2-19-17848/9 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 14.11.2019 esitas M H Harju Maakohtule hagi J A vastu võlgnevuse nõudes. 02.12.2019 kohtumäärusega jättis Harju Maakohus hagi menetlusse võtmata ja edastas kohtualluvuse järgi Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja veebilehel xxxx (edaspidi veebileht) oksjoniteate, mille kohaselt müüs hageja oksjonil alghinnaga 0 eurot talle kuuluvat sõidukit xxxx, registreerimisnumber xxxx. Oksjon lõppes 27.08.2019 ning parimaks pakkumiseks osutus kostja poolt tehtud pakkumine summas 650 eurot. Peale parima pakkumise tegemist on kostja hoolimata hageja korduvatest kirjalikest pöördumistest keeldunud sõiduki ostmiseks müügilepingu sõlmimisest. Veebilehel saab kasutajana registreerida ja oksjonil osaleda üksnes pärast kasutajatingimuste ja oksjoni lisatingimustega nõustumist. Vastavalt oksjoni lisatingimuste punktile 1.10. on oksjonil tehtud pakkumine kostjale siduv. Oksjoni lisatingimuste punkt 5.5. kohaselt olukorras kui pakkuja osutub parimaks pakkujaks, siis ta kohustub müüjalt parimale pakkumisele nõustumuse saamise korral sõlmima müüjaga müügilepingu ning ostma müüjalt asjas parimas pakkumises toodud hinnaga 14 päeva jooksul, samuti tegema müüjaga koostööd müügilepingu vormistamisel ja müügilepingu täiendavate tingimuste kokkuleppimisel. Kuna kostja osutus parimaks pakkujaks ning keeldus hagejaga müügilepingut sõlmimast, siis on kostja oluliselt rikkunud oksjoni korraldamisega seotud tingimusi ning kahjustanud sellega oluliselt hageja huve. Vastavalt oksjoni lisatingimuste punktile

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja – kohustused tehingutest. Võlaõigusseaduse (edaspidi nimetatud VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 3). VÕS § 100 tulenevalt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või selle mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. VÕS § 101 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Kuna kostja ei ole oma kohustusi täitnud, siis on tegemist olulise lepingurikkumisega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Käesoleval juhul ei ole kostja oma kohustusi hageja ees, hoolimata korduvatest meeldetuletustest, nõuetekohaselt täitnud. Seega on hageja õigustatud nõudma leppetrahvi, kuivõrd kostja on oluliselt rikkunud oksjoni korraldamisega seotud tingimusi ning kahjustanud oluliselt müüja huve. VÕS § 161 lg 2 alusel võib kahjustatud lepingupool nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. Seoses kostja põhjendamatu keeldumisega sõiduki müügilepingu sõlmimisest ning sellega seonduva leppetrahvi tasumisest, on hagejale tekkinud kahju õigusabikulu näol. Hageja on püüdnud lahendada vaidlust kostjaga kohtuväliselt ning esitanud kostjale mitu nõudekirja, millega andis kostjale täiendavad võimalused omapoolse kohustuse täitmiseks. Nõudekirja koostamiseks ja esitamiseks on hageja kasutanud õigusabi, mida osutas hagejale Advokaadibüroo Sirel & Partnerid. Advokaadibüroo on esitanud hagejale loetelu ja vastava ajakulu kohtuväliste toimingute kohta, millele kulunud aeg on kokku 2,25 tundi. Advokaadibüroo osutab hagejale õigusteenust hinnaga 140 eurot/tund (lisandub käibemaks) ning seega on kohtuväliste õigusabikulude suurus kokku 315 eurot, mida hageja on kohustatud advokaadibüroole tasuma. Tegemist on hageja kahjuga, mis kuulub kostja poolt hüvitamisele. Hageja palu kostjalt välja võlgnevus summas 580 eurot (leppetrahvi summas 265 eurot ja õigusabikulud summas 315 eurot). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning palub hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 02.04.2020. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagi avalikust kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 29.05.2020. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 02.04.2020 ja loeti kättetoimetatuks 18.04.2020, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 04.05.2020. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1.10.on oksjonil tehtud pakkumine kostjale siduv. Kuivõrd kostja on rikkunud veebilehe auto24.ee oksjoni lisatingimuste punktis 5.5 sätestatud kohustust parima pakkujana müügilepingu sõlmimiseks ja asja ostmiseks pakkumises toodud hinnaga, siis on põhjendatud hageja nõue oksjoni lisatingimuste punkti 4.5. kohaselt leppetrahvi nõudmiseks summas 265 eurot. Hageja on esitanud ka VÕS § 161 lg 2 alusel kahju hüvitamise nõude hageja õigusabikulude hüvitamiseks summas 315 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 2,25, tunni eest hinnaga 140 eurot/tund. Hagile esitatud lisadest nähtuvalt on advokaat koostanud 19.09.2019 nõudeavalduse kostjale. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on tehtud järgmisi toiminguid – kohtumine kliendiga, tutvumine sõiduki xxxx enampakkumisega seonduva dokumentatsiooniga ning müüja ja ostja vahel peetud kirjavahetusega, olukorra õiguslik analüüs, kirjaliku nõudeavalduse koostamine ja vormistamine ning edastamine ostjale J Aile, aruandlus kliendile. VÕS § 128 lg 3 kohaselt on otseseks varaliseks kahjuks muuhulgas kohtumenetluseelsed õigusabikulud. Reeglina tuleb professionaalset õigusabi pidada kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulutusi hiljem hüvitatavateks. Kohus on seisukohal, et lepingu rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kui kostja oleks lepingu täitnud kohaselt, ei oleks hagejal olnud vajadust pöörduda õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole. Kohus rahuldab hageja kahjunõude väljamõistmise kostjalt summas 315 eurot. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 125 eurot ja lepingulise esindaja kulud kokku summas 756 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulud 07.02.2020 seisuga summas 756 eurot 4 tunni ja 30 minuti eest ehk 4,5 tunni eest tunnihinnaga 140 eurot/tund + käibemaks. Kohus on kontrollinud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja seega on põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine koos käibemaksuga.

Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvetel advokaadi teenuse tunnihinnaks märgitud 140 eurot/tund (käibemaksuta) ehk 168 eurot/tund (käibemaksuga) pidada mõistlikus suuruses olevaks. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Hageja poolt osutatud menetlustoimingud on: hageja nõude aluseks olevate asjaoludega tutvumine, tõendite kogumine ja analüüs, kohtumine ja kirjavahetus kliendiga ning hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtusse. Jooksev suhtlus kliendiga. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjas on kajastatud ka toimingud, mida hageja on juba kostjalt nõudnud kohtumenetluseelse õigusabikuluna 2,25 tunni eest, s.t. hageja nõude aluseks olevate asjaoludega tutvumine, tõendite kogumine ja analüüs, kohtumine ja kirjavahetus kliendiga. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kostja poolt hüvitamist eeldavaks ajakuluks arutelusid ja jooksvat suhtlust kliendiga. Nimetatud on küll tavapärane esindusega seonduv toiming, kuid kui sellele ei järgne kirjalikku menetlusdokumenti või toiming ei ole seostatav istungil vahetu osalemisega, siis väljakujunenud kohtupraktika kohaselt sellist ajakulu üldiselt ka ei hüvitata. Kohtumenetluse õigusabikuluna võiks arvestada üksnes hagiavalduse koostamisega seotud kulu. Samas kordab esitatud hagi suures osas juba eelnevalt kostjale saadetud nõudekirja teksti ning ka hagiavalduses endas korratakse samu sätteid mitu korda. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisel 45 minutit ehk 0,75 tundi, mis tunnihinnaga 140 eurot moodustab 105 eurot, lisandub käibemaks. Seega kohtumenetluse õigusabikulud moodustavad kokku 126 eurot. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 251 eurot (125 eurot + 126 eurot). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik