Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 18.07.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-131285
Kohtuasi
Osaühingu
hagi TORUDEABI24.EE OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.01.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
TORUDEABI24.EE OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja TORUDEABI24.EE OÜ (registrikood 12369199), seaduslik esindaja juhatuse liige T.A
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-23-131285 kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju. 2.5.Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused. 2.6.Pooled kinnitavad, et kompromissist tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel. 2.7.Juhul, kui käesoleva kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või ei ole kohaldatav, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust.
peale
Asjaolud ja menetluse käik
Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 03.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse TORUDEABI24.EE OÜ-lt (kostja) 400 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 07.09.2023 esitas hageja maakohtusse hagi, milles nõudis kostjalt parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvide 360 eurot ja sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist.
Maakohus võttis 09.01.2025 otsusega vastu hageja loobumise leppetrahvi nõuetest kogusummas 330 eurot ja lõpetas eeltoodud osas menetluse ning ülejäänud osas rahuldas hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahv ja 40 eurot sissenõudmise kulu. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 540 eurot ja viivise.
Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramise osas ning teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda, v.a riigilõiv, mis jätta kostja kanda.
2
2-23-131285 Tallinna Ringkonnakohus tegi 20.06.2025 otsuse, millega tühistas Harju Maakohtu 09.01.2025 otsuse osas, millega maakohus jaotas menetluskulud ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 540 eurot ja viivise. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis menetluskulud maakohtus poolte endi kanda, v.a riigilõivu 100 eurot, mille jättis kostja kanda ja mõista selle kostjalt hageja kasuks välja.
Pooled jõudsid kompromissile käesoleva määruse resolutsioonis märgitud tingimustel ning esitasid 17.07.2025 ringkonnakohtule kinnitamiseks kompromissi.
Ringkonnakohtu otsus ei ole kompromissilepingu esitamise ajaks jõustunud.
Ringkonnakohtu seisukoht
Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 659 alusel tühistada osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramise osas. Eeltoodud osas tuleb seoses kompromissi kinnitamisega maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 431 lg 2 teise lause kohaselt tuleb tühistada ka ringkonnakohtu otsus. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga.
Pooled esitasid ringkonnakohtule kompromissi, mille p 4 (resolutsiooni p 2.3) kohaselt on juhul, kui kostja on võlgnevuse tasumisega viivitanud vähemalt 14 päeva, hageja esindajal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Samas kinnitavad pooled esitatud kompromissis, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Seega kuulub nõue endiselt hagejale ning hagejalt (ja mitte tema esindajal oma nimel) on õigus kompromissi kinnitava määruse jõustumisel pöörduda kohtutäituri poole. Ringkonnakohus asendab kohtule esitatud kompromissi resolutsiooni punktis 2.3 sõnapaari „hageja esindajal“ hageja ärinimega. See ei takista hageja esindajal hageja eest ja nimel kohtutäituri poole pöördumist.
Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus võttis vastu hageja loobumise leppetrahvi nõuetest kogusummas 330 eurot ja lõpetas eeltoodud osas menetluse ning ülejäänud osas rahuldas hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahv ja 40 eurot sissenõudmise kulu. Kuna vastavas osas on maakohtu otsus juba edasikaebamata jõustunud, siis täiendab ringkonnakohus kompromissi määruse resolutsiooni punktis 1 viitega maakohtu jõustunud lahendile.
Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust.
Pooled on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Kostja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivu tagastamist ja palub tagastada 50 eurot enda kontole.
Kolleegium peab poolte menetluskuludega seotud taotlusi põhjendatuks. Kostjal tuleb riigilõivu tagastamiseks teatada ringkonnakohtule arvelduskonto number, millele ta tagastamist soovib. 3
2-23-131285 Lisaks selgitab ringkonnakohus, et kohtute infosüsteemist nähtub, et tasus kostja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 140 eurot. Menetluskulude jaotuse vaidlustamisel on kaebuse hind apellatsioonimenetluses 0 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu 100 eurot. Seega on kostjal õigus taotleda ka enam tasutud riigilõivu (40 eurot) tagastamist.
RLS § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi on menetlusosalisel õigus nõuda enam tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
Pooled on kokku leppinud, et lühendavad TsMS § 661 lg 4 alusel kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale määruse kättetoimetamisest alates.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.