Otsuse tegemise aeg ja koht 26.05.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-14282
Tsiviilasi
C H hagi Tallinn, Pronksi tn 6 // Raua tn 1 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
hagi hind 1630,82 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: C H (isikukood xxxx, xxxx; telefon: xxxx; e-post: xxxx); esindajad Kostja: Tallinn, Pronksi tn 6 // Raua tn 1 korteriühistu (registrikood 80036874, Tallinn, Pronksi tn 6 // Raua tn 1, Tallinn 10124; e-post: [email protected]). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Tallinn, Pronksi tn 6 // Raua tn 1 korteriühistult (registrikood 80036874) hageja C H (isikukood xxxx) kasuks välja 1594,16 (üks tuhat viissada üheksakümmend neli eurot ja 16 senti) eurot, millest 1475 eurot on põhinõue ja 119,16 eurot on kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt Tallinn, Pronksi tn 6 // Raua tn 1 korteriühistult (registrikood 80036874) hageja C H (isikukood xxxx) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast (27.05.2020) põhinõude summalt 1475 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt Tallinn, Pronksi tn 6 // Raua tn 1 korteriühistult (registrikood 80036874) hageja C H (isikukood xxxx) kasuks menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot.
3.Mõista kostjalt Tallinn, Pronksi tn 6 // Raua tn 1 korteriühistult (registrikood 80036874) hageja C H (isikukood xxxx) kasuks välja viivis menetluskuludelt 225 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 g 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas kostja vastu hagi kahju hüvitise 1475 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt parkis hageja 20.02.2019 oma sõiduki xxxx registreerimisnumbriga xxxx xxxx tn xxxx ning xxxx vahelisel tänavalõigul, kus sellele kukkus peale liiklusmärk. Liiklusmärgi kukkumine tekitas sõiduki iluvõre kroomraamile, kapotile, tuuleklaasile ning katusele kahjustusi. Sündmuskohale saabusid Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametnikud, kes tegid sõidukist pildid, fikseerisid olukorra ning tuvastasid hageja kui sõiduki omaniku isiku.
2.21.02.2019 pöördus hageja sõidukile tekkinud kahjude hindamiseks ning keretööde pakkumise saamiseks xxxx OÜ poole. xxxx OÜ hindas 21.02.2019 e-kirjas sõidukile tekitatud kahju suuruseks 1475 eurot. Hageja pöördus 22.02.2019 kirjaga Tallinna Transpordiameti poole. 14.03.2019 vastuses teatas Tallinna Transpordiamet, et Tallinna linn ei ole tee omanik, millele liiklusmärk on paigaldatud ning tegemist on reformimata riigimaaga. Ka ei olnud Tallinna linnale pandud vastutust nimetatud tee hoiu eest. Tallinna linnal puudusid andmed selle kohta, kes paigaldas liiklusmärgi. Hagejale soovitati pöörduda liiklusmärgi paigaldanud xxxx kinnistu omaniku poole.
3.Hageja pöördus 18.03.2019 Maa-ameti poole. Maa-ameti 21.05.2019 vastuse kohaselt oli maa-ala, millele liiklusmärk oli paigaldatud, reformimata. Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määrusega nr 226 kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korra“ punkti 20 kohaselt on Maaamet maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks valitsejaks. Maa-amet täidab ajutise valitseja ülesandeid vaid sellise reformimata maa osas, mis ei kuulu tagastamisele, erastamisele ega munitsipaalomandisse andmisele. Maa-ameti vastuse kohaselt on ametil õigus anda vaid luba korra punktis 21 nimetatud tegevusteks reformimata riigimaal. Maa-ametil ei ole Kohustust tagada kõikide reformimata maaüksuste heakorda ega seal asuvate liikluskorraldusvahendite ohutust.
4.Maa-amet esitas 23.03.2019 päringu kostjale ja soovis saada teavet liiklusmärgi kohta. Kostja saatis 01.04.2019 vastuse ja leidis, et tal on kokkulepe liikluskorravahendite paigaldamiseks Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Kommunaalametiga. Maa-amet tegi vastava päringu nimetatud asutustele, kes eitasid kokkulepete olemasolu. Maa-amet leidis seetõttu, et kostja ei ole küsinud liikluskorraldusvahendi paigutamiseks nõusolekut Maa-ametilt ega Harju
Maavalitsuselt. Kostja oli paigaldanud liiklusmärgi omavoliliselt Liiklusmärgi paigaldamise eest vastutas Maa-ameti hinnangul kostja.
ja
ebaseaduslikult.
5.24.05.2019 pöördus hageja kahju hüvitamise nõudega kostja poole, kuid kostja hageja pöördumisele ei vastanud. Hageja viitas LS § 2 punktile 29 ja LS § 6 lõikele 3. Samuti viitas hageja EhS §-dele 7 ja 8. Kostja paigaldatud liiklusmärk ei vastanud ehitusseaduses sätestatud nõuetele, sest see oli ohtlik jalakäijatele ja sõidukitele. Liiklusmärgi ohtlikust ilmestab asjaolu, et see kukkus sõidukile juba väikese tuuleiiliga. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et liiklusmärk oli paigaldatud ebastabiilsele kiviblokile, mille kontaktpind maapinnaga on väike ning liiklusmärgi tuulepind ehk takistus tuulele suur. Kostja oleks pidanud teadma, et selliselt paigaldatud liiklusmärk ei ole ohutu ning võib suure tõenäosusega ühel või teisel viisil tekitada liiklejatele kahju. Liiklejate ohutuse tagamiseks on liiklusmärgid paigaldatud enamasti maa sisse või kivist poolkera kujulisele alusele, mille kontaktpind maapinnaga on piisavalt suur, et see ümber ei saaks kukkuda.
6.Hageja viitas ka LS § 6 lõikele 5. Kostjal ei olnud õigust liiklusmärki paigaldada. Hageja viitas VÕS § 1045 lg 1 punktile 7. Käesoleval juhul on kaitsenormiks EhS § 8, mille kohaselt peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muutegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.
7.Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 1 ning § 128 lõigetele 2 ja 3. Kuna Hageja esitas kostjale kahju hüvitamise nõude 24.05.2019, muutus kahju hüvitamise kohustus sissenõutavaks 24.05.2019 ning nimetatud kuupäevast arvestas hageja viivist seadusejärgses määras. Hageja palus kostjalt põhinõudena välja mõista 1475 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 37,82 eurot. Hageja palus, et kohus mõistaks välja ka edaspidise viivise.
8.Hagi täienduses täpsustas hageja oma nõuet. Hageja palus kostjalt põhinõudena välja mõista 1475 eurot. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena palus hageja välja mõista 37,82 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras.
9.Hagi täienduses 26.09.2019 täpsustas hageja uuesti oma nõuet. Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõudena 1475 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates kahju nõude teatamisest 24.05.2019 seadusjärgses määras kuni nõude täitmiseni. Hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivisena palus hageja kostjalt välja mõista 37,82 eurot.
10.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Ebaõiged on kostja väited, et hageja ei võtnud temaga ühendust. Hageja teavitas kostjat kahjust 24.05.2019 ja esitas kahju hüvitamise nõude kostja ametlikule e-posti aadressile. Hageja viitas TsÜS § 69 lõikele 2. Tuleb eeldada, et e-kiri jõudis saaja serverisse selle saatmise päeval. Kostjal oli mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda kõige hiljem 27.05.2019.
11.Kehtivatest õigusaktidest ei tulene nõuet, mis kohustaks kannatanut esitama kahju tekitajale erinevaid ning alternatiivseid hinnapakkumisi asja parandamiseks. Hageja on esitanud Hiteh Autoteeninduse keretööde nõuniku tehtud fotod sõiduki kahjustustest, hinnangu sõiduki kahjustuste ulatuse ning nende taastamise maksumuse kohta 24.05.2019 kahju hüvitamise nõudes. Pärast sõidukiga ning selle kahjustustega tutvumist oli keretööde nõuniku hinnangul sõiduki taastamiseks vajalik remontida ning värvida selle kapott ja katus, poleerida tuuleklaasi kahjustus ning vahetada iluvõre raam.
12.Sõidukite kere- ja värvitöid pakkuvate ettevõtete hinnakirjad Tallinna piires on valdavalt sarnased ning mõningal juhul esinevad hinnaerinevused on minimaalsed (vt xxxx, xxxx ja xxxx).
Hageja ei valinud xxxx juhuslikult, sest hageja oli eelnevalt kahel korral lasknud sama sõiduki kahjustusi kindlustusjuhtumite raames taastada just selles autoteeninduses. Kuna kere- ja värvitööd sõidukile olid tehtud kvaliteetselt ning hagejal oli tekkinud usaldus, pöördus hageja uuesti sama teeninduse poole. Kannatanu ei pea valima sõiduki remontimiseks ja taastamiseks ilmtingimata kõige odavamat võimalust, kui see oleks selgelt madalama kvaliteediga.
13.Tänaseks ei ole sõiduki kahjustusi taastatud ning hageja ei ole sellega seoses kandnud kulutusi. Asja kordategemise kulude hüvitamise nõude eelduseks ei ole asja eelnev kordategemine. Kahju hüvitamist saab nõuda kas reaalsete või hüpoteetiliste parandamiskulude järgi. Kannatanu saab nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist.
14.Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et kahju nõue on sõiduki turuväärtusega võrreldes liialt suur. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja nõuab mõistlikke kulusid sõiduki parandamiseks.
15.Täiendavalt tegi hageja kostjale kompromissettepaneku. Kompromissina oli hageja nõus loobuma viivisest. Kompromissina soovis hageja kostjalt põhinõude ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu hüvitamist. Kostja vastuväited
16.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et ta ei ole nõus kogu kahju hüvitama. Hageja ei võtnud kostjaga ühendust, kui soovis sõidukit parandada. Hageja ei ole esitanud kolme hinnapakkumist, ekspertiisi koos fotodega ega tegelikku remondiarvet koos maksekorraldusega. Kuna tegu on 2007. a sõidukiga, mille turuväärtus on umbes 5900 eurot ja 17.01.2019 olid sõidukil ülevaatusel probleemid, on hageja nõue 1475 eurot liiga suur.
17.02.01.2020 leidis kostja täiendavalt, et tal ei ole mingit garantiid, et tegu ei ole petturiga. Kui kahju toimus 20.02.2019 kella 15.00-16.00 vahel, oleks hageja saanud teha sõidukile ekspertiisi ja saada hinnapakkumise juba järgmisel päeval. Kuna hageja väidab, et sõiduk ei ole remonditud, esitab kostja nõude kindlustusele, kes on pädev hindama, milline on remondi maksumus. Kostja ei olnud nõus tasuma viivist ega riigilõivu. Kohtuotsuse põhjendused
18.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
19.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja parkis 20.02.2019 oma sõiduki xxxx registreerimisnumbriga xxxx xxxx ja xxxx vahelisel tänavalõigul; 2) hageja sõidukile kukkus peale liiklusmärk kahjustades sõiduki kapotti, tuuleklaasi ja katust; 3) liiklusmärgi, mis hageja sõidukile peale kukkus, oli lasknud paigaldada kostja.
20.Hageja leidis, et kostja paigaldatud liiklusmärk oli ohtlik, see oli paigaldatud ebastabiilsele kiviblokile, mille kontaktpind maaga oli väike. Hageja sõidukile tekkinud kahjustuste
kõrvaldamise kulu on 1475 eurot vastavalt esitatud hinnapakkumisele. Hagejal ei olnud kohustust võtta mitu erinevat hinnapakkumist sõiduki kahjustuste kõrvaldamiseks ning enne kahju nõude esitamist ei pidanud hageja laskma sõiduki ära remontida.
