Aktiva Finance Group OÜ hagi M M vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
1485,46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja S R Kostja: M M (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
kirjalik (liht)menetlus
1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ taotlus tsiviilasjade nr 2-24-135142 ja nr 2-24135828 liitmiseks rahuldamata.
2.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi M M vastu rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
2-24-135828 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
I leping
1.AS xxx ja kostja sõlmisid 15.10.2022 järelmaksulepingu nr xxx (dtl 45-48). Kostja omandas lepinguga kauba maksumusega 242,04 eurot ja kohustus krediidi tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel.
2.Lepingu krediidikulukuse määr oli 39,06%. Hagiavalduses sisalduva selgituse ja tõendite kohaselt lähtuti kostjale krediidi võimaldamisel kostja esitatud taotlusest ja tehti päring taust.ee andmebaasi (maksehäired puudusid). Kostja taotluse kohaselt oli tema igakuine sissetulek 2500 eurot ning finantskohustused 500 eurot, seega arvestas esialgne võlausaldaja, et kostjale jäi igapäevasteks majandamiskuludeks 1990,41 eurot, s.o 80% tema igakuisest sissetulekust (dtl 32).
3.Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja kostjale 17.06.2024 lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 25.06.2024. Esialgne võlausaldaja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 27.06.2024 üles ja loovutas 28.06.2024 nõude hagejale (dtl 72). Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 242,04 eurot, intressi 37,16 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot ning hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 33,02 eurot. II leping
4.AS xxx ja kostja sõlmisid 03.11.2022 järelmaksulepingu nr xxx (dtl 50-53). Kostja omandas lepinguga kauba maksumusega 201,99 eurot ja kohustus krediidi tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel.
5.Lepingu krediidikulukuse määr oli 38,59%. Hagiavalduses sisalduva selgituse ja tõendite kohaselt lähtuti kostjale krediidi võimaldamisel kostja esitatud taotlusest ja tehti päring taust.ee andmebaasi (maksehäired puudusid). Kostja taotluse kohaselt oli tema igakuine sissetulek 2500 eurot ning finantskohustused 800 eurot, seega arvestas esialgne võlausaldaja, et kostjale jäi igapäevasteks majandamiskuludeks 1691,98 eurot, s.o 68% tema igakuisest sissetulekust (dtl 32).
6.Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja kostjale 17.06.2024 lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 25.06.2024. Esialgne võlausaldaja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 27.06.2024 üles ja loovutas nõude 28.06.2024 hagejale (dtl 74). Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 201,99 eurot, intressi 33,76 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot ning hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 27,56 eurot.
2/8
2-24-135828 III leping
7.AS xxx ja kostja sõlmisid 19.11.2022 järelmaksulepingu nr xxx (dtl 55-58). Kostja omandas lepinguga kauba maksumusega 215,50 eurot ja kohustus krediidi tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel.
8.Lepingu krediidikulukuse määr oli 39,25%. Hagiavalduses sisalduva selgituse ja tõendite kohaselt lähtuti kostjale krediidi võimaldamisel kostja esitatud taotlusest ja tehti päring taust.ee andmebaasi (maksehäired puudusid). Kostja taotluse kohaselt oli tema igakuine sissetulek 2500 eurot ning finantskohustused 800 eurot, seega arvestas esialgne võlausaldaja, et kostjale jäi igapäevasteks majandamiskuludeks 1691,98 eurot, s.o 68% tema igakuisest sissetulekust (dtl 32).
9.Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja kostjale 17.06.2024 lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 25.06.2024. Esialgne võlausaldaja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 27.06.2024 üles ja loovutas nõude 28.08.2024 hagejale (dtl 73). Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 215,50 eurot, intressi 34,85 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot ning hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 29,40 eurot. IV leping
10.AS xxx ja kostja sõlmisid 06.12.2022 järelmaksulepingu nr xxx (dtl 60-63). Kostja omandas lepinguga kauba maksumusega 227,93 eurot ja kohustus krediidi tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel.
11.Lepingu krediidikulukuse määr oli 38,31%. Hagiavalduses sisalduva selgituse ja tõendite kohaselt lähtuti kostjale krediidi võimaldamisel kostja esitatud taotlusest ja tehti päring taust.ee andmebaasi (maksehäired puudusid). Kostja taotluse kohaselt oli tema igakuine sissetulek 2500 eurot ning finantskohustused 800 eurot, seega arvestas esialgne võlausaldaja, et kostjale jäi igapäevasteks majandamiskuludeks 1691,98 eurot, s.o 68% tema igakuisest sissetulekust (dtl 32).
