OÜ Vilde Maja hagi R T (T), FlowerWood OÜ vastu üürivaidluses
Tsiviilasja hind
Hagi hind 4 020 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Vilde Maja (registrikood 12145519; asukoht Tulbi tn 6, Tallinn 10612) Hageja lepinguline esindaja Raivo Salumäe (e-post xxx) Kostja I: R T (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja II: FlowerWood OÜ (registrikood 14547647, asukoht Turu tn 7, Kiltsi alevik, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond 46201) Kostjate lepinguline esindaja Allan Viirma (e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus, korraldav kohtuistung 21.02.2022, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Vilde Maja hagi R T (T) vastu üürivaidluses rahuldamata.
2.Rahuldada OÜ Vilde Maja hagi FlowerWood OÜ vastu üürivaidluses osaliselt.
3.Mõista kostjalt FlowerWood OÜ hageja OÜ Vilde Maja kasuks välja 3 473,01 eurot, millest põhinõue on 2 361,90 eurot ja viivisenõue on 1 111,11 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta OÜ Vilde Maja hagis R T (T) menetluskulud OÜ Vilde Maja kanda ja OÜ Vilde Maja hagis FlowerWood OÜ vastu poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus
2-21-4681 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.OÜ Vilde Maja esitas 25.03.2021 Harju maakohtule hagi R T ja Flowerwood vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmis OÜ Vilde Maja 06.11.2018 Tallinnas Xxx hoones asuva äripinna nr 3 (25,9 m2) ühes proportsionaalse osaga üürnike üldkasutatavatest pindadest (4,1 m2) kasutamiseks perioodil 15.11.2018-14.11.2019 Flowerwood OÜ-ga äriruumide üürilepingu. Üürnik võttis 06.11.2018 üleandmise-vastuvõtmise aktiga ruumid vastu. Üürileping pikenes selle punkti 7.5. alusel 15.11.2019 järgmiseks kalendriaastaks. Üürnik sõlmis 28.05.2019 üürileandjaga kokkuleppe üüripinna nr 3 vahetamiseks 31.05.2019 üüripinna nr 6 vastu (67 m2, sh üüritud ruumidele proportsionaalne osa üürnike üldiselt kasutatavatest pindadest).
2.2020.a aprillis tekkis üürnikul lepingust tulenev võlgnevus, mille kohta üürileandja esitas 21.05.2020 kirjaga nr 20/11 pretensiooni summas 851,62 eurot. Selle võlgnevuse üürnik tasus, kuid jäi maist uuesti võlgnevusse, jättes edasised kuumaksed tasumata, mille kohta üürileandja esitas 14.07.2020 kirjaga nr 20/14 uue pretensiooni summas 2 249,05 eurot. Üürnik saatis 31.05.2020 avalduse sooviga lõpetada üürileping alates 30.11.2020. Vastavalt kirjaümbrikul olevale postitamise templijäljendi kuupäevale 02.06.2020 ja kirja kättesaamise arvestamisele üürilepingu punktis 10.3. kohaselt sellest 5 päeva möödumisel, antud juhul 07.06.2020, arvestas üürileandja lähtudes üürilepingu punkti 7.6.2. kohasest 6 kuulisest etteteatamiseks lepingu lõppemise ajaks 7.12.2020. Põhjusel, et üürnik vaatamata pretensioonile võlgnevust ei tasunud ja jättis täitmata osaliselt 2020 juuni, ja täielikult järgnevate kuude juuli, augusti, septembri ja oktoobri üüri ja lepinguliste lisatasude maksete tasumise kohustuse ning üürileandja esitas seetõttu kohtuasjas nr xxx algul 06.08.2020 maksekäsu kiirmenetluse ja hiljem hagiavalduse. Pärast hagiavalduse esitamist tekkis üürnikul veel võlgnevus novembrikuu eest ja oktoobri vee ja elektri eest, mille kohta üürileandja esitas 01.11.2020 maksteatise nr xxx summas 1091,17 eurot. Maksekohustus tuleneb üürilepingu punktist 3, sh üür 670 eurot kuus (p 3.3, muudetud 28.05.2019 kokkuleppega) ning kommunaal- jm üldkulud 225,12 eurot (3,36 €/m2) kuus, kusjuures vee ja elektri eest tuli tasuda vastavalt tegelikule tarbimisele. Summadele lisandub osutatud sätestuste kohaselt käibemaks. Kuigi üürileping lõppes hiljemalt 07.12.2020, üürnik üürileandjale ruume ei tagastanud, mille kohta saatis üürileandja üürnikule 17.12.2020 kirja, osutades üürilepingu punktis 5.3. ette nähtud leppetrahvile. Samas kirjas esitatud päringule vastas üürnik 20.12.2020 (pühapäeva õhtul) kirjas, et soovib äripinna järgmisel päeval kell 16 üle anda, kuid see ei sobinud üürileandjale, kes pakkus 21.12.2020 aja päev hiljem, kuid üürnik vastas samal päeval, et see aeg talle ei sobi. Üürnik viivitas ruumi üleandmisega edasi kuni üürileandja 28.12.2020 kirjas määras ruumide üleandmise-vastuvõtmise aja 30.12.2020 märkides, et kui üürnik kohale ei tule, siis loobub üürnik akti koostamisel osalemast. Põhjusel, et üürnik ikkagi ruumide ülevõtmisele ei tulnud, võttis üürileandja tunnistajate kohalolekul üüripinna üle, et vältida omale tekkiva võimaliku kahju suurenemist. Põhjusel, et üürnik ruume üürilepingu lõppedes ei tagastanud, lähtus üürileandja üürilepingu punktist 5.3, mille kohaselt pidi üürnik siis tasuma nii üüri kui ka teenuste eest ning lisaks leppetrahvi 10% kuu üürisummast iga viivitatud päeva eest. Üürileandja esitas detsembri üürinõude 01.12.2020
2-21-4681 maksteatisega nr xxx summas 1056,36 eurot üüriarve ka detsembrikuu päevade 1.-30.12. eest, kuivõrd võttis 30.12.2020 ühepoolselt ruumid üle. Vastavalt üürilepingu punktile 5.3. esitas üürileandja üürnikule ruumide üleandmise viivitamise eest leppetrahvi 30.12.2020 makseteatise nr xxx summas 1541 eurot, mis seoses 30.12.2020 ülevõtmisega piirdus see 23-päevaga arvestamisega. Ühtlasi esitas üürileandja üürilepingu punkti 5.3. alusel pärast näidu võtmist nõude detsembrikuu elektri ja vee eest (eelmiste kuude keskmise tarbimise alusel, kuivõrd üürnik oli mõõtja eemaldanud) 1.01.2021 maksteatisega nr xxx summas 15,78 eurot. Tagasivõetud ruumid olid tühjad (võti oli jäetud ukse juurde), tegi üürileandja tunnistajate juuresolekul kindlaks mitmed ruumide kahjustused, mis fikseeriti 30.12.2020 üleandmisvastuvõtmise aktis: 1) värvidefekt vasakpoolsel seinal; 2) puuduv kanalisatsioonitoru sulgur; 3) defektid klaasidel. Kahjustuste kohta tehti ruumide üle võtmisel ka fotod. Seina defekti kõrvaldamine eeldab terve seina värvimist ja klaaside defektid klaaside vahetamist. Vastavalt OÜ Valdus Ehitus 11.02.2021 hinnapakkumisele on kahjustuse kõrvaldamise maksumus koos käibemaksuga 1 512 eurot, mille kohta üürileandja on üürnikule esitanud 16.03.2021 vastava maksteatise nr xxx. Üürnik võlgneb üürileandjale lisaks punktides 5.-9. märgitule (tasumata nõuded) summas 5216,31 eurot üürilepingupunktis 5.2. ette nähtud viiviseid määraga 0,5% võlgnetavast summast päevas, milline arvestus (sh maksete tähtaeg ja viivitatud päevade arv) on koos põhivõlgnevusega allpool tabelis esitatud 23.03.2021 seisuga summas 1828,75 eurot.
3.Üürilepingu punktis 3.1. (muudetud 28.05.2019 kokkuleppega) märgitud garantiisumma 1340 eurot oli vastavalt lepingu punktidele 3.2. hoiustatud kuni lepingu lõppemiseni ja tasaarvestati siis üürileandja poolt võlgnevusega vastavalt kohtuasjas nr xxx hagiavaldust korrigeerides. 28.05.2019 kokkuleppe punkti 5.18. järgi käendas üürilepingu allkirjastanud üürniku juhatuse liige R T isiklikult üürniku lepingulisi kohustusi 4020 euro ulatuses. Tulenevalt asjaolust, et üürnik on vaatamata üürileandja poolt esitatud nõuetele ja selgitustele jätnud lepingulised kohustused täitmata, on hagejal õigus kostja I poolt käendatud summa ulatuses esitada võlgnevuse tasumise nõue ka käendaja vastu. Lähtudes eeltoodust hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 4020 eurot hagiavalduses ära toodud nõuetest, alates varasematest arvetest ja nende viivistest. Hageja taotleb, et menetluskulud jääks solidaarselt kostja I ja kostja II kanda.
4.04.03.2022 esitas hageja oma nõude täpsustuse. Hageja taotleb, et esitatud haginõue summas 4020 eurot mõistetaks välja 24.03.2021 hagiavalduses esitatud ajaliselt varasematest 2020 novembri ja detsembri üüriarvetest 1.11.2020 nr xxx ja 1.12.2020 nr xxx ning nende viivistest ning ülejäänud osas leppetrahviarvest 30.12.2020 nr xxx. Juhul kui kohus mingil põhjusel ei pea võimalikuks haginõuet mingis osas nende arvete suhtes rahuldada, siis taotleb hageja alternatiivselt selles osas nõude rahuldamist 2020 detsembri vee ja elektriarve 1.01.2021 nr xxx ja ruumide kahjustamise hüvitusarve 16.03.2021 suhtes.
5.Seoses asjaoluga, et pärast hagi esitamist on Harju Maakohus teinud 11.11.2021 otsuse tsiviilasjas nr xxx, milles kohus luges R T pangakontolt FlowerWood OÜ arvete tasumise käenduse täitmiseks kogusummas 1 699,47 eurot. Kusjuures ülejäänud 2 320,53 euro ulatuses on R Til jätkuvalt käenduskohustus. Vahepeal ei ole R T midagi FlowerWood OÜ kohustustest tasunud, mistõttu on temal selles summas käenduskohustus ka antud asjas esitatud FlowerWood OÜ võlgnevuse tasumise nõudes. Hageja korrigeerib vastavalt haginõude punkti 1. alljärgnevalt: hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 2 320,53 eurot ja kostjalt II (FlowerWood OÜ) täiendavalt 1 699,47 eurot.
6.20.03.2023 menetlusdokumendis hageja märgib, et kuivõrd FlowerWood OÜ kohustused
2-21-4681 hageja ees on suuremad nõude kogusummast 4020 eurot, siis taotleb hageja, et eelkõige mõistaks kohus välja hagiavalduses käsitletud 2020.a novembri üüri (01.11.2020 nr xxx – 1 091,17 eurot) ja detsembri üüri (01.12.2020 nr xxx – 1 056,36 eurot) ning nende viivised (arvestus 23.03.2021 seisuga vastavalt 752,91 ja 438,39 samuti esitatud hagiavalduses). Nende nõuete kogusumma on 3 338,83 eurot. Sellest ülejäänud nõudeosa taotles hageja välja mõista leppetrahvinõudest (30.12.2020 nr xxx – 1541 eurot, ka viivised 608,70 eurot 23.03.2021 seisuga) ning kui see ei peaks katma kogu haginõuet, siis alternatiivselt rahuldada see osa 2020.a detsembri vee ja elektri nõudest (01.01.2021 nr xxx – 15,78 eurot, ka viivised 6,08 eurot 23.03.2021 seisuga) ja ruumide kahjustuste hüvitamise nõudest (16.03.2021 nr xxx – 1512 eurot, ka viivised 22.68 eurot 23.03.2021 seisuga). Põhjusel, et R T vastutab FlowerWood OÜ kohustuste eest seni realiseerimata käenduse ulatuses, siis temalt on hageja taotlenud solidaarselt FlowerWood OÜga välja mõista 2 320,53 eurot samuti eelpool esitatud nõuete järjekorras. Hagejale teadaolevalt ei ole kostjad vaidlusaluseid nõudeid tasunud.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostjad ei tunnista hagi. Kostja I hinnangul on hageja nõuded ebaselged ja tõendamata. Kostja I leiab, et pooled ei ole käenduslepingut kehtivalt sõlminud ja kostjal I ei ole seega kohustusi hageja ees. Kostja I on 06.11.2018 üürilepingu ja selle 28.05.2019 lisa allkirjastanud kui juhatuse liige. Kostja kui füüsiline isik ei ole üürilepingu pooleks. Üürilepingus sisalduv juhatuse liikme käenduskohustus on hageja poolt kasutatav tüüptingimus.
8.Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hageja ja kostja I on sõlminud käenduslepingu, on selline tehing vastuolus heade kommetega ning seetõttu tühine. Käesoleval juhul on üürilepingu punktis 5.18 märgitud kostja I vastutuse piiriks 4 020 eurot. Sellises ulatuses kostja I kui käendaja poolt üle võetud vastutus ei vasta ilmselgelt olulisel määral kostja I olemasolevale või oodatavale varanduslikule seisundile. Juba üürilepingu sõlmimisel oli selge, et kostja I ei suuda sellises ulatuses põhivõlgniku kohustusi täita. Kostja I jaoks on äärmiselt ebasoodne ka vastutus ebamõistlikult suure määraga – 182,5 % aastas viivisekohustuse täitmise eest. Siiski juhuks, kui kohtumenetluse käigus leiab tuvastamist, et kostja I vastutab käendajana põhivõlgnikuks oleva kostja II väidatavate rahaliste kohustuste täitmise eest, esitab kostja I vastuväited käendusest tuleneva kohustuse täitmisele ja seoses väidetava tagatava kohustusega, so hageja ja kostja II vahel 06.11.2018 a. sõlmitud rendilepingust tulenvate nõuetega. Üürilepinguga on hageja ja kostja II kokku leppinud, et hagejal on üürilepingust tulenevate kostja II kui põhivõlgniku kohustuste täitmise tagamiseks „/.../ pandiõigus lepingu objektil asuvatele ja lepingu objekti üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele .” Kostjale I teadaolevalt ei ole hageja pandiõigust realiseerinud ning seega keeldub kostja I väidetavast käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisest.
9.Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hageja ja kostja I on sõlminud käenduslepingu, ei ole hagejal võimalik nõuda kostjalt 1 käenduse alusel 4 020 euro tasumist. Üürilepingu punktis 5.18 on märgitud, et „/.../ R T isiklikult käendab käesoleva üürilepingu täitmise summas 4 020 euro ulatuses enda isikliku varaga “. Käendaja vastutuse maksimumsumma kujutab endast absoluutset maksimumsummat, mida võlausaldaja (hageja) saaks käenduse alusel käendajalt (kostja I) nõuda põhivõlgniku (kostja II) poolt käendusega tagatud kohustuse rikkumise korral. See maksimumsumma piirab käendaja vastutuse seoses põhikohustusega seotud põhinõude, viiviste, sissenõudmisekulude jmt kohustuste täitmisega. Kostja I on hagejale viimase poolt esitatud üüriarvete katteks tasunud 20.09.2020 596,98 eurot, 21.09.2020 390,49 eurot ja 24.09.2020 712 eurot. Kokku on
2-21-4681 kostja I kostja II üürilepingust tulenevate kohustuste katteks enne hageja poolt hagiavalduse esitamist tasunud hagejale 1 699,47 eurot. Kuna kostja I väidetava käendusega võetud vastutuse maksimumsumma on 4 020 eurot ning kostja I on tasunud 1699,47 eurot, ei ole võimalik kostjalt I hageja kasuks välja mõista 4020 eurot ning põhikohustuse täitmise nõude esitamisel kostja I vastu tuleb arvestada kostja I poolt juba tasutud summadega.
