Jätta menetluskulud 63% ulatuses P. L. kanda ja 37% ulatuses AS ÜHISTEENUSED kanda.
2.Välja mõista P. L. AS ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulud summas 47,25 eurot.
Edasikaebamise kord 1 (5)
Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse käik
1.1.AS ÜHISTEENUSED esitas 17.09.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse P. L. vastu 73 euro saamiseks. Kohus tegi 08.10.2019. a võlgnikule makseettepaneku, mille peale P. L. esitas 10.10.2019. a vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 24.10.2019. a määrusega anda nõude tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 1 alusel üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
1.2.AS ÜHISTEENUSED esitas 08.11.2019. a Harju Maakohtule oma nõude P. L. vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotleb hagis, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 82 eurot, sh sõidukile nr xxxxxx 21.09.2016. a ja 21.10.2016. a vormistatud leppetrahvidest tulenev võlgnevus 50 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot ja hüvitis Maanteeametile tasutud riigilõivu eest 2 eurot.
1.3.Harju Maakohus edastas 12.11.2019. a määrusega hagi kohtualluvuse alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumajale.
1.4.Tartu Maakohtu Võru kohtumajas võeti hagi 29.11.2019. a määrusega menetlusse ja kohustati kostjat hagile kirjalikult vastama.
1.5.Kostja P. L. esitas 09.01.2020. a kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistab hagi osaliselt. Kostja teatab, et on nõus tasuma hagejale 50 eurot, kuid ülejäänud osas palub jätta hagi rahuldamata.
1.6.12.02.2020. esitas hageja kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ja jäi hagis esitatud nõude juurde.
1.7.Kohus otsustas 18.03.2020. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks ning tegi teatavaks kohtuotsuse tegemise aja. Ühtlasi tegi kohus pooltele ettepaneku pidada määratud tähtaja jooksul kompromissiläbirääkimisi. Määrus on pooltele kätte toimetatud, täiendavaid avaldusi, dokumente ega kompromissikokkulepet pooled tähtaja jooksul kohtule ei esitanud.
Hageja nõue ja põhjendused
Hagiavalduse kohaselt on sõidukile nr xxxxxx parkimiskorraldusnõuete eiramise eest vormistatud kaks leppetrahvi: 1) leppetrahv nr 0157011002, aeg 21.09.2016. a, Turu tn 6 parklas Tartus, summa 10 eurot. 2) leppetrahv nr 0157011387, aeg 21.10.2016. a, Kalevi tn 10 parklas Tartus, summa 40 eurot. Kalevi 10 parklas on võimalik parkida korteriühistu poolt väljastatud parkimisloa olemasolul. Sõidukil nr xxxxxx leppetrahvi vormistamise ajal Kalevi 10 parklas parkimisluba puudus. Turu tn 6 parklas on võimalik fikseeritud parkimise algusajaga parkida 30 minutit. Sõidukil nr xxxxxx parkimiskell fikseeritud parkimise algusajaga puudus. Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele, mida hageja on tõendanud fotodega. Leppetrahvide tasumise tähtaeg oli 14 päeva, need on jäetud tasumata. Hageja volitusel tegeles võlgnevuse sissenõudmisega inkassoettevõte. Pärast võlamenetluse ebaõnnestumist tuvastas hageja liiklusregistrist sõiduki omaniku/vastutava kasutaja. Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele oli sõiduki nr xxxxxx vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal kostja. 2 (5)
Hageja taotleb hagis kostjalt leppetrahvide tasumist summas 50 eurot, lisaks sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot ja Maanteeametile tasutud riigilõivu hüvitamist summas 2 eurot, kokku 82 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja seisukoht ja vastuväited
Kostja P. L. tunnistab hagi osaliselt. Kostja väitel ei ole esiklaasile jäetud teated rikkumiste kohta temani jõudnud ja kostja sai leppetrahvidest teada alles maksekäsu kiirmenetluse käigus. Kostja ei ole saanud ka ühtegi kirja ega ametlikku dokumenti, mis oleks võimaldanud trahvi olemasolust teada saada. Kostja arvates on leppetrahvide kojameeste vahele jätmine täiesti ebaturvaline viis, sest möödakäija, kojamehe liigutus vmt võib selle sealt ära viia. Kostja ei oska tagantjärele öelda, kus või kelle kasutuses tema auto leppetrahvide vormistamise hetkel oli. Pärast seda, kui kostja sai hagejalt fotod parkimiskorraldusnõudeid rikkudes pargitud auto kohta ja võttes omaks, et kostja oli leppetrahvide vormistamise ajal auto vastutav kasutaja, nõustub kostja leppetrahvinõudega summas 50 eurot, kuid leiab, et ülejäänud kulud tuleb jätta hageja kanda.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud asja materjalide ja menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
4.1.Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et sõiduk nr xxxxxx oli 21.09.2016. a kell 11.51 pargitud Tartus Turu tn 6 parklas ja 21.10.2016. a kell 13.14 Tartus Kalevi tn 10 eraparklas (dtl 24 ja 26). Vaidlust ei ole selles, et nimetatud parklates opereerib parkimist hageja. Parkimistingimuste kohaselt, kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas, eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot (dtl 29). Tuvastatud on, et sõidukile nr xxxxxx vormistati parkimiskorraldusnõuete eiramise eest leppetrahv nr 0157011002 summas 10 eurot ja leppetrahv nr 0157011387 summas 40 eurot (dtl 25 ja 27). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et sõiduki nr xxxxxx omanik oli leppetrahvide vormistamise ajal kostja. Kohus eeldab, et ka parkimisel 21.09.2016. a Tartus Turu tn 6 parklas ja 21.10.2016. a Tartus Kalevi tn 10 eraparklas kasutas sõidukit kostja. Kostja väide, et tema ei pruukinud eelnimetatud päevadel sõidukit kasutada, ei ole tõendatud. Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele, mida hageja on tõendanud fotodega (dtl 57-58). Hageja taotleb hagis kostjalt leppetrahvide tasumist summas 50 eurot, lisaks sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot ja Maanteeametile tasutud riigilõivu hüvitamist summas 2 eurot, kokku 82 eurot.
