lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-122443/13

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 18.07.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-122443/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.07.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1017
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Priit Palmiste

Kohtujurist

Anna-Mariel Kink

Määruse tegemise aeg ja koht

18.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-122443

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagiavaldus L Gi vastu võlgnevuse saamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja M Š Kostja: L G (isikukood xxx)

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata tsiviilasi nr 2-24-122443, Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi võlgnevuse 63,86 eurot, viivise 12,19 eurot, sissenõudmiskulude 25 eurot ja edasise viivise väljamõistmiseks.

Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Hageja esitas 25.09.2024 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja xxx AS 23.05.2023 lepingu, mille alusel xxx kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile xxx ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. xxx esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja ei tasunud arveid alates 01.08.2023. Viimase 01.01.2024 arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus xxx ees 85,30 eurot. Summa 85,30 eurot sisaldab kasutatud sideteenuseid 63,86 eurot, viiviseid 2,44 eurot, võlgnevuse

2-24-122443 meeldetuletuskirja saatmise tasu 4 eurot ja võlgnevuse teatist e-mailiga 15 eurot xxx piiras kostja teenused alates 12.09.2023 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges xxx lepingu ülesöelduks alates 12.10.2023. xxx loovutas 23.02.2024 nõude koos kõrvalnõuetega hagejale.

2.Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 63,86 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 12,19 eurot ja edasiulatuva viivise määraga 0,05% päevas.
3.08.11.2024 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse.
4.Kuna kostjale tuli hagimaterjalid kätte toimetada Norra vastavalt 1965. aasta Haagi konventsioonile, määras kohus 02.05.2025 kirjaga hagejale tähtaja kuni 23.05.2025, et esitada norra, taani või rootsi keelde tõlgituna järgmised dokumendid: hagiavaldus koos lisadega, 08.11.2024 kohtumäärus (menetlusse võtmine ja vastuse andmise kohustus) ning kohtu selgitused ja hoiatused hagimenetluse kohta. Hageja ei esitanud tõlkeid kohtu määratud tähtajaks.
5.Kohus juhtis 07.07.2025 saadetud kirjas tähelepanu sellele, et hageja ei ole esitanud nõutud tõlkeid. Kohus selgitas, et kostja teadaolev elukoht on Norras ning poolte vahel sõlmitud lepingust ei nähtu kokkulepet, mille kohaselt kuuluks vaidlus Eesti kohtu pädevusse. Seetõttu märkis kohus, et kohtul on õigus jätta hagi läbivaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel, kui ilmneb, et asi ei allu Eesti kohtule. Kohus andis hagejale võimaluse selgitada, millistele asjaoludele tuginedes leiab ta, et vaidlus allub Eesti kohtu pädevusse. Juhul kui hageja jääb seisukohale, et Eesti kohus on pädev asja lahendama, tuleb tal esitada 02.05.2025 kohtukirjas nõutud tõlked hiljemalt 14.07.2025. Täiendavalt selgitas kohus, et tõlgete esitamata jätmisel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel. Vaatamata sellele, et hageja said kohtu kirja kätte AET vahendusel 14.07.2025, ei ole hageja tänaseni sellele vastanud ega esitanud nõutud tõlkeid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6.TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid (TsMS § 423 lg 1 p 8).
7.TsMS § 75 lg 1 alusel kontrollib kohus omal algatusel, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Vastavalt TsMS § 70 lg-le 2 allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Üldise kohtualluvuse reegel TsMS § 79 lg-s 1 näeb ette, et füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi. Maksekäsumenetluses on kostja isa kinnitanud, et kostja elab Norras, mida kinnitab ka rahvastikuregistri kanne – alates 19.03.2024 on kostja elukohaks märgitud xxx. Kohtualluvuse suhtes kohaldatavaks välislepinguks on seega konventsioon kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mis on sõlmitud 30. oktoobril 2007 (edaspidi Lugano konventsioon). Viidatud konventsiooni artikkel 2 lg 1 kohaselt kaevatakse isik kohtusse tema alalise elukoha riigis, olenemata kodakondsusest. Kui hageja soovib tugineda mõnele muule kui üldisele kohtualluvusele, siis peab ta seda põhjendama (TsMS § 363 lg 4). Käesoleval juhul hageja seda teinud ei ole.
8.Seega leiab kohus, et hagejal on võimalik kostja vastu esitada hagi Lugano konventsiooni artikkel 2 lg 1 alusel kostja elukohajärgsesse kohtusse. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi ei allu hagi Eesti kohtule ning kohus TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, pädevuse puudumisel jätab hagi läbi vaatamata. 2 (3)

2-24-122443

9.Lisaks esineb TsMS § 423 lg 1 p-st 8 tulenev hagi läbi vaatamata jätmise alus. Hageja ei esitanud olenemata kohtu korduvast nõudest hagimaterjalide tõlkeid. Kohtul ei ole võimalik selliselt kostjale hagimaterjale kätte toimetada. Norra on Haagi konventsioonide kontaktlehel deklareerinud, et siseriikliku õiguse alusel toimetatakse kätte üksnes dokumendid, mis on koostatud norra, taani või rootsi keeles või varustatud tõlgetega ühesse neist keeltest. Samuti on Justiitsministeerium, kelle vahendusel hagimaterjalide kättetoimetamine kostjale toimub, tagastanud kohtule dokumendid 24.04.2025 kirjaga, viidates tõlgete puudumisele.
10.Vastavalt TsMS § 426 lg 1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
11.Tulenevalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.
12.Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Antud juhul ei nähtu toimiku materjalidest, et kostja oleks käesolevas menetluses kulusid kandnud, kostja ei ole menetluses osalenud. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille suurust saaks kohus rahaliselt kindlaks määrata ja kostjale hüvitada.
13.Hagiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 427).

Priit Palmiste Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja