Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
21. mai 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-5517
Tsiviilasi
Ivo Voore avaldus võlgade ümberkujundamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. märts 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ivo Voore määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja:
XXXXXXXXXXXX)
esindajad
Ivo
Voor
(isikukood
Puudutatud isikud:
1.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu
2.Perfect Plant OÜ (registrikood 11091371), esindaja vandeadvokaat Martin Kruus
3.Kohtutäitur Oksana Kutšmei
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 23. märtsi 2020 määrus osas, milles maakohus jättis menetluskulud Ivo Voore kanda ja jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Täiendada maakohtu määrust määruse avalikustamise korra osas.
3.Sõnastada Tartu Maakohtu 23. märtsi 2020 määruse resolutsioon järgmiselt:
3.1.Jätta Ivo Voore avaldus võlgade ümberkujundamiseks läbivaatamata.
3.2.Tühistada Tartu Maakohtu 27. detsembri 2019 ja 16. aprilli 2018 määrustega kohaldatud avalduse tagamise abinõud.
3.3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.4.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada teade Ivo Voore võlgade ümberkujundamise avalduse läbivaatamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
3.5.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
4.Ivo Voore määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
6.Võtta vastu Ivo Voore koos määruskaebusega esitatud tõendid.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Avaldaja esitas 10. aprillil 2018 kohtule avalduse, milles palub lõpetada pankrotimenetlus seoses võlgade ümberkujundamise alustamisega. Kohus jättis pankrotiavalduse menetlusse võtmata (tsiviilasjas nr 2-18-4500) ning võttis käesolevas asjas 16. aprilli 2018 määrusega avaldaja avalduse võlgade ümberkujundamiseks menetlusse. Sama määrusega peatas kohus vajadusel võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused raha sissenõudmiseks ning kohustuste täitmiseks tehtavad väljamaksed kuni ümberkujundamise kava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Maakohus kohustas kohtutäitureid vajadusel vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasud ja tulumaksutagastused. Kohtule võlgade ümberkujundamise avalduse lisana esitatud varanimekirja (lk 9) kohaselt on võlgniku igakuine sissetulek 930 eurot, talle kuuluv kinnisvara ja muu vara puudub. Võlanimekirja kohaselt on võlgnikul (garantiist tulenev) kohustus Perfect Plant Oü ees 52 110,14 eurot, sh põhinõue 40 680 eurot; kohustus Riigi Tugiteenuste Keskuse ees 41,02 eurot. Mõlema nõude osas on algatatud täitemenetlused.
2.Võlausaldaja Perfect Plant OÜ esitas 11. oktoobril 2018 kohtule taotluse käesolevas tsiviilasjas menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-18-6538 menetluse lõppemiseni. Taotluse kohaselt esitas Perfect Plant OÜ tsiviilasjas nr 2-18-6538 28. aprillil 2018 Tartu Maakohtule hagi täitemenetluses tehingu tagasivõitmiseks, millega nõuab avaldaja ja tema elukaaslase P.T. vahel 2. veebruaril 2016 sõlmitud võõrandamistehingu tagasivõitmist. Tehinguga võõrandas avaldaja 50% suuruse kaasomandiosa kahest kinnisasjast. Kohus peatas käesolevas tsiviilasjas menetluse 4. detsembri 2018 määrusega. Kohus uuendas menetluse 27. detsembri 2019 määrusega, millega lubas täitemenetluse jätkumist täiteasjas nr XXXXXXXXXXXXX ja keelas võlgnikul vara võõrandamise kuni tsiviilasja lahendamiseni.
3.Kohus kuulas avaldaja ja avaldaja nõustaja 10. jaanuari 2020 kohtuistungil ära ning andis tähtaja uue kava esitamiseks. Avaldaja 31. jaanuari 2020 menetlusdokumendi kohaselt tunnistati Tartu Maakohtu 18. aprilli 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-6538 kehtetuks avaldaja ja P.T. vahel sõlmitud korteriomandite mõttelise osa müügitehing ja selle tulemusena kuulub avaldajale 1⁄2 mõttelist osa korteriomanditest registriosa nr XXXXXXX ja nr XXXXXXX. Eksperthinnangu kohaselt on korteriomandite väärtus 118 000 eurot. Korteriomanditele on seatud hüpoteek AS SEB Pank kasuks. Panga ees on avaldajal ja P.T.l solidaarkohustus, mille laenujääk 14. jaanuari 2020 seisuga oli 81 224,08 eurot. Avaldaja viimane stipendium doktorantuuri aja eest laekus detsembris 2019. Avaldaja võttis ennast jaanuaris 2020 tööotsijana arvele Töötukassas. Hetkel avaldajal sissetulek puudub, kuid avaldaja on kindel, et selline olukord on ajutine ning lähikuudel on tal võimalik leida sobiv erialane töö. Töötasu avaldajale sobivatel töökohtadel on keskmiselt 1400 eurot, s.o 1160 eurot neto. Avaldaja tegi ettepaneku ümberkujundamiskava muutmiseks selliselt, et lühendatakse väiksemate kuumaksetega perioodi neljale kuule ja suurendatakse võlausaldajale tasutavat summat. Avaldaja 7. veebruari 2020 täpsustuse kohaselt ei esita võlgade ümberkujundamisel solidaarvõlgnik nõuet avaldaja eest tasutud laenumaksete kohta, pankrotimenetluse korral see nõue lisandub ja sellega vähenevad OÜ Perfect Plant nõude rahuldamise võimalused.
4.Avaldaja nõustaja 17. veebruari 2020 hinnangu kohaselt võib võlgade ümberkujundamise menetluse jätkamine olla põhjendatud juhul, kui see on võlgniku (avaldaja) pankrotimenetlusega võrreldes pooltele soodsamaks menetluseks. Võlausaldaja jaoks tähendaks see nõude rahuldamist pankrotimenetlusega võrreldes võrdses või suuremas ulatuses ja avaldaja ning tema pere jaoks eluaseme säilitamise võimalust.
5.Võlausaldaja Perfect Plant OÜ 17. veebruari 2020 seisukoha kohaselt ei ole avaldaja makseraskustes ning puudub vajadus käesoleva menetlusega jätkamiseks. Avaldaja ei ole uues võlanimekirjas esitanud tegelikkusele vastavaid andmeid oma tegeliku varalise seisundi kohta. Alused võlgade ümberkujundamise menetluse jätkamiseks on lõplikult ära langenud. Avaldajal on piisavalt vara selleks, et täita selle arvelt kõik sissenõutavaks muutunud kohustused.
MAAKOHTU SEISUKOHT
6.Maakohus jättis 23. märtsi 2020 määrusega avalduse läbi vaatamata. Maakohus tühistas 16. aprilli 2018 ja 27. detsembri 2019 määrustega kohaldatud avalduse tagamise abinõud. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Kohus hindas avaldaja käitumist enne võlgade ümberkujundamiskava esitamist. Maakohus leidis, et avaldaja kahjustas võlausaldajate huve sellega, et võõrandas tahtliku tehinguga 1⁄2 mõttelist osa korteriomanditest (registriosa nr XXXXXXX ja nr XXXXXXX) alla turuväärtuse oma elukaaslasele, jättes samas korteriomandite soetamiseks võetud laenukohustused endale (Tartu Maakohtu 18. aprilli 2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-18-6538 p-d 20-24). See on alus võlgade ümberkujundamise kava läbi vaatamata jätmiseks VÕVS § 28 lg 1 ja § 17 lg 2 p 7 alusel. Tartu Maakohtu 18. aprilli 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-6538 tunnistati kehtetuks avaldaja ja P.T. vahel sõlmitud korteriomandite mõttelise osa müügitehing. Seega kuulub käesoleva määruse tegemise seisuga avaldajale 1⁄2 mõttelist osa korteriomanditest registriosa nr XXXXXXX ja nr XXXXXXX, st avaldaja ei ole varatu. Avaldaja on uue kava esitamisel lähtunud sellest, et täidab selle 72 kuuga. Tsiviilasja materjalide põhjal ei saa olla kindel, et kava täitmine osutuks tõenäoliseks. Menetluse eeldus on, et võlgnikul on või vähemalt saab olema mingi sissetulek, millest võlgasid katta ja huvi selle vastu, et vältida enda
