Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 18.06.2014. a määrusega välja Lxxxx Rxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi. 20.10.2014.a toimus nõuete kaitsmise koosolek. 13.11.2014. a esitas pankrotihaldur jaotusettepaneku kohtule kinnitamiseks. 04.12.2014. a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.
2.06.03.2015. a määrusega lõpetas kohus Lxxxx Rxxx pankrotimenetluse raugemise tõttu. Sama määrusega algatas kohus Lxxxx Rxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus ei määranud võlgnikule usaldusisikut ja määras, et võlgnikul endal tuleb täita usaldusisiku ülesandeid. Pankrotimenetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel oli Lxxxx Rxxx tunnustatud nõuete summa, mille ulatuses ei ole võlausaldajad raha saanud, 7 600,94 eurot (täies ulatuses II järgu nõue).
3.06.03.2015 määruse kohaselt peab võlgnik esitama teavet oma tegevuse kohta kaks korda aastas (01.04 ja 01.10) ning tegema väljamakseid üks kord aastas (20.03), esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.10.2015. Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 01.10.2015, 27.03.2016, 29.09.2016, 20.03.2017, 01.10.2017, 05.04.2018, 30.09.2018, 31.03.2019, 30.09.2019, 31.03.2019. Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekuks kogu menetluse vältel olnud peretoetus, sotsiaaltoetus, pension või töövõimetoetus ning töötasu. Võlgnik on olnud tööga hõivatud, kuid sissetulekud ei ole ületanud miinimumi. Võlgnikul on olnud teatud osa menetluse jooksul kaks ülalpeetavat. Võlgnikul on puuduv töövõime (alates 2019. aasta veebruarist makstakse võlgnikule pensioni asemel puuduva töövõime töövõimetoetust). Aruannete kohaselt on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid järgnevalt: Kuupäev 14.03.2016, 15.03.2016, 17.03.2016 20.03.2017 31.03.2018 31.03.2019 30.03.2020 Kokku
Võlgnik on rahuldatud nõudeid 36,33% ulatuses (rahuldamata jäänud nõuded kokku oli 7 600,94 eurot).
4.Võlgnik esitas kohtule 29.04.2020 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks. 01.10.2014.a.-31.05.2015.a. töötas võlgnik xxxxxu valla sotsiaalkeskuses. Lahkumise põhjuseks olid probleemid elukohaga ja ka isa tervisliku seisundi halvenemine. 18.06.2015.a.-13.11.2015.a. töötas võlgnik xxxxx Talu OÜ-s. Lahkumise põhjus oli tervislikud põhjused. Oktoober.2015.a.-20.06.2016.a. käis võlgnik Viljandi Täiskasvanute
Gümnaasiumis ja lõpetas põhikooli. Eesmärk oli, et oleks rohkem valikuid, kus saaks töötada, kuna paljudes kohtades oli põhikooli haridus nõutav. 04.06.2016.a.-09.09.2016.a leidis võlgnik töötukassa kaudu Viljandi haiglas tähtajalist tööd koristajate asendajana puhkuse ajaks. 07.03.2017.a. -14.03.2017.a.töötas võlgnik Viljandi Kultuuriakadeemias koristajana. Lahkumise põhjuseks oli see, et tasu oli väiksem, kui algul lubati ja seda sai võlgnik teada hiljem, kuna töölepingu sõlmimisega venitati kaua ja bussisõit edasi-tagasi läks enam-vähem sama palju maksma kui võlgnik teenis. 04.04.2017.a.-30.05.2017.a leidis võlgnik tutvuste kaudu tööd koristajana firmas xxxxx Eesti AS, kuna vahepeal oli Viljandi haiglaga kokkuleppe, et ta läheb jälle suvel koristajaid asendama. Firmas xxxxx Eesti Finans AS töötas võlgnik tähtajaliselt ja lahkumise põhjus oli teine töökoht. 05.06.2017.a30.04.2018.a töötas võlgnik Viljandi haiglas, algul asendajana ja hiljem õnnestus teises majas saada tööd edasi ja lahkumise põhjus oli järsk tervise halvenemine ja neil ei olnud anda kergema koormusega tööd. 05.06.2018.a.-08.06.2018.a töötas võlgnik xxxxx Talu OÜ-s tähtajaliselt, kuna tööandjal oli ainult ajutiselt vaja lisatöölist. 5 aasta jooksul on võlgnik töötanud kokku 2 aastat 4 kuud, 8 kuud on käinud koolis ja 1 kuu 21 päeva on käinud klienditeenindaja koolitusel. Vahepealse aja on võlgnik otsinud aktiivselt tööd. Viimase aasta ja poole jooksul pole võlgnikul olnud tervislikel põhjustel võimalik töötada. Võlgnik on käinud aktiivselt mööda arste, et saaks jälle töövõimeliseks, selja jaxxxxxxxx uuringud on veel pooleni, kuna kriisi ajal pole see võimalik. Aga kuna võlgnik sai seniks tugevad valuvaigistid peale, on ta valmis poole kohaga kuskil proovima tööle minna, kuna majanduslik seis on väga raske, sest suur osa raha läheb ka ravimitele ilma milleta ta ei saa hakkama. Palju raha on läinud kolimise peale, üürirahadeks, kommunaalkuludeks, kütte kuludeks ja enne, kui bussisõit oli tasuline, läks ka väga palju raha sõidukuludeks. Kulud on võlgnikul kahjuks koguaeg olnud suuremad kui sissetulek ja tal on olnud isegi raskusi 40 euroga võlausaldajate kontole panemisega, aga ta on läbi raskuste hakkama saanud. Sissetulekud on kas ainult puuduva töövõime või raske puude raha ning ka lisaks palk kui ta on tööle saanud, muid lisa sissetulekuid pole. Võlgnik on võlausaldajate nõuete rahuldamiseks igakuiselt vabatahtlikult kogunud 40 eurot ja loovutanud oma tulumaksu tagastuse. 5 aasta peale on kokku kogunud 2761,32 eurot.
