1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. märtsi 2020 määrus Evely Babenko hagiavalduse osaliselt menetlusse võtmisest keeldumise ja menetluskulude hageja kanda jätmise osas ning saata Evely Babenko hagi Reet Kõvaski vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks maakohtule tervikuna menetlusse võtmise otsustamiseks.
Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Määrusele ei saa esitada edasikaebust Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Evely Babenko (hageja) esitas 9. märtsil 2020 Tartu Maakohtule hagi Reet Kõvaski (kostja) vastu mittevaralise kahju 3500 euro väljamõistmiseks. Hageja väitel on kostja avalikult laimu, halvustava tähendusega hinnangutega ja tõendamata kahtlustuste avaldamisega rikkunud hageja põhiseadusest tulenevaid isiklikke õigusi. Hageja maine kahjustamine on toimunud kõigi korteriühistu XXXXXXXXXXX liikmete ees, Tartu Maakohtu registriosakonna ametnike ees ning erinevate tsiviilkohtu astmete kohtunike ja ametnike ees (laimava sisuga üldkoosoleku protokoll, kostja seisukohad tsiviilasjas nr 2-19-10059). Kostja on avaldanud järgmiseid au teotavaid, tegelikkusele mittevastavaid ning halvustavat hinnangut sisaldavaid faktiväiteid (väited 1-7) hageja kohta.
1.1.Kostja kirjutas 25. aprilli 2019 e-kirjas korteriühistu liikmetele (sh ühistuliikme Vladimir Jelisejevi tütrele): /.../Olen oma nõustavatele, L. Ikonenile ja V. Jelisejevile, põhjalikult selgitanud, mis on teie ühistus valesti, kuidas Teie, juhatuse liikmena, olete nende ja ka teiste liikmete õigusi rikkunud, omi volitusi kuritarvitanud, pabereid võltsinud ning neid registrile esitanud, ühistule teadlikult/tahtlikult kahju tekitanud jms. Ühtlasi olen neile selgitanud, kuidas on võimalik ühistu valitsemises asjad korda saada, kahju tekitanud inimene vastutusele võtta jms.
1.2.Kostja kirjutas 27. aprilli 2019 e-kirjas kõigile korteriühistu liikmetele (sh ühistuliikme Vladimir Jelisejevi tütrele): /.../Seega, lp Evely Babenko, ärge külvake rohkem liikmete hulgas segadust. /.../Samuti veelkord kinnitust, et KÜ XXXXXX juhatuse liige, E. Babenko, ei täida oma kohustusi temalt oodatava hoolsusega ning levitab teadlikult/tahtlikult valeinfot liikmetele.
1.3.Kostja kirjutas 17. juuni 2019 e-kirjas kõigile korteriühistu liikmetele (sh ühistuliikme Vladimir Jelisejevi tütrele): Seega on E. Babenko esitatud väide alusetu ja väga pahatahtlik. Taoline kiri näitab selgesti, et E. Babenko asetab ennast isegi õigust mõistvatest organitest teadlikult kõrgemale, mis on väga häbiväärne.
1.4.Tartu Maakohtu registriosakonnale esitati 26. juunil 2019 kostja juhitud 24. juuni 2019 üldkoosoleku protokollis: /.../Leiti, et tuleb vastu võtta päevakorras olevate punktide osas selged otsused, et panna n-ö piir juhatuse liikme, E. Babenko ebapädevale juhtimisele, ühistu maine pidevale kahjustamisele ning korteriomanikele ja ühistule kahju tekitamisele. Lisaks protokollidesse kirja pandud ja üldkoosolekutel arutatud E. Babenko rikkumistele ja lubamatule käitumisele tuleb ära märkida, et ka eelmise majandusaasta aruanne on kuni käesoleva hetkeni juhatusel üldkoosolekule esitamata. On vaja välja selgitada E. Babenko poolt ühistule ja korteriomanikele tekitatud (tegelik) kahju suurus, sh see, et mis alustel (kes otsustas) ja/või vajadusel ning kustkohast/kellelt on võetud ühistule/korteriomanikele laenukohustus (kajastatud 2017. a aruandes) jms. Kostja: /.../On selge, et (ilma eriteadmisteta) korteriomanikud ei adugi päris täpselt, mida E. Babenko KÜ XXXXXX juhtimises valesti teinud on, kuidas ta on oma võimu kuritarvitanud jne.