pankrotimenetlust. Avaldaja on küll ennast tööotsijana 23. jaanuaril 2020 arvele võtnud, kuid ebaselge on, millal saab avaldaja tegelikkuses ka tööle. Samuti ei ole tõendatud avaldaja potentsiaalne töötasu suurus. Juhul, kui avaldaja aga asub tööle kavas märgitud töötasuga 1160 eurot (neto) kuus, ei ole alust väita, et avaldaja oleks makseraskustes või maksejõuetu, mis on võlgade ümberkujundamise menetluse üheks eelduseks. Võlgnik suudaks oma kohustused täita ka väljaspool võlgade ümberkujundamise menetlust. Seoses avalduse läbivaatamata jätmisega langevad tagasiulatuvalt ära kõik avalduse menetlusse võtmise tagajärjed VÕVS § 36 lg 2 kohaselt. Seetõttu tuleb tühistada kõik menetluse tagamise abinõud. Maakohus jättis menetluskulud VÕVS § 8 lg 2 kohaselt avaldaja kanda. Kohus märkis, et antud juhul on põhjendatud jätta ka võlausaldajate menetluskulud võlgniku kanda, kuna võlgnik esitas teadvalt põhjendamatu avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Võlgnik muutis oma tegevusega ennast ise varatuks ning sellega kahjustas oluliselt võlausaldajaid. Menetluskulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7.Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Menetluskulud palus avaldaja jätta võlausaldaja Perfect Plant OÜ kanda ja tagastada talle määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Kohus leidis, et kui avaldaja töötasu saab olema 1160 eurot neto, siis suudab avaldaja täita kohustused ka väljaspool võlgade ümberkujundamise menetlust. VÕVS § 1 lg 2 kohaselt loetakse võlgnik makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Avaldajalt on OÜ Perfect Plant kasuks 10. mai 2017 otsusega välja mõistetud võlgnevus 40 680 eurot, millele lisanduvad viivised. Kohustus on muutunud sissenõutavaks ja algatatud on täitemenetlus. Avaldaja ei suuda seda sissenõutavaks muutunud kohustust täita. Võlgade ümberkujundamise menetluse käigus soovis avaldaja taotleda nii kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, kohustuse vähendamise kui osadena täitmise võimaldamist VÕVS § 2 lg 1alusel. Samuti oli avaldaja sooviks vältida pankrotti ja sellega seoses oma pere eluasemest ilmajäämist. VÕVS § 17 lg 2 annab alused, mille puhul kohus võib (kuid ei pea) keelduma menetlust algatamast. Kohus ei ole keeldumist põhjendanud. Jääb arusaamatuks, kuidas on samaaegselt võimalik olla seisukohal, et võlgnik ei ole makseraskustes ja suudab kohustused täita väljaspool ümberkujundamise menetlust ning samas pidada kava täitmist ebatõenäoliseks. Avaldaja nõustub kohtuga, et hetkel on raske hinnata avaldaja sissetuleku suurust. Erialase püsiva töökoha leidmine on eriolukorra tõttu muutunud oluliselt keerukamaks. VÕVS § 17 lg 2 p 1 kohaselt tuleks lisaks hetkeseisule arvestada võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest. Kohus ei ole seda arvestanud. 2020. a jaanuarist kuni märtsini puudus avaldajal sissetulek. Eelnevatel aastatel oli sissetulekuks 960 eurot (660 eurot doktoranditoetus ja 300 eurot stipendium). Alates 6. aprillist 2020 töötab võlgnik osalise koormusega XXXXXXX spetsialistina, palk 300 eurot neto. Lisaks on avaldaja loonud endale ettevõtluses töökoha tasuga 650 eurot kuus, s.o 601 eurot neto. Avaldaja jätkab tasuvama töökoha otsinguid ja on võimeline võlgade ümberkujundamise kava täitma. Avaldajale kuulunud kinnisvara 1⁄2 mõttelise osa võõrandamisest elukaaslasele P.T.le 2. veebruaril 2016 oli kohus teadlik juba enne menetluse algatamist. Kui kohtu hinnangul on see tehing põhjuseks