10.Hageja nõuab kostjatelt viivise väljamõistmist. Üürilepingu punkti 5.2 kohaselt kohustub oma maksekohustusega viivitav pool tasuma teisele poolele viivist 0,5 % tasumata summast päevas iga viivitatud päeva eest. Kostja I leiab, et hageja poolt rakendatud viivise määr on ebamõistlikult suur. Üürilepingus märgitud viivise määr – 0,5% päevas, so 182,5 % aastas – on ebamõistlik.
11.Kostja II leiab, et hageja hagiavalduses esitatud nõuded on ebaselged ning tõendamata. Hagiavaldusele lisatud tõendid ei tõenda hageja poolt väidetud asjaolusid. Hageja nõuab oma 24.03.2021 hagiavaldusega (edaspidi hagiavaldus ), et „/.../ kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 4 020 eurot hagiavalduses ära toodud nõuetest, alates varasematest arvetest ja nende viivistest.“. Hagiavalduse punktis 3 märgib hageja hagi alusena muu hulgas kostjal 2 väidetavalt 2020 a. aprillis ja mais tekkinud võlgnevusi, mis on hageja väitel tasumata vähemalt summas 2 249,05 eurot. Täpselt samad asjaolud esitas hageja hagi alusena ka oma 23.10.2020 hagis, mida Harju Maakohus menetleb tsiviilasjana nr xxx. Seega võib järeldada, et hagiavaldusega taotleb hageja muu hulgas sama nõude, mille ta esitas kostjate vastu 23.10.2020 hagis ning mida Harju Maakohus juba menetleb tsiviilasjas xxx, rahuldamist. Samas ei ütle hageja hagiavalduses selgelt, milliste väidetavate võlgnevuste tasumist ta hagiavaldusega taotleb, vaid jätab selle kohtu valida, nõudes, et kohus hakkaks 4020 euro suurust nõuet sisustama „/.../ varasematest arvetest ja nende viivistest “. Hagiavalduse lisast 5 nähtuvalt on hageja nõude aluseks käesolevas menetluses muu hulgas ka hageja arved nr xxx ja xxx, mille tasumist ja nendelt arvestatud viivise tasumist hageja nõuab tsiviilasjana xxx menetletavas hagis. Käesolevas kohtuasjas menetletava hagiavalduse mõistes ongi need „varasemad arved“.
12.Tsiviilasjas nr xxx esitas hageja 15.03.2021 enda hagi täpsustuse, millega muu hulgas märgib enda hagi aluseks hageja 01.11.2020 a. makseteatise nr xxx (summa 1091,17 eurot) ja 1.12.22020 a. makseteatise nr xxx (summa 1056,36 eurot). Käesolevas asjas esitab hageja samad makseteatised hagiavalduse alusena. Tsiviilasjas nr xxx on poolte vahel pooleli ka vaidlus hagiavalduse lisaks 7 oleval makseteatisel kajastatud nõude tasaarvestusega tasumise osas. Seega, hageja nõuab hagiavaldusega osaliselt sama nõude, mille osas juba käib Harju Maakohtus menetlus, rahuldamist. Kostja II leiab, et hageja nõue ei ole selles osas selgelt väljendatud ning kindlasti ei ole võimalik ühte ja sama nõuet samade poolte vahel menetleda kahes erinevas kohtumenetluses.
13.Poolte vahel 06.11.2018 sõlmitud üürilepingu punkti 7.6.2 kohaselt lõpeb üürileping, kui üks pool on teatanud teisele poolele lepingu lõpetamise soovist kuus kuud ette. Kostja II (üürnik) soovis üürilepingu lõpetada ning teatas sellest hagejale (üürileandjale) elektroonilises vormis (so kostja II seadusliku esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud) teatega 31.5.2020. Kostja II teatas üürilepingu lõpetamist alates 30.11.2020, seega tegi kostja II teate kuus kuud enne üürilepingu lõppemist. Hageja on kostja II avalduse ka kätte saanud. Elektroonilises vormis edastatud teatega tegi kostja II hagejale nõuetekohase tahteavalduse üürilepingu ülesütlemiseks. Vastava tahteavalduse on hageja üürilepingus sätestatud etteteatamise tähtajal kätte saanud. Asjaolu, et üürilepingu lõpetamisest teatamine ei olnud kirjalikus vormis, ei muuda üürilepingu lõpetamise teadet tühiseks, kuna elektroonilises vormis tahteavaldus loetakse võrdseks kirjaliku vormiga.
2-21-4681
14.Hageja soovil edastas kostja II üürlepingu lõpetamise teate ka kirjalikult ja tähitud postiga, kuid see ei muuda teate sisu ega teate tähtaegse esitamise fakti. Hageja püüe näidata üürilepingu lõppemise aega tegelikust erinevalt, ei ole käitumine heas usus. Seega, kostja II teade üürilepingu ülesütlemise kohta oli tehtud nõuetekohaselt ning üürileping lõppes 30.11.2020.
15.Kostja II märgib, et 30.12.2020, nagu väidab hageja, üürilepingu esemeks olnud ruumide üleandmist-vastuvõtmist ei toimunud. Kostja II ja hageja vahel 06.11.2018. sõlmitud üürileping lõppes 30.11.2020, üürilepingu esemeks olnud ruumid olid faktiliselt hageja (üürileandja) valduses juba enne nimetatud kuupäeva. Hageja esitatud fotod võivad küll tõendada ruumide seisukorda fotode tegemise ajal, kuid fotod ei tõenda ruumide üleandmise aega. Asjaolu, et pooled ei leidnud üürilepingu esemeks olnud ruumide seisukorra jmt fikseerimise akti koostamiseks mõlemale poolele sobivat aega ei muuda seda, et üürilepingu lõppemise ajaks (so 30.11.2020 a.) oli kostja II ruumid vabastanud (üürnik ei kasutanud üüripinda) ning teinud ruumi võtmed üürileandjale kättesaadavaks. Viimast tõendab ka see, et hageja on enda 30.12.2020 koostatud aktile märkinud, et hagejale on üle antud ruumi võtmed. Kuna kostja II esindaja akti koostamise juures ei viibinud, pidid kostja II kasutuses olnud üüripinna võtmed olema hagejale üle antud juba enne akti koostamist.
16.Seoses akti vormistamiseks sobiva aja leidmiseks peetud kirjavahetusega märgib kostja II, et majandustegevusena äripindade üürimisega tegeleva hageja jaoks ei saa olla probleem ilmuda üüripinnale üürnikult e-kirja saamisele järgneval päeval. Enda 23.12.2020 e-kirjas palus kostja II saata endale ruumide kohta koostatud akt, kui hageja peab juba üle antud ruumide osas akti koostamist vajalikus. Mingisugust akti hageja ei saatnud. 30.12.2020, kui hageja väidetavalt käis üürilepingu esemeks olnud ruume üle vaatamas, ei saanud kostja II ülevaatusel osaleda, kuna kostja II esindaja oli siis haige ning pidi järgima eneseisolatsiooni kohustust. Seega, kostja II on üürilepingu esemeks olnud ruumid hagejale tagastanud hiljemalt üürilepingu lõppemise ajaks, so 30.11.2020. Üürilepingu punktis 5.3 sätestatud leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud, kuna kostja II ei ole viivitanud ruumide tagastamisega. Pooled ei ole kokku leppinud leppetrahvi akti allkirjastamata jätmise eest, seega ei ole sellisel leppetrahvi nõudel alust.
17.Kostja II ei nõustu, et tema poolt üüripinna vabastamisel olid ruumidel hageja poolt 30.12.2020 aktis märgitud väidetavad puudused. Esiteks, veearvesti puudumist ei saa ette heita kostjale II, kuna üürilepingu sõlmimise järgselt kostja II kasutusse antud ruumides ei olnudki veearvestit. Teiseks, hageja väidab, et ta on hagiavalduse lisana 13 esitanud nii väidetavalt 30.12.2020 defektidest tehtud pildid kui ka ruumide üleandmisel tehtud pildid, kuid ei ole täpsustanud, millised pildid mis aja olukorda kajastavad. Kolmandaks, isegi juhul, kui ruumidel on aktis märgitud puudused, ei ole hageja tõendanud, et need väidetavad kahjustused on tekitanud kostja II. Ruumid olid hageja valduses juba hiljemalt üürilepingu lõppemisest (so 30.11.2020 a.) ning kostjale II ei ole teada, kuidas hageja ise või mõni kolmas isik neid ruume pärast lepingu lõppemist kasutas.
18.Ka ei nõustu kostja II sellega, et väidetavate kahjude likvideerimise kulud on nii suured, nagu hageja väidab. Hageja poolt hagiavaldusele lisana 12 lisatud aktilt ei ole võimalik tuvastada, kes on need väidatavalt akti koostamise juures viibinud tunnistajad. Seega ei ole aktil erilist tõendiväärtust, kuna selle on koostanud hageja ühepoolselt pärast seda, kui ruumid olid juba vähemalt ühe kuu pikkuse perioodi vältel hageja valduses. Eelnevat arvestades vaidleb kostja II vastu hageja nõudele hüvitada väidetavate puuduste kõrvaldamiseks tehtavad kulud. Hageja väidab, et ta tegi 1340 euro ulatuses tasaarvestuse. Hageja väide ei vasta tõele. Üürilepingu alusel tasutud üüri ettemaksu (garantiisumma)
2-21-4681 summas 1340 eurot tagasinõudeõigusega tasaarvestas kostja II 15.12.2020 tasaarvestuse avalduse tegemisega hageja 2020 novembri kuu üüri ja kommunaalteenuste tasunõude summas 1091,17 eurot (hageja makseteatis xxx, kuupäev 01.11.2020) ja 2020 septembri kuu üüri ja kommunaalteenuste tasunõude 378,63 eurot (hageja arve nr xxx, kuupäev 24.09.2020). Seega olid vastastikused nõuded 1340 euro ulatuses lõppenud ning hagejal ei olnud võimalik oma 15.03.2021 tsiviilasjas nr xxx esitatud hagi täpsustusega garantiisummaga tasaarvestust teostada.
19.Käesolevas kohtuasjas hagiavalduse lisana 7 esitatud 01.11.2020 makseteatisel märgitud võlgnevuse summas 1 091,17 eurot on kostja II tasaarvestusega hagejale tasunud ning ei saa olla vaidlust, et selles osas on hageja nõue igal juhul põhjendamata ja alusetu. Tasaarvestusega seotud asjaolud ja sellega seotud vaidlused on ka tsiviilasja nr xxx esemeks.
20.Hageja nõuab kostjatelt viivise väljamõistmist. Hagiavalduse lisana 1 esitatud üürilepingu punkti 5.2 kohaselt kohustub oma maksekohustusega viivitav pool tasuma teisele poolele viivist 0,5 % tasumata summast päevas iga viivitatud päeva eest. Kostja II leiab, et hageja poolt rakendatud viivise määr on ebamõistlikult suur. Juhul, kui kohus siiski leiab, et hagi on põhjendatud, tuleb viivise nõude arvestamisel lähtuda mõistlikust – s.o seadusjärgsest viivisemäärast ning vähendada kostjalt II välja mõistetava viivise summat. Kõike eelnevat arvestades leiab kostja II, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ning kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
21.20.03.2023 menetlusdokumendis jäid kostjad kõigi oma varem OÜ Vilde Maja (edaspidi hageja ) hagi osas esitatud vastuväidete ja seisukohtade juurde ning paluvad kohtul nendega otsuse tegemisel arvestada. Kostjad leiavad, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostjad on seisukohal, et hageja esitatud nõuded on ebaselged ka pärast hageja poolt 04.03.2022 menetlusdokumendiga väidetavat hagiavalduse täpsustamist ja nõude korrigeerimist. Hageja esitab oma haginõude alusena vähemalt osaliselt samad arved, mis olid hageja nõude aluseks kohtuasjas nr xxx. Kohtuasjas nr xxx on kohtuotsus tehtud ja jõustunud ning hageja hagi osaliselt rahuldatud. Hageja ei saa nõuda samal alusel enda väidetava nõude teistkordset rahuldamist. Harju Maakohus mõistis 11.11.2021 tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtuotsusega kostjalt I käenduse alusel hageja kasuks välja 2 320,53 eurot. Viidatud kohtuotsus on jõustunud. Seega, kostja I vastutab juba 06.11.2018 sõlmitud lepinguga kokku lepitud rahalise maksimumsumma ulatuses kostja 2 kohustuste täitmise eest ning käesolevas asjas esitatud hagi tuleb kostja II osas jätta täielikult rahuldamata, kuna kostja I ei vastuta kostja II kohustuste eest käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat ületavas osas.
22.Hageja ei ole tõendanud väidetava kahju tekkimist kostja II kasutuses olnud üüripindadel. Hagiavaldusele lisatud fotodelt ei nähtu mitte mingisugust klaasipindade väidetavat kahjustamist. Väidetavad defektid, mida ei ole võimalik tuvastada, ei too kaasa klaasseinte klaaside vahetamise vajadust. Hageja väidetava kahju suurus on ka täielikult tõendamata. Esiteks, hageja on väidetavate kahjustuste likvideerimise maksumuse tõendamiseks esitanud ainult ühe hinnapakkumise. Ühe pakkumise põhjal ei saa teha järeldust, kui palju vajalikud tööd/materjalid maksavad. Objektiivse hinnangu saamiseks peaks lähtuma vähemalt kolmest võrreldavast pakkumisest. Kahju hüvitamise nõude eesmärk ei saa olla kostjate kahjustamine. Teiseks, hagiavalduse lisana 14 esitatud hinnapakkumise on koostanud väidetavalt OÜ V (alates 9.3.2023 uus ärinimi OÜ L ), mis on hagejaga seotud isik. Äriregistri avalike andmete kohaselt on OÜ V 100% omanik AS M I, mis on ka hageja ainuosanik. AS M I juhatuse liige ja ainuaktsionär on hageja juhatuse liige M V. Seega, sisuliselt üritab hageja temale väidetavalt tekkinud kahju suurust tõendada iseenda
2-21-4681 ütlustega. Kolmandaks, hagiavalduse lisana 14 esitatud hinnapakkumine ei ole dokumentaalne tõend – hinnapakkumist ei ole koostaja (ega üldse mitte keegi) allkirjastanud. Kostjate hinnangul puudub hagiavalduse lisana 14 esitatud failil igasugune tõendamisväärtus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
23.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb kostja I osas jätta täielikult rahuldamata ja kostja II osas rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
24.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: • Hageja ning kostja II sõlmisid 06.11.2018 äriruumide üürilepingu Tallinnas Xxx asuva äripinna nr 3 kasutamiseks perioodil 15.11.2018 kuni 14.11.2019 (tl 4-9). • 28.05.2019 leppisid hageja ning kostja II kokku, et üürnik annab üürileandjale üle üüripinna nr 3 06.06.2019 ja üürileandja annab üürnikule üle üüripinna nr 6 31.05.2019. Üürileping 06.11.2018 jääb kehtima va punktid 2.1, 3.1, 3.3 ja 5.18, mille uue sõnastuse leppisid pooled kokku 28.05.2019 kokkuleppes (tl 12). • 11.06.2019 üleandmise-vastuvõtmise aktiga võttis üürileandja ruumi nr 3 üürnikult vastu (tl 10); • kostja II esitas 31.05.2020 nii digiallkirjastatud kui ka käsikirjaliselt allkirjastatud avalduse üürilepingu lõpetamiseks (ümbrik kannab 02.06.2019 postitemplit, tl 16-17, 7-78); • Kostja I oli 06.11.2018 üürilepingut ja selle muutmise kokkulepet (28.05.2019) alla kirjutades kostja II seaduslik esindaja. • Hageja on esitanud kostjale II 01.11.2020 makseteatise nr xxx summas 1 091,17 eurot novembri üüri ja kommunaalteenuste eest (tl 18), 01.12.2020 makseteatise summas 1 056,36 eurot detsembri üüri ja kommunaalteenuste eest (tl 21), 30.12.2020 makseteatise summas 1 541 eurot leppetrahvi nõudena tähtaegselt ruumide vabastamisega viivitamise eest (tl 22), 01.01.2021 makseteatise summas 13,15 eurot perioodi 01-30.12.2020 elektri tarbimise eest (tl 13) ja samuti 16.03.2021 makseteatise nr 16.03.2021 summas 1 512 eurot seinte pahtelduse ja värvimise ning klaasseinte klaaside vahetuse eest. Vaidlust ei ole selle, et neid arveid tasutud ei ole. • Vaidlust ei ole ka selles, et Harju Maakohtu 11.11.2021 otsusega tsiviilasjas nr xxx, rahuldati OÜ Vilde Maja hagi R T ́i vastu osaliselt ning rahuldati OÜ Vilde Maja hagi Flowerwood OÜ vastu. Kohus mõistis R Ti ́ilt ja Flowerwood OÜ ́lt solidaarselt OÜ Vilde Maja kasuks välja 2 320,53 eurot, millest viivist 814,61 eurot ja põhivõlga 1 505,92 eurot, mõistis välja Flowerwood OÜ ́lt OÜ Vilde Maja kasuks põhivõla 1 795,47 eurot ja mõistis välja R Ti ́ilt ja Flowerwood OÜ ́lt solidaarselt OÜ Vilde Maja kasuks viivist 0,5% päevas põhivõlalt 3301,39 eurolt alates 16.03.2021, kuid selliselt, et R Ti ́lt väljamõistev viivis piirduks 384 euroga ja Flowerwood OÜ ́lt väljamõistetav viivis piirduks 480 euroga (tl 112-119). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
25.Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 2320,53 eurot ja kostjalt II (FlowerWood OÜ) täiendavalt 1 699,47 eurot. Hageja palub, et kohus mõistaks välja
2-21-4681 hagiavalduses käsitletud 2020 novembri üüri (01.11.2020 nr xxx – 1 091,17 eurot) ja detsembri üüri (01.12.2020 nr xxx – 1 056,36 eurot) ning nende viivised (arvestus 23.03.2021 seisuga vastavalt 752,91 ja 438,39 samuti esitatud hagiavalduses). Nende nõuete kogusumma on 3 338,83 eurot. Sellest ülejäänud nõudeosa taotles hageja välja mõista leppetrahvinõudest (30.12.2020 nr xxx – 1541 eurot, ka viivised 608,70 eurot 23.03.2021 seisuga) ning kui see ei peaks katma kogu haginõuet, siis alternatiivselt rahuldada see osa 2020 detsembri vee ja elektri nõudest (01.01.2021 nr xxx – 15,78 eurot, ka viivised 6,08 eurot 23.03.2021 seisuga) ja ruumide kahjustuste hüvitamise nõudest (16.03.2021 nr xxx – 1512 eurot, ka viivised 22,68 eurot 23.03.2021 seisuga).
26.VÕS § 271 kohaselt kohustub üks isik (üürileandja) üürilepinguga andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Pooled on üürilepingulisa p-s 3.3 kokku leppinud, et üürniku poolt igakuiselt makstava üüri suurus on 670 eurot kuus, millele lisandub käibemaks (tl 12).
27.Kostja II vaidleb hagile vastu muuhulgas selle tõttu, et kostja II hinnangul on hageja käesolevas vaidluses esitanud samad nõuded kui tsiviilasjas nr xxx, kus on juba olemas jõustunud kohtulahend. Kohtule on esitatud Harju Maakohtu 11.11.2021 otsus tsiviilasjas nr xxx, millega rahuldati OÜ Vilde Maja hagi R T ́i vastu osaliselt ning rahuldati OÜ Vilde Maja hagi Flowerwood OÜ vastu.
28.Hagiavaldusest ja kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxx nähtub, et selles asjas oli hageja nõude aluseks 01.06.2020 makseteatis nr xxx summas 1 107,68 eurot, 01.07.2020 makseteatis nr xxx summas 1 096,98 eurot, 01.08.2020 arve nr xxx summas 1 090,49 eurot, 01.09.2020 arve nr xxx summas 1 090,64 eurot ja 24.09.2020 makseteatis nr xxx summas 29.09.2020 1 090,64 eurot ja 01.10.2020 makseteatis nr xxx summas 1 090,82 eurot (tl 56 pöördel, 112 pöördel).
29.Viidatud tsiviilasjas on hageja 15.03.2021 esitanud ka nõude täiendamise avalduse, milles on tõepoolest viidanud 01.11.2020 makseteatisele nr xxx – summas 1 091,17 eurot ja 01.12.2020 makseteatisele nr xxx summas 1 056,36 eurot, kuid hageja on avaldanud, et selles osas esitab eraldi hagi (tl 59, pöördel). Ka 11.11.2021 kohtuotsuses tsiviilasjas nr xxx on kohus tuvastanud, et „15.03.2021 avalduses jäi hageja eeltoodud väidete juurde ning lisaks leidis, et tasumata on ka arve nr xxx alusel 1091,17 €, arve nr xxx alusel 1091,17 €, arve nr xxx alusel 1 056,36 €, kuid nende arvete xxx, xxx xxx alusel põhinõuet ei suurendanud (nõuet ei esitanud) vaid kõikide arvete tasumisega jätmise eest arvestas viiviseid 1749,33 € ja sellest arvestas maha garantiisumma 1340 €.“ (otsuse lk 9, tl 116). Seega ei sisaldu hageja tsiviilasjas nr xxx nõudes 01.11.2020 makseteatisest nr xxx summas 1 091,17 eurot ja 01.12.2020 makseteatisest nr xxx summas 1 056,36 eurot tulenev nõue ega viivis nendelt arvetelt pärast 08.12.2020, nende arvete/ makseteatiste osas ei ole lahendit tehtud ja hageja sai nende arvete alusel käesolevas hagis nõude esitada.
30.Pooled vaidlevad ka selle üle, millisel kuupäeval üürileping lõppes. Kostja II on seisukohal, et üürileping lõppes 30.11.2020, kuivõrd kostja II seaduslik esindaja edastas 30.05.2020 hagejale digiallkirjaga teate üürilepingu lõpetamise soovi kohta ja hageja on teate kätte saanud. Hageja aga loeb üürilepingu hageja ning kostja II vahel lõppenuks 07.12.2020 tulenevalt kostja II poolt posti teel esitatud ülesütlemise avaldusest ja lepingu p 7.6.2.
2-21-4681
31.VÕS § 325 lg 1 järgi võib äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Üürilepingu p 7.6.2 järgi leping loetakse lõppenuks, kui üks pool on teatanud teisele ette 6 kuud lepingu lõpetamise soovist. Hageja tugineb ka lepingu p-le 10.2 ja 10.3, mille kohaselt kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja informatsioon loetakse ametlikult ja kooskõlas lepinguga esitatuks kui need teated on poolele edastatud tähitud kirja teel või antud teisele poolele üle allkirja vastu lepingus toodud või poole poolt pärast lepingu sõlmimist kirjalikult teatatud aadressil. Kirjalik teade loetakse kätteantuks, kui teade on üle antud allkirja vastu või teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva (tl 7, pöördel).
32.Kohus leiab, et kuivõrd kostja II edastas 31.05.2020 hagejale aadressile xxx digiallkirjastatud teate üürilepingu lõpetamise soovi kohta, lõppes üürileping 30.11.2020. See, et kostja II edastas üürlepingu lõpetamise teate lisaks elektroonilisele avaldusele ka kirjalikult ja tähitud postiga, ei muuda 31.05.2020 elektroonilise teate sisu. Kohtu hinnangul ei välista üürilepingu p 10.2 üürilepingu lõpetamise teate esitamist e-postiga. Üürilepingust tuleneb, et teate võib esitada ka poole pärast lepingu sõlmimist kirjalikult teatatud aadressil. TsÜS § 80 lg 1 järgi loetakse tehingu kirjaliku vormiga võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. E-posti aadress xxx on märgitud nii 06.11.2018 üürilepingul kui ka 21.05.2020 pretensioonil, millega hageja pöördus kostja II poole võlgnevuse meeldetuletamiseks. Samuti on see märgitud hageja meiliaadressina ka äriregistris. Samalt aadressilt on kostjale ka 01.06.2020 vastatud, seega on tõendatud, et e-posti aadress xxx kuulub hagejale, samuti see, et hageja sai kostja 31.05.2020 avalduse ka kätte.
33.Riigikohus on lahendis 2-15-6538 selgitanud, et majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Arvestades, et kostja on esitanud üürilepingu lõpetamise avalduse hageja ametlikule e-posti aadressile 31.05.2020, siis saab lugeda, et hageja sai üürilepingu lõpetamise avalduse kätte 01.06.2020 ning üürileping lõppes 30.11.2020. Seega tuli kostjal II tasuda novembrikuu 2020 üüri ja kommunaalteenuste eest. 01.11.2020 arvel/makseteatisel nr xxx ongi kajastatud novembri üür ja tasu kommunaalteenuste eest, kokku koos käibemaksuga 1 091,17 eurot. Kohus leiab, et kostjal II on iseenesest kohustus viidatud arve tasuda.
34.Järgmiseks tuleb anda hinnang sellele, millal kostja II üüripinna vabastas. Hageja leiab, et kostja ei vabastanud üüripinda tähtaegsel üürilepingu lõppedes vaid alles 30.12.2020, mil hageja üüripinna ühepoolse aktiga ja manukate juuresolekul vastu võttis. Kostja II on esile toonud, et üürilepingu esemeks olnud äripind oli üürileandja valduses juba enne nimetatud kuupäeva. Kostja II hinnangul ei muuda asjaolu, et pooled ei leidnud üürilepingu esemeks olnud ruumide seisukorra jmt fikseerimise akti koostamiseks mõlemale poolele sobivat aega seda, et üürilepingu lõppemise ajaks (so 30.11.2020 a.) oli kostja II ruumid vabastanud (üürnik ei kasutanud üüripinda) ning teinud ruumi võtmed üürileandjale kätte saadavaks.
35.VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Üürilepingu p 4.2.27 järgi kohustus üürnik lepingu lõppemisel või ülesütlemisel vabastama lepingu objekti oma asjadest ja seadmetest ning andma lepingu objekti otsese valduse üle aktiga üürileandjale lepingu lõppemise päeval. Kohus tuvastas eelnevalt, et üürileping hageja ning kostja II vahel lõppes 30.11.2020, seega oli kostjal II kohustus selleks ajaks so 30.11.2020 üüripind vabastada ja selle valdus hagejale üle anda.
2-21-4681
36.Kohus nõustub iseenesest kostja II seisukohaga, et ruumide üleandmiseks ei pea pooled vormistama tingimata üleandmis-vastuvõtu akti vaid ruumide valduse vabastamiseks saab lugeda ka seda, kui üürnik ruumid vabastab ja annab üürileandjale üle uksevõtmed või teeb üürileandjale võtmed kättesaadavaks ja teatab sellest üürileandjale. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 36 lg 1 järgi omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle (edaspidi abinõu). Seega saab valdust omandada lisaks asja enda üleandmisele ka abinõu valduse saamisega. Tüüpiliseks AÕS § 36 lg-s 1 nimetatud abinõuks on näiteks uksevõti. Ruumi võtme üleandmisel tekib võtme saajal ruumi ja ruumis olevate asjade suhtes valdus. Riigikohus on valduse üleandmiseks pidanud piisavaks seda, kui senine valdaja vabastas hoones asuvad ruumid või osa ruume, teatas sellest valduse omandajale ega teinud takistusi ruumide valdamisel (RKTKo 3-2-146-09, p10).
37.Samas ei nähtu asja materjalidest, et üürnik oleks 30.11.2020 kuupäevaks üüripinna oma asjadest vabastanud, üürileandjale võtmed kättesaadavaks teinud ja sellest ka üürileandjat teavitanud. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et üürileandja on 17.12.2020 pöördunud üürniku poole küsimusega, kas üldse ja millal üürnik soovib ruume tagastada (tl 20 pöördel). Üürnik on üürileandjale vastanud, et tahab xxx äripinna üle anda 21.12.2020 kell 16:00 (tl 20). Üürnik on 21.12.2020 kell 20:19 e-kirjaga üürileandjat teavitanud, et boksi võti on ukse küljes sees pool ja wc võti boksis kilbi peal. Seega saab lugeda, et üürnik vabastas ruumi alles 21.12.2020 õhtul ja kuni selle päevani k.a on tal kohustus tasuda ruumide kasutamise eest. VÕS § 335 kohaselt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist.
38.Eeltoodust tulenevalt on kostjal II kohustus tasuda detsembrikuu 21 päeva eest hagejale üüri. Kuivõrd makseteatises nr xxx on toodud üürisumma 30 päeva eest, arvutab kohus selle proportsionaalselt ümber. Kostjal II tuleb hagejale tasuda detsembrikuu eest üüri summas 453,85 eurot, millele lisandub käibemaks. Kommunaalteenuste eest (elekter on arvestatud näitude alusel, seda kohus ei pea vajalikuks muuta. Seega on kostjal II kohustus tasuda hagejale arve nr xxx alusel 685,79 eurot, millele lisandub käibemaks so kokku 822,95 eurot. Samuti tuleb kostjal tasuda makseteatise nr xxx alusel 15,78 eurot.
39.Üürileandja ja üürnik on üürilepingu p 5.3 kokku leppinud ka leppetrahvis: üürniku poolt lepingu objekti tähtaegselt vabastamisega viivitamise korral tasub üürnik lisaks üüri, kommunaal- ja muude teenuste eest tasumisele üürileandjale ka leppetrahvi 10% (kümne protsendi) ulatuses kuu üürisummast iga viivitatud päeva eest (tl 6). Üürileandja on esitanud üürnikule ka makseteatise nr xxx üüripinna tähtaegselt vabastamisega viivitamise eest summas 1 541 eurot. VÕS § 334 lg 4 (06.11.2018 so üürilepingu sõlmimise aja seisu redaktsioon) järgi on tühine kokkulepe, mille kohaselt üürnik enne üürilepingu lõppemist kohustub üürilepingu lõppemisel maksma muud kui võimalikku kahjuhüvitist. Erialakirjanduses on selgitatud, et „Lõige 4 kaitseb üürnikku üürnikule kahjulike kokkulepete eest. Selle sätte eesmärk on tagada, et lepingus kokkulepitud hüvitisnõue ei kahjustaks ega piiraks seadusest tulenevat ülesütlemisõigust. Lõige 4 kehtib lisaks eluruumi üürilepingule ka kõikide teiste üürilepingute puhul. Oluline on rõhutada, et tühised on üksnes need kokkulepped, mis sõlmitakse enne üürilepingu lõppemist. Pärast üürilepingu lõppemist sõlmitud kokkulepete suhtes lg 4 ei kehti. Lõikes 4 peetakse silmas kõikvõimalikke kokkuleppeid, mille raames tekib üürnikul varaline kohustus ja mille puhul ei ole tegemist ei üüri ega kõrvalkuludega. Sisuliselt välistab kõnealune lõige
2-21-4681 üürniku ja üürileandja vahelised leppetrahvi kokkulepped.“ (VÕS II, Komm. väljaanne, Juura 2019, lk 374-375). Vaidlust ei ole selles, et leppetrahvi kokkulepe sisaldub esialgses üürilepingus, seega on hageja ning kostja vaheline leppetrahvi kokkuleppe tühine ning hageja ei ole õigust nõuda kostjalt II leppetrahvi.
40.VÕS § 334 lg 1 esimese lause kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
41.Hageja on tuginenud sellele, et kostja II on üüripinda kahjustanud. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud foto, kus seinalt nähtub värvikahjustus (tl 25). Hageja on esitanud ka fotod, millest nähtub, et 31.05.2019 seisuga sellist kahjustust ei ole. Fotode tegemise aeg selgub digifotode failiteabest. Arvestades vaid ca 1,5 aastast perioodi, mil üüripind oli kostja II valduses, nõustub kohus, et eelpool märgitud värvikahjustus ei ole tavapärane kulumine, mille eest kostja II ei vastutaks. Värvikahjustuse teke eeldab hooletut jõu kasutamist. Seega ei saa lugeda, et tegemist oleks asjade hariliku kulumisega ning kostja II vastutab VÕS § 334 lg 1 esimese lause kohaselt lepingulise kohustuse rikkumise eest. Samas tugineb hageja ka kostja II poolt tekitatud klaasikahjustusele, kuid asja materjali juurde esitatud fotodelt kohus ei tuvastanud kahjustusi, millele hageja tugineb. Nii 31.05.2019 kui ka 30.12.2020 tehtud fotod on sarnased, hilisematelt fotodelt ei nähtu klaasikahjustust.
42.VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Üürilepingust tuleneva kohustuse kaitse-eesmärk oli hageja huvide kaitse ning kostja II poolt lepinguliste kohustuste täitmine selliselt, et kohustuste täitmisest ei tekiks teisele lepingupoolele kahju.
43.Kohus nõustub sellega, et kostja II poolt kohustuse rikkumise ning hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Olukorras, kus kostja II ei oleks üürilepingut rikkunud, s.t. üüripinda päraldisi kahjustanud, ei oleks kostja II hagejale kahju tekitanud. Järelikult on kostja II käitumise ja hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik seos. Seega on kostja II kahjustanud hageja asja ning põhjustanud hagejale kahju summas 432 eurot.
44.Kuigi kostja II on seisukohal, et hinnapakkumine ei ole käesoleval juhul siduv, kohus sellega ei nõustu. Viidatud hinnapakkumise alusel on hageja koostanud kostjale II makseteatise ja on palunud selle tasuda. Kohtu hinnangul on kostja II väide hinna ülepaisutamise kohta paljasõnaline, kostja II ei ole esitanud konkureerivat pakkumist, millest kohus saaks teha järelduse, et tegelikkuses saaks seina värvimistööd teostada kordades odavamalt.
45.Kostja tugineb käesoleval juhul ka sellele, et üürilepingu alusel tasutud üüri ettemaksu (garantiisumma) summas 1340 eurot tagasinõudeõigusega tasaarvestas kostja II 15.12.2020 a. tasaarvestuse avalduse tegemisega hageja 2020 novembri kuu üüri ja kommunaalteenuste tasunõude summas 1091,17 eurot (hageja makseteatis xxx, kuupäev 01.11.2020.a) ja 2020.a septembri kuu üüri ja kommunaalteenuste tasunõude 378,63 eurot (hageja arve nr 20137, kuupäev 24.09.2020.a). Kohus märgib, et kostja II tasaarvestus vastuväidet on kohus käsitlenud juba 11.11.2021 lahendis tsiviilasjas xxx. Kohus tuvastas viidatud lahendis, et „hageja on õigesti ja kooskõlas lepingu p 3.2, 5.13, VÕS § 88 lg 8, § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 arvestanud garantiisumma viiviste katteks. Seetõttu ei oma tähendust
2-21-4681 kostja 15.12.2020 tasaarvestusavaldus, millega kostja 2 soovis teha garantiisumma arvel 1340 € ise tasaarvestust hageja novembrikuu üüri ja kõrvalkulude eest ja 2020.a. septembrikuu novembrikuu üüri ja kõrvalkulusid arve nr 20137 järgi 378,63 €. Nimelt võis hageja lepingu järgi arvestada 08.12.20 ehk enne kostja tasaarvestuse tegemist garantiisumma lepingu p 3.2, 5.13 viiviste katteks“. Seega on käesolevas tsiviilasjas asjakohatu kostja II tasaarvestusvastuväide, kuivõrd jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et garantiisumma on juba tasaarvestatud teises tsiviilasjas nõutud viivisega.
46.Kokkuvõtvalt on kostjal II kohustus tasuda 01.11.2020 makseteatise nr xxx alusel 1 091,17 eurot novembri üüri ja kommunaalteenuste eest, 01.12.2020 makseteatise alusel detsembri üüri ja kommunaalteenuste eest 822,95 eurot, 01.01.2021 makseteatise alusel 13,15 eurot perioodi 01-30.12.2020 elektri tarbimise eest ja samuti 16.03.2021 makseteatise nr 16.03.2021 alusel 432 eurot seinte pahtelduse ja värvimise eest.
47.Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üürilepingu p 5.2 järgi lepingus sätestatud maksekohustustega viivitamise korral kohustub selles süüdi olev pool tasuma teisele poolele viivist 0,5% tasumata summast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest (tl 6). Kostja II tugineb sellele, et viivise määr on liiga suur. Kohus leiab, et kuigi lepingus kokku lepitud viivisemäär 0,5% päevas on võib käesoleval juhul olla tüüptingimus, ei ole tegemist ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes, mille korral peaks kohus jätma kohaldamata lepingujärgse viivisemäära ja lähtuma seadusjärgsest viivisemäärast. Kohus leiab, et lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,5% tasumata summalt päevas on majandustegevuses tavapärane viivisemäär ega saa olla kostjat ebamõistlikult kahjustav. Riigikohtu praktikas on tunnustamist leidnud nt ka rendilepingus sätestatud viivitusintressimäär 0,5% võlgnetavalt summalt päevas (RKTKo 3-2-1-24-11) ning müügilepingus sätestatud viivitusintressimäär 0,5% võlgnetavalt summalt päevas (RKTKo 3-2-1-97-07). Seega on hageja ja kostja II vahelises lepingus kokkulepitud viivitusintressimäär 0,5% võlgnetavalt summalt päevas täiesti tavapärane ning ka Riigikohtu praktikas korduvalt aktsepteeritud.
48.Hagi nõue on suunatud ka kostja I kui käendaja vastu, kuivõrd hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 2320,53 eurot ja kostjalt II (FlowerWood OÜ) täiendavalt 1 699,47 eurot. Kostja I leiab, et pooled ei ole kehtivat käenduslepingut sõlminud, käendusleping on tühine, kuivõrd tegemist on tüüptingimusega. Hageja vaidleb kostjale I vastu.
49.Kohus kostjaga I selles osas ei nõustu. Kohus leiab, et käendusleping on sõlmitud kehtivalt ja tegemist ei ole ei üllatava tüüptingimusega ega ka heade kommete vastase tehinguga. VÕS § 142 lg alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 järgi on tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik ning lg 2 tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 144 lg järgi tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.
50.VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi
2-21-4681 läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 37 lg 3 järgi ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
51.Kohtule esitatud hageja ja kostja II vahel 06.11.2018 sõlmitud äriruumide üürilepingust nähtub, et lepingu allkirja kohal on märgitud „üürnik ja käendaja“, lepingule on allkirja andnud kostja I (digitaalallkiri, tl 8-9). Lepingu p 5.18 kohaselt üürilepingu allakirjutanud üürniku esindaja, R T, isiklikult käendab käesoleva üürilepingu täitmise summas 1800 euro ulatuses enda isikliku varaga. Vastavalt poolte kokkuleppele 28.05.2019 muudeti muuhulgas ka lepingu p-s 5.18 sätestatut. 28.05.2019 kokkuleppe p 5.18 kohaselt üürilepingu allakirjutanud üürniku esindaja, R T, isiklikult käendab käesoleva üürilepingu täitmise summas 4020 euro ulatuses enda isikliku varaga. Ka selle dokumendi on kostja I digiallkirjastanud, olles samal ajal kostja II juhatuse liige. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kui kostja I kirjutas kostja II esindajana alla üürilepingule või selle muutmise dokumendile, ei saanud ta aru, et võttis sellega endale ühtlasi kohustuse tagada talle kuuluva äriühingu kohustust. Kohtule ei ole eluliselt usutav ka see, et kui kostja I allkirjastas lepingu muutmise kokkuleppe, ei saanud kostja I aru sellest, et muudetud on käenduse piirmäära. Kohus leiab, et kostja I kui äriühingu juhatuse liige pidi olema majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna teadlikum kui tavatarbija käenduskohustuse andmise ja lepingute allkirjastamise tagajärgedest. Seda, et kostjal 1 ei oleks olnud võimalik üürilepinguga tutvuda enne allkirjastamist, ei ole kohtu ette toodud.
52.Lepingu tingimuse lugemine tüüptingimuseks eeldab seda, et see on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või tegemist on lepingutingimusega, mida kasutatakse teise poole suhtes ning sisu mõjutamise võimalus on puudunud. Riigikohus on tüüptingimustega seonduvalt leidnud, et pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, peab esile tooma ja tõendama asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena (tema suhtes kasutatud lepingutingimus oli eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või lepingutingimust on tema suhtes kasutatud mõnel muul põhjusel selliselt, et tingimuse üle ei olnud läbirääkimine ja selle sisu mõjutamine reaalselt võimalik). Selleks, et sellisele lepingutingimusele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuse kasutaja VÕS § 35 lg-st 2 tulenevalt tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi (RKTKo 3-2-1-150-06, p 17).
53.Kohus märgib seda, et kui 06.11.2018 üürilepingu p 5.18 ja 28.05.2019 tehtud lepingu p 5.18 muudatusi, millele on kostja I alla kirjutanud kui kostja II juhatuse liige, saab teha järelduse, et kostja I poolt käenduskohustuse võtmine on selgelt läbiräägitud, kuivõrd lepingu p 5.18 ja selle hilisemas muudatuses on selgelt viidatud nii käendaja nimele kui ka käenduse summale. Seega on kostja I saanud eraldi läbi rääkida käenduse võtmises ja käenduskohustuse ulatuses. Asjaolu, et käenduskohustus sisaldub samas dokumendis, kus
2-21-4681 on reguleeritud hageja ja kostja 2 vahelised üürisuhted, ei tee käenduskohustuse võtmist tüüptingimuseks VÕS § 35 lg 1 järgi. Asjaolu, et üürileandja pidas vajalikuks sõlmida üürileping tingimusel, et seda käendab teine isik (kostja I) ja et see käendus sisaldub üürilepingu dokumendis, ei tee käenduse võtmist ehk käenduslepingut tüüptingimustel sõlmitud lepinguks VÕS § 35 lg 1 järgi ega tee käenduse võtmist kuidagi üllatuslikuks.
54.Käenduslepingut ei saa pidada heade kommetega vastuolus olevaks ainuüksi põhjusel, et käendajal oli väidetavalt käenduslepingu sõlmimise ajal vara vähem kui käenduskohustuse piirsumma (RKTKo nr 3‐2‐1‐157‐14, p 11). Käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Samuti ei kehti käendaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte, sest käendaja ei ole laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma (RKTKo nr 2-14-21710, p 48). Neil kaalutlustel on käendusleping heade kommetega vastuolus üksnes erandlikel asjaoludel.
55.Kohus leiab, et vaidlusalune käendusleping on tarbijakäendusleping VÕS § 143 lg 1 tähenduses - kostjast käendaja on füüsiline isik (RKTKo nr 3-2-1-148-11 p 14, TRK 11.06.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-4584). Käenduslepingu p-des 1.1-1.4 sätestatud kohustus on selge, piiritletud kindla kohustusega, kooskõlas seadusega ning sisaldab kostja I vastutuse rahalist maksimumsummat, mistõttu ei esine VÕS § 142 lg 6 kohaldamise eeldusi.
56.Ka ei esine Riigikohtu lahendis nr 2-14-21710/105 p 49 märgitud asjaolusid. Viidatud lahendis tsiviilkolleegium leidis, et käendusleping võib siiski olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad.
57.Vaidlust ei ole selles, et kostja I oli 06.11.2018 üürilepingu ja käenduslepingu sõlmimise hetkel kostja II ainu osanik ja juhatuse liige ning äriregistri järgi ka tegelik kasusaaja, mistõttu on kostja I isiklikult seotud põhivõlgnikuga. Kuid kohus märgib, et kostja I ei olnud seotud TsÜS § 86 lg 1 tähenduses võlgnikuga isiklikes suhetes (nagu perekonnaliige või koos elav isik, sugulane), vaid tema seos äriühinguga on majanduslik. Järelikult ei saa kostjat I pidada olevat erilises isiklikus sõltuvussuhtes võlgnikuga, mis tingiks erilise isikliku soovi käendada põhivõlgnikku. Kui kostja I soovis üürniku rahalisi kohustusi käendada ja teda soodustada, siis oli see majanduslik otsustus ning tingitud huvist äriühingu kohustusi täita. See aga ei tähenda erilist isiklikku ja sellest tulenevat lähedast seost äriühinguga. Ka ei ole käendatud summa (4020 eurot) sedavõrd ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid kulutusi kandes võimalik tagatavat kohustust tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvelt.
58.Kostja I on hagile vastu vaielnud ka põhjusel, et tal on õigus keelduda kohustuse täitmisest, kuna hagejal on õigus nõuet rahuldada pandieseme arvelt. Hageja vaidleb kostja I seisukohale vastu.
59.VÕS § 149 lg 5 järgi kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi
2-21-4681 ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. VÕS § 305 lg 1 kohaselt on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. Vastavalt VÕS § 306 lg-le 1 lõpeb üürileandja pandiõigus asja eemaldamisega üüritud kinnisasjalt, välja arvatud juhul, kui eemaldamine toimus üürileandja teadmata või kui üürileandja vaidles asja eemaldamisele vastu.
60.Asja materjalidest ei nähtu, et üüripinnale oleks jäänud mingeid kostjale II kuuluvaid vallasasju, mille suhtes oleks hageja saanud oma pandiõigust kasutada ning mille arvelt kostja II vastu olevat nõuet rahuldada. Asja materjalide juurde on esitatud fotod üüripinnast (tl 25-29). Fotodelt ei nähtu, et üüripinnal oleks mingeid vallasasju. Kostja ei ole ka esile toonud, et üüripinnale jäi kostjast II üldse mingeid vallasasju ning need oleksid hageja valduses või hageja peaks neid kinni. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja II oleks hagejalt nõudnud talle kuuluvaid esemeid kuid hageja keelduks talle neid andmast. Ka kohtule esitatud üüripinna üleandmis-vastuvõtu aktist ei nähtu, et üüripinnal oleks mingeid vallasasju. Seega ei asu üüritud ruumides mingeid asju, mis kuuluksid kostjale II ja mille arvelt oleks võimalik hagejal VÕS § 305 lg 1 alusel teostada pandiõigust. Hageja ei ole kohtu ette toonud, et ruumidest oleksid asjad ära viidud tema teadmata või ta oleks sellele vastu vaielnud. Eeltoodu alusel asub kohus järeldusele, et hageja vastav pandiõigus on lõppenud VÕS § 306 lg 1 järgi.
61.Vaatamata eelnevale, on kohus seisukohal, et kostja ei vastuta käesoleval juhul põhivõlgniku kohustuste eest. Harju Maakohtu jõustunud 11.11.2021 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx on tuvastatud, et hageja saab käendaja vastu nõude esitada vaid 2 320,53 euro ulatuses, kuivõrd on eelnevalt on kostja I täitnud oma käenduskohustust ja on hagejale tasunud 1 699,47 eurot (otsuse lk 9, tl 116). Sellest tulenevalt on Harju Maakohus tsiviilasjas nr xxx kostjalt I välja mõistnud vaid 2 320,53 eurot, kuivõrd kostja I poolt eelnevalt tasutud summaga on kaetud kostja I vastutuse maksimumsumma 4 020 eurot. Asjaolu, et kostjalt I väljamõistetud summat ei ole õnnestunud sundtäita, ei anna alust temalt selle summa uuesti väljamõistmiseks. Hagi kostja I vastu tuleb jätta rahuldamata.
62.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
63.Hageja palus kostjatelt kokku välja mõista 4 020 eurot. Hageja palub, et kohus mõistaks välja hagiavalduses käsitletud 2020 novembri üüri (1 091,17 eurot) ja detsembri üüri (822,95 eurot) ning nende viivise (arvestus 23.03.2021 seisuga vastavalt 752,91 ja 345,64 eurot). Nende nõuete kogusumma on 3012,67 eurot. Lisaks on kostjal II kohustus tasuda 2020 detsembri vee ja elektri nõue (15,78 eurot ja viivised 6,08 eurot 23.03.2021 seisuga) ja ruumide kahjustuste hüvitamise nõue (432 eurot ja viivis 6,48 eurot 23.03.2021 seisuga). Kokku tuleb kostjalt II seega hageja kasuks välja mõista 3 473,01 eurot.
2-21-4681
64.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
65.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid on antud juhul mõistlik jätta menetluskulud hageja hagis kostja II vastu poolte endi kanda ja hageja hagis kostja I vastu hageja kanda.
66.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
67.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Ei ole välistatud, et käesolev vaidlus jätkub apellatsioonimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.