1.5.Tartu Maakohtule esitati 14. oktoobril 2019 puudutatud isiku esindaja kostja kirjalik seisukoht tsiviilasjas nr 2-19-10059: Kuna endine juhatuse liige ei täitnud juhatuse liikme kohustusi temalt oodatava hoolsusega ning tekitas korteriomanikele teadlikult/tahtlikult kahju.
1.6.Kostja 10. jaanuari 2020 taotlus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale tsiviilasjas nr 2-18-9351: /.../Seetõttu puudub minul ja korterite nr 1, 4 ja 6 omanikel igasugune info, mis oli üldse tsiviilasja nr 2-18-9351 sisuks, keda vaidlus puudutas ning milline on/oli kohtu seisukoht antud asjas. Kuna XXXXXXXXXXX korteriomanike omavahelised suhted on juba ammu väljunud kontrolli alt ning käimas on mitmed erinevad kohtuvaidlused, siis soovin juhatajana selgust saada, kas endine juhatuse liige Evely Babenko ületas nimetatud tsiviilasjas
juhatuse liikme volitusi ja kuritarvitas liikmete usaldust. Või kas nimetatud vaidluse tulemusel on pandud toime uusi õigusrikkumisi.
1.7.Kostja koostatud 10. veebruari 2020 määruskaebuses Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu
24.jaanuari 2020 kohtumääruse vaidlustamiseks tsiviilasjas nr 2-19-10059 (punktis 2.4): /.../mille kohaselt oli ühistus tekkinud olukord, kus ametis olev juhatus ei täitnud oma kohustusi piisava hoolsusega (olles tekitanud kokkukutsujatele varalist kahju). Hageja on seisukohal, et kostja sihiteadlik, 2019. aasta aprillis alanud ja kestev õigusrikkumine hageja kohta laimava teabe avaldamise näol on solvav ja väärikust teotav. Tahtlik ning mainet kahjustavate faktide avaldamine on eelduslikult õigusvastane. Au, väärikus ja hea nimi kuuluvad seadustega kaitstavate õigushüvede hulka. Isiku hea nime ja väärikuse kaitseks on põhiseaduses (PS) §-s 17 sätestatud, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Hageja kohta kolmandatele isikutele avalikult esitatud mis tahes faktiväidet sisaldavat lauset saab käsitleda faktiväitena, mis on kontrollitav ning tõendatav. Kostja tegevus on õigusvastane hageja isiklike õiguste rikkumise tõttu VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 ning § 1047 lg 2 alusel.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast määruse p-ides 1.4-1.7 väidete osas mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Maakohus jättis hagiavalduse käiguta mittevaralise kahju hüvitise saamiseks kohtumääruse p-ides 1.1-1.3 väidete osas. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus asus seisukohale, et kõik hagis esitatud nõuded ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, millele riik peaks andma õiguskaitset TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses. Maakohus leidis, et hagejal ei ole võimalik nõuetega p-des 1.4-1.7 püstitatud eesmärke saavutada. Hagiavalduses toodud kostja väidete avaldamine on toimunud teise tsiviilasja nr 2-19-10059 menetluse raames. VÕS § 1047 lg 4 võimaldab küll andmete ümberlükkamist, kui tegu on avaldatud andmetega, kuid teise kohtumenetluse raames esitatud andmeid (s.o väiteid) ei saa maakohtu arvates pidada avaldatud andmeteks VÕS § 1047 tähenduses. Riigikohtu praktika kohaselt mõeldakse VÕS § 1047 tähenduses andmete avaldamise all andmete teatavaks tegemist kolmandatele (kõrvalistele) isikutele. Hageja tõi esile, et kostja esitas hageja kohta väidetavalt ebaõigeid väiteid kohtumenetluses, s.o tsiviilasja nr 2-19-10059 raames. Seeläbi on andmed jõudnud nii registriosakonna töötajateni kui ka erinevate kohtuastme kohtunikeni. Kohtumenetluses kirjaliku seisukohtade esitamine, sh määruskaebuse esitamine ei ole käsitletav andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses. Hageja pole esile toonud, et kostja tsiviilasja nr 2-19-10059 raames esitatud väidete esitamisega oleksid andmed hageja kohta saanud kättesaadavaks avalikkusele, st tsiviilasja nr 2-19-10059 menetlusse mittekaasatud isikutele. Kohus leidis, et hageja taotletavat eesmärki pole p-des 1.4-1.7 võimalik saavutada, kuivõrd hageja hagiavalduses esitatud väidetest faktiliste asjaolude kohta ei nähtu andmete avalikustamist VÕS § 1047 tähenduses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Hageja esitas maakohtu määrusele hagiavalduse täpsustuse, mida palus käsitleda väidete p-des 1.4-1.7 osas määruskaebusena.
Maakohtu määruses p-s 1.4 toodud väidete avaldamine ei ole toimunud tsiviilasja nr 2-19-10059 menetluse raames. 26. juunil 2019 esitas kostja hageja kohta väärväiteid sisaldava 24. juuni 2019 üldkoosoleku protokolli Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse lisana. Korteriomanike üldkoosoleku protokoll saadeti ka e-kirjana kõigile korteriühistu liikmetele (sh ühistu liikme Vladimir Jelisejevi tütrele). Tulenevalt äriseadustiku §-st 28 lg 1 on äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmed avalikud. Igaühel on õigus tutvuda registrikaardi ja äritoimikuga ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju. Äriregistri veebilehel KÜ XXXXXXXXXXX registritoimikus oleva 24. juuni 2019 hagejat solvavate valeväidetega protokolli sisu on nähtav kolmandatele isikutele, kes dokumendile juurdepääsu soovivad. Seega on tegemist andmete avalikustamisega VÕS § 1047 tähenduses. Tsiviilasja nr 2-19-10059 raames on kostja esitanud hagejat puudutavaid ebaõigeid väiteid kahes episoodis, mis on toodud määruse p-des 1.5 ja 1.7 Mainitud kohtuvaidluse menetlusosaliseks ei olnud hageja Evely Babenko. Kostja on avaldanud laimavaid faktiväiteid ja väärtushinnanguid hageja kohta algselt ühistuliikmetele ning hiljem jätkanud sama kohtumenetluses. Määruse p-s 1.6. oleva väite avaldamine ei ole toimunud tsiviilasja nr 2-19-10059 menetluse raames. Kostja koostas omal algatusel taotluse Tartu Maakohtule soovides ligipääsu tsiviilasja nr 2-18-9351 menetlusdokumentidele. Taotluses on kostja püüdnud jätta hagejast muljet kui potentsiaalsest õigusrikkujast. Kostja on esitanud teadlikult hageja kohta valeinfot juba lõppenud kohtuasja dokumentidele juurdepääsu saamisel. Tartu Maakohtu kohtumääruse p-s 1.6 toodud väidete avaldamine (st kostja 10. jaanuari 2020 taotlus Tartu Maakohtule) pole toimunud teise kohtumenetluse raames, vaid on eraldiseisev tegevus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse täies ulatuses. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osas, milles maakohus keeldus hagi osalisest menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause).
5.Hagi on esitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks nõudes. Hageja tugineb oma nõudes kostja tegevusele hageja maine kahjustamisel ja on grupeerinud kostja poolt esitatud hagejat kahjustavad, tema au teotavad, tegelikkusele mittevastavad ning halvustavat hinnangut sisaldavad faktiväited seitsmesse gruppi (väited 1-7). Maakohus jättis väidete 4-7 osas hagiavalduse menetlusse võtmata põhjusel, et väidetest ei nähtu andmete avalikustamist VÕS § 1047 tähenduses. Maakohus tugines Riigikohtu seisukohtadele, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (vt Riigikohtu 19. märtsi 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 11).
6.Käesoleval juhul ei oma mittevaralise kahju hüvitamise nõudega esitatud hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel tähtsust asjaolu, et hageja hinnangul teda solvavad ja tema mainet kahjustavad väited on mh esitatud kohtule ja Tartu Maakohtu registriosakonnale. Hagiavaldusest nähtub, et hageja peab enda isikuõiguste rikkumiseks kostja poolt erinevatele isikutele avaldatud väiteid ja hinnanguid hageja tegevuse osas korteriühistu juhatuse liikmena, sh on peamiseks väiteks, et hageja on rikkunud korteriühistu juhatuse liikmena oma kohustusi. Hagist nähtuvalt on kostja selliseid väiteid ja hinnanguid avaldanud korduvalt, mistõttu on hageja need väited grupeerinud selle järgi, millal ja kellele kostja on väiteid ja hinnanguid hageja osas avaldanud. Hageja nõuab korduva isikuõiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ühekordse summana.
Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hageja on esitanud ühtse mittevaralise kahju hüvitamise nõude korduva rikkumise eest, ei saa kohus jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi osaliselt menetlusse võtmata põhjendusega, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Sisult on tegemist ühest eeldusest lähtuvate väidetega. Tegevuse korduvus võib mõjutada kahju suurust, mille üle saab kohus otsustada asja sisuliselt lahendades. Seetõttu tuleb määruskaebus rahuldada.
7.Iseenesest nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et menetlusosaliste poolt kohtumenetluses (sh au teotavate) väidete esitamist, sh kolmanda isiku kohta, ei saa pidada üldjuhul avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. Põhiseaduse § 24 lg-st 2 tulenev õigus olla kohtu poolt ära kuulatud annab menetlusosalisele õiguse esitada tõendeid (TsMS § 236) ja osaleda nende uurimises (TsMS § 243 lg 3), esitada seisukohti ja vastuväiteid (TsMS § 328 ja § 392 lg 1 p-d 1-4) (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj, lk 46, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul on menetlusosalisel ärakuulamisõigusest tulenev õigus esitada kohtule oma seisukohtade toetamiseks ja põhistamiseks väiteid isegi siis, kui need võivad teist isikut kahjustada. Ärakuulamisõiguse tagamiseks tsiviilkohtumenetluses on oluline, et menetlusosaline saaks oma positsiooni vabalt kaitsta. Kohtumenetluses seisukohtade põhistamiseks esitatud väidete asjakohasust hindab kohus ning teisel poolel on võimalik nendele vastu vaielda. Kohtumenetluses avaldatud faktiväiteid kontrollitakse samas menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilkohtumenetluse ärakuulamisõigusega esitatav väidete esitamine võib olla eraldi kohtumenetluses kaitstav näiteks siis, kui menetlusosaline esitab ilmselgelt vale ja olemasoleva tsiviilasjaga selgelt mitteseotud kahjustavaid väiteid. Seda asjaolu saab maakohus hinnatagi asja sisulisel arutamisel. Praegusel juhul on hageja esitanud nõuded küll grupeeritult, kuid need on omavahel seotud nii, et neid ei saa eelmenetluse staadiumis sisuliselt eristada. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et väite 4 avaldamine ei ole toimunud kohtumenetluses. Määruskaebuses täpsustas hageja, et korteriühistu üldkoosoleku protokoll on saadetud e-kirjaga kõigile korteriühistu korteriomanikele ning ühistu liikme V. Jelisejevi tütrele. Hageja tugineb ka asjaolule, et 24. juuni 2019 üldkoosoleku protokoll on äriregistris avalikult kättesaadav. Ringkonnakohus märgib, et eelduslikult avaldati protokollis toodud väited juba üldkoosolekul osalejatele. Eeltoodut arvestades ei ole võimalik väita, et kolmandatele isikutele pole üldkoosolekul avaldatud väited hageja kohta teatavaks saanud.
8.Tühistada tuleb maakohtu määrus ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu määrusest puuduvad põhjendused, miks ja millisel õiguslikul alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda olukorras, kus maakohus ei olnud hagi menetlusse võtmist veel tervikuna otsustanud. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.