avalduse menetlusse võtmisest keeldumisele, siis jääb arusaamatuks käesoleva menetluse kaheaastane kestus. Kohus põhjendas võlausaldajate kulude võlgniku kanda jätmist sellega, et võlgnik esitas teadvalt põhjendamatu avalduse võlgade ümberkujundamiseks (VÕVS § 8 lg 2). Võlgnik pöördus aga esmalt kohtusse pankrotiavaldusega. Võlgade ümberkujundamise avalduse esitas võlgnik kohtu soovitusel, seejuures lähtudes seaduse eesmärgist ja paludes võimalust ületada võlgade ümberkujundamise kaudu makseraskused ning vältida pankrotimenetlust.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
8.Võlausaldaja Maksu-ja Tolliamet (võlausaldaja Riigi Tugiteenuste Keskuse asemel) palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
9.Võlausaldaja kohtutäitur Oksana Kutšmei ei pea määruskaebust põhjendatuks ning palus jätta see rahuldamata.
10.Võlausaldaja Perfect Plant OÜ palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Menetluskulud palus võlausaldaja jätta võlgniku kanda. Olukorras, kus võlgnikule kuulub pärast tehingute tagasivõitmise kohtumenetlust märkimisväärses ulatuses vara, ei ole olemas ühtegi mõistlikku põhjendust ega vajadust võlgade ümberkujundamiseks. Perfect Plant OÜ on korduvalt selgitanud, et on nõus kokkuleppel võlgnikule kuuluva vara omandama ning lugema selle arvelt kogu nõude rahuldatuks, samuti esitama avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, millega võlgnik vabaneks ka täiturile tasu maksmise kohustusest. Puudub igasugune mõistlik võimalus, mis lubaks kohtul võlausaldaja arvel säästa võlgnikku pankrotimenetlusest üksnes seetõttu, et võlgnik ei soovi vabatahtlikult oma olemasolevast varast loobuda. Võlgniku pankrotimenetluse alustamiseks puudub käesoleval juhul samuti alus. Olukorras, kus võlgnikule kuuluva vara arvelt on võimalik täita kõik võlgniku kohustused, ei ole isik maksejõuetu. Võlgnik ei ole kuni 2020. a alguseni otsinud võimalust endale püsiva sissetuleku tagamiseks. Võlgnik on asunud täielikult enda kontroll all olevast ettevõttest endale töötasu maksma alles 2020. a, st ajal, kui määruskaebuse esitamise alusena oli vaja esitada tõendeid enda töötasu kohta. Jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et võlgnik pidi võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel olema teadlik sellest, et on teinud võlausaldajaid kahjustava tehingu enda vara peitmiseks. Seega on maakohus põhjendault jätnud menetluskulud võlgniku kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb võlgade ümberkujundamise avalduse läbi vaatamata jätmise osas jätta muutmata. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määruse põhjendusi. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kõik menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu määrust tuleb täiendada lahendi avalikult teatavaks tegemise korraldusega (VÕVS § 28 lg 5). Avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
12.Avaldaja esitas võlgade ümberkujundamise avalduse 10. aprillil 2018. Maakohus võttis avalduse
16.aprillil 2018 menetlusse, peatas menetluse võlausaldaja taotlusel 4. detsembril 2018, uuendas menetlusse 27. detsembril 2019 ja jättis avalduse 23. märtsil 2020 läbi vaatamata.
13.Maakohus jättis avalduse läbi vaatamata VÕVS § 28 lg 1 ja § 17 lg 1 p 3 ja lg 2 p 1 ja 7 alusel. Määruskaebuses vaidlustab avaldaja avalduse läbivaatamata jätmise aluseks olevaid maakohtu hinnanguid, et avaldaja ei ole makseraskustes või on need ümberkujundatavad võlgade ümberkujundamiseta (VÕVS § 17 lg 1 p 3), avaldaja poolt võlgade ümberkujundamise kava täitmine on ebatõenäoline (VÕVS § 17 lg 2 p 1), avaldaja tegi tahtlikult tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve (VÕVS § 17 lg 2 p 7).
14.VÕVS § 28 lg 1 võimaldab kohtul jätta võlgade ümberkujundamise avaldus pärast menetlusse võtmist, kuid enne kava kinnitamist läbi vaatamata. VÕVS seletuskirja kohaselt on säte kohaldatav esmajoones juhul, kui menetluse kestel asjaolude muutumise tõttu ei tule võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine enam kõne alla. Sel juhul tuleb jätta avaldus läbi vaatamata (sarnaselt TsMS §-ga 423). Selliseks aluseks on esmajoones avalduse menetlemist takistava asjaolu ilmnemine (VÕVS § 17 alused, samuti VÕVS § 28 lg 3), aga ka võlgniku püsiva maksejõuetuse (st pankrotiolukorra) ilmnemine ( VÕVS § 28 lg 2). Enne avalduse läbivaatamata jätmist peab kohus võlgniku ära kuulama ning võib ära kuulata ka võlausaldajad ja võimaliku nõustaja (VÕVS § 28 lg 4).
15.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et kui avaldaja asub tööle kavas märgitud sissetulekuga 1160 eurot (neto), ei saa väita, et avaldaja oleks makseraskustes või maksejõuetu ja ei suudaks oma kohustusi täita ka väljaspool võlgade ümberkujundamise menetlust. Asjas ei ole vaidlust, et avaldaja peamine täitmata kohustus on Perfect Plant OÜ-le. Avaldajalt on võlausaldaja kasuks Harju Maakohtu 10. mai 2017 kohtuotsusega välja mõistetud põhivõlana 40 680 eurot, viivisena 3274,74 eurot, lisandub viivis põhinõudelt 0,05% kuni põhinõude täitmiseni. Asja materjalide kohaselt on avaldaja sellest nõudest võlausaldajale täitnud 1590,29 eurot. Avaldaja ei ole suutnud võlausaldajaga sõlmida kompromissi kohustuse täitmiseks osade kaupa, seetõttu ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et sissetuleku 1160 eurot kuus olemasolul suudaks avaldaja oma kohustuse täita mõistliku aja jooksul ja ilma kohustusi ümber kujundamata.
