Vabastada MxxxxxxAxxxxxxxx tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Vabastada KxxxxxxAxxxxxxxx tema usaldusisiku kohustustest Mxxxxx Axxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses.
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Mxxxxx Avxxxxxxxx kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 27.12.2012.a määrusega kuulutas kohus välja Mxxxxx Axxxxxxxxx pankroti ja määras pankrotihalduriks Küllike Mitti. 14.01.2013.a toimus Mxxxxx Axxxxxxxxxxvõlausaldajate esimene üldkoosolek. Pankrotihaldur esitas 20.05.2013.a kohtule jaotusettepaneku ja taotluse selle kinnitamiseks. Jaotusettepanek kinnitati kohtu määrusega 17.06.2013.a.
2.17.03.2014. a määrusega lõpetas kohus Mxxxxx Axxxxxxxxx pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetluse kulude katteks. Sama määrusega algatas kohus Mxxxxx Axxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse. Kohus määras võlgniku usaldusisikuks Kxxxxx Axxxxxxxxx. Pankrotimenetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel oli Mxxxxx Axxxxxxxxx tunnustatud nõuete summa, mille ulatuses ei ole võlausaldajad raha saanud, 13 927,84 eurot (täies ulatuses II järgu nõue). Võlgnikul on kolm võlausaldajat: Bigbank AS, Swedbank Liising AS ning Swedbank AS, kellest suurima nõudega on Swedbank AS (jaotis 48,18%) ning väikseima nõudega Swedbank AS (jaotis 6,35%). 17.03.2014 määruse kohaselt peab usaldusisik esitama kohtule iga kuue kuu möödudes aruanne, kus on toodud võlgniku sissetulekud, võlausaldajatele tehtud maksed, konto väljavõte ja muud olulised asjaolud. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 1. septembril 2014.a, teine aruanne 01.03.2015 jne. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta 01. oktoobril) võlausaldajatele väljamakseid. Tartu Maakohtu 17.01.2017 määrusega täpsustati võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning määrati, et võlgnikul tuleb eraldada võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks igakuiselt 75% PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust, kuid mitte vähem kui 30 eurot kuus.
3.Tartu Maakohtu 27.10.2017 määrusega muudeti võlausaldajaid, kellele võlgnik peab tegema kohustustest vabastamise menetluses kord aastas väljamakseid. Swedbank AS tingimuslik nõue loeti lõppenuks tingimuse mittesaabumise tõttu (võlgnik käendas abikaasa õppelaenu, õppelaen on täies ulatuses tasutud). Võlausaldajad, kellele võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluses kord aastas väljamakseid tegema, on Bigbank AS ning Swedbank Liising AS, kelle nõuded kokku moodustavad võlgniku kohustustest vabastamise menetluses 7 217,12 eurot.
4.Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 16.09.2014, 27.03.2015, 21.10.2015, 20.03.2016, 07.11.2016, 14.05.2017, 28.10.2017, 02.04.2018, 10.10.2018, 03.06.2019, 11.10.2019. Aruannete kohaselt on võlgnik menetluse algusest alates kuni 2016. a veebruarini töötanud xxxxxxxxxx AS-s ning alates 2017. a aprillist kuni käesoleva ajani AS-s Kxxxxxxx. Vahepealsel ajal oli võlgnik töötu (registreeritud Töötukassas töötuna). Võlgnikul on kolm ülalpeetavat (sündinud 2006, 2009, 2018). Ajal, mil võlgnik töötas Pxxxxxxxxx AS-s ei ületanud võlgniku sissetulekud miinimummäära. Võlgniku sissetulekust on olnud võimalik teha kinnipidamisi võlausaldajate nõuete katteks alates 2017. a aprillist, mil võlgnik asus tööle AS-s Kxxxxxxx. Võlgnik on võlausaldajate nõudeid rahuldanud 5 572,41 eurot ulatuses, mis teeb 40,01% pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest kohustustest vabastamise menetluse
algatamise seisuga. Tartu Maakohtu 27.10.2017 määruse kohaselt on rahuldamata nõuete summa 7 217,12 eurot, millest võlgnik on rahuldanud 77,21%. Võlausaldaja Swedbank AS Liising nõue on rahuldatud täies ulatuses.
