Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja F.W.R, registrikood XXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Y, pankrotihaldur K.E Kostja X OÜ (registrikood XXX), seaduslik esindaja P.P
Menetluse liik
29.04.2025 istungil, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X OÜ taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 23.04.2024 otsus osas, millega maakohus mõistis välja hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 6936,99 eurot ülevas osas ja millega maakohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 93,84% ulatuses kostja ja 6,16% ulatuses hageja kanda.
3.Asendada menetlusosaliste ja nende esindajate nimed otsuses tähemärgiga ning mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.
5.2.Mõista välja X OÜ-lt F.W.R kasuks 50 000 eurot.
2-22-18161
5.3.Mõista välja X OÜ-lt F.W.R kasuks põhivõlalt 50 000 eurot alates 09.03.2021 kuni hagi esitamisele eelnenud päevani (01.12.2022) sissenõutavaks muutunud viivis 6936,99 eurot ja alates 02.12.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtu menetlustes 92.32% ulatuses X OÜ kanda ja 7,68% ulatuses F.W.R kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.F.W.R, hageja esitas 02.12.2022 Harju Maakohtule X OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus 50 000 euro ja viivise väljamõistmist.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.11.2019 käsunduslepingu Q OÜ-le kuluvate RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI (pankrotis) 100 000 aktsia enampakkumisel müümiseks. Käsunduslepingu punkti 1.5 kohaselt võimaldas kostja enampakkumise läbiviimisel kasutada kostja arvelduskontot deposiitkontona. Kostja avaldas 05.11.2019 ajalehes „Eesti Päevaleht“ enampakkumise kuulutuse. Enampakkumisel osalemiseks tuli tasuda tagatisraha 50 000 eurot pakkumise esitamise tähtajale eelneval tööpäeval hiljemalt kell 17.00 kostja deposiitkontole (arvelduskonto).
3.05.12.2019 kandis Osaühing C tagatisraha 50 000 eurot kostja arvelduskontole.
4.Käsunduslepingu punkti 1.5 kohaselt pidi kostja tagatisraha kas tagastatama selle maksnud isikule või edastatama hagejale. Hageja tühistas enampakkumise 05.12.2019 avaldusega ja soovis hagiavalduses enampakkumisel osalemise tasu tagastada Osaühingule C.
5.Kostja esindaja jättis hageja avalduse enampakkumise tühistamiseks tähelepanuta ja allkirjastas hageja esindajana 06.12.2019 müügilepingu, millega võõrandas 100 000 RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI (pankrotis) aktsiat. Hageja tühistas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131 alusel aktsiate müügilepingu 12.12.2019 tühistamisavaldusega, mille kostja sai samal päeval kätte.
6.Hageja hinnangul on tagatisraha kujul tegemist rahaga, mida kostja hoiab hageja nimel ja eest, allumata hageja korraldustele raha selle maksjale tagasi kandmiseks. Oluline ei ole, kas
2
2-22-18161 raha on hageja omand või Osaühingu C omand, sest mõlemal juhul on hagejal õigus anda kostjale juhiseid, mis on kostjale kohustuslikud võlaõigusseaduse (VÕS) § 621 lg 1 järgi.
7.Kuigi raha ei ole hageja omand (vaid kuulub Osaühingule C), taotleb hageja raha väljamõistmist iseendale, sest tegemist on temale kui enampakkumise järgsele pandipidajale kantuga, mille valdamise õigus tal on. Tähtsust ei oma Osaühingu C soov saada või mitte saada raha tagasi. Hageja palus 50 000 euro väljamõistmist kostjalt ning otsuse täitmise viisi kindlaksmääramist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel selliselt, et väljamakse tehakse Osaühingule C.
8.Kostja oleks pidanud juhise raha tagastamise osas täitma hiljemalt 31.12.2019, arvestades mõistliku aja möödumist hageja 12.12.2019 tühistamisavalduse esitamisest. Hageja nõuab viivist alates 01.01.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning edasiulatuva viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest 02.12.2022. Kostja vastuväited
9.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, selle läbivaatamise korral rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Hageja ja kostja vahel on käsunduslepingust tulenev võlasuhe, mille järgselt kandis hageja aktsiad Q OÜ väärtpaberikontolt kostja väärpaberikontole (kostja omandisse) pandilepinguga antud volituse alusel. Kostja pidi väärtpaberid enampakkumisel võõrandama.
11.Kostja ja Osaühingu C vahel on aktsiate müügilepingust tulenev võlasuhe. Kuna aktsiad olid kantud kostja väärtpaberikontole, oli kostja nende omanik ning vaba neid võõrandama. Hageja ei ole selle lepingu pool. Seega ei saa hageja kostjale ette kirjutada, mida kostja selle lepingu alusel saadud rahaga peab tegema, sh ei saa hageja nõuda, et kostja peaks raha tagasi kandma Osaühingule C.
12.Kostja nõuded saavad tuleneda üksnes käsunduslepingust, mille kostja on aga nõuetekohaselt täitnud. Kostja pakkus oma 03.01.2020 e-kirjas hagejale, et hageja kinnitaks, et kostja on käsunduslepingu nõuetekohaselt täitnud, misjärel saab kostja hagejale tagatisrahana tasutud 50 000 eurot edasi kanda. Hageja keelas raha endale kandmise, märkides, et hageja kontode arestimise tõttu ei ole tal võimalik raha ise Osaühingule C kanda. Sellega sattus hageja vastuvõtuviivitusse.
13.Hageja möönab hagis sõnaselgelt, et tagatisraha ei kuulu temale. Hagejal oleks nõudeõigus üksnes oma raha tagastamiseks ja üksnes käsunduslepingu alusel. Sellist nõuet ei ole esitatud.
14.Hageja viivisenõue peaks jäetama hagi läbivaatamise korral rahuldamata, sest hageja kinnitab, et raha ei kuulu talle. Seetõttu ei ole põhjendatud viivise väljamõistmine hageja kasuks, kuna vastav nõue ei kuulu talle. Lisaks on kostja hagejale raha ülekandmist tema enda kontole pakkunud ning hageja on keeldunud selle vastuvõtmisest. Hageja on viivisenõude esitamisega pannud toime ka kelmuse katse, kuivõrd hageja 12.12.2019 tühistamisavalduses ei nõuta raha kandmist Osaühingule C. Olenemata sellest, kas kohus põhinõuet menetleb, tuleks kohtul kaaluda viivisenõude läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel.
15.Kostja taotles hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel, sest hageja ei ole pöördunud kohtusse oma eeldatava seadusega kaitstud õiguse realiseerimiseks 3
2-22-18161 ning hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Asjaolu, et hageja on taotlenud kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramist selliselt, et raha tuleb üle kanda Osaühingu C kontole, ei sisusta hageja õigust kohtusse pöördumiseks TsMS § 3 lg 1 tähenduses. Maakohtu otsus ja põhjendused
16.Harju Maakohus rahuldas 23.04.2024 otsusega hagi, määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et raha tuleb kanda Osaühingu C arvelduskontole, mõistis hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 11 671,22 eurot ja edasiulatuva viivise alates 02.12.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
17.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ja järgima käsundiandja juhiseid (VÕS § 620 lg 1, § 621 lg 1 ja 2). Q OÜ täitis hageja ees RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI aktsiatega tagatud kohustused 25.11.2019 kell 16.08 (dtl 22), millest hageja teatas kostjale 05.12.2019 (dtl 17). Ühtlasi teatas hageja ka enampakkumise tühistamisest, paludes kostjat kanda aktsiad tagasi Q OÜ väärtpaberikontole 05.12.2019 väärtuspäevaga.
18.Kuna hageja tühistas aktsiate enampakkumise toimumise, siis 06.12.2019 müügilepingut ei saa käsitada enampakkumise tulemusena sõlmitud lepinguna. Advokaadibürool ei olnud volitust aktsiate müügilepingu sõlmimiseks.
19.Osaühing C kandis 05.12.2019 kostja arvelduskontole 50 000 eurot enampakkumise tagatisrahana. Käsunduslepingu kohaselt pidi kostja enampakkumisel osalemise tasud deposiidist kas edastatama hagejale või tagastatama tagatisraha tasunud isikutele. Kostja ei ole kõnealust summat 50 000 eurot Osaühingule C tagastanud.
