Hageja A J (isikukood xxxx), lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe (e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja ALM Invest OÜ (registrikood 12524814), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa (epost: [email protected]) kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista ALM Invest OÜ-lt välja A Ji kasuks põhivõlgnevus 799 eurot, kahjuhüvitis 211,44 eurot, viivis ajavahemiku 18.07.2018-07.11.2018 eest summas 25,03 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (1010,44 eurot) alates 08.11.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta hagi rahuldamata kahjuhüvitise 351,48 euro ja viivise 10,79 euro nõuetes.
4.Jätta menetluskulud 74% ulatuses kostja ja 26% ulatuses hageja kanda.
Vastastikku väljamõistetud menetluskulude tasaarvestamise tulemusel mõista ALM Invest OÜ-lt välja A Ji kasuks menetluskulud 899,08 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (899,08 eurot) tuleb ALM Invest OÜ-l tasuda A Jile kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-18-16777 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.A J esitas 07.11.2018 Harju Maakohtule hagi ALM Invest OÜ vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaelt sõlmisid pooled 06.12.2017 ostu-müügilepingu (edaspidi leping) xxxx, registreerimismärgiga xxxx, VIN-koodiga xxxx (edaspidi sõiduk) ostmiseks. Hageja tasus Maanteeametis liiklusregistri toimingutega seoses riigilõivu 61 eurot; sõlmis sõidukile 07.12.2017 liikluskindlustuse maksumusega 23,17 eurot ja soetas 08.12.2017 sõiduki hoolduse tarbeks õhufiltri ja õlid maksumusega 52,75 eurot, vahetus läks maksma 25 eurot. Hageja ostis sõidukile 11.12.2017 talverehvid, vahetuse teenuse maksumusega kokku 206 eurot. Sõiduauto ei käivitunud enam 15.12.2017. xxxx OÜ poolt 18.12.2017 teostatud diagnostika kohaselt esinesid sõidukil kütusesüsteemi defektid, mis esinesid sõidukil juba enne selle müüki ning millest kostja oli teadlik. Diagnostika tulemusel selgus, et auto ei käivitu, kuna kütuse rõhk on lubatust kõrgem; pihustid ei ole töökorras; kütusekogused olid parameetrist väljas. xxxx OÜ hinnapakkumise kohaselt oli sõiduki töökorda viimise eeldatav kulu 2026,65 eurot. Teostatud dignostika maksumusena tasus hageja 195 eurot. Hageja esitas 20.12.2017 kostja veebilehel viidatud kontaktina märgitud e-posti aadressil pretensiooni, milles hageja tegi kostjale ettepaneku hüvitada hagejale tekkinud kahju ja sõiduki korda tegemise kulud või taganeda müügilepingust ja hüvitada hagejale tekkinud kahju. Hageja esitas kostjale 10.07.2018 e-posti teel ja tähitult müügilepingust taganemise avalduse. Kostja hageja pöördumistele vastanud ei ole. Hageja leiab, et kostja oli või pidi olema teadlik sõiduki kütusesüsteemi defektidest. Kostja müüs hagejale töökorras mitte oleva sõiduki, lepingu ese ei vastanud seega lepingutingimustele. Hageja eeldas, et ostab sõidukorras ja ilma varjatud puudusteta mootorsõiduki. Hageja ostis sõiduki eesmärgiga sõidukit sihipäraselt kasutada. Kuna see ei olnud sõidukõlbulik, ei vastanud see keskmisele kvaliteedile ning sõidukil ei olnud kokkulepitud omadusi. Keskmiselt heale seisukorrale seisukorrale mittevastamine ja sõiduki sihipärast kasutamist takistavate puuduste esinemine oli müügilepingu oluline rikkumine. Diagnostika käigus tuvastatud defekt viitab sellele, et see esines sõidukil juba enne selle üleandmist hagejale. Hageja võis müügilepingus kinnitada, et on teadlik müüjale mitte teadaolevate defektide ja puuduste ilmnemisest, kuid nende ilmnemise eest vastutas siiski
2-18-16777 müüja. Kuna kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud ega parandanud või asendanud asja talle antud mõistliku tähtaja jooksul, oli hageja õigustatud müügilepingust taganema. Hageja teavitas kostjat lepingu eseme puudustest mõistliku aja jooksul, s.o 14 päeva pärast sõiduki soetamist. Hageja esitas selles teates tingimusliku müügilepingust taganemise avalduse. Kostja jättis teatele reageerimata. Seetõttu esitas hageja teate lepingust taganemiseks uuesti. Hageja leiab, et kostja on oma passiivse käitumisega vaikivalt aktsepteerinud puudusi ja minetanud õiguse vastuväidete esitamiseks. Hageja ei ole keeldunud sõiduki tagastamisest ning on nõus täitma vastastikused kohustused samaaegselt. Kostja ei ole ise näidanud üles huvi sõiduki tagasisaamiseks. Sõidukit ei ole pärast 15.12.2017 kasutatud ning sõiduk on pargitud hageja elukoha järgsel aadressil. Hageja taotleb lepingust taganemise tulemusena sõisuki ostuhinna 799 euro tagastamist, samuti kahju kokku 562,92 euro hüvitamist. Samuti taotleb hageja ostuhinnalt ja kahjuhüvitiselt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras. Hagi esitamise seisuga on viivis võlasummalt 1361,92 eurot kokku 35,82 eurot. Hageja taotleb ka viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles 26.11.2018 vastuses hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Hageja ostis kostjalt kasutatud auto. Sõlmitud müügilepingus puuduvad kinnitused, et sõiduk on heas seisukorras ja täiesti puudusteta. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejale müüdud sõiduk ei vastanud omaduste poolest lepingu tingimustele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejale avaldanud, et sõiduk on täiesti hooldatud, et sellel ei ole vaja vahetada mistahes osi ega teha mistahes remonti. Hageja kinnitas lepingu punktis 2, et talle on võimaldatud teostada sõiduki kontrolli tema enda valitud ülevaatuspunktis, remonditöökojas või automargi esinduses ning teha proovisõitu. Hageja kinnitas, et on tutvunud igakülgselt ja põhjalikult sõiduki välise ja tehnilise seisukorraga. Samuti kinnitas hageja, et on teadlik, et kuna tegemist on kasutatud sõidukiga, võivad sõiduki erinevad osad, detailid, sõlmed jne vajada väljavahetamist või remonti, olla purunenud või puruneda pärast seda, kui ostja hakkab sõidukit kasutama. Hageja kinnitas ka, et sõidukil võib ilmneda müüjale mitte teadaolevaid defekte ja puudusi. Remondivajadus ei saanud hagejale olla seega üllatuseks, seda eriti arvestades sõiduki vanust ja läbisõitu. Kuna lepingu ese ei olnud kostja kasutuses, ei pidanud ta olema teadlik lepingu eseme puudustest. Hageja saatis kostjale kirja 20.12.2017 ja taganemisavalduse alles 10.07.2018. Hageja ei teavitanud kostjat lepingu eseme puudustest mõistliku aja jooksul ning on seega kaotanud õiguse lepingust taganeda. Samuti ei ole hagejal õigust nõuda ostusumma tagastamist, kui hageja ei ole sõidukit tagastanud. Tagastamisel peavad mõlemad pooled täitma enda vastastikused kohustused üheaegselt. Kui hageja taganes lepingust 10.07.2018, oleks ta pidanud samal kuupäeval sõiduki tagastama. Kostjale ei ole teada, mis seisundis on sõiduk praeguseks hetkeks. Kui sõiduk ei ole enam sellises seisus, mis müügi hetkel, ei ole alust ostusumma tagastamiseks. Kuna kostja ei ole rikkunud müügilepingu tingimusi, ei ole ta tekitanud hagejale lepingu rikkumisega ka kahju ning seetõttu ei ole õigustatud kahju hüvitamise nõue. Hageja kahjuna toodud kulutused on ka tavapärased kulud, mida peab kandma iga auto omanik, mitte müüja.
2-18-16777
Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hageja nõue tuleb täies ulatuses rahuldada. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
4.Vaidlus puudub selles, et poolte vahel sõlmitud leping oli müügileping. Vaidlus on selles, kas kostja on oluliselt rikkunud lepingut ning kas hagejal oli seetõttu õigus sõiduki müügilepingust taganeda ning nõuda kostjalt välja lepingu alusel üleantu tagastamist ja kahju hüvitamist, samuti viivist. Kostja on esitanud vastuväiteid nii lepingust taganemise, kahju hüvitamise kui ka viivise osas.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi kohustub müüja andma asja müügilepinguga ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg-s 1 on sätestatud, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Sama paragrahvi lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.
6.Sõiduki ostu-müügi lepingust (tl 5) ei nähtu, et pooled oleksid leppinud sõiduki kvaliteedis kokku kirjalikult. Kostja on leidnud, et ei ole hagejale kinnitanud, et sõiduk peab olema heas seisukorras ja täiesti puudusteta. Samas puudub poolte vahel vaidlus selles, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi sõiduk olema sõidukorras, s.o et sellega on võimalik sõita teeliikluses. Tõendatud ei ole, et kostja oleks teavitanud hagejat selliste puuduste esinemisest, mis ei võimalda sõidukiga peatselt pärast lepingu eseme üleandmist teeliikluses osaleda. Arvestades, et müügilepingus puudus teave, mille kohaselt ei ole sõiduk sobiv teeliikluses osalemiseks ja et sõiduki müüja tegevusalaks on sõiduautode ja väikebusside müük (tl 21) ja mitte autolammutus, pidi kohtu hinnangul olema müüjal selge, et sõidukit osta sooviv ostja vajab sõidukorras sõidukit. Seega pidi olema kostjale selge, et ostja ootused lepingu esemele (ja seega ka kvaliteeditingimused) eeldavad, et sõiduk on sõidukorras ning sellega on võimalik liigelda teeliikluses ka kauem, kui lähimad 9 päeva. Kohtu hinnangul tuleb lugeda, et poolte vahel oli kokku lepitud kvaliteedi osas selliselt, et sõiduk pidi olema sõidukorras ning sellega pidi olema võimalik sõita teeliikluses.
7.Hageja poolt kostjale esitatud 20.12.2017 teate (tl 17) kohaselt hakkas sõiduk 15.12.2017 ebakorralikult töötama, hageja parkis selle oma koju ja seejärel see enam ei käivitunud. Samuti nähtub sellest teatest, et hageja on sõitnud selle sõidukiga nädalaga 900km. xxxx. OÜ
2-18-16777 10.01.2018 aktist (tl 11-14, uuring teostatud 18.12.2017) nähtuvalt tuvastati sõiduki diagnostikas (eesmärk tuvastada vea, s.o auto mitte käivitamise põhjus), et kütuse rõhk on lubatust kõrgem, pihustid ei ole töökorras, kütusekogused on parameetritest väljas, pihustite sees on metallipuru, pihusti klapi pind on kulunud. Järeldusena leiti, et pihustid ei ole töökorras; varasemale kogemusele tuginedes pärinevad metalli osakesed kõrgsurvepumbast, mis tekivad kulumise tagajärjel ja liiguvad pumbast edasi ka pihustitesse ja läbi pihustite ka mujale kütusepaaki. xxxx OÜ 18.12.2017 pakkumise kohaselt (tl 15) on eeldatav sõiduki varuosade ja remondi kulu selle sõidukorda saamiseks 2026,65 eurot.
8.Riigikohus on 7. aprilli 2010 otsuses nr 3-2-1-23-10 (p12) leidnud, et kasutatud asjade puhul tuleb kolleegiumi arvates arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kohus leiab, et puuduseid, mis teevad võimatuks sõidukiga liiklemise, ei saa lugeda kasutatud sõiduki tavapärasteks puudusteks, mida ei saa käsitleda lepingutingimustele mittevastavusena. Arvestades xxxx OÜ 10.01.2018 aktist nähtuvat teavet ei saa jõuda järeldusele, et tegemist oli puudusega, mis ei eksisteerinud sõiduki müügi hetkel. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodust teha järeldus, et sõiduk ei vastanud müügihetkel kokkulepitud tingimustele, s.o sellega ei olnud 9 päeva möödudes enam üldse võimalik liigelda. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et lepingu esemel puudusid müügi hetkel kokkulepitud omadused.
9.Järgmisena tuleb kohtul tuvastada, kas kostjat saab lugeda lepingu eseme puuduste eest vastutavaks. VÕS § 218 lg-st 1 tuleneb, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja VÕS § 218 lg 2 järgi asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma (VÕS § 218 lg 4). VÕS § 219 lg 1 järgi kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. xxxx OÜ 10.01.2018 aktist ei nähtu, et puudused, mis takistasid sõiduki otstarbekohast kasutamist, olid asjal olemas juba müügihetkel. Müüja ei ole tõendanud, et ostja teadis sellistest puudustest juba lepingu sõlmimise hetkel. Kohus leiab, et kostja vastutab müügilepingu esemel selle üleandmise hetkel esinenud puuduste eest.
10.Kostja on ka leidnud, et hageja on ise käitunud hooletult, jättes lepingu eseme üle vaatamata. Kohus kostjaga ei nõustu. Arvestades, et hageja sai mõne päeva kestel sõidukit siiski otstarbekohaselt kasutada, ei oleks antud puudus saanud kuidagi ilmneda hageja enda poolt sõiduki põhjalikul ülevaatamisel või proovisõidul. Kohtu hinnangul ei saa majandus- ja kutsetegevuses osalev müüja ka eeldada, et tarbijast ostja kannab enne müügilepingu sõlmimist täiendavaid kulutusi remonditöökojas või automargi esinduses sõiduki ülevaatamisega seoses. Samamoodi on võimalik sõidukit kontrollida müüjal endal, vältimaks hilisemaid nõudeid lepingurikkumisest tulenevalt. Müügilepingust ei nähtu, et kostja oleks teavitanud hagejat enne
2-18-16777 lepingu sõlmimist sõiduki mistahes (sõiduki kasutamist takistava) puuduse esinemisest. Kohtu hinnangul tuleb teha järeldus, et sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse eest tuleb lugeda vastutavaks kostja.
11.VÕS § 220 lg 1 järgi peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Lepingutingimustele mittevastavus ilmnes 15.12.2017 ning hageja teavitas kostjat mittevastavusest 20.12.2017 (tl 17). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on hageja 20.12.2017 teavituse kätte saanud. Kohtu hinnangul on ostja järginud õigeaegse teavitamise kohustust.
12.Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja (VÕS § 14 lg 1 esimene lause). Hageja andis 20.12.2017 kirjas kostjale võimaluse kõrvaldada asja olulised puudused. Kostja puudusi kõrvaldama ei asunud.
13.Lepingupool võib VÕS § 116 lg 1 järgi lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist (VÕS § 223 lg 1). Sõiduk ei olnud 9 päeva möödudes müügilepingu sõlmimisest enam sõidukorras ning sellega ei ole võimalik osaleda teeliikluses. Kohtu hinnangul on lepingu eseme kasutamise võimatus ja keeldumine asja parandamisest või asendamast käsitletav olulise rikkumisena. Sõiduki otstarbekohast kasutamist takistanud puuduse kõrvaldamise eeldatavad kulud on pea kolmekordsed, võrreldes sõiduki enda maksumusega. Kohus peab rikkumise eest vastutavaks kostjat. Seega on kostja kohtu hinnangul lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ning hageja oli õigustatud taganema lepingust.
14.VÕS § 189 lg-s 1 on sätestatud, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja on soovinud tagastada kostjale sõiduki ning nõudnud hagis kostjale üleantu tagastamist. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased kostja vastuväited, mille kohaselt ei ole kostjale teada, mis seisundis on sõiduk praeguseks hetkeks, samuti kostja viited sellele, et hageja ei tagastanud koheselt sõidukit. Kohus märgib, et kostja ei ole ise teinud midagi, tuvastamaks sõiduki seisukorda ja saamaks sõidukit tagasi, kostja on hageja teateid lihtsalt ignoreerind. Hagi rahuldamist ei takista see, et hageja ei ole kostjale sõidukit tagastanud. Hageja on kinnitanud valmidust täita müügilepingust taganemisel vastastikused kohustused üheaegselt. Kui kostjal oli alus eeldada, et hageja endapoolset kohustust ei täida, oleks kostja saanud taotleda otsuse täitmise korra kindlaksmääramist, millega oleks tagatud ka hagejapoolse kohustuse täitmine.
15.Hagiavalduse kohaselt on lepingu eseme müügihind, mille hageja kostjale tasus, 799 eurot. Kohus leiab, et hagi on põhinõude 799 euro osas põhjendatud ning tuleb rahuldada.
16.VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,
2-18-16777 välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja on nõudnud kostjalt kahju hüvitamist, lugedes enda kahjuks: Maanteeametis liiklusregistri toimingutega seoses riigilõiv 61 eurot; liikluskindlustuse maksumus 23,17 eurot; sõiduki hoolduse tarbeks õhufilter ja õlid maksumusega 52,75 eurot, nende vahetus 25 eurot; talverehvid, vahetuse teenuse maksumusega kokku 206 eurot; diagnostika maksumus 195 eurot. VÕS § 127 lg-tes 1 ning 4 on sätestatud, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul on diagnostikakulu 195 eurot otseses seoses asjaoluga, millel kostja vastutus põhineb. Hagejal oleks jäänud see kulu olemata, kui sõiduk oleks vastanud lepingutingimustele. Vaidlus puudub selles, et hageja sai sõidukit otstarbekohaselt kasutada ajavahemikus 06.15.12.2017 ning sõidukil ilmnes kasutamist välistav rike alles 15.12.2017. Hageja läbis nimetatud ajavahemikul enda kinnitusel 900km. Kohus leiab, et hagejal oleks puudunud võimalus kasutada sõidukit 900km vältel, kui ta oleks jätnud tegemata kulutused sõiduki ümberregistreerimisele ja õhufiltri ja õli vahetusele. Arvestades, et detsembris on talverehvide kasutamine kohustuslik, ei oleks hageja saanud sõidukit 900km vältel kasutada ka, tegemata kulutusi rehvidele ja rehvivahetusele. Seega on hageja saanud nende kulutuste tegemisest mingil määral kasu, seda vähemalt 900km läbimisel selle sõidukiga. Kohtu hinnangul ei saa antud asjaoludel rääkida kahjust, mis oleks jäänud tekkimata, kui hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 900km läbimiseks oleks hageja pidanud kas soetama või rentima muu sõiduki ning sellega seonduvad kulud oleksid olnud tõenäoliselt samas ulatuses. Liikluskindlustuse periood oli lepingu (tl 07.12.2017) järgi 07.12.2017-06.01.2018, s.o 31 päeva, millest hageja kasutas sõidukit 9 päeva kestel. Kindlustuse maksumus oli 23,17 eurot. Kuna vähemalt 9 päeva kestel on hageja kindlustusteenust kasutanud, ei ole ka kogu kindlustusteenuse käsitlemine hageja kahjuna põhjendatud. Kui lepingu esemel ei oleks viidatud puudust esinenud, oleks tal jäänud kandmata vaid kulu 22 päeva eest, s.o 16,44 eurot. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hagi on põhjendatud kahju hüvitamise nõudes kokku (195+16,44) 211,44 eurot.
17.Hageja palub mõista kostjalt välja viivise alates tehingust taganemisest kuni hagi esitamiseni, s.o ajavahemiku 11.07.2018-07.11.2018 eest summas 35,82 eurot. Kohus on leidnud, et kostja on olnud põhjendamatult viivituses (799+211,44) 1010,44 euro tasumisega. Hageja nõudis 10.07.2018 taganemisavalduses (tl 18 pöördel) kostjalt nõude täitmist hiljemalt 7 päeva jooksul alates kirja esitamisest. Kohus leiab, et kostjal tuli täita kohustus seega hiljemalt 17.07.2018. Kostja on kohustuse täitmisega viivituses alates 18.07.2018. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
2-18-16777 Kuivõrd esitatud tõenditest ei nähtu, et poolte vahel oleks viivise määras kokku lepitud, kohaldub seadusjärgne viivisemäär. Arvestades rahuldatud põhinõude ulatust, rahuldab kohus hageja viivisenõude ajavahemiku 18.07.2018-07.11.2018 eest summas 25,03 eurot, samuti edasiulatuva viivisenõude.
18.Kohus jätab hagi rahuldamata kahjuhüvitise (562,92-211,44) 351,48 euro ja viivise (35,8225,03) 10,79 euro nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, s.o hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud osa arvestades ca 74% ulatuses. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 aluselt menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 74% ulatuses kostja ja 26% ulatuses hageja kanda.
20.Hageja menetluskulud on hagiavalduse kohaselt 1352 eurot, s.o riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 960 eurot. Õigusabikulule lisandub käibemaks. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu tasumäär ning ajakulu mõistlikus suuruses ning täies ulatuses põhjendatud. Riigilõivu kulu on samuti põhjendatud kogu ulatuses. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal kanda hageja menetluskulud kokku 1000,48 eurot.
21.Kostja menetluskulud on 04.05.2020 taotluse kohaselt 390 eurot (ilma käibemaksuta summa). Kohtu hinnangul on ka kostja õigusabikulu tasumäär ning ajakulu mõistlikus suuruses ning täies ulatuses põhjendatud. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejal kanda kostja menetluskulud kokku 101,40 eurot.
22.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse kohtuotsuse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused käesoleva kohtuotsuse alusel välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tulemusel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas (1000,48 – 101,40) 899,08 eurot.
23.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.