Hageja: Q Q (xxx) Hageja lepinguline esindaja: xxx Kostja: WWW (xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige E E Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Q Q hagi WWW vastu võla ja viivise nõudes.
2.Välja mõista WWW-lt Q Q kasuks põhivõlg 50 000 (viiskümmend tuhat) eurot, mis tuleb kostjal kanda Qu L (registrikood xxx) arvelduskontole nr xxx selgitusega „05.12.2019 ülekande tagastamine.“
3.Punktis 2. määratud kostja kohustust saab lugeda täidetuks üksnes juhul, kui summa on kantud X L arvelduskontole nr xxx selgitusega „05.12.2019 ülekande tagastamine“.
4.Välja mõista WWW-lt Q Q kasuks perioodi eest alates 01.01.2020 kuni 01.12.2022 sissenõutavaks muutunud viivised 11 671,22 (üksteist tuhat kuussada seitsekümmend üks eurot ja 22 senti) ning alates 02.12.2022 viivised tasumata põhivõla osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni.
menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused
1.Harju Maakohtusse esitas Q Q hagi WWW vastu võla ja viivise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 50 000 eurot, viivised 11 671,22 eurot ja edasiulatuvad viivised alates hagi esitamisest 02.12.2022 kuni põhinõude tasumiseni.
2.Hageja sõlmis OÜ-le N kuuluvate AS-i R B aktsiate kui pandi realiseerimiseks WWW (edaspidi ka Advokaadibüroo) 01.11.2019 käsunduslepingu. Käsunduslepingu p 1.5 kohaselt: „Lisaks Advokaadibüroo võimaldab enampakkumise läbiviimisel kasutada Advokaadibüroo arveldusarvet nr XXX tagatisrahade deposiitkontona. Enampakkumise võitnud summa edastatakse käsundiandja kontole. Enampakkumisel mittevõitnud osalejatele tagastatakse tagatisraha samale kontole, millelt see laekus, kolme tööpäeva jooksul. Kõik muud ülekanded sh ostuhinna tasumine tagatisraha ületavas summas, toimub Käsundiandja kontole.“
3.05.11.2019 ajalehes „xxx“ avaldati kostja poolt aktsiate enampakkumise kuulutus, mille kohaselt hageja müüs avalikul kirjalikul enampakkumisel pandiõiguse realiseerimiseks pandi alghinnaga 1 000 000 eurot. Vastavalt enampakkumise kuulutusele tuli pakkumises osalemiseks tasuda tagatisraha suurusega 50 000 eurot pakkumise esitamise tähtajale eelneval tööpäeval hiljemalt kella 17-ks kostja deposiitkontole nr XXX selgitusega „R B AKTSIASELTSI aktsiate enampakkumine“.
4.05.12.2019 kandis OÜ L (registrikood xxx) oma arvelduskontolt nr XXX nimetatud kostja deposiit arvelduskontole 50 000 eurot selgitusega „R B AKTSIASELTSI aktsiate enampakkumine“.
5.Käsunduslepingu p 1.5 kohaselt pidi enampakkumisel osalemise tagatisrahad kostja deposiidist kas edastatama hagejale või tagastatama isikutele. Kostja ei ole teinud kumbagi. Kõnealune summa asub hageja teadmise kohaselt endiselt kostja deposiitkontol.
Asja lahendamisel ei ole hageja hinnangul aga tähtsust, kas rahasumma asub veel kostja kõnealusel deposiitkontol, sest rahasumma on asendatav asi.
6.Hageja tühistas kõnealuse enampakkumise 05.12.2019 avaldusega ja on soovinud OÜ L poolt tasutud enampakkumisel osalemise tasu tagastada. Kostja ei ole nõus seda tegema.