20.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Eesti Advokatuuri kliendi vara hoidmise juhendi § 3 lg 1 kohaselt advokaat tohib kasutada kliendi vara vaid kliendile, või kliendi nimel ja ülesandel kolmandale isikule, edastamiseks. Kliendi vastaval nõudmisel tuleb vara kliendile esimesel võimalusel üle anda.
21.27.02.2021 edastas hageja kostja esindajale pöördumise, milles palus esimesel võimalusel kanda deposiitkontol asuv Osaühingu C tasutud 50 000 eurot Osaühingu C kontole, millelt see laekus.
22.Maakohus leidis, et kostja peab täitma hageja juhiseid sõltumata sellest, kas nimetatud summa on õiguslikult Osaühingu C omand või hageja omand. Mõlemal juhul on hagejal õigus anda kostjale juhised, mis on kostjale kohustuslikud. Advokaadibürool on kohustus tagastada kõnealune summa 50 000 eurot Osaühingule C, kuivõrd enampakkumist ei toimunud ja kostjal puudub ka mistahes muu õiguslik alus kõnealuste rahaliste vahendite hoidmiseks. Asjaolu, et kostja on asunud erinevale seisukohale enampakkumise toimumisest ja müügilepingu kehtivusest, ei anna kostjale iseseisvat õigust otsustada kliendi nimel ja eest hoitava vara saatuse üle. Kliendi vastaval nõudmisel tuleb vara kliendile esimesel võimalusel üle anda. Nii juhul, kui tegemist on hageja rahaliste vahenditega, kui ka juhul, kui tegemist on Osaühingu C varaga, on kostja kohustatud kõnealuse 50 000 eurot tagastama.
4
2-22-18161
23.Kohus rahuldas VÕS § 445 lg 1 alusel hageja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Maakohtu otsuse kohaselt tuleb kostjal 50 000 eurot kanda Osaühingu C kontole, millelt see laekus. Kohustust saab lugeda täidetuks üksnes juhul, kui summa on kantud Osaühingu C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „05.12.2019 ülekande tagastamine“.
24.Hageja on esitanud kostja vastu ka seadusjärgsest viivisemäärast tuleneva viivisenõude. Kohus mõistis kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 11 671,22 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
25.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et hagi tuleb sisuliselt lahendada, taotleb kostja maakohtu otsuse täies ulatuses tühistamist ja hagi rahuldamata jätmist.
26.Olukorras, kus hageja väidab, et tagatisraha ei kuulu talle, puudub tal vastava raha käsutusõigus ning seetõttu tuleks jätta hagi rahuldamata. Sellisel juhul saaks hageja esitada kohustamisnõude väljamakse tegemiseks Osaühingule C, kuid mitte rahalist nõuet raha väljamõistmiseks. Juhul, kui raha kuulub hagejale, on aga hageja vastuvõtuviivituses, sest kostja on raha väljamaksmist hagejale pakkunud.
27.TsMS § 445 on kohtuotsuse täitmise korra küsimus, millega ei saa ületada probleemi, et hageja on taotlenud võõra raha väljamõistmist tema kasuks, kuid ülekande tegemisega Osaühingu C arvelduskontole.
28.Viivisenõude rahuldamine on ebaõige, sest arvestades hageja väidet, et raha ei kuulu temale, ei ole hagejal rahalist nõuet kostja vastu. Viivist saab arvestada üksnes rahalistelt nõuetelt. Juhul, kui lähtuda eeldusest, et raha kuulub hagejale, on aga võlausaldaja vastuvõtuviivituses ning kostja ei pea tasuma viivist VÕS § 113 lg 4 alusel.
29.Ka leiab kostja, et hageja viivisearvestuse periood ei ole õige, sest 12.12.2019 tühistamisavalduses ei anta kostjale käsundit 50 000 euro väljamaksmiseks, vaid tühistatakse üksnes müügileping. Esmakordselt andis hageja kostjale käsundi tagatisraha tagastamiseks Osaühingule C alles 27.02.2021 kirjas, andes selles tähtajaks kuni 08.03.2021. Vastustaja seisukoht
30.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda.
selle rahuldamata
ja
31.Hageja leiab, et kostja hoiab 50 000 eurot tema nimel ja eest käsunduslepingu alusel, mistõttu käsunduslepingu alusel on hagejal õigus nõuda raha kandmist Osaühingule C. Kohustamisnõude esitamine ilma raha väljamõistmiseta ei oleks hageja huvide kaitseks piisav. Kostja võib olla raha ära kulutanud, kandnud mujale kontole ja selle täitmine oleks küsitav.
32.Väär on käsitlus, et kuivõrd tegemist ei ole rahalise kohustusega, ei saa sellelt nõuda ka viivist. Hageja on esitanud rahalise nõude. Hagejal on õigus anda raha käsutamiseks täpsed juhised, mh, et hageja kontode aresti tõttu tuleb raha kanda Osaühingule C. Vastasel juhul langeksid aresti alla hageja kontol olevad kolmanda isiku rahalised vahendid.
5
2-22-18161
33.12.12.2020 tühistamisavaldusest nähtub hageja selge tahe ja juhis raha ülekandmiseks Osaühingule C. Menetluse edasine käik
34.Harju Maakohus määras 12.06.2024 hagejale ajutise pankrotihalduri. 06.09.2024 kuulutas Harju Maakohus välja hageja pankroti. Hageja pankrotihaldurid teatasid 13.12.2024 menetlusse astumisest. Pankrotihaldurid esitasid 28.04.2025 ringkonnakohtule käsundi juhise muutmise ja kohtuotsuse täitmise korra muutmise avalduse. Pankrotihaldurid loobusid hageja senisest taotlusest tagastada vaidlusalune tagatis Osaühingule C ning taotlesid raha väljamaksmist hagejale. Kostja teavitas ringkonnakohut 27.05.2025, et on tagatisraha välja maksnud Osaühingu C juhise alusel Osaühingule W.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
36.Kostja esitas apellatsioonkaebuses taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, tuginedes TsMS § 423 lg 2 p-dele 1 ja 2. Kostja leiab, et kuna hageja väidab, et vaidlusalune tagatisraha ei kuulu hagejale, siis ei saa seda välja mõista hageja kasuks, määrates kohustuse täitmise korrana väljamakse tegemise Osaühingule C. Kostja leidis seetõttu, et hageja õiguste rikkumine ei ole eeltoodut arvestades võimalik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagi läbivaatamata jätmiseks alust. Hageja nõue ei ole õiguslikult perspektiivitu, sest isegi juhul, kui hageja väidab, et kostja arvelduskontol deponeeritud raha ei kuulu talle, on tegemist hageja ja kostja vahelise käsunduslepingu alusel hageja kasuks deponeeritud rahaga. TsMS § 423 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatu on kohtu õigus, aga mitte kohustus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Maakohus ei rikkunud diskretsiooni piire, kui on hagi sisuliselt läbi vaadanud.
37.Vastavalt TsMS § 652 lg 1 p-le 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu järgmised tuvastatud asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle:
pooled sõlmisid käsunduslepingu aktsiate enampakkumise läbiviimiseks (I kd tl 2–4); 05.11.2019 ajalehes „Eesti Päevaleht“ kuulutati teatega välja 100 000 RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI aktsia müük avalikul kirjalikul enampakkumisel pandiõiguse realiseerimiseks (I kd tl 22); Osaühing C maksis enampakkumise tagatisraha 50 000 eurot kostja deposiitkontole (I kd tl 9); 05.12.2019 edastas hageja kostjale teate aktsiate enampakkumise läbiviimise tühistamiseks (dtl 17); 06.12.2019 sõlmiti aktsiate müügileping (I kd tl 10–11).
38.Maakohus on kohtuotsuse resolutsioonis õigesti rahuldanud hageja põhinõude, kuid ringkonnakohus täiendab põhinõude rahuldamisel kohtuotsuse põhjendusi. 6
2-22-18161
38.1.Käsunduslepingu (I kd tl 2–4) p-s 1.5 leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja võimaldab enampakkumise läbiviimisel kasutada kostja arveldusarvet tagatisrahade deposiitkontona. Enampakkumise võitnud osaleja makstud tagatis edastatakse hageja kontole. Enampakkumisel mittevõitnud osalejatele tagastatakse tagatisraha samale kontole, millelt see laekus, kolme tööpäeva jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb asjas eristada erinevate osapoolte erinevaid õigussuhteid:
Hageja ja kostja vahel sõlmitud käsundusleping (VÕS § 619); Hageja juhisest kanda tagatisraha tagasi Osaühingule C tekkinud maksekäsund (VÕS § 703); Kostja ja Osaühing C vahel konkursi korraldamisest tekkinud võlasuhe (VÕS § 1009).
38.2.Hagiavalduses nõudis hageja tagatisraha väljamõistmist enda kasuks, kuid taotles kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et raha makstakse välja Osaühingu C arvelduskontole. Hageja leidis, et tal on õigus anda kostjale VÕS § 621 lg 1 tähenduses juhis raha väljamaksmiseks Osaühingule C ning kostja on kohustatud seda juhist täitma. Hageja on keelanud kostjal väljamakse tegemise hagejale 27.02.2021 pöördumises (dtl 30–32), märkides, et „Advokaadibürool on keelatud asendada kõnealune ülekanne Osaühingule C ülekandega OÜ-le F.W.R. Sellise tegevuse korral minetab OÜ F.W.R võimaluse kanda kõnealune Osaühingule C kuuluv raha edasi Osaühingule C. Seda põhjusel, et OÜ F.W.R kontode arestimise tõttu ei ole neilt võimalik ülekandeid teostada veel aastaid. Loeme, et advokaadibüroo on hoiatatud kirjeldatud tegevuse tagajärjelt tekkida võiva kahju eest ja OÜ F.W.R on sellise tegevuse siinsega täielikult ja otseselt keelanud.“
38.3.Ringkonnakohtu hinnangul olid pooled käsunduslepingu p-s 1.5 selgelt kokku leppinud, et kostja kannab enampakkumise võitja tagatise hagejale ning mittevõitnud osalejate tagatisraha tagastatakse nende maksjatele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et enampakkumine toimus ning selle võitis Osaühing C. Samuti on mõlemad pooled möönnud, et enampakkumise tulemusena sõlmitud müügileping on tühine.
38.4.Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et enampakkumise tagatis oli tasutud hageja kasuks. Käsunduslepingu p-s 1.5 on pooled kokku leppinud, et kostja arvelduskontot kasutatakse tagatisrahade deposiitkontona, seega hoidis kostja oma kontol hageja kasuks deponeeritud raha.
38.4.1.Käsunduslepingu p 1.5 ei sätesta kokkuleppeid puhuks, kui enampakkumise tulemusena sõlmitud müügileping osutub tühiseks, vaid pooled on kokku leppinud üksnes selles, et enampakkumise võitja tagatisraha kantakse üle hagejale ning mittevõitnud osaleja tagatisraha tagastatakse maksjale. Tuvastatud asjaolude kohaselt toimus 06.12.2019 RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI aktsiate enampakkumine ning samal päeval sõlmiti leping aktsiate võõrandamiseks. Seega viis kostja enampakkumise läbi, aktsiate võõrandamiseks sõlmiti leping ning need kanti uue omaniku väärpaberikontole Eesti Väärtpaberite Keskregistris üle. Sellest tulenevalt oli kostjal kohustus kanda enampakkumise võitnud Osaühingu C tasutud tagatis edasi hageja kontole. Sellel, kas enampakkumisel sõlmitud müügileping oli kehtiv või mitte, ei ole pooltevahelist käsunduslepingut arvestades tähtsust. Kostja pidi suhetes hagejaga täitma käsunduslepingu p-st 1.5 tulenevalt oma kohustusi.
