Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. 1(6)

2-19-18215 Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi xates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi xates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi xata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 20.11.2019 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Viru Maakohus 15.01.2020 võttis hagi menetlusse. Hagiavalduse kohaselt ehitajale (MEK Ehitusgrupp OÜ) sai 29.10.2018 makstud ettemaks, 28 800 eurot, abihoone ehituseks. Selle raha eest teostati osaliselt töid, viimati 2019. aasta kevadel, edasi tegevust ei toimunud ja ehitajaga kontakti ei saanud. Kuna hoone oli vaja tähtajaliselt valmis saada, sai objektile võetud uus ehitaja. Eelmine ehitaja (MEK Ehitusgrupp OÜ) oli nõus tegemata tööde ulatuses tegema tagasimakse, aga kõnedele ei vastata kuude kaupa, meilitsi on lubatud mitu korda asjaga tegelema hakata, aga ei midagi. Hageja nõuab ettemaksust 11 097 euro tagastamist ja ehitusplokkide eest juurdehindluse summas 2043 euro hüvitamist. Kokku nõuab hageja kostjalt 13 511 eurot. Kostja kirjalikus vastuses hagile märgib, et hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu. Hageja ja kostja vahel ei ole töövõtulepingulist suhet tekkinud. Kostjal on sõlmitud töövõtuleping X Xuga abihoone ehitamiseks xxx. Asjaolu, et X Xu on temaga sõlmitud töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmise osas andnud korralduse esitada MEK Ehitusgrupp OÜ poolt hinnapakkumise järgselt tööde eest tasumiseks arve Secale OÜ-le või Secale OÜ taotlusel on MEK Ehitusgrupp OÜ märkinud tööde vastuvõtmisaktile tellijaks Secale OÜ, kuna Secale OÜ-l on selliselt PRIA jaoks akti vaja, ei loo õiguslikku alust, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud või tuleks lugeda töövõtuleping sõlmituks või on tekkinud töövõtulepinguline suhe. Hagejal ei ole mingit õiguslikku alust esitada kostja vastu töövõtulepingulisest suhtest tulenevatel asjaoludel nõudeid ega pretensioone. Sellekohast lepingulist alust ei ole hageja ja kostja vahel kunagi sõlmitud ega tekkinud. Kostja ja X Xu vahelisest töövõtusuhtest täitis hageja X Xu kohustust kolmanda isikuna kostja ees. Hageja nõue kostja vastu on täielikult alusetu ning on põhjendatud kohtul jätta täielikult rahuldamata. Menetluskulud asjas on põhjendatud jätta täies ulatuses hageja kanda, sealjuures kostja menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõista. Hageja esitas 04.02.2020 kohtule avalduse, milles palub lõpetada menetlus. Hageja märgib, et kostja vastas hagiavaldusele 29. jaanuaril 2020. a, teatas, et ta hagi ei tunnista, kuid samal ajal rahuldas hageja nõude lõviosas makstes talle 11 097 eurot. Et kostja on hageja nõude peamises osas rahuldanud, loobub hageja hagist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja 12.02.2020 esitatud kirjalikus seisukohas nõustub hageja poolt hagist loobumisega ja asja menetluse lõpetamisega. Kostja esitab vastuväite hageja menetluskuludele. Kostja ei nõustu 2(6)

2-19-18215 hageja seisukohaga, et kostja on rahuldanud asjas hageja nõude. Hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu. Hagejal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kelle kohustuse ta täitis õiguslikult kolmanda isikuna. Secale OÜ (hageja) täitis X Xu kohustuse MEK Ehitusgrupp OÜ ees summas 28 800 eurot, millega vabanes X Xu kohustusest MEK Ehitusgrupp OÜ ees. Kostja tunnistab asjaolu, et tema poolt jäi töövõtulepingulisest suhtest X Xu ees täitmata kohustus summas 11 097,60 eurot, siis on tal õiguslikult kohustus tagastada X Kevule nimetatud summa. Kuna töövõtulepingulisest suhtest X Xu rahalise kohustuse MEK Ehitusgrupp OÜ-le täitmine toimus Secale OÜ poolt, siis nimetatud summa tagasikandmisega isikule, kes täitis X Xu kohustuse, täitis kostja Secale OÜ tagasinõude X Xu eest VÕS § 78 lg 4 järgi, mitte aga hagis esitatud nõude. Arvestades käesolevas asjas eeltoodud asjaolude ja õiguslike alustega ei saa õiguslikult põhjendatuks lugeda hageja seisukohta, et kostja poolt 28.01.2020 summa 11 097,60 eurot on asjas hagejale kantud peale hagi esitamist haginõude rahuldamise katteks. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Hageja 12.03.2020 esitatud seisukohas kostja esitatud vastuväitele märgib, et kostja positsioon, et hoopis Secale OÜ täitis X Xu mingi kohustuse MEK Ehitusgrupp OÜ ees, on absurd. Sealjuures ei ole kostja siiani isegi väitnud, et X Xul oleks mingeid kohustusi MEK Ehitusgrupp OÜ ees. Arusaamatuks jääb seegi, milles need peaksid seisnema. OÜ Secale tellis MEK Ehitusgrupp OÜ-lt ehitustöid, kuid ta ei saanud neid täies ulatuses ning nõudis ettemaksu tagastamist. MEK Ehitusgrupp OÜ maksis ettemaksu vastavalt tagasi. Sellega täitis MEK Ehitusgrupp OÜ enda kohustuse OÜ Secale ees. OÜ-l Secale ega X Xul ei olnud ega ole MEK Ehitusgrupp OÜ ees mingeid täitmata kohustusi. Juhul, kui kostja leiab, et ta ei ole kohustust täitnud ning hagiavaldust rahuldanud, tuleb loomulikult menetlusega jätkata, selgitamaks välja, kelle kohustuse ta ikkagi täitis. Käesolevaks hetkeks on kostja muutnud väga lihtsa menetluse mõttetult keeruliseks õigussuhete sasipuntraks, milles kostja ei orienteeru ka ise, esitades läbivalt vastuolulisi väiteid, millel puudub seos materiaalõigusega. Kostja enda poolt 29. jaanuaril 2020. a esitatud tõenditest nähtuvalt on ilmne, et X Xu oli vaid tellija OÜ Secale kontaktisik, kes aitas korraldada kostjalt tööde tellimist. Arusaamatuks jääb, mida soovib kostja saavutada sellega, et ta peab X Xu tellijaks. Viru Maakohus 15.05.2020 teatas pooltele kohtukoosseisu vahetusest. Kohtunik Maido Rootsi pikaajalisest töölt eemal viibimisest tingitud vahetuse tõttu menetleb tsiviilasja alates 11.05.2020 kohtunik Tamara Šabarova. Kohus andis pooltele tähtaja esitada vajaduse korral asjas tähtsust omavad tõendid ning avalduse ja taotlused menetluse osas. Samuti määras kohus hagejale tähtaja tema taotluse täpsustamiseks seoses hagist loobumisega. Hageja 22.05.2020 esitas kinnituse, et ta jääb loobumisavalduse juurde. Hageja selgitab, et ta loobus hagist 4.02.2020. a avaldusega seetõttu, et kostja rahuldas peamises osas hageja nõude pärast hagi menetlusse võtmist. Kostja vaidles 12.02.2020. a seisukohas sellele vastu ning esitas väga keerulise, kummalise ja õiguslikult väära seisukoha, nagu oleks kostja poolt hagejale tehtud maksega hoopis hageja ise täitnud X Xu kohustuse kostja ees. Sellisel tõlgendusel puudub ühisosa nii tegelikkuse kui materiaalõigusega. Kuna hageja on hagist loobunud, palub hageja kohtul menetlus lõpetada ning jätta hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Kostja esitas 26.05.2020 seisukoha hageja taotluse suhtes, milles märgib, et jääb täielikult hagile 29.01.2020 ja 12.02.2020 hageja avaldusele hagist loobumise kohta antud seisukohas toodud asjaolude ja tõendite juurde, so hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingut ega töövõtulepingulist suhet tekkinud ning sellel asjaolul on hagiga esitatud nõue kostja vastu alusetu. Kostja on teinud hagejale osalise tagasimakse X Xu käsundi alusel esitatud arve järgi saadud raha osas. Kostja on seisukohal, et kuna hagiga esitatud nõue on alusetu, on põhjendatud ka hageja poolt hagist loobumise avalduse esitamine. Kuna kostja ei ole rahuldanud hagi nõuet, mis on esitatud hagejaga olematu töövõtulepingulise suhte alusel, siis ei kuulu asjas 3(6)

2-19-18215 kohaldamisele TsMS § 168 lg 5. Kostja nõustub hageja avaldusega hagist loobumiseks, kui TsMS § 168 lg 4 kohaselt kohus jätab asja menetluskulud, sh kostja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on hagist loobunud põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist rahuldas peamises osas hageja nõude. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel. Kostja on esitanud vastuväite, et ei ole kostja hageja nõuet täitnud. Hagejal ei ole nõudeid kostja vastu. Kostja on teinud hagejale osalise tagasimakse kolmanda isiku käsundi alusel. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 4 alusel. Kohus leiab, et hageja ja kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutanud eesmärgi, milleks ta kohtusse pöördus. Kostja on tasunud hagejale valdav osa hageja nõudest. Seega tähendab, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud, mistõttu loobus hageja oma hagist (vt Riigikohtu 15.05.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-182-15 p 13). TsMS § 168 lg 5 alusel on põhjendatud hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

4(6)

2-19-18215 Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Lähtuvalt TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas 04.02.2020 menetluskulude nimekirja milles palub määrata tema menetluskulud rahaliselt kindlaks summas 836,67 eurot, sellest 650 eurot on riigilõiv ja 186,67 eurot õigusabikulud. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist summas 325 eurot ja kostjalt menetluskulude summas 511,67 eurot väljamõistmist. 22.05.2020 esitas hageja täiendava menetluskulude nimekirja, milles lisaks 04.02.2020 menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskuludele taotleb mõista kostjalt välja hageja lepingulise esindaja kulu katteks 163,33 eurot (käibemaksuta). Arvestades 04.02.2020 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulusid on hageja kandnud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kokku summas 675 eurot (511,67+163,33, käibemaksuta summa). Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks ka viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kostja ei ole hageja menetluskulude koosseisu ega maksumuse osas vastuväiteid esitanud. Hageja oli tasunud käesolevas asjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 650 eurot, mis on TsMS § 138 lg 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud hageja menetluskulu. Et hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist TsMS § 150 g 2 p 2 alusel, tuleb kostjal hüvitada hagejale tasutud riigilõivust pool ehk 325 eurot. Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu

2-19-18215 Kohus loeb põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks hageja lepingulise esindaja kulud summas 291,67 eurot ning riigilõivu kulu summas 325 eurot, st kokku 616,67 eurot. Rahuldamata tuleb jätta hageja taotlus mõista kostjalt välja menetluskulud summas 58,33 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes vastava taotluse esitanud. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus tagastab hagejale tema arvelduskontole xxx poole menetluses tasutud riigilõivust summas 325 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.