7.Kostja esindaja vandeadvokaat E E (edaspidi Advokaat) jättis hageja 05.12.2019 tühistamisavalduse tähelepanuta ja allkirjastas hageja kui pandipidaja nimel ja eest OÜ-le N kuuluvate aktsiate 06.12.2019 müügilepingu aktsiate müümiseks OÜ-le L. Hageja edastas 12.12.2019 kostjale ja OÜle L avalduse, milles tõi välja, et kostjal ei olnud hageja nimel ja eest õigus aktsiaid üle anda ja mh tühistas 06.12.2019 aktsiate müügi OÜ-le L TsÜS § 131 alusel. Kostja esindaja (Advokaat) 03.01.2020 e-kirjast nähtub, et kostja sai hageja 12.12.2019 avalduse kätte.
8.Hageja leiab, et kostja kohustus tegutseda rahasummaga hageja juhiste järgi ei olene sellest, kas õiguslikult on enampakkumine nimetatud avalduse tõttu või muul põhjusel tühine või mitte. Selletõttu ei oma käsitlus enampakkumise tühistamise kehtivusest või tühisusest käesoleva hagi lahendamisel tähtsust. Kostjal kui rahasumma hoidmise osas käsundi saanul oli (ja on) kohustus rahasumma valdamisel kuuletuda hageja juhistele olenemata oma isiklikust seisukohast selles, kas hageja juhised on tema meelest õiged või mitte.
9.Hageja on palunud kostjalt kohustuse täitmist ka hiljem, tulemusteta. 27.02.2021 edastas hageja kostja esindajale (Advokaadile) pöördumise, milles palus esimesel võimalusel kanda deposiitkontol asuv OÜ L poolt tasutud 50 000 eurot OÜ L kontole, millelt see laekus. Hageja palus kostjal selgitusse märkida „05.12.2019 ülekande tagastamine.“
10.08.03.2021 edastas kostja esindaja (Advokaat) hagejale e-kirja, milles toodult: „www ja Qu Q vahel sõlmiti käsundusleping, milles antud selge käsundi on büroo punktuaalselt täitnud. Samas on Qu Q pöördunud advokatuuri aukohtu poole ja esitanud mulle mitmeid süüdistusi, mille tagajärgedega pean veel praegugi tegelema.//Nüüd olete saatnud mulle võrreldes selge käsunduslepinguga täiesti ebaselgeid ja vastandlikke väiteid, millest ei ole võimalik aru saada, mida Q Q konkreetselt soovib. Arvestades juba selge käsunduslepingu täitmisel tekkinud probleeme, siis enne mistahes järgmisi samme, soovin üheselt aru saada, mis on Qu Q selge tahe. Palun kirjutage oma soov selgelt ja keerutamata.“
11.Rahasumma 50 000 eurot puhul on tegemist 05.12.2019 hagejale kui enampakkumise järgsele pandipidajale kantud rahasummaga, mille valdamise õigus tal on. Hageja palub määrata kohtuotsuse täitmise viisina, et kostja on kohustatud kõnealuse rahasumma kandma OÜ L arvelduskontole, kust see laekus selgitusega „05.12.2019 ülekande tagastamine.“ Hageja palub märkida kohtuotsuses, et nimetatud kohustust saab lugeda täidetuks üksnes juhul, kui summa on kantud OÜ L arvelduskontole nr XXX selgitusega „05.12.2019 ülekande tagastamine.“. Kostja vastus
12.Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Sealjuures palub kostja kohtul kaaluda hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 alusel.
13.Esiteks hageja ja kostja vahel on sõlmitud käsundusleping. Selle lepingu sõlmimise järgselt kandis hageja kui käsundiandja kostja väärtpaberi lihtkontole kostja omandisse 100 000 R B AS aktsiat. Hageja kandis aktsiad kostja väärtpaberikontole OÜ N väärtpaberi kontolt hagejale pandilepinguga antud volituse alusel, hageja ei ole kunagi nende aktsiate omanik olnud. Kostja pidi kõnealused aktsiad enampakkumisel hageja poolt ettenähtud tingimustel maha müüma. Enampakkumise tulemusel saaduga tuli toimetada vastavalt käsunduslepingu p 1.5: „Enampakkumise võitnud summa edastatakse Käsundiandja kontole.
14.Teine ja täiesti eraldiseisev võlasuhe on see, mis on kehtiv kostja kui müüja ja aktsiate enampakkumise võitnud OÜ L kui ostja vahel. Selgituseks: vastavalt käsunduslepingu p 1.3 kandis hageja kostja väärtpaberikontole 100 000 R B AS-i aktsiat. Teise isiku väärtpabereid saab hoida enda kontol ainult väärtpaberituru kutseline osaline esindajakontol (vt väärtpaberite registri pidamise seaduse (edaspidi nimetatud „EVKS“) § 6). Kostja ei ole (ega saagi olla – vt väärtpaberituruseaduse § 7) väärtpaberituru kutseline osaline – seega oli tema konto omanikukonto, mida reguleerib EVKS § 5. Viidatud normist nähtuvalt saavad sellel olla ainult selle konto omanikule kuuluvad aktsiad. Ka äriseadustiku (edaspidi nimetatud „ÄS“) tuleneb, et aktsiatest tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse (ÄS § 228 lg 2). See tähendab, et 100 000 R B AS-i aktsia omanikuks sai kostja, kellel oli õigus neid vabalt võõrandada (ÄS § 229 lg 1). Aktsiaid võõrandades (antud juhul küll enampakkumise tulemusena, kuid see ei oma tähtsust) tekkis tema ja omandaja vahel täiesti eraldiseisev õigussuhe ehk siis aktsiate müügileping.
15.Aktsiate müügileping on kostja ja aktsiate omandaja, antud juhul OÜ L, vaheline leping ning selles ei ole hageja osaline. See tähendab, et hageja ei saa kostjalt nõuda ega talle ette kirjutada, mida kostja selle lepingu alusel saadud rahaga peab tegema sh ei saa hageja nõuda, et kostja peaks saadud 50 000 eurot OÜ-le L tagasi kandma. Kolmas isik ei saa sekkuda õigussuhtesse, milles ta osaline ei ole. Seetõttu on asjakohatu ka hageja viide võlaõigusseaduse (edaspidi nimetatud „VÕS“) 621 lg 1, mis reguleerib käsunduslepingut.
16.Hageja saab kostja vastu nõudeid esitada ainult käsunduslepingu alusel. Antud juhul on kostja käsunduslepingu punktuaalselt täitnud: enampakkumine oli välja kuulutatud, aktsiad on enampakkumisel ainsale ja parimale pakkujale võõrandatud, kes on selle eest osaliselt tasunud nõudega ja ülejäänud osas so summas 50 000 eurot rahas. Käsunduslepingu täitmine on lõpuni viimata veel ainult kõnealuse 50 000 euro osas, mis on jätkuvalt kostja deposiitkontol. Vastava summa saaks hageja käsunduslepingu p 1.5 alusel, mis sätestab, et „Enampakkumise võitnud summa edastatakse Käsundiandja kontole“, välja nõuda juhul, kui kostja selle tasumisega vabatahtlikult nõus ei ole.
17.Samas nagu nähtub ka hagi lisast 7 so kostja 03. jaanuari 2020. a kirjast, siis kostja teatas hagejale, et on käsundi täitnud, kuid „meie büroo kontol on 50 000 eurot, mille
ülekandmisega on meil siiski segadus – nimelt on Q Q edastanud meile 12. detsembril 2019. a tehingu tühistamise avalduse. Märgime, et kuna sellel ei saa materiaalsete aluste puudumise tõttu olla õiguslikke tagajärgi, siis on tegemist kehtetu avaldusega, mis iseenesest õiguslikke tagajärgi kaasa ei too. Samas olukorras, kus Q Q aktsiate müüki väidetavalt ise ei aktsepteeri, ebaloogiline, kui ta peaks vastu võtma vastava tehingu alusel saadavaid summasid. Märgitust tulenevalt on meie ettepanek, et me võiks kohtuda ja vormistada selge dokumendi, mille kohaselt loeb Q Q käsundi kohaselt täidetuks ja kinnitab, et ei pea oma vastupidiseid indikatsioone õiguspärasteks. Seejärel saame 50 000 eurot üle kanda (miinus kulud).“ Seega ei ole kostja keeldunud hagejale 50 000 euro ülekandmisest – vastupidi: kostja on seda hoopis pakkunud.
18.Kostja ülaltoodud ettepanekut ei ole hageja tänaseni aktsepteerinud. Veelgi enam: tõenditest näeme, et hageja pole mitte pelgalt jätnud vastamata kostja sellekohasele ettepanekule, vaid hagi lisa 8 nähtub, et hageja on kostjal talle raha ülekandmise otsesõnu keelanud: „Selguse huvides märgin, et Advokaadibürool on keelatud asendada kõnealune ülekanne OÜ-le L ülekandega OÜ-le Q. Sellise tegevuse korral minetab OÜ Q võimaluse kanda kõnealune OÜ-le L kuuluv rahasumma edasi OÜ-le L. Seda põhjusel, et OÜ Q kontode arestimise tõttu ei ole neilt võimalik ülekandeid teostada veel aastaid. Loeme, et Advokaadibürood on hoiatatud kirjeldatud tegevuse tagajärjel tekkida võiva kahju eest ja OÜ Q on sellise tegevuse siinsega täielikult ja otseselt keelanud.“
19.Seega selle asemel, et võtta vastu kostja poolne käsunduslepingu täitmine, on hageja selle keelanud (olles seega tänaseni vastuvõtuviivituses) ja nõuab nüüd hoopis talle endale teadaolevatel asjaoludel kõnealuse 50 000 euro tasumist OÜ-le L, kellega temal aktsiatega seoses õigussuhe puudub. Hagejal on aktsiatega seoses õigussuhe ainult kostjaga ja sellest on täitmata ainult veel kostja kontol oleva 50 000 euro ülekandmine hagejale, mille eeltingimuseks on aga hageja varasemat heitlikku käitumist arvestades ülalpool p 1.4 tsiteeritud kirjas esile toodu. Hageja poolt on täitmata käsunduslepingu tasu maksmise ja kulutuste hüvitamise kohustus.
20.Käsunduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest pole kostja ülaltoodust tulenevalt kunagi keeldunud, kuid kostja ei saa kindlasti täita hageja käsunduslepingust väljuvaid soove. Arvestades mh ka käesolevas asjas esitatud hagist ilmnevat otsest pahatahtlikust, siis ei saa kostja välistada, et hageja nõudel 50 000 eurot deposiidist ära kandes kolmandale isikule, esitab hageja järgmiseks nõude, et kostja tasuks talle nüüd 50 000 eurot veel käsunduslepingu alusel. Kuivõrd hagejalt on teadaolevalt OÜ L kontsernikaaslase kasuks välja mõistetud ca 1,6 miljonit eurot võlgnevust, siis on võimalik, et esitatud hagiga üritatakse kostja arvelt 50 000 euro ulatuses oma kohustusi vähendada. Märgitu ei ole kindlasti huviks, millele riik peaks andma õiguskaitset.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus leiab, et Q Q hagi WWW vastu võla ja viivise nõudes on põhjendatud ja tuleb seetõttu rahuldada.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
23.Kostja on esitanud taotluse jätta hagiavaldus TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuivõrd hagi rahuldamine kostja suhtes ei ole õiguslikult võimalik. Hagi läbivaatamata jätmise alused on sätestatud TsMS §-s 423. Kohus leiab, et praegusel juhul ei esine alust jätta hagi läbi vaatamata. Hagi põhjendatuse selgitab kohus välja asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid.
24.Vaidlustamata asjaolude kohaselt: -
01.11.2019 sõlmiti käsundusleping aktsiate enampakkumise läbiviimiseks (dtl 2); 05.11.2019 ajalehes „xxx“ väljakuulutatud teade 100 000 R B AKTSIASELTSI aktsia müügiks avalikul kirjalikul enampakkumisel pandiõiguse realiseerimiseks (dtl 35); 05.12.2019 OÜ L makse summas 50 000 eurot kostja deposiitkontole (dtl 14); 05.12.2019 edastas hageja kostjale teate aktsiate enampakkumise läbiviimise tühistamiseks (dtl 17); 06.12.2019 sõlmiti aktsiate müügileping (dtl 19); 06.12.2019 tehingu tühistamise avaldus TsÜS § 131 alusel (dtl 22).
25.Puudub vaidlus, et Q Q ja WWW vahel oli 01.11.2019 sõlmitud käsundusleping N OÜ aktsiate enampakkumise läbiviimiseks. N OÜ-le kuulub 100 000 R B AS-i aktsiat, mis panditi Q Q kasuks tagamaks Q Q poolt N OÜ-le antud laenu. Q Q deponeeris 100 000 N OÜ-le kuuluvat R B AS-i aktsiat WWW väärtpaberikontol, et advokaadibüroo viiks läbi nimetatud aktsiate enampakkumise ja sõlmiks Q Q nimel avaliku enampakkumise võitjaga ostu-müügilepingu.
26.Kohtu hinnangul on pooled sõlminud käsunduslepingu VÕS § 619 tähenduses.
27.Hageja on esitanud käsunduslepingujärgse ettemakse tagastamise nõude põhjusel, et kostja on oluliselt rikkunud lepingut. Hageja on hagis välja toonud, et kostja rikkus oma kohustusi lepingu täitmisel - kohustust täita käsund hageja juhiste järgi ja deposiidi 50 000 euro tagastamiseks. Kostja leiab, et deposiit ei kuulu tagastamisele.
28.Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (VÕS § 620 lg 1). Riigikohus on lahendis nr 2-136457, p 28 asunud järgmisele seisukohale. VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Seda isegi siis, kui käsundisaaja peab
käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes (VÕS § 621 lg 1 teine lause). Kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale VÕS § 621 lg 2 järgi teatama ja tema otsuse ära ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks. Kui juhistest 5 kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja VÕS § 621 lg 3 kohaselt järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid (Riigikohtu 31. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-12, p 13). Käsundiandja juhiste eiramise eest ei vastuta käsundisaaja üksnes juhul, kui käsundiandja selle hiljem heaks kiidab (VÕS § 621 lg 4).
29.05.11.2019 ajalehes „xxx“ avaldati kostja poolt aktsiate enampakkumise kuulutus, mille kohaselt hageja müüs avalikul kirjalikul enampakkumisel pandiõiguse realiseerimiseks pandi alghinnaga 1 000 000 eurot. Vastavalt enampakkumise kuulutusele tuli pakkumises osalemiseks tasuda tagatisraha 50 000 eurot pakkumise esitamise tähtajale eelneval tööpäeval hiljemalt kella 17-ks kostja deposiitkontole nr XXX selgitusega „R B AKTSIASELTSI aktsiate enampakkumine“.
30.01.11.2019 sõlmitud käsunduslepingu punktis 1.4 leppisid pooled kokku (dtl 2), et juhul kui enne enampakkumisel pakkumiste esitamise tähtaega tasub N OÜ võlgnevuse, mida R B AS-i aktsiad tagavad, kantakse advokaadibüroo poolt aktsiad N OÜ väärtpaberikontole xxx tagasi.
31.Kohus tuvastas, et N OÜ täitis Q Q ees R B AS-i aktsiatega tagatud kohustused 25.11.2019 kell 16:08 (dtl 22). Kohus tuvastas ka seda, et hageja teatas 05.12.2019 kostjale (dtl 17), et N OÜ on täitnud Q-le Q aktsiatega tagatud kohustused. Samas 05.12.2019 teates Q Q teavitas kostjat, et tühistab aktsiate 06.12.2019 toimuma pidanud enampakkumise. Hageja taotles kostjat kanda aktsiad tagasi N OÜ väärtpaberikontole 05.12.2019 väärtuspäevaga. Hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid kostja ei vaidlusta.
32.Kostja vastuväitel aktsiate müügileping on kostja ja aktsiate omandaja, antud juhul OÜ L, vaheline leping ning selles ei ole hageja osaline. See tähendab, et hageja ei saa kostjalt nõuda ega talle ette kirjutada, mida kostja selle lepingu alusel saadud rahaga peab tegema sh ei saa hageja nõuda, et kostja peaks saadud 50 000 eurot OÜ-le L tagasi kandma.
33.Kohus leiab, et hageja 05.12.2019 tühistamisavaldus pöörab ümber kostja väite, et hageja ei ole menetluses osaline. Hagejal on põhjendatud nõue kostja vastu. Kuna hageja tühistas aktsiate enampakkumise toimumise, siis 06.12.2019 müügilepingut ei saa käsitleda enampakkumise tulemusena sõlmitud lepinguna. Advokaadibürool ei olnud volitust aktsiate müügilepingu sõlmimiseks.
34.Käsunduslepingu punktis 1.5 leppisid pooled kokku, et aktsiate müügi enampakkumise läbiviimisel kasutatakse WWW arveldusarvet nr XXX tagatisrahade deposiitkontona. OÜ L kandis 05.12.2019 Advokaadibüroo arvelduskontole 50 000 eurot selgitusega, et
tegemist on enampakkumisel osalemise tagatisrahaga. Q Q tühistas enampakkumise 05.12.2019. Käsunduslepingu kohaselt pidi enampakkumisel osalemise tasud Advokaadibüroo deposiidist kas edastatama Q-le Q või tagastatama isikutele. Advokaadibüroo ei ole kõnealust summat 50 000 eurot OÜ-le L tagastanud.
35.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Käsunduslepingu punkt 1.9 kohaselt Advokaadibüroo arveldusarve nr XXX ja üldkonto vahel ei või toimuda tasaarveldust ega liitumist, seda ei või kasutada tagatisena. Kohus märgib, et Eesti Advokatuuri kliendi vara hoidmise juhendi § 3 lg 1 kohaselt advokaat tohib kasutada kliendi vara vaid kliendile, või kliendi nimel ja ülesandel kolmandale isikule, edastamiseks. Kliendi vastaval nõudmisel tuleb vara kliendile esimesel võimalusel üle anda. Sama juhendi § 3 lg 2 teise lause kohaselt kliendi vara võib kasutada saadaoleva advokaaditasu ning õigusabi osutamisega seotud kulude tasumiseks või nende tasaarveldamiseks vaid kliendi vastaval nõusolekul.
36.27.02.2021 edastas hageja kostja esindajale Advokaadile pöördumise, milles palus esimesel võimalusel kanda deposiitkontol asuv OÜ L poolt tasutud 50 000 eurot OÜ L kontole, millelt see laekus. Hageja palus kostjal selgitusse märkida „05.12.2019 ülekande tagastamine.“ Kostja ei ole deposiiti tagastanud.
37.Kohus leiab, et kostja peab täitma hageja juhiseid sõltumata sellest, kas nimetatud summa on õiguslikult OÜ L omand või hageja omand. Mõlemal juhul on hagejal õigus anda kostjale juhised, mis on kostjale kohustuslikud. Advokaadibürool on kohustus tagastada kõnealune summa 50 000 eurot OÜ-le L, kuivõrd enampakkumist ei toimunud ja Advokaadibürool puudub ka mistahes muu õiguslik alus kõnealuste rahaliste vahendite hoidmiseks. Asjaolu, et Advokaadibüroo on asunud erinevale seisukohale enampakkumise toimumisest ja müügilepingu kehtivusest, ei anna Advokaadibüroole iseseisvat õigust otsustada kliendi nimel ja eest hoitava vara saatuse üle. Vastavalt Eesti Advokatuuri kliendi vara hoidmise juhendi § 3 lg 1 kohaselt advokaat tohib kasutada kliendi vara vaid kliendile, või kliendi nimel ja ülesandel kolmandale isikule, edastamiseks. Kliendi vastaval nõudmisel tuleb vara kliendile esimesel võimalusel üle anda. Nii juhul, kui tegemist on Q Q rahaliste vahenditega, kui ka juhul, kui tegemist on OÜ L varaga, on Advokaadibüroo kohustatud kõnealuse summa 50 000 eurot tagastama.