38.4.2.Iseenesest vastab hageja juhis kostjale raha väljamaksmiseks Osaühingule C maksekäsundi tunnustele. VÕS § 703 lg 1 sätestab, et maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule (maksekäsundi 7
2-22-18161 järgi soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. VÕS § 704 järgi on maksekäsundi aktseptimine tahteavaldus, millega käsundisaaja tunnustab maksekäsundist tulenevat kohustust. Seejuures ei ole käsundisaaja kohustatud maksekäsundit aktseptima ega täitma sellest tulenevaid kohustusi üksnes seetõttu, et ta on käsundiandja võlgnik (VÕS § 705 lg 3). Seega ei pea käsundisaaja eraldi kokkuleppeta maksekäsundit aktseptima ega täitma ka mitte juhul, kui viimane on käsundiandja võlgnik. Vastava kokkuleppe puudumisel ei ole maksekäsundi täitmata või aktseptimata jätmine käsitatav kohustuse rikkumisena (VÕS IV komm (2020), § 704, p 3.1, § 705, p 3.4.1). Käsunduslepingust ei tulene, et kostja oleks käsunduslepinguga võtnud kohustuse hageja antava maksekäsundi täitmiseks. Seega ei pidanud kostja hageja maksekäsundit aktseptima ja selle aktseptimata jätmisega ei ole kostja oma kohustusi rikkunud.
38.4.3.Maksekäsundi aktsepteerimata jätmise õigus ei aga mõjuta hageja ja kostja vahel sõlmitud käsunduslepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi. Käsunduslepingu p-s 1.5 oli kokku lepitud, et kostja pidi enampakkumise võitnud osaleja tagatisraha kandma hageja arvelduskontole. Käsunduslepingu p 2.1. järgi võib lepingut muuta või täiendada ainult poolte kirjalikul/elektroonilisel kokkuleppel, mis on allkirjastatud poolte või nende volitatud esindajate poolt. Seega tuleb hinnata, kas hageja antud juhis kanda raha Osaühing C arvelduskontole, on käsitletav lepingu muutmisena (mida ühepoolselt teha ei saa) või käsundiandja juhise andmisena VÕS § 621 mõistes. 27.02.2021 pöördumises on hageja nõudnud tagatisraha väljamaksmist Osaühingule C ja märkinud: „Nii juhul, kui tegemist on OÜ F.W.R rahaliste vahenditega (Advokaadibüroo seisukoht), kui ka juhul, kui tegemist on OÜ C varaga (OÜ F.W.R seisukoht), on Advokaadibüroo kohustatud kõnealuse summa tagastama OÜ-le C.“ VÕS § 621 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Käsund tuleb täita käsundiandja huvides ning huvid võivad lepingu täitmise käigus muutuda või täpsustuda. Käsundiandjal on õigus juhiseid anda ning käsundisaajal on kohustus neid juhiseid täita (RKTKo 31.01.2013, 3-2-1-180-12, p 13). Juhised võivad olla antud eelkõige lepingu objektiks oleva teenuse osutamise tingimuste ja asjaolude täpsustamiseks. Juhiseid võib anda ka täiendavalt uute kohustuste kohta, mis lepingust ei tulene. Siiski on oluline jälgida, et juhis ei kujutaks endast korraldust täita mingi muu käsund, kui see on lepingus kokku lepitud. Muu käsund eeldab uut kokkulepet (VÕS komm II (2021), § 621, p 3.1). Ringkonnakohtu hinnangul hageja juhis selle kohta, et isegi juhul, kui käsunduslepingu p 1.5. alusel tasutud tagatisraha kuulub edastamisele hagejale, tuleb see välja maksta Osaühingule C, ei ole olemuslikult mitte uus käsund, vaid käsunduslepingu p 1.5 täitmise korraldusega seonduv juhis. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja sidunud juhise täitmise sellega, et hageja kinnitaks kostjapoolset käsunduslepingu nõuetekohast täitmist (hagi lisa 7). VÕS § 621 ei sea juhise järgimise kohustust sõltuvusse sellistest tingimustest. Tegemist ei ole ka üksikasjaliku juhisega VÕS § 621 lg 1 teise lause mõttes. Ka juhul, kui kostja oli käsunduslepingu p 1.5 tähenduses kohustatud raha edastama hagejale, ei ole hageja juhis edastada see lepingupooleks mitteolevale isikule selline juhis, mida käsundiandja ei võiks anda seetõttu, et käsunduslepingut täidab kostja oma eriteadmistele tuginedes.
