Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA SEISUKOHT

kostja peab edastama teate e-posti aadressidele XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX;

-

teade peab olema kuvatud e-kirja sisus (mitte manuses) valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalideta, kirjastiiliga Calibri, tähesuurusega vähemalt 12 ning järgmise tekstiga: „Mina, V. R. , kirjutasin XXX Teile kui Korteriühistu XXX liikmetele K. S. i kohta ebaõige faktiväite, et K. S. on katuse läbijooksu loos esitanud kindlustusele valeandmeid. Lükkan siinsega avaldatud ebaõige faktiväite ümber ning avaldan, et nimetatud väide ei vasta tegelikkusele.“

-

edastatava e-kirja pealkiri peab olema „Ebaõige väite ümber lükkamine seoses kahjujuhtum numbriga XXX“.

Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise mittevaralise kahju hüvitistelt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni väljamõistetud rahalise põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 480 eurot. Teise alternatiivina, kui kohus leiab, et kostja ei ole hageja kohta ebaõiget faktiväidet avaldanud, vaid tegemist on väärtushinnanguga, palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel koos lisanduva viivisega alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 480 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja Korteriühistu XXX liikmed. Hagejale kuulub korter nr XXX (tl 10) ja kostjale korter nr XXX (tl 11). Kostja rikkus hageja au ja head nime sellega, et avaldas Korteriühistu XXX liikmetele e-posti aadressidel (XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX) XXX e-kirja (tl 9), mis sisaldab järgmise sisuga ebaõiget faktiväidet: „katuse läbijooksu loos esitati kindlustusele valeandmeid“. Hagejal oli Korteriühistuga XXX mõned aastad tagasi vaidlus, kus hageja nõudis korteriühistult kahju hüvitamist seoses XXX hagejale kuuluvas korteris toimunud

kahjujuhtumiga, kus tugeva saju tõttu tungis vesi läbi katuse korterisse, rikkudes korteris nii laed kui seinad. Kohus rahuldas hageja hagi tsiviilasjas nr 2-17-4470 (tl 1217). Juba selle kahjujuhtumi ajal suhtus kostja hagejasse halvustavalt, kuna ei soovinud aktsepteerida hageja tõendeid. Veebruaris 2021. a toimus uus kahjujuhtum, kus hageja autole kukkus XXX maja katuselt jääpurikaid ja lund, tekitades autole kahjustusi. Kui hageja edastas ühele korteriühistu liikmele kostja soovitud pildid juhtumist ja autost, edastas kostja pärast lühikest arutelu teistele korteriomanikele hagejat laimava e-kirja. Hageja pakkus kostjale kohtuvälist kompromissi, kuid kostja ei vastanud hagejale (tl 1828). Kostja avaldas hageja au teotavad väited ning pole neid tänase päevani ümber lükanud ega hageja ees vabandanud. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata, mitte korteriühistut puudutavat teemat diskuteerida. Kostja põhjustas hagejale mittevaralise kahju läbi solvamise – kokkuvõtvalt pani hagejat halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Tegemist on faktiväitega ning see on ebaõige. Kostja lõi e-kirjaga mulje, et kui hageja esitas valeandmeid eelmise kindlustusjuhtumi ajal, siis saab eeldada, et hageja teeb seda ka nüüd. Hageja ei ole mitte kunagi esitanud kindlustusele valeandmeid. Mitte ühestki hageja tegevusest, sh nn katuseloo ajal ei leia mitte ühtegi valeandmete esitamisele viitavat asjaolu. Hagejal puudus igasugune võimalus esitada valeandmeid, kuna remondikalkulatsiooni tellijaks oli kindlustusandja. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et kostja kirjas oli mõeldud just hagejat. Kiri on edastatud inimeste rühmale, keda seob Korteriühistu XXX liikmelisus. Kirjas on viidatud korteri nr 6 tegevusele. XXX majas on korteri nr 6 ainuomanik hageja. Praegusel juhul tuleb kostjal tõendada, et tema avaldatud andmed on õiged (st kas hageja on esitanud kindlustusele valeandmeid). VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Kahjuhüvitise suuruse hindamisel tuleb kaaluda vaid seda, mis puudutab kahju suurust iseloomustavaid asjaolusid. Lisaks tekkis hagejal varaline kahju kohtueelse õigusabikulu näol summas 480 eurot (sh käibemaks).

KOSTJA SEISUKOHT

automaatselt au ja väärikust teotav ja antud juhul ei ole faktiväide hageja au ja väärikust teotav. Lähtudes kostja e-kirja keelelisest ja sisulisest tõlgendusest ei ole hageja isiku suhtes esitatud ühtegi faktiväidet. VÕS § 1046 sätestatud isiklikud õigused saavad kuuluda ainult füüsilisele isikule. Kostja kirjas nimetatud korter XXX ei saa olla isiklike õiguste rikkumise subjektiks. Hageja e-kiri oli suunatud ja avaldatud väga piiratud isikute ringile (6 korteriühistu liiget/korteriomanikku). Korter nr XXX on äripind ja selle omanikule kostja e-kirja ei saatnud. Kostja kui ühistu seadusliku esindaja (juhatuse liikme) poolt ühistu liikmete teavitamine ühe ühistu liikme või tema perekonnaliikme kahjunõude menetlemisel tõendite esitamise ja kogumise kvaliteedi ja kvantiteedi kohta, ei saa olla õigusvastane. Kostja vaidleb endiselt vastu moraalse kahju hüvitamise nõudele, sest selleks puudub alus. Hageja ei ole tõendanud, et isiklike õiguste väidetav rikkumine põhjustas temal hingelisi üleelamisi ja sellest tekkis tervisekahju, mis oleksid aluseks teo õigusvastasuse tuvastamisel ja kahjuhüvitise ning selle ulatuse määramisel. Praegusel juhul ei ole tõendatud ega põhjendatud hageja väide, et kostja taotles eesmärki, mis võis kaasa tuua õigusvastase tagajärje (VÕS § 104 lg 5). Iga mõistlik isik saab kostja e-kirjast aru, et kostja informeerib korteriühistu juhatuse liikmena või ühistu esindajana teisi ühistu liikmeid sellest, kuidas on toimunud kahjujuhtumi (jääpurika kukkumine hageja või tema elukaaslase autole) asjaolude kohta info ja tõendite kogumine ja et tema arvates pole ,,korralikke“ tõendeid esitatud.

KOHTU SEISUKOHT

e-kirjas vaidlusaluse väitega varasemale olukorrale, kus oli samuti vaidluse all korteriühistu vastutus hagejale tekkinud kahju ees. Ka see kinnitab, et tegemist oli korteriühistu vastutust puudutava küsimuse arutamisega Kohus leiab, et sellistes küsimustes e-kirja saatmine korteriühistu liikmelt teistele korteriühistu liikmetele, sh hagejale endale, ei saa olla käsitletav avaldamisena VÕS § 1047 ja § 1046 lg 1 tähenduses, sest tegemist on korteriühistut puudutavates küsimustes asjassepuutuvate isikutega. Asja materjalidest ja poolte selgitustest nähtub, et tegemist on korteriühistu sisese e-kirjaga, mille edastamist korteriühistu liikmetele, ei saa pidada avaldamiseks VÕS § 1047 ja § 1046 lg 1 tähenduses. Käesolevas asjas tuleb mh arvestada, et tegemist on väikese korteriühistuga ning e-kiri on saadetud väga piiratud isikute ringile (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 18.08.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-3741). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlusaluses e-kirjas sisalduv (fakti)väite puhul ei ole tegemist avaldamisega VÕS § 1046 ja § 1047 mõistes ning seetõttu ei kaasne olukorrale neist sätetest tulenev õiguskaitse ka siis, kui tegemist on ebaõige faktiväitega. Kuivõrd tuvastatud ei ole hagi rahuldamise esmast eeldust (andmete avaldamist kõrvalistele isikutele), ei ole põhjust kontrollida, kas vaidlusalune faktiväide sisaldas ebaõigeid andmeid, kas hagejal on õigus nõuda nende ümberlükkamist ning kas hagejale on tekkinud kahju. Seetõttu ei võta kohus seisukohta muude poolte seisukohtade ja tõendite osas.

20.04.2021 nõupidamine kliendiga (1 h);

-

27.04.2021 tutvumine hagiavalduse ja tõenditega, kliendi positsiooni analüüs ja vastuse koostamine hagiavaldusele (2 h 45 min);

-

19.05.2021 tutvumine hageja esindaja seisukohtade ja täiendava tõendiga, nõupidamine kliendiga (1 h 10 min);

-

07.06.2021 kostja seisukohtade ja taotluste koostamine vastuseks hageja 11.05.2021 seisukohtadele (6 h 30 min);

-

30.06.2021 tutvumine hageja esindaja 18.08.2021 seisukohtade ja taotlustega, nõupidamine kliendiga (20 min);

-

09.09.2021 tutvumine kohtumäärusega ja selgituste koostamine kliendile menetlusotsuste tegemiseks. Kostja seisukoha esitamine kirjaliku menetluse osas (30 min);

-

12.11.2021 menetluskulude kindlaksmääramise koostamine ja esitamine (15 min).

avalduse

ja

nimekirja

Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu leides, et need on ülepaisutatud. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kohtu hinnangul on asja keerukust ja mahukust arvestades kostja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu osaliselt ülepaisutatud. Kohus leiab, et tegemist oli võrdlemisi lihtsa vaidlusega, hageja nõuded ei ole õiguslikult keerulised ning tuginevad üksnes ühele väite avaldamisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja esindajakulud on põhjendatud ja vajalikud 10 tunni ulatuses, s.o summas 1400 eurot (10×140), millele lisandub käibemaks 20%. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1680 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel kuulub rahuldamisele hageja taotlus mõista kostjalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.