4.2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja ei ole ümber lükanud asjaolu, et on sõidukiga sisenenud hageja hallatavatesse parklatesse. Sõiduki parklasse sisenemisel loetakse sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab oma olemuselt üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes - tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. Hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimislepingu kohaselt toob lepingu (parkimistingimuste) eiramine kaasa leppetrahvi tasumise kohustuse. Kostja ei ole tõendanud, et on parkimiseks sõlmitud lepingut nõuetekohaselt täitnud. Tõendamata on ka asjaolu, et kostjale esitatud
3 (5)
leppetrahvi nõuded oleks täidetud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
4.3.Iseenesest ei olegi kostja leppetrahvi nõudeid vaidlustanud, kuid väidab, et sõiduki esiklaasile kojameeste vahele jäetud leppetrahvi kviitungid pole temani jõudnud. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 70 tuleneb, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel võib leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.06.2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Hageja on fotodega tõendanud, et leppetrahvikviitungid edastati kohe pärast parkimistasu maksmise kohustuse rikkumise tuvastamist kostja sõiduki kojameeste vahele (dtl 37-38). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja leppetrahvi nõue kokku summas 50 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4.4.Hageja nõuab kostjalt ka 30 eurot võla sissenõudmiskulu ja 2 eurot hüvitist Maanteeametile tasutud riigilõivu eest. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue Maanteeametile tasutud riigilõivu hüvitamiseks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eespool luges kohus tuvastatuks, et kostja rikkus parkimistingumis, jättes parkimise eest tasumata. Kohus leiab, et hageja poolt Maanteeametile parkinud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja teadasaamiseks tehtud päringu eest tasutud riigilõiv on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on vastava kulu kandnud. Seega on hageja nõue tasutud riigilõivu hüvitamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus leiab aga, et põhjendatud ei ole hageja nõue kostja vastu võla sissenõudmiskulude nõudes. Võla sissenõudmiskulude nõude puhul on tegemist samuti kohustuste rikkumisega seotud kahju hüvitamise nõudega VÕS § 115 lg 1 mõttes. VÕS §-is 1132 on sätestatud piirangud tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmise kohta. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib 4 (5)
esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks on, et hageja on kandnud kulutusi seoses kostjalt võla sissenõudmisega. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 on vastavate asjaolude tõendamiskoormis hagejal. Hageja väitel tegeles kostjalt võla sissenõudmisega inkassovõte ja inkassomenetlusega seoses tekkisid hagejal kulud summas 30 eurot. Hageja ei ole aga oma vastavaid väiteid tõendanud. Kostja väitel ei saanud ta ühtegi kirja ega ametlikku dokumenti, mis oleks võimaldanud trahvi olemasolust teada saada ja seda tasuda. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Kuna hageja ei ole kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulusid tõendanud, siis ei ole hageja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 52 eurot, millest 50 eurot on leppetrahvid ja 2 eurot hüvitis Maanteeametile tasutud riigilõivu eest. Hageja võla sissenõudmiskulu nõude summas 30 eurot jätab kohus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
5.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Antud juhul rahuldab kohus hagi osaliselt 63 % ulatuses. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda ja 37% ulatuses hageja kanda.
6.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostjal hüvitatavate menetluskulude tekkimist ei ole teada. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõudelt riigilõivu 75 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast ning selle saab lugeda hüvitatavaks menetluskuluks. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal kanda 63% hageja menetluskuludest ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 47,25 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.