38.4.4.Kuna kostja ja Osaühingu C vahel on tekkinud võlasuhe VÕS § 1009 alusel konkursi väljakuulutamisest, tuleb analüüsida ka seda, kas hageja juhis maksta tagatisraha välja Osaühingule C, on vastuolus VÕS § 1009 lg-ga 2, mille kohaselt saab teatavaks tehtud konkursi tingimusi muuta üksnes juhul, kui see on konkursi tingimustes ette nähtud ja 8
2-22-18161 konkursist loobumine või tingimuste muutmine tehakse teatavaks samal viisil kui konkurss või selle tingimused. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks konkursi tingimused muutunud ka juhul, kui kostja oleks hageja juhise täitnud. Hageja juhis maksta raha mitte talle, vaid enampakkumise võitnud isikule tagasi, ei oleks muutnud konkursi tingimusi – Osaühing C õigused ja kohustused nii konkursil osalemisel kui ka müügilepingu sõlmimisel ei oleks olnud mõjutatud sellest, kuidas hageja otsustas käsutada raha, mis oli tema kasuks deponeeritud.
38.4.5.Oma 27.05.2025 seisukohas leidis hageja, et kohaldamisele võib kuuluda hoiulepingu kohta sätestatu ning VÕS § 889 esimese lause kohaselt võib hoiuleandja igal ajal hoiulepingu üles öelda ning nõuda hoiuleantud asja tagastamist. Ringkonnakohtu hinnangul VÕS § 889 esimene lause siinses asjas ei kohaldu. VÕS § 883 kohaselt kohustub hoiulepinguga hoidja hoidma hoiuleandja poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle tagastama. Rahaliste vahendite deponeerimislepingule hoiulepingu sätted ei kohaldu (RKTKo 03.10.2012, 3-2-1-94-12, p 47).
39.Alates 28.04.2025 on hageja asunud tagatisraha nõudma iseendale. Kuna hageja loobus ringkonnakohtu menetluses kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusest, ei käsitle ringkonnakohus menetlusökonoomika kaalutlustel apellatsioonkaebuse kohustuse täitmise korda käsitlevad väited. Samal põhjusel ei käsitle ringkonnakohus ka apellatsioonkaebuses esitatud väited sellest, et hageja väitel talle mittekuulunud raha osas oleks olnud hagejal võimalik üksnes esitada nõue kostja kohustamiseks Osaühingule C makse tegemiseks, aga mitte nõuet raha väljamõistmiseks. Hageja kasuks raha väljamõistmise ja kostja kohustamine seda maksma (sh täitmise viisiga maksta see menetlusvälisele isikule) on sooritushagi tähenduses samaväärsed. Küll aga tuleb kohtuotsuse täitmise korra taotluse tagasivõtmise tõttu tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus määras täitmise korra vastavalt hageja varasemalt taotletule.
39.1.15.05.2025 toimunud tagatisraha väljamaksmine Osaühingule C ei välista ega muuda hageja nõudeõigust olukorras, kus hageja oli loobunud korraldusest maksta raha välja Osaühingule C. Käsundusleping ei ole lõppenud täitmise võimatusega. Võlasuhte lõppemise alused sätestab VÕS § 186 ning nende hulgas ei ole lepingu täitmise võimatust. VÕS § 12 lg 1 järgi ei mõjuta lepingu kehtivust asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Seega ei ole poolte vahel sõlmitud käsundusleping lõppenud seetõttu, et selle tulemusena sõlmitud müügileping oli tühine. Sealjuures on VÕS § 108 g 1 järgi võlausaldajal võimalik nõuda rahalise kohustuse täitmist. Täitmise võimatus välistab võlausaldaja täitmisnõude üksnes mitterahalise kohustuse täitmise puhul (VÕS § 108 lg 2 p 1). Pooled ei leppinud käsunduslepingus kokku, mida tuleb tagatisrahaga teha siis, kui enampakkumise võitjaga sõlmitud müügileping osutub tühiseks. 28.04.2025 võttis hageja seni kostja poolt aktseptimata maksekäsundi ja täitmata juhise raha ülekandmiseks Osaühingule C tagasi. Seetõttu ei olnud kostjal alust tagatise ülekandmiseks Osaühingule C. Viimasel on tühise müügilepingu alusel üleantu tagastamise nõue hageja vastu ning kuivõrd hageja suhtes on välja kuulutud pankrot, kuuluvad nõuded rahuldamisele pankrotiseaduses märgitud korras.
