Viru Maakohus Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-128038
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
29. mai 2020, Narva
Kohtunik
Angelina Abol
Kohtuasi
AS-i ÜHISTEENUSED hagi N S vastu võlgnevuse nõudes. Tsiviilasja hind 80.00 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS
(registrikood 11052490, asukoht Endla 15, 10122 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Helen Prins (e-post [email protected]) Kostja: N S (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
lihtmenetluses
1(5)
esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul, kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtub, et sõidukile nr XXX on vormistatud 2 leppetrahvi: 1) leppetrahv Aia 3, Narva-Jõesuu, nr 0227000040, aeg 31.05.2017, 14:24:48, parkimistasu on maksmata ning 2) leppetrahv Aia 3, Narva-Jõesuu, nr 0197002452, aeg 04.10.2016, 12:30:44, parkimistasu on maksmata. Leppetrahvikviitungid olid edastatud sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 80.00 eurot on jäetud tasumata. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57.00 eurot. Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele on sõiduki nr XXX vastutav kasutaja/omanik kostja. Maanteeamet hakkas sõiduki omanike/vastutavate kasutajate andmeid parklaoperaatorile väljastama 2019 aastast. Vastavalt parkimistingimuste p 4 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Hageja palub seega kostjalt välja mõista kokku 80.00 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb nõudele vastu. Kostja iseenesest ei eita auto parkimist ning leppetrahvide saamist, kuid leiab, et oktoobrikuu leppetrahv on tasutud. Lisaks kasutas kostja parkimisel parkimiskella. Kostja on olnud hagejaga kirjavahetuses seoses leppetrahvidega.
Hageja täiendavad seisukohad
2(5)
Hagiavaldusele olid lisatud mobiilse parkimise väljavõtted MCP süsteemist. Tegemist on Telia süsteemiga, kus kuvatakse mobiilsed parkimised. Väljavõtetelt on näha, et kostja sõidukil puudusid leppetrahvide vormistamise aegadel hageja parklates mobiilsed parkimised. Kostja sõiduk oli pargitud parklasse tsooniga P75, kui ta oleks parkimise eest maksnud, siis oleks süsteem näidanud mobiilset parkimist. Antud juhtumitel mobiilsed parkimised puudusid, kostja parkimistasu ei maksnud. Seega oli leppetrahvide vormistamine õigustatud ja kostja pidi need tasuma vastavalt maksetähtajale. Kostja ei ole ka esitanud vastupidiseid tõendeid parkimistasu maksmise kohta. Narva-Jõesuu Aia 3 parklas on võimalik parkida 30 minutit tasuta parkimiskella kasutades. Parkimiskell fikseeritud parkimise algusajaga tuleb sellisel juhul asetada armatuurlauale või esiklaasi juurde. Trahvifotodel on näha, et sõidukis parkimiskell puudus. Leppetrahve ei ole parklaoperaatori poolt tühistatud ning kostja ei ole neid tähtaegselt tasunud. Kohtusse esitati leppetrahvinõue pärast seda, kui Maanteeamet avaldas hagejale sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmed. Nagu kostja ise väidab, siis sai ta leppetrahvinõuded õigeaegselt kätte, aga sellegipoolest ei ole neid tasunud. Kostja on väitnud ka, et ta on olnud hagejaga kirjavahetuses seoses leppetrahvidega, aga ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Hageja ei ole leppetrahve tühistanud, samuti ei ole hageja kirja teel kostjale öelnud, et leppetrahve ei tule maksta. Kuna leppetrahvid on õigustatult vormistatud, siis ei olnud ka selleks põhjust. Kostja ei ole ka vastupidist tõendanud. Hageja jääb seega hagiavalduses toodud nõuete juurde. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalide ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle, et kostja on sõiduki Toyota (reg.numbriga XXX ) vastutav kasutaja/ omanik. Hageja on tõendanud, et kostjale kuuluv sõiduk Toyota (reg.numbriga XXX ) on olnud pargitud Aia 3, Narva-Jõesuus, 31.05.2017 kell 14:24:48 ning 04.10.2016 kell 12:30:44 (dtl 25, 27). Vaidlust ei ole, et Aia 3, Narva-Jõesuu parkimist opereerib hageja ning parklas on lubatud parkida 30 minutit fikseeritud parkimise algusajaga. Seoses parkimistasu maksmata jätmisega on koostatud sõiduki omanikule/ kasutajale leppetrahvid nr 0227000040 (dtl 26) summas 35.00 eurot ja nr 0197002452 summas 35.00 eurot (dtl 28). Kostja iseenesest ei eita auto parkimist ning leppetrahvide saamist, kuid leiab, et oktoobrikuu leppetrahv on tasutud. Lisaks kasutas kostja parkimisel parkimiskella. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 1-2). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).
3(5)
Sõiduki parklasse sisenemisel loetakse sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab oma olemuselt üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. Hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimislepingu kohaselt toob lepingu (parkimistingimuste) eiramine kaasa leppetrahvi tasumise kohustuse. Parkimistingimuste kohaselt, kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57.00 eurot (dtl 23). Kostja on muuhulgas väitnud, et ta on kasutanud parkimisel parkimiskella. Pooled ei vaidle, et Narva-Jõesuu, Aia 3 parklas on võimalik parkida 30 minutit tasuta parkimiskella kasutades. Parkimiskell fikseeritud parkimise algusajaga tuleb sellisel juhul asetada armatuurlauale või esiklaasi juurde (dtl 23). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja sõidukil parkimiskell puudus (dtl 25, 27). Kostja ei ole seega kohtu hinnangul tõendanud, et on parkimiseks sõlmitud lepingut nõuetekohaselt täitnud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvide tasumist. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja on veenvalt põhistanud, et on esitanud leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need kostja sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei eita leppetrahvide kätte saamist. Samas on kostja muuhulgas väitnud, et oktoobrikuu leppetrahv on tasutud. Kohus on kostjale selgitanud, et juhul, kui leppetrahv on tasutud, tuleb tal esitada tõendid, mis tema väidet kinnitavad. Ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta aga kostja esitanud ei ole. Tõendamata on seega kohtu hinnangul asjaolu, et kostjale esitatud leppetrahvi nõuded oleksid täidetud. VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjapoolset raha maksmise kohustuse täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes. VÕS § 101 on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul kui võlgnik rikub kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on palunud kostjalt välja mõista leppetrahvid kokku summas 80.00 eurot. Leppetrahvidest nähtub aga, et nende kogumaksumuseks on 70.00 eurot (leppetrahv nr 0227000040 summas 35.00 eurot (dtl 26) ning leppetrahv nr 0197002452 summas 35.00 eurot (dtl 28)), mitte 80.00 eurot, nagu väidab hageja. Kohus rahuldab seega hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvid summas kokku 70.00 eurot. Menetluskulude jaotus
4(5)
Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Antud juhul rahuldab kohus hagi osaliselt 87% ulatuses. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jätab menetluskulud 87% ulatuses kostja ja 13% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostjal hüvitatavate menetluskulude tekkimist ei ole teada. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 75.00 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast ning seda saab lugeda hüvitatavaks menetluskuluks. Kuivõrd vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal kanda 87% hageja menetluskuludest, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 65.00 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.