12.Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja kostjale 17.06.2024 lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 25.06.2024. Esialgne võlausaldaja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 27.06.2024 üles ja loovutas nõude 28.08.2024 hagejale (dtl 75). Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 227,93 eurot, intressi 38,18 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot ning hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 31,10 eurot.
13.Kohus võttis hagi 10.02.2025 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 08.03.2025. Dokumendid jäeti pärast kaht ebaõnnestunud kättetoimetamise katset kostja rahvastikuregistrijärgse elukoha postkasti, kohus loeb dokumendid kätte toimetatuks TsMS § 326 lg 1 alusel. Hagile vastamise tähtpäev oli 07.04.2025, kostja hagile ei vastanud.
14.Kohus andis hagejale 22.05.2025 kohtunõudega võimaluse esitada nõude ümberarvestus ja menetluskulude nimekiri, kuivõrd kostjale järelmaksude võimaldamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 155).
15.Hageja esitas 29.05.2025 ümberarvestuse (dtl 157-199). 3/8
2-24-135828
15.1.Ümberarvestuse kohaselt sai kostja järelmaksulepingu nr xxx alusel kauba järelmaksuga summas 242,04 eurot ning on lepingu alusel tagasimakseid teinud kokku summas 125,49 eurot. Ümberarvestuse kohaselt oleks kostjal tasutud osamaksed perioodil 15.04.2023 – 15.07.2026 täielikult ning 15.08.2026 osamakse osaliselt (dtl 174-177).
15.2.Järelmaksulepingu nr xxx alusel omandas kostja kauba maksumusega 201,99 eurot ning on lepingu alusel tagasimakseid teinud kokku summas 100,20 eurot. Ümberarvestuse kohaselt oleks kostjal tasutud osamaksed perioodil 15.05.2023 – 15.07.2026 täielikult ning 15.08.2026 osamakse osaliselt (dtl 180-183).
15.3.Järelmaksulepingu nr xxx alusel omandas kostja kauba maksumusega 215,50 eurot ning on lepingu alusel tagasimakseid teinud kokku summas 105,30 eurot. Ümberarvestuse kohaselt oleks kostjal tasutud osamaksed perioodil 15.05.2023 – 15.06.2026 täielikult ning 15.07.2026 osamakse osaliselt (dtl 186-189).
15.4.Järelmaksulepingu nr xxx alusel omandas kostja kauba maksumusega 227,93 eurot ning on lepingu alusel tagasimakseid teinud kokku summas 88,56 eurot. Ümberarvestuse kohaselt oleks kostjal tasutud osamaksed perioodil 15.07.2023 – 15.04.2026 täielikult ning 15.05.2026 osamakse osaliselt (dtl 192-195).
16.Juhul kui kohus leiab, et järelmaksude võimaldamisel on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud, palub hageja rahuldada hagi alternatiivselt VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed ja intress alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel ja viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 24% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
17.Kohus toimetas hageja 29.05.2025 alternatiivse nõudearvestuse ja menetluskulude nimekirja kostjale kätte ning andis soovi korral tähtaja esitada omapoolseid vastuväiteid kuni 11.07.2025.
18.Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale krediidi andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu tuleb kõik kostja poolt tasutu arvestada põhivõla ja VÕS § 94 lg 1 järgse intressi katteks ning kostjal ei ole käesoleval ajal võlgnevust hageja ees. Sellises olukorras ei ole alust rahuldada ka tulevikku suunatud täitmisnõuet (TsMS § 369). I leping
20.AS xxx ja kostja sõlmisid 15.10.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel omandas kostja kauba maksumusega 242,04 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
21.45).
Lepingu tingimuste p 4 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt maksegraafikule (dtl
22.Eesti Panga poolt 22.06.2022 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt järelmaksulepingule 39,06% aastas, minuraha.ee kalkulaatori kohaselt väiksemgi. Maakohus tuvastab eelneva 4/8
2-24-135828 põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. II leping
23.AS xxx ja kostja sõlmisid 03.11.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel omandas lepinguga kauba maksumusega 201,99 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
24.50).
Lepingu tingimuste p 4 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt maksegraafikule (dtl
25.Eesti Panga poolt 22.06.2022 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt järelmaksulepingule 38,59% aastas, minuraha.ee kalkulaatori kohaselt väiksemgi. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. III leping
26.AS xxx ja kostja sõlmisid 19.11.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel omandas kostja kauba maksumusega 215.50 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
27.55).
Lepingu tingimuste p 4 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt maksegraafikule (dtl
28.Eesti Panga poolt 22.06.2022 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt järelmaksulepingule 39,25% aastas, minuraha.ee kalkulaatori kohaselt väiksemgi. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. IV leping
29.AS xxx ja kostja sõlmisid 26.12.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel omandas kostja kauba maksumusega 227,93 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
30.60).