5.04.05.2020 küsis kohus võlausaldajatelt seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamise osas. Kohtule esitas oma seisukoha tähtaja jooksul üks võlausaldaja – Eesti Inkasso OÜ (seisukoht esitatud 08.05.2020). Võlausaldaja arvamusel ei võtnud võlgnik viie aasta jooksul midagi ette selleks, et kustutada oma võlgnevust võlausaldaja ees. Võlausaldaja ei ole nõus võlgniku pankrotimetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega. Võlausaldaja Coop Finants AS esitas oma seisukoha hilinenult. Võlausaldaja leidis, et kuna võlgnik on täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, on võlausaldaja nõus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ning täitmata jäänud kohustustest vabastamisega.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus leiab, et võlgniku taotlus tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest on võimalik rahuldada ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.
2.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
3.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
4.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
5.Kohus lähtub võlgniku taotluse lahendamisel PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku selgitustest. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
6.Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
7.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Lxxxx Rxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
8.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku sissetulek kohustustest vabastamise menetluse jooksul on olnud peretoetus, sotsiaaltoetus, pension või töövõimetoetus ning töötasu. Võlgniku sissetulekud ei ole ületanud miinimummäära. Aruannetest nähtub, et võlgnikul on puuduv töövõime (võlgnikule laekub puuduva töövõime töövõimetoetus). Võlgnik on siiski tööd otsinud ning ka tööd teinud. Võlgnik on andnud ülevaate oma töö tegemisest 29.04.2020 esitatud taotluses. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on teinud tööd vastavalt oma võimetele (arvestada tuleb ka võlgniku tervislikku seisundit ning majanduslikku võimekust liikuda töö tegemise kohta).
8.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud teabe andmise kohustust. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid tähtaegselt või isegi varem, aruannetele on lisatud konto väljavõtted või on need esitatud tagantjärgi. Võlgnik on teada andnud elukoha ning andmete vahetustest ning muutustest. Võlgnik on kohtu päringutele vastanud.
8.3.Kohus märgib, et võlgniku sissetulekud kogu menetluse kestel pole ületanud miinimummäära. Võlgnikul on olnud ka kaks ülalpeetavat. Siiski on võlgnik pidanud võimalikuks rahuldada võlausaldajate nõudeid oma mittearestitava sissetuleku arvelt. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid 2 761,32 euro ulatuses, mis teeb 36,33% pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud raha eraldamise kohustust. Võlgnik on näidanud tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid tehes seda oma mittearestitavast sissetulekust. Võlausaldaja Eesti Inkasso OÜ arvamusel ei võtnud võlgnik viie aasta jooksul midagi ette selleks, et kustutada oma võlgnevust võlausaldaja ees. Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et kohustustest vabastamise eesmärk ei ole võlausaldajate nõuete täielik rahuldamine, vaid võlgnik peab tegema kõik endast oleneva, et mingilgi määral
võlausaldajate nõudeid rahuldada (st tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, võtma vastu igasuguse töö, vajadusel ennast täiendama jne). Kas võlausaldajate nõuded rahuldatakse täielikult või ainult osaliselt sõltub konkreetsest võlgnikust ning tema majanduslikust olukorrast. Asjaolu, et võlgnik on maksejõuetu, s.t. et ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, on kohus konstateerinud juba võlgniku pankrotti välja kuulutades. Kohus vaatab menetluse lõpetamisel eelkõige seda, kas võlgnik on piisavalt pingutanud menetluse jooksul (olukorras, kus võlgniku sissetulekud ei ole ületanud miinimumi ning võlgnikul ei ole igasuguse töö tegemine võimalik tervislikust seisundist tulenevalt). Käesolevas asjas on võlgnik seda kohtu hinnangul teinud. Kohus märgib, et kui võlgnik ei oleks esitanud avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, ei oleks toimunud kohustuste tasumist (võlgade vähendamist) mitte mingisuguseski ulatuses. Kohus on menetluse kestel kontrollinud, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele saaks sundkorras sissenõude pöörata.
8.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
9.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.
10.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Lxxxx Rxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
11.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Lxxxx Rxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Lxxxx Rxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
12.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Lxxxx Rxxx saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.