Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus T T vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (RK 11269248; asukoht Liivalaia tn 12, 10118 Tallinn) Avaldaja lepinguline esindaja: Birgit Juhanson e-post [email protected]) Puudutatud isik: T T (IK XXX; elukoht XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus T T vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Välja mõista T T avaldaja Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks kahjuhüvitis summas 5 203,32 euro (millest 4 515,48 eurot on põhivõlgnevus ja 687,84 eurot on põhivõlgnevuselt arvestatud viivis) ja jooksev viivis põhinõudelt (4 515,48 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 25.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud T T kanda.
4.Välja mõista T T avaldaja Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks avaldaja menetluskulud summas 50 eurot.
Välja mõista T T avaldaja Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (50 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
1(7)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Swedbank P&C Insurance AS esitas 25.10.2019 Viru Maakohtule hagiavalduse T T vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 28.10.2016 XXX korteris nr XX kahjujuhtum. T T omandisse kuuluvas korteris nr XX toimunud keskkütteradiaatori eemaldamise tagajärjel juhtunud veeavarii tagajärjel sai all asetseva korteri nr XX vara siseviimistlus ja kodune vara veekahju. Korter nr XX kuulub V K omandisse. Veeavarii toimumist tõendab XXX 02.11.2016 teade (dtl 25). Kahjujuhtumijärgsel ülevaatusel 02.11.2016 fikseeris Swedbank P&C Insurance AS-i koostööpartner L OÜ sündmuskoha fotodel ja ülevaatusaktil ning ülevaatlusakti lisas fikseeris varale tekkinud kahjud.
2.Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks oli väljastatud kodukindlustuse sertifikaat nr XXX. Kahjujuhtumi fakti kohta on hageja avanud kahjutoimiku nr XXX ning hüvitanud kannatanule kindlustushüvitise kokku summas 4 515,48 eurot. B G OÜ hindas hinnapakkumises vara siseviimistluse taastuse maksumuseks 3875,48 eurot ning avaldaja andis 25.11.2016 B G OÜ-le garantiikirjaga nr XXX vara siseviimistluse taastamiseks 3 785,48 eurot, s.o B G OÜ hinnapakkumise järgne vara taastuse maksumus summas 3 875,48 eurot, millest lahutatud kindlustusvõtja omavastutus summas 90 eurot. 08.12.2016 hüvitas Swedbank P&C Insurance AS B G OÜ-le vara taastuse maksumuse 30.11.2016 arve nr 164 alusel summas 3 695,48 eurot. Lisaks sellele hüvitas 01.12.2016 avaldaja Swedbank P&C Insurance AS vara omanikule V K koduse vara kahjustamise kahju summas 820 eurot, so samaväärse põrandalambi, telerilaua, seinakapi ja kummiti soetamise maksumus. Eeltoodu alusel palus Swedbank P&C Insurance AS välja mõista T T : varakahju summas 5 203,32 eurot, millest 4 515,48 eurot on põhivõlgnevus ja 687,84 eurot on põhivõlgnevuselt arvestatud viivis ning jooksev viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 25.10.2019. Samuti palus Swedbank P&C Insurance AS jätta kõik menetluskulud kostja kanda (sh hagimenetluses tasutud riigilõiv) ning välja mõista menetluskuludelt viivis.
3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja toimetas kohtuasja materjalid kostjale Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatega. T T ei ole kohtule tähtajaks omapoolset seisukohta esitanud.
2(7)
4.Kohus leidis 13.03.2020 kohtunõudes, et asja tuleb lahendada hagita menetluses. Kohus selgitas, et Riigikohus on lahendi 2-12-24747 p-s 16 selgitanud, et: „kehtiv TsMS § 613 lg 1 p 1 on sõnastatud varasemast laiemalt, hõlmates sätte sõnastuse kohaselt asju, mis tulenevad korteriomandist ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Kolleegiumi arvates tuleb seetõttu hagita menetluses lahendada muu hulgas rikkumisele eelnenud olukorra taastamise nõue, [...]. Samuti tuleb kehtiva TsMS § 613 lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt hagita menetluses lahendada ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale).“
5.Avaldaja nõue põhineb asjaolul, et avaldaja on kindlustusandja, kellele on võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Kindlustusvõtja ja puudutatud isik on samas majas asuvate erinevate korterite omanikud. Puudutatud isiku korterist lähtuv veekahju kahjustas kindlustusvõtja korterit. Järelikult on võlasuhte olemuseks ja sisuks asi, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Nõude üleminekul vahetub võlasuhte pool, st kahjustada saanud korteriomaniku asemele asub avaldaja (VÕS § 164 lg 2) ehk kindlustusandja. Võlasuhte poole vahetusega võlasuhte olemus ja sisu ei muutu (RKTKo 32-1-146-13 p 20; 3-2-1-153-10 p 11).
6.Seega selgitas kohus menetlusosalistele, et asja lahendatakse nõude põhiselt ja ei oma tähtsust, kes on kohtumenetluse menetlusosalised. Menetlustoimingu tegemisel tuleb kohaldada ka toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Kuna hagi oli esitatud 2019.a, kehtis juba TsMS § 613 uus sõnastus ja seega kuulub kohaldamisele TsMS § 613 lg 1 p 1 ning esitatud nõue tuleb lahendada hagita menetluses sõltumata sellest, et avaldaja on kindlustusandja.
7.Kohus märkis kohtunõudes, et kuivõrd TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi tuleb esitatud nõue lahendada hagita menetluse asjana, siis olenemata sellest, et kohus on esialgselt võtnud menetlusse hagiavalduse, peab kohus võimalikuks antud olukorras määratleda asja lahendamise õige liigina selle läbi vaatamine hagita menetluses. Kohus käsitleb hagiavaldust hagita asja avaldusena ning käsitleb Swedbank P&C Insurance AS-i hageja asemel avaldajana ning T T kostja asemel puudutatud isikuna. Samuti teeb kohus asja lõpplahendina mitte kohtuotsuse vaid TsMS § 478 lg 1 kohaselt kohtmääruse. Samas aga selgitas kohus, et kuna kahjujuhtum toimus 2016.a, tuleb asjas kohaldada kahju hüvitamise nõude lahendamisel vana korteriühistu- või korteriomandiseadust. Kohus selgitas ka avaldajale, et kuna tegemist on hagita menetlusega, peab avaldaja nõue olema tõendatud ja põhjendatud, kohus ei ole seotud menetlusosaliste seisukohtadega. Kohus andis avaldajale täiendava tähtaja nõude tõendamiseks ja põhjendamiseks.
8.Avaldaja esitas 15.04.2020 avalduse täiendavad põhjendused koos tõenditega. Avaldaja selgitas, et tema arvates vastutab kahju tekkimise eest korteri nr XX omanik T T , kuna kahju sai alguse just tema korterist. Kui korterist nr XX olid radiaatorid varastatud, siis on see ikkagi korteri nr XX vastutus. Avaldaja selgitas ka, et B G OÜ arves ja hinnapakkumises on toodud erinevad summad, arve on 180 eurot vähem. Avaldaja leiab, et osaliselt oli arvestatud omavastutus 90 eurot käibemaksuga ja osaliselt võibolla oli töö teostatud odavamalt. Kuid kuna arve on väiksema summaga, ei saa see kuidagi võlgnikku mõjutada ega oma tähtsust.
3(7)
9.Avalduse täpsustused oli puudutatud isikule kätte toimetatud isiklikult, kuid puudutatud isik ei ole tähtaegselt omapoolset seisukohta esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Puudutatud isik ei ole omapoolseid seisukohti kohtule esitanud ja ei ole temalt nõutavatele summadele vastu vaielnud.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuna kahjujuhtum on toimunud 2016.a, kohaldab kohus asjas vana korteriomandiseadust (KOS).
12.Kohus tuvastas, et T T kuulub korter asukohaga XXX (dtl 43).
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1, 3 ja 4 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
14.VÕS § 128 lg-te 1-3, 5 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
15.VÕS § 492 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
16.Kindlustuse olemasolu on tõendatud kohtule esitatud kindlustuspoliisiga (dtl 70-71), korter nr XX aadressil XXX oli kahju tekkimise ajal kindlustatud avaldaja ettevõttes, omavastutuse suurus on 90 eurot ning kindlustusriskiks on varakindlustuse kogurisk ja vastutuskindlustus. Avaldaja on esitanud kohtule ka kodukindlustuse tingimused (dtl 7284), mille kohaselt on lisaks korteri endale kindlustatud ka korteris olev vara.
17.Seega on avaldaja esitanud tagasinõude T T vastu, kuid sisuliselt on tegemist VÕS § 115 lg 1 alusel esitatud kahju hüvitamise nõudega. Nimetatud säte annab korteriomanikule
4(7)
nõudeõiguse kahju tekitaja vastu. Kuna kindlustusandjale on üle läinud kindlustatud korteriomaniku nõue, võib avaldaja ka tugineda VÕS §-le 115.
