Võlaõigus

2

ASJAOLUD

Hagiavalduse järgi sõlmisid AS Inbank ja kostja 20.06.2019 tarbijakrediidilepingu nr. XXX, mille alusel taotles kostja laenu 2000 eurot. Laenu väljamaksmisel arvestati laenusummast maha lepingutasu lepingu põhitingimuste p 2 kohaselt. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 31,31% aastas ja intressimäär 23,9% aastas. Inbank Finance AS ja U. K. sõlmisid 07.04.2021 INPay makselahenduse lepingu nr XXX, mille alusel sai kostja krediiti 3000 eurot. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 24,46% aastas ja intressimäär 20% aastas. Inbank Finance AS loovutas 29.05.2023 kostja vastased nõuded OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kohtul mõista lepingu nr XXX alusel kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 598,26 eurot, intressi 44,35 eurot, haldustasu 10,00 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 210,02 eurot ning viivised alates 13.11.2024 kuni põhinõude 598,26 eurot täitmiseni lepingujärgses viivise määras 23,9% aastas. Hageja palub kohtul mõista lepingu nr XXX alusel põhivõla 2992,90 eurot, intressi 880,87 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 879,23 eurot ning viivised alates 13.11.2024 kuni põhinõude summas 2992,90 eurot täitmiseni lepingujärgses viivise määras 20% aastas. Lepingu nr XXX maksegraafiku kohaselt tuli kostjal laen tagastada perioodil 15.07.2019 – 15.12.2023, seega on lepingu lõpptähtpäev saabunud, st kõikide osamaksete tähtaeg saabunud, kuivõrd viimase osamakse tähtaeg oli 15.12.2023. Arvestades kõik maksed põhiosa katteks tuleb kostjal tagastada lepingu XXX alusel põhiosa jääk 1908,35 eurot. Laenulepingu nr XXX alusel väljastati kostjale laenu summas 1960 eurot (hagi Lisa 1). Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale kokku summas 2730,07 eurot, seega ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja võlas.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on loetud kostjale kätte toimetatuks TsMS § 326 lg 1 alusel 15.03.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, seega loeb kohus TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja ei ole teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 4 ei välista tagaseljaotsuse tegemist tarbijakrediidilepingust tulenevas vaidluses. TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks on seega täidetud. Kohus märgib TsMS § 444 lg-st 3 juhindudes järgmist. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12). Hageja on kostja vastu esitanud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude. VÕS § 403 4 lg 1

3

sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3). Kohus on seisukohal, et hageja toodud asjaoludel ei ole krediidiandja tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja rakendanud mõistlikku hoolsust kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse kontrollimisel. Hageja toob esile, et tarbijakrediidilepingute sõlmimisel lähtus krediidiandja kostja laenutaotluses toodud andmetest. Lepingu nr XXX sõlmimisel tegi krediidiandja päringud maksehäireregistrisse ja pensioniregistrisse ning lepingu nr XXX sõlmimisel kontrollis kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametilt saadud andmetega. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostjalt oleks nõutud kontoväljavõtte ega ka muude tõendite esitamist oma krediidivõimelisuse kohta. Kuigi krediidiandja on teinud päringu kontrollimaks taotluses toodud andmeid kostja sissetulekute osas, on jätnud krediidiandja kostja kohustuste olemasolu ja suuruse kontrollimata. Üksnes päringu tegemine maksehäireregistrisse ei ole piisav hoolsus tagamaks kostja esitatud andmete mõistlik kontroll. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole kogunud piisavat teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ning on seega rikkunud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt ka RKTKm, 24.11.2023, 2-2113098, p 18). Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Hageja toob esile, et tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel väljastati kostjale laenu 1960 eurot ning kostja on tagasi maksnud 2730,07 eurot. Seega ei ole kostja viidatud lepingu alusel hageja ees võlgnevuses ja hagi tuleb jätta viidatud lepingust tulenevate nõuete osas rahuldamata.

4

Tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel on kostja saanud laenu 6122,72 eurot ja tagasi maksnud 4214,37 eurot. Seega on tagastamata põhiosa 1908,35 eurot. Hageja toob esile, et lepingu järgi tuli krediit tagastada hiljemalt 05.01.2024, seega on kohustus muutunud sissenõutavaks tähtpäeva saabumisega. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates 06.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada põhinõude 1908,35 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise osas kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (36%), tuleb menetluskulud jätta 36% ulatuses kostja kanda ja 64% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 630 eurot riigilõivu ja õigusabikulu 3 tunni eest summas 507 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Arvestades nõude olemust, esitatud hagiavalduse sisu ja kvaliteeti, samuti asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja õigusabikulu 2 tunni eest. Kohtu hinnangul ei vasta hageja esindaja tunnihind kehtivale kohtupraktikale ega esindaja kvalifikatsioonile. Kohtu hinnangul on esindaja põhjendatud tunnihind 120 eurot. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 870 eurot (630 + 240), millest 36% ehk 313,20 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab hageja kindlaksmääramiseks.

taotluse

menetluskulude

hüvitise

täitmise

korra

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.