38.VÕS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus rahuldab hageja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kostjal tuleb 50 000 eurot kanda OÜ L kontole, millelt need laekusid. Kohustust saab lugeda täidetuks üksnes juhul, kui summa on kantud OÜ L arvelduskontole nr XXX selgitusega „05.12.2019 ülekande tagastamine“.
39.Hageja on esitanud kostja vastu ka seadusjärgsest viivisemäärast tuleneva viivisenõude. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja viivised hageja küsitud ulatuses 11 671,22 eurot: hagi esitamiseks (02.12.2022) on sissenõutavaks muutunud viivised 1065 päeva eest (alates 01.01.2020 kuni hagi esitamisele eelnev päev, so 01.12.2022, kaasa arvatud) summas 11 671,22 eurot (viivise summa päevas on 10,9589 eurot - arvutus: 0,08 x 50 000 : 365).
40.Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamise kohta. Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulud
41.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
42.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
43.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 2 alusel on asja läbivaatamise kulud muuhulgas dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. TsMS § 144 p 1 ja 5 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
44.Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 31.3; Riigikohtu 27. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).
45.Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks saab arvestada esindaja tunnitasu suurust.
46.05.04.2024 esitas hageja menetluskulude nimekirja ja tegevuse aruande. Hageja on kandnud kulusid õigusabile 2252,26 eurot ja tasunud riigilõivu 1540 eurot.
47.Kostja ei vaidlusta advokaadi tunnihinda, kuid leiab, et õigusabikulud on ülepaisutatud.
48.Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt kulus hagiavalduse koostamiseks 5,50 h; 20.04.2023 kliendiga kõne, taotluse esitamine (hagi menetlusse võtmine) 0,25 h; 22.05.2023 vastuse koostamine kohtule menetluskulude katteks tagatise määramise küsimuses 2,50 h; 10.08.2023 tutvumine kohtumäärusega (tagatise rahuldamata jätmine) ja info edastamine kliendile 0,50 h; 06.03.2024 kliendiga kõne, taotluse koostamine istungi määramiseks 0,25 h; 15.03.2024 kostja 24.08.2023 vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine lisatõendamisvajaduse ja istungi vajaduse osas ja kohtule vastamine (kirjaliku menetluse osas) 3,50 h; 18.03.2024 kohtu kirjavahetusega tutvumine, kliendile info edastamine ja selgitamine 0,33 h; 05.04.2024 menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine kohtule 0,50 h.
49.Kohus on seisukohal, et hageja esindaja eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 20.04.2023 kliendiga kõne, taotluse esitamine (hagi menetlusse võtmine) 0,25 h ning 06.03.2024 kliendiga kõne, taotluse koostamine istungi määramiseks 0,25 h. Kohus peab põhjendatud ajakuluks arvestades dokumentide sisu ja mahtu 20.04.2023 toimingutele 0,15 h ja 06.03.2024 toimingutele 0,15 h.
50.Kohtu hinnangul on ülejäänud hageja esindaja toimingud põhjendatud ja nende koostamise ajaline kulu vastab hageja esindaja poolt nimetatud ajakulule. Kokku on hageja esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 13 tundi ja 13 minutit.
51.Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 140 eurot tund, millele lisandub käibemaks on kooskõlas kohtupraktikaga.
52.Hageja lepinguline esindaja kinnitab, et ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega hageja menetluskuludele lisandub TsMS § 174 lg 10 alusel käibemaks. OÜ Q kinnitab, et kõik toodud kulud on kantud seoses tsiviilasja menetlusega (TsMS § 176 lg 5).
53.Kuna kohus lahendab õigusabikulud ja teeb tasu suurust kindlaksmäärava määruse 2024. aastal, siis kehtiv käibemaksumäär on 22%.
54.Kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud õigusabile 2257,40 eurot (13 tundi ja 13 minutit x 140 eur = 1850,33 + k/m 22% 407,07) ja riigilõiv 1540 eurot. Kokku moodustavad hageja menetluskulud 3797,40 eurot.
55.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3797,40 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
56.TsMS §178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 18.07.2025 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.