Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. mai 2020. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-123074
Tsiviilasi
Holm Bank AS-i hagi Kaido Vesmesi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1410,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Holm Bank AS, registrikood 14080830, asukoht Posti 30, 90504 Haapsalu Hageja lepinguline esindaja: Helina Sild e-post [email protected] Kostja: Kaido Vesmes, isikukood XXX, elukoht XXX, viibimiskoht XXX
Kirjalik menetlus
XX.XX.XXXX. a. laenuleping nr XXX ja XX.XX.XXXX.a. selle lisakokkulepe; XX.XX.XXXX.a. laenuleping nr XXX; XX.XX.XXXX.a. laenuleping nr XXX ja XX.XX.XXXX.a. selle lisakokkulepe.
Kostja ei ole laenulepingutest ja lisakokkulepetest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistõttu ütles hageja XX.XX.XXXX. a ja XX.XX.XXXX. a laenulepingud üles XX.XX.XXXX. a. XX.XX.XXXX. a laenuleping lõppes tähtaja saabumisega 22.05.2019.a. Kostja võlgneb ülalnimetatud laenulepingute ja lisakokkulepete alusel hagejale 1410,16 eurot. Kostja seisukoht hageja nõude suhtes Kostja on vastuses hagile tunnistanud hagiavalduses esitatud nõuded õigeks ning on avaldanud soovi lahendada asi kompromissiga. Kompromisslepingut kohtule ei ole esitatud. Hageja teatas 14.11.2019. a, et ei saa pakutud kompromissiga nõustuda, kuivõrd selle järgi hakkaks kostja võlgnevust tasuma osamaksetena alles 2022. aastal. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus TsMS § 440 lg 3 kohaselt asja kohtuistungit pidamata. Kostja on kohtule esitatud vastuses hagiavaldusele hagi õigeks võtnud. Tulenevalt TsMS § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava või põhjendava osata. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Holm Bank AS-i hagi Kaido Vesmesi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks õigeksvõtul põhineva otsusega.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja on võtnud õigeks, et ta ei ole hagejaga sõlmitud laenulepinguid ja nende lisaskokkuleppeid nõuetekohaselt täitnud, seega on andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus jätab menetluskulud TsMS §-de 162 lg 1 ja 168 lg 6 alusel kostja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on hagejat menetluses esindanud hageja töötaja, seega ei saa hagejal olla õigusabikulusid. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 200 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on riigilõivu suurus põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõiv 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.