5.Võlgnik esitas kohtule 14.04.2020 avalduse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohustuste vabastamise menetluses toodud kohustusi on võlgnik täitnud alljärgnevalt: Tulutoovad tegevused: • kohustustest vabastamise menetluse algusest kuni veebruar 2016 töötas võlgnik ettevõttes Pxxxxxxxxx; • ajavahemikul 06.06. - 30.09.2016 ja 09.01.2017 kuni tööle asumiseni olin võlgnik töötuna arvel, tegeles aktiivselt töö otsimisega ning planeeris omandada traktorijuhi load; • alates 01.aprill 2017 a kuni tänaseni töötab võlgnik ettevõttes Kxxxxxxx AS. Oma varalise seisu kohta on võlgnik esitanud andmed pakrotiavalduse esitamisel. Samuti on võlgnik esitanud pangakonto väljavõtte ajavahemiku 01.01. - 31.12.2015 kohta. Võlgniku töötasu laekub usaldusisik Kxxxxx Axxxxxxxxx kontole. Täies mahus on rahuldatud nõue võlausaldajale Swedbank Liising AS. Võlausaldajale Bigbank AS on seisuga 14.04.2020 a tasumata 1485,68 eurot. Võlgnik ole midagi pärinud.
6.21.04.2020 küsis kohus võlausaldajatelt ning usaldusisikult seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamise osas. Tähtaja jooksul esitasid oma seisukohad usaldusisik ning üks võlausaldaja kahest.
6.1.Usaldusisik Kxxxxx Axxxxxxxx esitas oma seisukoha 27.04.2020. Usaldusisik leiab, et Mxxxxx Axxxxxxxxxon temale kohtumäärusega pandud kohustusi täitnud korralikult ja kohusetundlikult. Usaldusisik arvab, et kohustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja Mxxxxx Axxxxxxxx kohustustest vabastada.
6.2.Swedbank Liising AS esitas oma seisukoha 04.05.2020. Võlausaldaja nõue on rahuldatud täiel määral. Võlausaldajal puuduvad vastuväited menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamise osas.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus leiab, et võlgniku taotlus tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest on võimalik rahuldada ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.
2.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
3.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
4.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
5.Kohus lähtub võlgniku taotluse lahendamisel PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku selgitustest. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
6.Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
7.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Mxxxxx Axxxxxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
8.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku sissetulek kohustustest vabastamise menetluse jooksul on olnud peamiselt töötasu. Võlgnik on töötanud menetluse jooksul kahes kohas: AS-s Pxxxxxxxxx ning AS-s Kxxxxxxt. Võlgnik oli ka vahepeal töötu, kuid pärast AS-s Pxxxxxxxxx lahkumist leidis võlgnik tasuvama töö AS-s Kxxxxxxx. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on leidnud endale töö, mis võimaldas tal menetluse jooksul rahuldada võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
8.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud teabe andmise kohustust. Võlgnik (ja ka usaldusisik) on kohtu päringutele vastanud. Usaldusisik on esitanud kohtule aruandeid hilinemistega, kuid need pole jäänud esitamata. Aruandes on toodud kõik vajalik, aruandele on lisatud konto väljavõtted. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks keeldunud usaldusisikule infot andmast.
8.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekud ei ületanud menetluse alguses seaduses sätestatud miinimummäära (ajal, mil võlgnik töötas AS-s Pxxxxxxxxx). Menetluse lõpuks on võlgnik teeninud sellist töötasu, millest on olnud võimalik teha kinnipidamisi võlausaldajate nõuete katteks. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid 5 572,41 euro ulatuses, mis teeb 40,01% pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest kohustustest vabastamise menetluse algatamise seisuga. Tartu Maakohtu 27.10.2017 määruse kohaselt on rahuldamata nõuete summa 7 217,12 eurot, millest võlgnik on rahuldanud 77,21%. Kohtu arvestuste kohaselt on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses kui ta oleks seaduse kohaselt pidanud (kohtu arvestuse kohaselt oleks võlgnik pidanud rahuldama võlausaldajate nõudeid 4 890,17 euro ulatuses). Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
8.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
9.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).
Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused, s.h. teinud seaduses ettenähtud määrades eraldised võlausaldajate jaoks ja need ka välja maksnud.
10.Kohus on seisukohal, et menetluse pikendamine veel kahe aasta võrra ei ole põhjendatud. Võlgnik on täitnud oma kohustusi eelneva viie aasta jooksul.
11.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Mxxxxx Axxxxxxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
12.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud MxxxxxxAxxxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Mxxxxx Axxxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
13.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kxxxxx Axxxxxxxxx saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.