18.Korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju tekitanud omanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: -
kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
-
kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3);
-
hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
-
kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
-
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
19.KOS § 11 lg-te 1 ja 3 kohaselt korteriomanik on kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.
20.Kohus leiab, et T T poolne KOS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud kohustuse rikkumine on tuvastatud. Toimiku materjalidest nähtuvalt oli veekahju põhjustajaks T T kuuluvas korteris nr XX keskkütteradiaatori eemaldamise tagajärjel tekkinud veeavarii (dtl 25, 85). Korteriühistu esimehe teade tõendab, et veeuputuse tagajärjel sai kannatada korter nr XX. Kahtlust ei ole, et korteris nr XX on kahju tekkinud. Kohus nõustub avaldaja põhjendusega, et kuna korter nr XX kuulub T T , siis tema kohustuseks oli hoida seda korras, s.h tagada radiaatorite olemasolu ja töökorras olek. T T oli kohustatud rakendama vajalikke abinõusid korteriomandi reaalosa korras hoidmiseks ning hoiduma kõigist tegevustest, mis kahjustaksid teiste korteriomanike korteriomandeid, s.h pidi tagama, et võõrastel ei oleks juurdepääsu korterisse ning ka seda, et neil ei oleks võimalik korterist radiaatoreid varastada ja sellega kaasomandisse kuuluvat eset kahjustada. Radiaatorite eemaldamise võimaldamine mõjutab kaasomandis olevat keskkütte torustikku ja kindlasti ületab keskkütte tavapärasest kasutamisest tulenevat mõju.
21.Korteris nr XX tekkinud kahju tõendavad lisaks korteriühistu esimehe teatele kaudselt ka B G OÜ hinnapakkumine ja arve. Tekkinud kahju on hõlmatud KOS § 11 lg 1 p 1 sätte eesmärgiga – on ilmne, et korteriomanik ei tohiks radiaatoreid eemaldada või lubada seda teha kolmandatel isikutel selliselt, et sellest tekib kahju teisele korteriomanikule. Kohus leiab, et esineb antud juhul ka põhjuslik seoses T T teo (radiaatorite eemaldamine) ja kahju vahel. Kui T T oleks olnud piisavalt hoolas, ei oleks kahju tekkinud.
22.Kohus ei ole tuvastanud KOS § 11 lg-s 3 sätestatud T T vastutust välistavaid asjaolusid. T T ise ei ole oma seisukohta ega vastuväiteid kohtule esitanud. Korteriühistu esimehe teatest tulenev kahju tekkimise põhjus – radiaatorite vargus – ei ole kohtu arvates antud juhul piisav selleks, et T T vabaneks vastutusest. Kohus on juba eelnevalt märkinud, et iga omanik 5(7)
peab korras hoidma oma reaalosa ega tohi võimaldada kolmandatel isikutel seal õigusvastaseid toiminguid teha. Kui radiaatorid olid tõepoolest varastatud, võib tekkida T T nõue varguse toimepanija vastu. Kuid seda peab T T tõendama ning võimalik vargus ei vabasta T T vastutusest avaldaja ees.
23.VÕS § 132 lg 3 järgi kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohtul ei ole alust kahelda B G OÜ esitatud hinnapakkumise (dtl 26-27) ja arve (dtl 26) õigsuses. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kahju oli tekkinud summas 3695,48 eurot, millele lisandub kahjuhüvitis kodus olnud vara kahjustamise eest – 820 eurot.
24.Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja on palunud kohtul mõista välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 30.11.2017 kuni 25.10.2019 eest summas 687,84 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega ning mõistab nimetatud viivise avaldaja kasuks välja.
25.Täiendavalt on avaldaja soovinud jooksva viivise väljamõistmist seadusjärgses määras. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja T T tuleb välja mõista viivis põhinõudelt alates 25.10.2019 kuni nõude täitmiseni seadusjärgses määras.
26.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab T T välja 5203,32 eurot, millest 4 515,48 eurot on põhivõlgnevus ja 687,84 eurot on põhivõlgnevuselt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis, ja jooksva viivise põhinõudelt seadusjärgses määras.
MENETLUSKULUD
27.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
28.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
29.TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot.
30.Seega mõistab kohus T T välja avaldaja kantud menetluskulu – riigilõiv summas 50 eurot. Kohus selgitab, et avaldajal on õigus taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel.
6(7)
31.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. Seega tuleb puudutatud isikul tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/digitaalselt allkirjastatud/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.