16.Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldaja Perfect Plant OÜ seisukohaga selles, et avaldajale kuulub pärast tehingute tagasivõitmist märkimisväärses ulatuses vara ja tema varaline seisund võimaldab tal täita kõik oma olemasolevad ja jooksvad kohustused. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja tegelik varaline seisund on asjas kindlaks tegemata ning VÕVS § 24 lg 4 järgne nn pankrotitest on tegemata. Asjaolu, et avaldaja vara koosseisus on seoses Perfect Plant OÜ tagasivõitmise hagi rahuldamisega kaks kinnistu mõttelist osa (mis on koormatud hüpoteegiga), ei muuda avaldajat veel maksevõimeliseks. Tegemist on avaldaja, tema elukaaslase ja alaealiste laste elukohaga. Võlausaldaja ei ole selgitanud, kuidas tema pakkumine omandada avaldajale kuuluv kinnistu osa mõjutaks avaldaja perekonna elukorraldust. Avaldaja on menetluses väitnud, et tema ja tema elukaaslase P.T. kaasomandis oleva kinnistu eest on tasunud üksnes elukaaslane, kellel on avaldaja vastu tasutud osas nõudeõigus. Avaldajal on koos P.T.ga AS SEB Pank ees solidaarkohustus, mille jääk on seisuga 14. jaanuar 2020 81 224 eurot. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et avaldajal on kaks alaealist last, kelle ülalpidamise peab ta perekonnaseaduse sätete alusel tagama. Avaldaja varalisele seisundile hinnangu andmist takistab asjaolu, et avaldaja on esitanud ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute kohta. Nii ei ole avaldaja võlgade ümberkujundamise avalduses märkinud oma varana osalust seitsmes äriühingus (VÕVS § 12 lg 1 p 1). Võlausaldaja on edastanud maakohtule kohtutäituri 25. aprilli 2018 vastuse teabenõudele (lk 55), mille kohaselt kuulus avaldajale võlgade ümberkujundamise avalduse esitamise ajal osalus seitsmes (7) äriühingus. Osalustele oli seatud kohtutäituri poolt käsutamise keelumärked sissenõudja Perfect
Plant OÜ kasuks. Kuuele osaühingule oli tehtud kustutamishoiatus majandusaasta aruannete mitteesitamise tõttu. Kustutamishoiatust ei olnud esitatud OÜ-le Nordgrain, mille osalusest kuulus avaldajale 100% ning mis on maksnud avaldajale juhatuse liikme töötasu märts 2020 eest. Kuigi kohtutäituri hinnangul avaldajale kuuluvate äriühingute osade realiseerimine ei vii sissenõudja nõude märkimisväärsele rahuldamisele, oli tegemist võlgniku varaga, mis tulnuks võlgade ümberkujundamise avalduse lisas märkida koos iga varaeseme eeldatava väärtusega. Käesoleval ajal on äriregistri andmetel avaldajal kehtivaid seoseid kahe ühinguga – Nordgrain OÜ ja MTÜ Loodushoiu. Avaldaja on Nordgrain OÜ osanik ja juhatuse liige ning MTÜ Loodushoiu juhatuse liige. Samas on avaldaja 10. jaanuaril 2020 (protokollis märgitud ebaõigesti istungi kuupäevaks 7. august 2018) avaldanud maakohtule, et ta ettevõtlusega ei tegele, on Nordgrain, mis ei tegutse, juhatuse liikme tasu ei saa, äri ei ole tulus (lk 94). Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei ole kõrvaldanud kahtlusi enda sissetulekuallikate osas.
17.VÕVS § 1 lg 1 sätestab seaduse eesmärgina võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamist, et makseraskusi ületada ja vältida pankrotimenetlust. Ainsaks üldiseks kriteeriumiks eelnõu subjektile on, et füüsiline isik oleks makseraskustes. Võlgade ümberkujundamise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ei täpsustata seda lg-s 2 teadlikult, jättes täpsemad kriteeriumid kohtupraktika määrata. Põhimõtteliselt peaks võlgade ümberkujundamise menetlus olema avatud nii neile isikutele, kelle makseraskused on käes, kui ka neile, kellel need tõenäoliselt ees seisavad. Samuti on menetlus avatud ka juba maksejõuetuks muutunud isikute jaoks, kelle maksejõuetust (pankrotti) on võimalik selle menetluse kaudu vältida. Oluline on lõike 1 teise lause põhimõte, et iga otsustuse tegemisel tuleb kaaluda ka võlausaldajate õigustatud huve. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole VÕVS § 17 lg 1 p 3 kohaldamisel menetluse eesmärgiga arvestanud ja ei saanud jätta avaldust sellel alusel läbi vaatamata.
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult jätnud avalduse läbi vaatamata VÕVS § 28 lg 1 ja § 17 lg 2 p-de 1 ja 7 koosmõjus. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust selles osas tühistada.
19.VÕVS § 28 lg 3 annab kohtule võimaluse jätta avaldus läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb mõni VÕVS §-s 17 nimetatud alustest, mille esinemisel ei oleks pidanud avaldust menetlusse võtma. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult avalduse läbi vaatamata VÕVS § 17 lg 2 p 1 alusel, sest tuvastatud asjaoludest nähtus üheselt, et kava täitmine on ebatõenäoline. Avaldaja pidi tasuma 31. jaanuaril 2020 muudetud kava kohaselt (lk 143) puudutatud isikule esimesed 4 kuud 189 eurot ja järgmised 68 kuud 300 eurot kuus, samas tal enda väidete kohaselt rahalised sissetulekud sel ajal puudusid (doktorandi stipendium jm maksed olid lõppenud ja avaldaja oli võetud Töötukassas tööotsijana arvele alates 23. jaanuarist 2020 (lk 141). Avaldaja tõi alles määruskaebuses välja, et ta suudab kava täita, sest alates märtsist 2020 on ta loonud endale töökoha talle endale kuuluvas osaühingus töötasuga 650 eurot (neto 601 eurot kuus) ja töötab alates 6. aprillist 2020 XXXXXXX osalise töökoormusega tasuga 300 eurot kuus.
20.Ringkonnakohus leiab, et koos määruskaebusega esitatud tõendid sissetuleku kohta ei lükka ümber maakohtu hinnangut avaldaja võimele kava täita. Avaldaja ei ole menetluses selgitanud, miks olukorras, kus ta on olnud läbi aastate tegev ettevõtluses, tekkis alles märtsis 2020, st pärast maakohtu määrust avalduse läbivaatamata jätmiseks, võimalus hakata saama juhatuse liikme tasu. Avaldaja ei ole selle võimaluse kohta esitanud ka muid tõendeid kui kaks maksekorraldust, seega ei ole ringkonnakohtule teada, kas tegemist võib olla ühekordse maksega ja milline on OÜ Nordgrain majanduslik olukord tasu maksmise jätkamiseks. XXXXXXXt saadav 300 euro suurune töötasu ilmselgelt kava täita ei võimalda.
21.Võlausaldajaid kahjustava tehingu tegemine on samuti alus jätta võlgade ümberkujundamise avaldus läbi vaatamata (VÕVS § 28 lg 3 ), kui avaldust ei ole veel menetlusse võetud, siis see on ka alus keelduda avalduse menetlusse võtmisest (VÕVS § 17 lg 2 p 7). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et VÕVS § 17 lg 2 p 7 mõttes võis võlausaldajate huve olla kahjustatud juhul, kui avaldaja võõrandas talle kuuluva kinnisasja mõttelise osa alal turuhinna oma elukaaslasele. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-13034/108 asunud seisukohale, et hinnang võlausaldajate huvide kahjustamisele tuleb igal üksikjuhul anda eraldi, arvestades kogumis ka teisi asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus avaldaja on teinud tehingu lähikondsega, võõrandanud ainukesed talle kuuluvad kinnisasjad, on tegemist võlausaldajate huvide kahjustamisega VÕVS § 17 lg 2 p 7 mõttes. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei pidanud VÕVS § 17 lg 2 p 7 alusel tehingule hinnangu andmiseks ära ootama tsiviilasja nr 2-18-6538 tulemust, st vara võõrandamise tehingu tagasivõitmist. Maakohus oleks saanud sellise hinnangu anda võlgade ümberkujundamise avalduse menetlemise käigus. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus võlausaldaja taotles võlgade ümberkujundamise menetluse peatamist kuni tsiviilasja nr 2-18-6538 lahendamiseni ja avaldaja menetluse peatamisele vastu ei vaielnud, ei saa maakohtule ette heita, et ta jättis võlgade ümberkujundamise avalduse läbi vaatamata peale menetluse tsiviilasja nr 2-18-6538 lahendamist ja menetluse uuendamist.
22.Avaldaja heidab maakohtule ette menetluse kaheaastast kestust olukorras, kus avaldaja oli esmases avalduses andnud kohtule teada talle kuulunud kinnisasjade mõtteliste osade võõrandamisest oma elukaaslasele. Ringkonnakohus nõustub avaldaja etteheitega menetluse kestvuse osas. Maakohus oleks pidanud asjas koheselt kaaluma VÕVS § 17 lg 2 p 7 aluse olemasolu menetluse lõpetamiseks (vt selles osas ringkonnakohtu seisukohta p-s 21). Ringkonnakohus leiab, et maakohtul ei olnud seadusest tulenevat alust menetluse peatamiseks. Kuigi VÕVS § 5 kohaselt kohaldatakse võlgade ümberkujundamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut ja menetluse peatamist keelavat erinormi ei ole, ei tähenda see seda, et kohus võib menetluse võlgade ümberkujundamise menetluses peatada. Menetluse peatamine on vastuolus menetluse eesmärgiga ja võlgade ümberkujundamise sisuga (VÕVS § 2 lg 1) Menetluse eesmärgi saavutamiseks, avalduse menetlusse võtmiseks ja kava kinnitamiseks puudub vajadus menetluse peatamiseks TsMS § 356 lg 1 alusel, sest võlgade ümberkujundamise menetluses tehtavad otsused ei ole sõltuvuses teise käimasoleva kohtumenetluse esemest. Just seetõttu lahendab vaidlused ka võlausaldajate nõuete üle kohus samas menetluses VÕVS § 23 alusel. Avaldaja nõustus menetluse peatamisega ja ei esitanud peatamise määrusele edasikaebust. Selle tulemusena tekkis olukord, et võlgade ümberkujundamise menetlus oli peatatud, aga peatatud olid ka täitemenetlused avaldaja suhtes ja tema vara oli aresti alt vabastatud. Kohtutäitur ei saanud kogu selle aja ca 1 aasta teha võlgniku sissetulekutest kinnipidamisi ja ka võlgnik ise ei teinud makseid võlgnevuse katteks. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja oli tekkinud olukorraga rahul kuni maakohtu poolt avalduse läbivaatamata jätmiseni, mistõttu puudub tal alus teha maakohtule etteheiteid menetluse senise käigu osas.
23.Ringkonnakohus märgib, et menetluse peatamise ajal ei olnud avaldajal keelatud hakata kohtule väljapakutud kava vabatahtlikult täitma. Avaldaja oleks saanud teha makseid ka kohtutäituri või kohtu deposiitarvele või selleks avatud pangakontole. Sellisel juhul oleks avaldaja saanud esitada kava, kus esimese makse suuruseks oleks olnud menetluse peatamise ajal kava täitmiseks kogutud rahasumma. Siis oleks kohtud saanud avaldaja võimele kava täita anda ka praegusest erineva hinnangu.
24.Üldjuhul kannab võlgnik VÕVS § 8 lg 1 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetluse kulud ning võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. VÕVS § 8 lg 2 kohaselt võib aga ka võlausaldajate kulud jätta võlgniku kanda muu hulgas juhul, kui võlgnik esitas põhjendamatu avalduse. VÕVS § 8 lg 2 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui diskretsioonipiire on ületatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole VÕVS § 8 lg-t 2 kohaldades kõikide asjaoludega arvestanud. Avaldaja avaldus jäi küll läbi vaatamata, kuid menetluse pikkust ja sellega seoses menetluskulude suurust mõjutas võlausaldaja Perfect Plant OÜ taotlus menetluse peatamiseks, mille maakohus rahuldas. Ringkonnakohtu hinnangul oli tegemist põhjendamatu taotlusega. Asja materjalidest nähtuvalt teistel võlausaldajatel menetluskulusid ei ole. Seetõttu tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda VÕVS § 8 lõikes 1 sätestatud üldreeglist ning jätta menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda.
25.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, tuleb ka ringkonnakohtus jätta menetluskulud VÕVS § 8 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.