Rasmussen Holding OÜ pankrotihalduri hagi Bellone Holding OÜ ja Balam Holding OÜ vastu kohtulike hüpoteekide tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.aprilli 2021.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Bellone Holding OÜ ja Balam Holding OÜ 10.mai 2021.a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Rasmussen Holding OÜ (pankrotis, registrikood 14011846, aadress Tulbi tn 8, Paralepa alevik, Haapsalu linn, 90403) pankrotihaldur Ene Ahas (e-post:XXX) Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant I): Bellone Holding OÜ (registrikood 12533693, aadress Palumetsa tee 9, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond, 74001) Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant II): Balam Holding OÜ (registrikood 12534238, aadress Palumetsa tee 9, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond, 74001) Kostjate I ja II lepingulised esindajad vandeadvokaadid Silvia Urgas ja Martti Peetsalu (e-post:XXX)
Isungi toimumine
09.09.2021
1(6)
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 09.aprilli 2021.a otsus jätta muutmata.
Bellone Holding OÜ ja Balam Holding OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad Bellone Holding OÜ ja Balam Holding OÜ kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, sest Rasmussen Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahasel menetluskulud ringkonnakohtus puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Rasmussen Holding OÜ (pankrotis; võlgnik) pankrotihaldur Ene Ahas esitas 12.01.2021 hagi Bellone Holding OÜ ja Balam Holding OÜ vastu, nõudes nimetatud kostjate kasuks Harju Maakohtu 03.03.2020 määruse (tsiviilasi 2-203046) alusel seatud kohtulike hüpoteekide kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras. Vaidlusalused hüpoteegid seati Rasmussen Holding OÜ-le kuulunud kinnisasjadele registriosa numbritega 13496650, 13495750 ja 13497850.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt esitasid kostjad 25.02.2020 tsiviilasjas 220-3046 võlgniku vastu hagi, nõudes lepingu järgi 1.04.2020 tagastamisele kuulunud laenu väljamõistmist ennetähtaegselt põhjendusega, et Rasmussen Holding OÜ ei suuda täita kostjate ees oma kohustusi. Selle hagi esitamisega tunnistasid kostjad Rasmussen Holding OÜ maksejõuetust. Maksejõuetusest ja võimalikust pankrotistsenaariumist oli Rasmussen Holding OÜ juhatus teatanud kostjatele juba 21.02.2020. Kostjad on Rasmussen Holding OÜ osanikud, kummalegi kostjale kuulub üle 10% osadest ja tegemist on seega lähikondsetega pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 2 p 2 tähenduses. Rasmussen Holding OÜ ajutine pankrotihaldur nimetati 24.03.2020 ja pankrot kuulutati välja 07.05.2020.
3.Vaidlusaluste kohtulike hüpoteekidega saavutasid kostjad teiste võlausaldajate ees lubamatu eelise, hüpoteekide seadmine kahjustas teisi võlausaldajaid. Rasmussen Holding OÜ-l (pankrotis) on 22 võlausaldajat, kelle nõuete summa on 1 591 687,43 eurot; pankrotivara väärtus on kokku 581 765,68 eurot. Kostjate vastuväited
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate arvates saab kohtulikku hüpoteeki võita tagasi ainult väga erandlikus olukorras, kus võlausaldajat on vahetult enne pankrotimenetlust ebaõiglaselt eelistatud. Tagasivõitmiseks peaks kostjate arvates eelkõige esinema pahatahtlik kokkulepe võlgniku ja võlausaldaja vahel, mida käesoleval juhul ei esinenud. Kostjad olid tsiviilasjas 2-20-3046 hagi esitades
2(6)
arvamusel, et võlgniku majandustegevuse jätkumine on võimalik, ning hagi esitati üksnes oma õiguste kaitseks. Võlgnik oli 25.02.2020 hagi esitamise ajal maksejõuline. Rasmussen Holding OÜ omakapital oli valitud ärimudelist tulenevalt pidevalt negatiivne. Rasmussen Holding OÜ majanduslik seis ei muutunud enne pankrotiavalduse esitamist võrreldes eelneva perioodiga. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas hagi. Vaidlusaluste hüpoteekide seadmine kahjustas võlgniku võlausaldajate huve. Rasmussen Holding OÜ-l (pankrotis) on 22 võlausaldajat, kelle nõuete summa on 1 591 687,43 eurot. Pandiga on tagatud ainult kostjate nõuded. Pankrotivara väärtus on kokku 581 765,68 eurot (hagiavalduse lisa 16, dtl 79). Kui vaidlusaluseid hüpoteeke poleks seatud, ei oleks kostjad saanud eesõigust hüpoteekidega koormatud kinnisasjade võõrandamisest saadava tulu suhtes ja nõuete rahuldamist võimaldava pankrotivara arvel oleks rahuldatud kõigi võlausaldajate nõudeid võrdväärselt, lähtudes nende nõuete suurusest.