Lepingu tingimuste p 4 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt maksegraafikule (dtl
31.Eesti Panga poolt 22.06.2022 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt järelmaksulepingule 38,31% aastas, minuraha.ee kalkulaatori kohaselt väiksemgi. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
5/8
2-24-135828
32.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
33.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
34.Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et järelmaksulepingute sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
34.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingute sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid.
34.2.Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
34.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud tarbija sissetulekute suurust.
34.4.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.
6/8
2-24-135828
34.5.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lgte 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
35.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
36.Hageja on 29.05.2025 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
36.1.I järelmaksulepinguga sai kostja 242,04 eurot laenu ja on tagasi maksnud 125,49 eurot. Arvestades kostja poolt tasutu laenu põhiosa katteks, oleks kostjal tasutud osamaksed perioodil 15.04.2023 – 15.07.2026 täielikult ning 15.08.2026 osamakse osaliselt.
36.2.II järelmaksulepinguga sai kostja 201,99 eurot laenu ning on lepingu alusel tagasimakseid teinud kokku summas 100,20 eurot. Arvestades kostja poolt tasutu laenu põhiosa katteks, oleks kostjal tasutud osamaksed perioodil 15.05.2023 – 15.07.2026 täielikult ning 15.08.2026 osamakse osaliselt.
36.3.III järelmaksulepinguga sai kostja 215,50 eurot laenu ning on lepingu alusel tagasimakseid teinud kokku summas 105,30 eurot. Arvestades kostja poolt tasutu laenu põhiosa katteks, oleks kostjal tasutud osamaksed perioodil 15.05.2023 – 15.06.2026 täielikult ning 15.07.2026 osamakse osaliselt
36.4.IV järelmaksulepinguga sai kostja 227,93 eurot laenu ning on lepingu alusel tagasimakseid teinud kokku summas 88,56 eurot. Arvestades kostja poolt tasutu laenu põhiosa katteks, oleks kostjal tasutud osamaksed perioodil 15.07.2023 – 15.04.2026 täielikult ning 15.05.2026 osamakse osaliselt
37.Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingute ülesütlemine esialgse võlausaldaja poolt 27.06.2024 avaldusega ei saanud toimuda kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Maakohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli tagajärjetu, pooltevahelised lepingud kehtivad ning kostjal tuleb teha (põhi)osamakseid vastavalt maksegraafikule.
38.Hageja on alternatiivselt esitanud lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed ja intress alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel ja viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 24% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
39.Maakohus ei pea võimalikuks hageja alternatiivset nõuet rahuldada. Üldjuhul saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist siis, kui see on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82). TsMS § 369 kohaldamiseks peab olema alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Üksnes selle põhjal, et kostja praegu oma kohustusi ei täida, ei saa sedavõrd kaugeleulatuvat järeldust teha. Ümberarvestust arvestades on kostja täitnud kõigist neljast lepingust tulenevad 7/8
2-24-135828 kohustused etteulatuvalt kuni 2026.a suveni. Seetõttu ei saa talle praegu ette heita igakuiste maksete mittetegemist. TsMS § 369 kohaldamiseks alust pole ning ka VÕS § 108 lg 1 kohaldamine eeldab, et võlgnik on oma kohustust rikkunud. Praegusel juhul kostja oma kohustusi rikkunud ei ole.
40.Hageja nõue jääb tervikuna rahuldamata, kuna kostja ei olnud hagiavalduse esitamise ajal ega ole käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga hageja ees võlgnevuses. Hageja taotlus tsiviilasjade liitmiseks
41.Koos hagiavaldusega on hageja esitanud taotluse tsiviilasjade nr 2-24-135142 ja 224135828 liitmiseks. Kuivõrd kohus on tsiviilasja nr 2-24-135142 menetlusse võtmisest 29.01.2025 keeldunud, jääb hageja taotlus rahuldamata. TsMS § 374 kohaselt eeldab hagide liitmine, et nad oleks samal ajal kohtu menetluses. Teisalt esitas hageja käesolevas tsiviilasjas samad nõuded, mis tsiviilasjas nr 2-24-135142 ja kohus vaatas need sisuliselt läbi, seega ei oma otsustus asjade liitmise või liitmata jätmise kohta õiguslikult määravat tähendust. Hagejal on õigus nõuet muuta, sh suurendada pärast maksekäsu kiirmenetlust. Maakohus vaatas käesoleva kohtuasja raames läbi neljast lepingust tulenevad nõuded. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
42.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
43.Kostja ei osalenud menetluses ise ega esindaja vahendusel ega esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Maakohus järeldab sellest, et tal menetluskulud puuduvad. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.