lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-6271/11

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-6271/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
985
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

21. august 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-6271

Tsiviilasi

Marek Matjuse hagi Luunja valla vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. juuni 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marek Matjuse määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Marek Matjus (avaldaja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja vandeadvokaat Rene Varul

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 13. juuni 2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Marek Matjuse kanda. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Marek Matjus (hageja) esitas 26. aprillil 2023 Tartu Maakohtule hagi Luunja valla (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Tartu Halduskohtu 2. jaanuari 2023 määrusega lõpetati hageja algatatud haldusasja menetlus ja mõisteti Luunja vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 2652 eurot. Luunja vald ei nõustunud menetluskulude väljamõistmisega ja esitas sellele määruskaebuse. Eelnimetatud määruskaebuse p-s 7 on vald (kostja) väljendanud, et: „Luunja vald ei ole tegutsenud omavoliliselt ega ületanud haldusmenetluse piire. Vald on tellinud mõõdistamistöö, kuna soovitakse rajada kergliiklusteed ning lähtunud mõõdistuse tulemustest. Samuti on kaebajaga suheldud suuliselt ning ettekirjutuse täitmiseks oli antud piisavalt pikk aeg. Eelkõige on ettekirjutuse tegemine põhjustatud isiku enda käitumisest ja tegevusest. Ei vasta tõele maakohtu väide, et rikutud on HMS § 40 ärakuulamise põhimõtet. Isik oli valla tegevusest eelnevalt teadlik.“ Kostja on avaldanud Tartu Ringkonnakohtule ebaõigeid andmeid järgmistes asjades: - suhtlemise kohta hagejaga; - on väitnud, et ettekirjutuse tegemine oli põhjendatud; - on väitnud, et hageja oli valla tegevusest eelnevalt teadlik. Hageja soovib, et kostja lükkaks need ebaõiged andmed kohtu ees ümber. Kostja ei olnud nõus kohtuvälise lahendusega, hageja vastavasisulisele nõudekirjale ei vastatudki midagi.

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus jättis 13. juuni 2023 määrusega hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Tegemist ei ole tsiviilasjaga, mille lahendamine kuuluks maakohtu pädevusse. Hagejale ettekirjutust tehes ning hageja poolt ettekirjutuse vaidlustamisel halduskohtus, kohtule seisukohti ja määruskaebust esitades, on kostja täitnud oma avalikke ülesandeid. Seega on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses. Tsiviilkohus ei aruta halduskohtumenetluses ettekirjutuse asjaoludest tulenevat vaidlust. Maakohus märkis, et hageja võimalus oma õiguste kaitseks halduskohtus on ilmselt vähene. Menetlusosaliste poolt kohtumenetluses väidete esitamist ei saa pidada üldjuhul avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 21. mai 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-3741, p 7; Tallinna Halduskohtu 25. jaanuari 2022 määrus haldusasjas nr 3-21-2873, p 4). Kohtumenetluses esitatud väiteid hindab kohus sama kohtuasja raames. Kui väide jääb kohtumenetluses tõendamata, siis kohus sellele lahendi tegemisel ei tugine.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Hagiavaldus on esitatud kostja vastu VÕS § 1047 lg 4 alusel, kuna kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmed. Tegemist on eraõigusliku vaidlusega ja VÕS-i kohaldamise küsimusega. Asjaolu, et kostjaks on avalik-õiguslik juriidiline isik, ei muuda vaidlust veel avalik-õiguslikuks. Nõudel on VÕS § 1047 lg 4 alusel edulootust. Tsiviilkohtumenetluse ärakuulamisõigusega esitatav väidete esitamine võib olla eraldi kohtumenetluses kaitstav näiteks siis, kui menetlusosaline esitab ilmselgelt vale ja olemasoleva tsiviilasjaga selgelt mitteseotud kahjustavaid väiteid. Tartu Ringkonnakohus ei ole asjas 2-20-3741 väitnud, et kohtumenetluses esitatud väide ei ole kindlasti käsitletav avaldamisena VÕS § 1047 lg 4 tähenduses.

4.Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Kuigi teoreetiliselt võib leida, et tegemist on maakohtu pädevusse kuuluva kohtuasjaga, ei ole käesoleva asja asjaoludest tulenevalt võimalik hagi tsiviilkohtumenetluses lahendada. Juhul, kui määruskaebust lahendades peaks siiski kohus jõudma seisukohale, et tegemist on maakohtu pädevusse kuuluva kohtuasjaga, tuleks siiski hagi jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lõike 2 punkti 1 ja punkti 2 alusel. Kohtumenetluses esitatud väidete esitamist ei saa pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb lõppjärelduses jätta TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata, kuid ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
6.Iseenesest on ebaõige maakohtu määruse seisukoht, et tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine on halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus märgib, et kuna ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on VÕS § 1043 ja VÕS § 1047 alusel võlaõiguslik nõue, on tegu TsMS § 1 teise lause kohaselt tsiviilasjaga.
7.Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud nõudel ei ole perspektiivi, sest kohtumenetluses viidatud viisil ja sisuga väidete esitamine ei kuulu VÕS § 1047 kaitsealasse. Sisuliselt samal seisukohal oli ka maakohus. VÕS § 1047 § 1 sätestab, et isiku tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Normi kohaldamise eelduseks on isiku kohta ebaõige faktilise teabe avaldamine avalikkusele, s.o üldsusele, kes võib teabe pinnalt kujundada isikust ebaõige kujutluspildi. Kohus ei ole avalikkus või üldsus, kellele esitatud teavet kaitseks VÕS § 1047. Kohus on riigiasutus, kes lahendab tema ette toodud vaidluse, kogudes selleks vajadusel ka ise andmeid ja seisukohti. Hagis nimetatud asjaolude kohtule esitamist ei saa pidada ebaõigete andmete avaldamiseks VÕS § 1047 mõttes. Kostja esitas väidetavad ebaõiged andmed kohtule adresseeritud määruskaebuses eesmärgiga vähendada temalt välja mõistetud menetluskulusid. Menetlusosalise esitatud väited ei kujunda kohtu silmis ühegi menetlusosalise mainet. Kohus hindas määruskaebuse lahendamisel määruskaebuses toodud väiteid selles menetluses kohaldamisele kuulunud õigusnormide alusel ja leidis, et esile toodud asjaolud ei anna alust menetluskulude vähendamiseks. Kohtule seisukohtade esitamine ei ole suunatud avalikkusele, vaid kohtule ja menetlusosalistele. Kuna ebaõigete andmete ümberlükkamist ei saa kohtumenetluses nõuda juhul, kui andmeid ei ole avaldatud, ei oleks hagis märgitud faktiväidete õigsust eeldades võimalik hagi rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel ning hagi tuli jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lõike 2 punkti 1 alusel.
7.Kuna määruskaebus jäetakse rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja