Harju Maakohus
Kohtunik
Kaie Almere
Määruse tegemise aeg ja koht
29.05.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-434
Tsiviilasi
OÜ Venus Kinnisvara hagi Rasmussen Holding OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
177 472,53 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Venus Kinnisvara (11071233), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tehver Kostja Rasmussen Holding OÜ (pankrotis) (14011846), seaduslik esindaja pankrotihaldur Ene Ahas
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine, hagi läbivaatamata jätmine
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
OÜ Venus Kinnisvara (hageja) esitas kohtule hagi Rasmussen Holding OÜ (kostja) vastu võla nõudes. Kohus võttis 14.01.2020 määrusega hagi menetlusse. Tsiviilasjas 2-20-4455 kuulutati 07.05.2020 määrusega kostja suhtes välja pankrot. Määrus jõustus 23.05.2020. Kui enne pankroti välja kuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata (pankrotiseadus (PankrS) § 43 lg 2). Lähtudes PankrS § 43 lg 2 ja eelnevalt väljatoodud asjaoludest jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kohus esitab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Kohus näeb menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi
menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, v.a kui seadusest tuleneb teisiti (TsMS § 168 lg 2). Seadusest tulenevad erandid kehtivad üksnes nõude rahuldamise ja kompromissi kohta ning pole käesoleval juhul asjakohased. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Viidatud normi kohaldamisala on laiem, kui TsMS § 162 alusel kindlaks määratav menetluskulude jaotus.1 Seega saab kohus arvestada nimetatud normist tulenevat reeglit ka käesoleval juhul. Kohus nõustub hagejaga, et kuna hagi läbi vaatamata jätmine ei tulene hagejast ja hageja ei saanud kuidagi hagi läbi vaatamist mõjutada, siis oleks menetluskulude jätmine tervikuna hageja kanda ebaõiglane. Samuti võiks pankroti välja kuulutamise tõttu kõigi menetluskulude hageja kanda jätmine soosida põhjendamatute pankrotimenetluste algatamist, sest võlanõudega kohtusse pöördumisega kaasneb hagejale maksejõuetu kostja menetluskulude kandmisega kaasnev kahju ning ainuke võimalus hagejal nimetatud kahju vältida on kõige pealt igaks juhuks algatada pankrotimenetlus. Eeltoodu koormaks põhjendamatult kohtusüsteemi ja tekitaks menetlusosalistele lõppkokkuvõttes rohkem kulusid, sest üldjuhul ei ole võlgnikud siiski maksejõuetud. Seetõttu viiks menetluskulude hageja kanda jätmine ka laiemas plaanis ebamõistliku tulemuseni. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kohus tagastab riigilõivu menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle nimel riigilõivu tasuti, avalduse alusel (TsMS § 150 lg 4). Riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata (TsMS § 150 lg 1 p 3). Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 1 800 eurot. Kohus jätab hagi läbi vaatamata. Seega tagastab kohus hagejale riigilõivu vastavalt hageja taotlusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
U. Volens. M. Maksing. TsMS I komm vlj § 162, p 3.4.2(b).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.