda.
22.Tarbija mõiste tuleneb tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1 p-ist 1, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega.
23.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 selgitanud, et „juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Nimetatud eelduse ümberlükkamise koormus lasub äriühingu kohustust taganud sama äriühingu omanikust juhatuse liikmel. 23. märtsi 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-06 on Riigikohus asunud seisukohale, et osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija“.
24.Vastustaja I sõlmis määruskaebuse esitajaga Q SIA (kohustuse täitmise osas käenduslepingu 12.03.2018 ja vastustaja 2 sõlmis sama määruskaebuse esitajaga kohustuse täitmise osas käenduslepingu 15.08.2018. Vastustajad olid käenduslepingute sõlmimise hetkel Q SIA ainsad osanikud ning vastustaja I oli käenduslepingu sõlmimisel ka Q SIA ainus juhatuse liige. Täiendavalt on vastustajad käenduslepingutes nr K-471 ja K-552 kinnitanud, et nad on Q SIA majandustegevusega otsestelt seotud ning lähtuvad käenduskohtuse võtmisel Q SIA majanduslikust huvist. Kuna vastustajad sõlmisid määruskaebuse esitajaga käenduslepingud Q SIA kohustuste täitmise tagamiseks seoses huviga Q SIA majandustegevuse vastu, ei ole vastustajad tarbijad ning nende suhtes ei saa kohaldada tarbija õiguskaitsega seotud õigusakte.
25.Euroopa Kohus on mitmetes lahendites, sh otsuses asjas C-498/16 märkinud, et mõistet tarbija tuleb tõlgendada kitsalt.
26.Olukorras, kus vastustajad sõlmisid ainult endale kuuluva ühingu seaduslike esindajatena määruskaebuse esitajaga krediteerimislepingu nr P1-777 ja LogPay vahenduslepingu nr LP-680 ning võtsid käenduslepinguga endale ka füüsilise isikutena kohustusi juhuks, kui nende ühing jätab nimetatud lepingutes kokku lepitud
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-4584 kohustused täitmata, ei saa vastustajate tegevust lepingute sõlmimisel hinnata tarbija käitumisena. Vastustajad tegutsesid lepingute sõlmimisel vähemalt osaliselt majandusja kutsetegevuses, mis oli piisav selleks, et Brüssel I bis määruses kirjeldatud tarbijat kaitsvad sätted temale ei kohalduks. Seega ei kohaldu vastustajate vastu hagi esitamisel Brüssel I bis art 18 lg-s 2 sätestatud piirang ja nende vastu on võimalik hagi esitada ka mujale, kui üksnes nende elukohajärgse riigi kohtusse.
27.Kuivõrd vastustajad ei ole tarbijad, ei ole käenduslepingutes nr K-471 ja K-552 kokkulepitud kohtualluvuse kokkulepe tühine ning vaidlus kuulub lahendamisele Harju Maakohtus. Menetluse edasine käik
28.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis kostjatelt sellele vastust.
29.Kostjad ei ole määruskaebusele vastanud.
30.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
31.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
32.Määruskaebuse esitaja hinnangul on maakohus põhjendamatult keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest, rikkudes sellega menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu hinnangul eelnev maakohtule etteheidetav ei ole.
33.Maakohus on õigesti, tuginedes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määruse nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (edaspidi Brüssel I määrus) artikkel 18 lõikele 2 viidates leidnud, et (üldjuhul) võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
34.Kuivõrd käesoleval juhul nähtub hagiavaldusest hageja ja kostjate vahelise kohtualluvuse kokkuleppe olemasolu, on maakohus õigesti, tuginedes nii Brüssel I määruse artikkel 25 lõikele 1 kui TsMS §-le 106 kontrollinud nimetatud kokkuleppe kehtivust ja vastavust siseriiklikule õigusele.
35.Määruskaebuse esitaja on iseenesest õigesti esile toonud, et Riigikohtu varasemate seisukohtade kohaselt ei laiene osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.12.2009 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-09, p 12).
36.Samas vajab selgitamist, et kuna VÕS § 143 lg 1 varasema redaktsiooni kohaselt mõisteti tarbijakäenduslepinguna lepingut, kus käendajaks oli tarbija, olid kohtud alati seotud asjaolude väljaselgitamisega selle kohta, kas tegemist on tavalise või tarbijakäendusega, juhul, kui viimasele väitele tugineti.
37.Alates 05.04.2011 jõustunud VÕS § 143 lg 1 muudatuse kohaselt mõistetakse tarbijakäenduslepinguna käenduslepingut, kus käendajaks on füüsiline isik. Sisuliselt on eelnimetatud seaduse muudatusega kaasnenud põhimõtteline muudatus selles, et füüsilise isiku poolt sõlmitud käendusleping saabki seadusest tulenevalt olla ainult
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-4584 tarbijakäendusleping. Seega käsitletakse ka ettevõtte juhtide ning osanike poolt antud käendusi edaspidi tarbijakäendustena. Määruskaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu seisukohad ei ole käesolevas asjas enam kohaldatavad.
38.Arvestades eeltoodut, ei ole käesolevas asjas tähtsust ka sellel, et 12.03.2018 ja 15.08.2018 käenduslepingutes deklareeris kumbki kostja hagejale, et on Q SIA majandustegevusega otseselt seotud ning lähtub käenduskohustuse võtmisel nimetatud äriühingu majanduslikust huvist, mõlemad kostjad olid lepingute sõlmimise ajal Q SIA osanikud ja kostja I ka juhatuse liikmeks. Samuti ei ole võimalik juhinduda määruskaebuse esitaja poolt viidatud Euroopa Kohtu lahendis avaldatud seisukohtadest tarbija mõiste tõlgendamise osas.
39.Eelnevast tulenevalt on õige maakohtu seisukoht, et kuna käesolev vaidlus ei ole seotud mõlema poole majandus- ja kutsetegevusega ning TsMS § 104 lg-s 1 sätestatud eeldus asja läbivaatamiseks maakohtus ei ole täidetud, on kohtualluvuse kokkulepe, millele hageja tugineb, vastuolu tõttu TsMS § 104 lg-ga 1 TsMS § 106 lg 1 p 1 tulenevalt tühine. Arvestades, et Brüssel I määruse artikkel 25 lõike 1 esimene lause keelab asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühise kohtualluvuse kokkuleppe alusel kohtuasja menetlemise, on maakohus õigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest.
40.Kuivõrd asjas ei ole esitatud ka TsMS § 104 lg-s 3 nimetatud tunnustele vastavat kohtualluvuse kokkulepet, ka ei ole kostjad kohtusse ilmunud ja asja allumisega maakohtule nõustunud, tuleb jätta määruskaebus rahuldamata.
41.Menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kuna kostjad ei ole menetluses osalenud, puuduvad kindlaks määratavad menetluskulud.
42.Käesolev määrus on TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav. allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.