6.Vaidlusaluste hüpoteekide seadmist taotlesid kostjad 25.02.2020, hüpoteekide seadmine otsustati hagi tagamise korras 03.03.2020 kohtumäärusega, kinnistusraamatusse kanti need 20.03.2020. Rasmussen Holding OÜ ajutine pankrotihaldur nimetati 24.03.2020. Seega anti vaidlusalused tagatised vähem kui kuus kuud enne ajutise halduri nimetamist.
7.Vaidlusalused hüpoteegid seati juba tekkinud kohustuste tagamiseks. Tagatud kohustused tulenevad 05.07.2016 ja 11.03.2019 sõlmitud laenulepingutest (hagiavalduse lisaks 4 olev kostjate 25.02.2020 hagiavalduse p 1.2, dtl 37). Kohtuistungil kinnitasid kostjad, et Rasmussen Holding OÜ-l puudus vaidlusaluste hüpoteekidega tagatud kohustuste tekkimise ajal selliste hüpoteekide seadmise kohustus. Tulenevalt eelnimetatust (p 7–9) on seega tõendatud PankrS § 114 lg 1 p-s 2 sätestatud esimese tagasivõitmise aluse esinemine.
8.Kohus ei nõustu kostjate poolt avaldatud arvamusega, et PankrS § 114 lg 1 p-s 2 sätestatud esimene tagasivõitmise alus kohtulike hüpoteekide suhtes ei kohaldu. Nimetatu ei järeldu kõnealuse sätte tekstist.
9.Kohtu arvates on tõendatud ka PankrS § 114 lg 1 p-s 2 sätestatud teise tagasivõitmise aluse esinemine. Kostjate eneste poolt esitatud põhjendustest järelduvalt pidi võlgnik olema maksejõuetu juba siis, kui kostjad 25.02.2020 kohtulike hüpoteekide seadmist taotlesid. Kostjad väitsid tsiviilasjas 2-20-3046 esitatud hagis ja hagi tagamise avalduses olevat ilmne, et võlgnik ei suuda täita oma kohustusi nende ees (kostjate 25.02.2020 hagiavalduse p 2.5 ja 2.6, hagiavalduse lisa 4, dtl 39 ja kostjate 25.02.2020 hagi tagmise avalduse p 2.3-2.4, hagiavalduse lisa 5, dtl 42). Sellega õigustasid kostjad ka hagi esitamist enne võlgnevuste maksetähtpäeva saabumist. Peale vaidlusaluste hüpoteekidega koormatud kinnisasjade puudus võlgnikul muu oluline vara, mille arvel oleks saanud rahuldada võlausaldajate nõudeid (Ramussen Holding OÜ 23.03.2020 pankrotiavalduse kokkuvõte 07.05.2020 pankrotimääruse sissejuhatuses, hagiavalduse lisa 9, dtl 60; kostjate 25.02.2020 hagiavalduse p 2.3-2.4). Kostjate väitel ei muutunud Rasmussen Holding OÜ majanduslik seis enne pankrotiavalduse esitamist võrreldes eelneva perioodiga (kostjate 30.03.2021 avalduse p 1.3, dtl 190). Seejuures ei oma mingit tähendust see, et kostjate väitel oli võlgniku omakapital (bilansi aktivas kajastatud vara miinus bilansi passivas kajastatud kohustused) negatiivne juba aastaid. Omakapitali negatiivsus ei pruugi tingimata tähendada maksejõuetuse esinemist. Negatiivne võib omakapital olla ka
3(6)
maksejõulisel isikul, näiteks juhul, kui kohustused muutuvad sissenõutavaks alles kaugemas tulevikus. Kostjate põhjendused ei lükka aga ümber seda, et juba kostjate hagi tagamise avalduse esitamisel 25.02.2020 oli võlgnik maksejõuetu. Võlgniku ajutine haldur nimetati juba 24.03.2020 ja järgnevalt kuulutati välja võlgniku pankrot. Viidates kostjate endi poolt avaldatule leidis maakohus, et võlgniku maksejõuetus oli tekkinud juba varem ja esines kogu nimetatud perioodi ajal. Olukorras, kus kostjad on tsiviilasjas 2-20-3046 väitnud 25.02.2020 kohtule, et võlgnik ilmselgelt ei suuda täita nende ees oma kohustusi, on vastuoluline eitada võlgniku maksejõuetust PankrS § 114 tähenduses.
10.Kostjate poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2020 määrus tsiviilasjas 220-434 (kostjate 02.03.2021 avalduse lisa 1, dtl 119) ei tõenda võlgniku maksevõimelisust. Selle lahendiga tühistati Harju Maakohtu 14.01.2020 määrus, millega tagati OÜ Venus Kinnisvara hagi Rasmussen Holding OÜ vastu. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu põhjendustega hagi tagamise vajalikkuse osas. Lahend ei sisalda kohtu seisukohti võlgniku maksevõime kohta seisuga 25.02.2020 või pärast seda. Kuna kostjad on eespool selgitatu kohaselt ise sõnaselgelt ja korduvalt avaldanud, et võlgnik on maksejõuetu, ei saa käesolevas asjas olla tõsiseltvõetavat vaidlust vastava teadlikkuse esinemise osas. Kostjad on Rasmussen Holding OÜ osanikud, kummalegi kostjale kuulub üle 10% võlgniku osadest (dtl 14) ja tegemist on seega lähikondsetega pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 2 p 2 tähenduses). PankrS § 114 lg 3 kohaselt tuleb eeldada, et lähikondne teadis võlgniku maksejõuetusest. Apellatsioonkaebus
11.Kostjad paluvad tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti PankrS norme. Maakohus on kokkuvõtlikult leidnud: a) et kõik kohtulikud hüpoteegid, mis on seatud kuus kuud enne ajutise halduri nimetamist, kuuluvad tagasivõitmisele ning b) et hagi tagamise avalduse esitamise ajal oli võlgnik maksejõuetu ning kostjad pidid seda teadma. Kostjate hinnangul on maakohus põhimõtteliselt valesti kohaldanud pankrotiseaduse kuni 01.02.2021 kehtinud redaktsiooni. Kohtu selline eksimus on viinud olukorrani, kus esmalt kuuluksid tagasivõitmisele kõik kuus kuud enne ajutise halduri nimetamist seatud kohtulikud hüpoteegid.
12.Kostjate hinnangul ei saa sellest, et kostjad tuginesid ühes kohtumenetluses hagi ja hagi tagamise taotlust esitades võlgniku võimetusele täita laenu tagasimaksmise kohustust, järeldada seda, et võlgnik oli hagi esitamise ajal püsivalt maksejõuetu PankrS 1 lg 2 mõistes.
13.Kohtulike hüpoteekide seadmisega ei eelistatud kostjaid ebaõiglaselt teiste võlausaldajate ees. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-143-10 (p 21) leidnud, et kohtuliku hüpoteegi saab PankrS § 114 järgi tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada, kui see on seatud vahetult enne pankrotimenetlust hüpoteegiga tagatud nõuet omavat võlausaldajat ebaõiglaselt eelistades. Maakohus on korrektselt tuvastanud, et kostjatele ei saa ette heite kohtusse pöördumist ega hagi tagamise taotlemist (otsuse p 11). Kostjate hinnangul oleks ühe võlausaldaja ebaõiglaseks eelistamiseks olukord, kus võlausaldaja esitab hagi tagamise avalduse, kuigi nõude või hagi tagamise eeldused ei ole põhjendatud, kuid võlgnik ei vaidle kokkuleppel võlausaldajaga nõudele või hagi tagamise avaldusele vastu. Käesolevas vaidluses sellist olukorda ei esinenud. Kõigil võlausaldajatel oli võrdne võimalus kohtusse
4(6)
pöördumiseks. Seega ei ole kohtulikku hüpoteeki seatud ühte võlausaldajat ebaõiglaselt eelistades. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus ei ole asja materjalide põhjal tuvastanud olulist menetlusnormide rikkumist või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmist.
16.Asja materjalidest nähtub: -Kostjad investeerisid võlgniku kinnisvaraprojekti aadressil Raua 63 ja Raua 65 Tallinnas, andes võlgnikule koos teiste võlausaldajatega OÜ Sillever, MT, Betatec OÜ, Delavan Invest OÜ ja OÜ Venus Kinnisvara laenu, saades laenuandmisega ka võlgniku osanikeks. -10.01.2020 esitas tsiviilasjas nr 2-20-434 võlgniku vastu hagi laenuandja OÜ Venus Kinnisvara, kes taotles kohtult hagi tagamise korras võlgniku kinnisasjadele kohtulike hüpoteekide seadmist. Harju Maakohus tagas hagi 14.01.2020 määrusega ja seadis OÜ Venus Kinnisvara kasuks kohtulikud hüpoteegid. -Kostjad esitasid 25.02.2020 tsiviilasjas nr 2-20-3046 Harju Maakohtule hagi ja hagi tagamise taotluse. -Maakohus tagas kostjate taotlusel hagi 03.03.2020 ja seadis võlgniku kinnisasjadele kostjate kasuks kohtulikud hüpoteegid. -Peale kostjate esitatud hagi tagamist tühistas Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-20-434 võlgniku määruskaebuse alusel 06.03.2020 määrusega OÜ Venus Kinnisvara kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid. - Rasmussen Holding OÜ ajutine pankrotihaldur nimetati 24.03.2020. - Rasmussen Holding OÜ pankrot kuulutati välja 07.05.2020.
17.Maakohus leidis õigesti, et hagi edukuseks tuli tuvastada PankrS § 114 lg 1 p-s 2 sätestatud eelduste täitmine. Säte kohaldub, kui tagatis on seatud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Sättes on nähtud ette kaks iseseisvat alust tagatise andmise tagasivõitmiseks: (1) tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks ja võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud; (2) võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi seda teadma. Tagasivõitmise üldise eeldusena peab lisaks esinema võlausaldajate huvide kahjustamine (PankrS § 109 lg 1).
18.Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlustatud tagatised seati kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, võlgnikul ei olnud kohustust tagatist anda ning tagatis anti juba tekkinud kohustuse tagamiseks (PankrS § 114 lg 1 p 2 esimene
5(6)
alternatiiv). Maakohus leidis, et võlgnik oli maksejõuetu juba siis, kui kostjad kohtulike hüpoteekide seadmist taotlesid, kostjad olid maksejõuetusest teadlikud ning tagatise seadmine kahjustas võlgniku teiste võlausaldajate huve. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.
19.Kostjad on korduvalt menetluse jooksul avaldanud, et võlgniku majanduslik seis ei muutunud vahetult enne pankrotiavalduse esitamist võrreldes eelneva ajaga. Võlgniku omakapital oli pidevalt negatiivne. Kuna pankrotimenetluses tuvastati võlgnikul 22 võlausaldajat, kelle nõuete summa moodustas ligi 1,6 miljonit eurot, kuid vara tuvastati vaid ligikaudu 600 000 euro suuruses, siis arvestades ka kostjate väiteid, et võlgniku varaline seis võrreldes pankrotiavalduse esitamise eelse ning sellest varasema ajaga ei muutunud, oli võlgnik maksejõuetu juba ajal, kui kostjad esitasid taotluse kohtulike hüpoteekide seadmiseks. Asjaolust, et võlgnik on maksejõuetu, teavitas võlgniku juhatuse liige kostjaid ka vahetult enne kostjate poolt hagi ja hagi tagamise avalduse esitamist (tlk 96-97). Nõustuda ei saa kostjate seisukohaga, et võlgniku pidev omakapitali negatiivsus ei näidanud võlgniku maksejõuetust. Kuigi möönda tuleb seda, et võlgniku valitud ärimudeli tõttu oli loogiline, et projekti algstaadiumis oli omakapital negatiivne, tuleb maksejõuetuse tuvastamisel arvestada sellega, et omakapital oli negatiivne ka projekti lõppstaadiumis, kui müümata olid vaid mõned korterid, samas kohustused ületasid võimalikku korterite müügist saadavat tulu. Seega näitas omakapitali pikemaaegne negatiivsus tekkinud maksejõuetust.
20.Asja lahendamisel tuli tuvastada ka see, kas vaidlustatud tagatiste seadmine kahjustas võlausaldajate huvisid. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et tagatiste seadmine oli vajalik võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt. Ringkonnakohus leiab, et võlausaldajate huvide kahjustamist tuleb eeldada juhul, kui hageja tõendab, et teiste võlausaldajate nõuded oleksid hüpoteetiliselt ilma vaidlusaluste tagatisteta saanud suuremas ulatuses rahuldatud, võrreldes sellega, millises ulatuses need saaksid kaetud tagasivõitmise aja seisuga. Maakohus tuvastas põhjendatult, et seatud tagatiste tõttu on kostjad võrreldes teiste võlausaldajatega eelisseisus. PankrS § 114 lg 3 kohaselt eeldatakse, et võlgniku lähikondne teadis võlgniku maksejõuetust. Kuna kostjad on võlgniku lähikondsed, sest nad on võlgniku osanikud, siis leidis maakohus kokkuvõtvalt põhjendatult, et tõendatud on PankrS § 114 lg 1 p-s 2 sätestatud mõlemad erinevad alused hagi rahuldamiseks.
21.Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu otsuse õigsuse jaatamise korral on tagasivõidetav iga kohtulik hüpoteek. PankrS § 114 sätestab eeldused, mille esinemisel on hüpoteek tagasivõidetav. Seega väide, et iga kohtulik hüpoteek on tagasivõidetav, on ekslik. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud jätta kostjate kanda. Kuna hagejal menetluskulud ringkonnakohtus puuduvad, siis menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.