21.Kostja leidis, et hageja nõutud hüvitis on liialt suur. Hageja ei ole kostjaga ühendust võtnud, esitanud kolme hinnapakkumist, ekspertiisi ega tegelikku remondiarvet. Kuna tegu oli 2007. a sõidukiga, on selle remondikulud võrreldes turuväärtusega 5900 eurot liialt suured.
22.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hageja nõuet rahuldamata. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väidetele, milliste kohaselt oli ta vastutav liiklusmärgi paigaldamise eest ning kostja paigaldatud liiklusmärk kukkus hageja sõidukile. Seega lasus kostjal kohustus hüvitada sõidukile tekkinud kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 5 näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohus leiab, et kostja vastutab tekkinud kahju eest VÕS § 1045 lg 1 punktide 5 ja 7 alusel. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks kahju tekitamisel puudunud süü.
23.Liiklusseaduse (LS) § 2 p 29 kohaselt on liikluskorraldusvahend liiklust korraldav või suunav vahend (foor, liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline). LS § 6 lg 3 kohaselt peavad liikluse korraldamisel kasutatavad liikluskorraldusvahendid vastama liiklusseaduses ja ehitusseadustikus sätestatud nõuetele. Ehitusseadustiku § 8 sätestab, et ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist. Olukorras, kus kostja on paigaldanud liikluskorraldusvahendi, mis on kukkunud sõidukile ja kahjustanud seeläbi hageja vara, on kostja rikkunud seadusest tulenevat kohustust ning samaaegselt rikkunud hageja omandit.
24.VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
25.Eeltoodud sättest ei tulene, et kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks on esmalt asja parandamiseks vajalike kulude täielik kandmine kannatanu poolt. Samuti ei tulene seadusest, et kannatanu peab asja parandamiseks vajalikke kulusid tõendama vähemalt kolme erineva hinnapakkumise ning ekspertiisiga. Kostja etteheited sellele, et hageja ei ole tõendanud kahju suurust, on alusetud. Kostja väited, milliste kohaselt on sõiduki turuväärtus võrreldes nõutavate parandamise kuludega liialt väike, on jäänud tõendamata. Juhul, kui kostja väited oleksid tõendatud, ei võimaldaks see jätta kohtul hageja nõuet rahuldamata.
26.Kohus selgitas kostjale 03.01.2020 pöördumises (toimiku lk 67), et viimasel tuleb oma vastuväiteid nõudele täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas kostjale, et olukorras, kus viimane ei ole vastu vaielnud vastutuse tekkimisele, tuleks tal põhistada ja tõendada väiteid, milliste kohaselt saaks kahjustusi kõrvaldada oluliselt väiksemate kuludega kui seda nõuab hageja. Kohus selgitas, et seni ei olnud kostja vastuväidete tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud ja kostja esitatud Interneti linki ei saanud kohus tõendina arvestada. Vaatamata kohtu selgitustele
ei esitanud kostja oma vastuväidete tõendamiseks ühtegi tõendit. Kostja ei tõendanud, et hageja oleks saanud sõidukit parandada oluliselt väiksemate kuludega.
27.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et liiklusmärk, mis kahjustas hageja sõidukit, asus xxxx ja xxxx vahelisel tänavalõigul (toimiku lk 6). Tallinna Munitsipaalpolitseiameti vastusest hageja päringule (toimiku lk 7) nähtub, et 20.02.2019 edastati politseipatrullile väljakutse seoses xxxx ja xxxx tn ristmikul sõidukile xxxx kukkunud liiklusmärgiga. Politseiametnikud fikseerisid sündmuskoha fotodega. Päringule olid lisatud fotod (toimiku lk 8-10). Fotodelt nähtub, et kandilisel alusele toetunud liiklusmärk oli kukkunud sõidukile xxxx, kahjustades viimase kapotti ja katust. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väidetele, milliste kohaselt kukkus liiklusmärk hageja sõidukile ning kahjustas seda. Hageja väited on esitatud tõenditega tõendatud.
28.xxxx OÜ tegi hagejale 21.02.2019 pakkumise (toimiku lk 11), mille kohaselt kulub sõiduki remonditöödeks, sealhulgas kapoti ja katuse remontimiseks ja värvimiseks, esiklaasi poleerimiseks ja iluvõre raami vahetamiseks kokku 1475 eurot. Hageja esitas kohtule ka fotod sõidukist (toimiku lk 12-15), millest nähtuvad kahjustused kapotil, katusel ja iluvõrel. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et sõidukit oleks saanud remontida oluliselt väiksemate kuludega. Hageja esitatud tõendid tõendavad, milliseid toiminguid tuli teha sõiduki parandamiseks ja milline on tehtavate tööde maksumus.
29.Tallinna Transpordiameti vastusest hageja päringule 14.03.2019 (toimiku lk 16-17) nähtub, et tee, millele ümber kukkunud liiklusmärk oli paigaldatud, ei kuulunud Tallinna linnale ning tegemist oli reformimata riigimaaga. Tallinna linnal ei lasunud ka vastutust tee hoiu eest. Tallinna Transpordiametil puudusid andmed selle kohta, kes liiklusmärgi paigaldas.
30.Maa-amet vastas hageja päringule 2105.2019 (toimiku lk 18-19) ning kinnitas samuti, et liiklusmärk asus reformimata maal. Maa-amet teostas ajutise valitseja ülesandeid reformimata maa osas, kuid ameti ülesanded valitsejana olid piiratud. Maa-ametil puudus kohustus tagada maal paiknevate liikluskorraldusvahendite ohutust. Maa-ameti vastusest nähtub, et amet pöördus päringuga kostja poole, kes väitis vastuses, et tal oli kokkulepe liikluskorraldusvahendi paigaldamiseks Tallinna Transpordiameti või Tallinna Kommunaalametiga. Maa-ameti päringule seoses viidatud kokkuleppega vastasid siiski mõlemad ametid eitavalt. Seega järeldas Maa-amet, et kostja ei ole mistahes rajatiste, sealhulgas liikluskorraldusvahendite paigaldamiseks küsinud ega saanud nõusolekut Maa-ametilt ega kuni 31.12.2017 ajutise valitseja ülesandeid täitnud Harju Maavalitsuselt. Seega oli kostja paigaldanud liikluskorraldusvahendi omavoliliselt ja ebaseaduslikult. Maa-amet pidas liikluskorraldusvahendi paigaldamise eest vastutavaks isikuks kostjat.
31.Eelviidatud tõenditest tuleneb, et kostja paigaldas omavoliliselt liiklusmärgi ja vastutas selle paigaldamise eest. Liiklusmärk ei olnud paigaldatud ohutult, sest see kukkus hageja sõidukile. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väidetele, et on liiklusmärgi ümberkukkumisest tingitud kahju eest vastutav. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud süü puudumist kahju tekkimise eest. Eeltoodust lähtuvalt on hageja nõue tõendatud ja põhistatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõudena 1475 eurot.
32.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise alates kahju nõude teatamisest 24.05.2019 seadusjärgses määras kuni nõude täitmiseni. Hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivisena palus hageja kostjalt välja mõista 37,82 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise kohtulahendi tegemise päeva seisuga ja edaspidi seadusjärgses määras.
33.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud
intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lõikest 2 tuleneb, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
34.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale 24.05.2019 kahju hüvitamise nõude (koos lisadega toimiku lk 20-24) ja palus hüvitada kahju 1475 eurot. Kostja kahju kohtumenetluse eelsel ajal üheski ulatuses ei hüvitanud. Seega kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 119,16 eurot. Alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast 27.05.2020 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 1475 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
35.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
36.Hageja ei esitanud kohtule kirjalikku menetluskulude nimekirja. Hagiavaldusest ja hageja menetlusdokumentidest ei saa järeldada, et hagejal oleks menetluses olnud teisi kulusid peale riigilõivu. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivuna 225 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõiv 225 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 225 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.