40.Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude, arvestades viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud määras alates 01.01.2020. Lisaks esitas hageja edasiulatuva viivise nõude.
40.1.Ringkonnakohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 9
2-22-18161
40.2.Hageja viivisenõue on põhjendatud alates 09.03.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et hageja 12.12.2019 avaldus ei sisalda juhist kanda tagatisraha ei hagejale ega Osaühingule C. Asjaolu, et hageja ja kostja vaidlesid enampakkumise tulemusena sõlmitud müügilepingu kehtivuse üle, ei ole samastatav hageja juhisega kanda tagatisraha kostja deposiidist Osaühingule C välja isegi siis, kui see kuuluks tasumisele hagejale. Sellise juhise on hageja andnud alles oma 27.02.2021 nõudes, andes kostjale selleks tähtaja, mis saabus 08.03.2021. Kostja sattus kohustuse täitmisega viivitusse alates tähtaja saabumisele järgnevast päevast, s.o 09.03.2021. Hagiavalduse esitamise seisuga (02.12.2022) on seega hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue 6936,99 eurot (www.viivisekalkulaator.ee). Alates 02.12.2022 tuleb kostjalt hageja kasuks vastavalt hageja nõudele välja mõista edasiulatuv viivis põhinõudelt 50 000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras TsMS § 367 alusel.
41.TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse asendada menetlusosaliste ja nende esindajate nimed otsuses tähemärgiga ning mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust.
43.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulude jaotamine on kohtu kaalutlusotsus, mida tuleb põhjendada (RKTKo 27.03.2017, 2-19-2709/212, p 12; 3-2-1-18-17, p 16). Kohus peab kaaluma kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja põhjendama, miks ta valis konkreetse jaotusviisi (RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709/212, p 12). Kaalutlusõiguse teostamise eesmärk on tagada kõiki asjaolusid arvestades menetluskulude õiglane jaotamine (RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709/212, p 12). Kohus saab arvestada ka muid asjaolusid, sh kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751/184, p 31).
43.1.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb siinses asjas jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamisega. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis hagi esitamise ajal sissenõutavaks muutunud viivise välja 6936,99 eurot ületavas osas. Arvestades asjaolu, et hageja põhinõue rahuldati täielikult ja viivisenõue jäi rahuldamata üksnes perioodi 01.01.2010 ‒ 08.03.2021 eest, on TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kolmest alternatiivist õiglasim jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise proportsioonidega. Ringkonnakohus rahuldas ka hageja edasiulatuva viivise nõude. Menetluskulude jaotuse proportsiooni õiglaseks otsustamiseks arvestab ringkonnakohus seega hageja põhinõuet, hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivist ning siinse otsuse tegemise kuupäevaga (18.07.2025) menetluse ajal sissenõutavaks muutunud viivist. Hageja nõudis viivist alates 01.01.2020 ning otsuse tegemise päeva seisuga oli hageja põhi- ja viivisenõude suuruseks 76 830,10 eurot (www.viivisekalkulaator.ee). Ringkonnakohus rahuldas hageja põhinõude täies ulatuses ning viivisenõude arvestatuna alates 09.03.2021. Otsuse tegemise aja seisuga on rahuldatud nõude suuruseks 72 095,86 eurot. Seega rahuldas ringkonnakohus hageja nõudest
10
2-22-18161 93,84 % ja jättis rahuldamata 6,16%. Ringkonnakohus jätab menetluskuludest kostja kanda 93,84% ja hageja kanda 6,16%.
44.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust, tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt ei tule kõrgema astme kohtul kindlaks määrata ka alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suurust olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse (samas, p 22).
45.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.