Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(7)

2-20-4385

kohtumäärust

pankrotihaldur

EDASIKAEBAMISE KORD

2(7)

2-20-4385 Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Määruse peale, millega pankrotiavaldus tagati, võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Võlgnik esitas 20. märtsil 2020 kohtule pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise avalduse. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja võttis 06. aprilli 2020 määrusega pankrotiavalduse menetlusse, nimetas võlgniku ajutiseks halduriks Martin Krupp ning määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistung. Ajutine haldur esitas 07. mail 2020 kohtule aruande. Seoses kohtuniku vahetusega menetleb tsiviilasja alates 08. maist 2020 Narva kohtumaja kohtunik Aarne Lõhmus. Ajutise halduri aruande kohaselt, ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul realiseeritav vara puudub. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 4650,89 eurot. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud võlgniku hooletu finantskäitumine. Võlgnik ei ole laenukohustuste võtmisel arvestanud enda reaalseid rahalisi võimalusi kohustuste täitmisel ja majanduslikku olukorda. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et esineksid pankrotiseaduse § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusi. Ajutine haldur palub kuulutada välja võlgniku pankrot ja nimetada pankrotihalduriks Martin Krupp.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde ja võlgnik oma pankrotiavalduse juurde. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid ajutise halduri tasu suurusele ega ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. 3(7)

2-20-4385 Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 ja lg 4 kohaselt, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik ning seega tuleb eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetust kinnitab ka ajutise halduri aruanne, mille kohaselt arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus ning teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 4650,89 eurot, mis suureneb intresside ja viiviste näol. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. PankrS § 171 lg 1-1 kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lg 2 lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks, seega tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Kohtu hinnangul PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid ei esine. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlgniku pankroti kuulutab kohus välja 19. mail 2020 kell 16.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Martin Krupp, kes esitas aruandes kohtule sellekohase nõusoleku. PankrS § 78 lg 1 kohaselt toimub võlausaldajate esimene üldkoosolek mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 05. juunil 2020 kell 11.00 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas. Vastavalt PankrS § 18 lg 1, kohus võib pankrotiavalduse tagamiseks rakendada kõiki hagi tagamise abinõusid, /---/. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja võttis 06. aprilli 2020 määrusega pankrotiavalduse menetlusse, nimetas võlgniku ajutiseks halduriks Martin Krupp, kuid jättis kohaldamata hagi tagamise abinõud pankrotiavalduse tagamiseks ning seega tuleb pankroti väljakuulutamisel rakendada pankrotiavalduse tagamise abinõusid. Vastavalt PankrS § 18 lg 1 võib kohus pankrotiavalduse tagamiseks rakendada kõiki hagi tagamise abinõusid. PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. TsMS § 378 lg 1 p 2-6 kohaselt, hagi tagamise abinõud on: kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse 4(7)

2-20-4385 vararegistrisse; kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine; teisel isikul kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamine, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha kohtu ettenähtud pangakontole; kostja kohustamine asja kohtutäiturile hoiuleandmiseks; täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus leiab, et pankrotimenetluse tagamiseks tuleb rakendada hagi tagamise abinõusid. Pankrotiavalduse tagamiseks tuleb peatada sundtäitmine võlgniku vara suhtes, keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Kanda kinnistusraamatusse ja teistesse vararegistritesse võlgnikule kuuluva vara käsutamise keelumärked, arestida võlgniku rahalised vahendid krediidiasutustes. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgniku suhtes ei ole kandeid kinnistusraamatus. Seega ei pea kohus edastama määrust kinnistusosakonnale vastavalt PankrS § 40 lg 2. PankrS § 36 lg 6 kohaselt, füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Vastavalt PankrS § 91 lg 1, füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist (ärikeeld). Võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ning võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. Ajutise halduri tasu ja kulud Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule 5(7)

2-20-4385 tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasu taotluse kohaselt kulutas ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks 12,5 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 90 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu summas 1125 eurot (12,5*90), millele lisandub käibemaks 225 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste suuruseks märgib ajutine haldur 50,44 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu üle kanda ajutise halduri büroole. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 1125 eurot (12,5*90), millele lisandub käibemaks 225 eurot ning kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 50,44 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna ajutise halduri nimetatud kulude katteks ei ole pankrotivara arvel võimalik teha väljamakseid täies ulatuses, taotleb ajutine haldur riigi vahendite arvelt ajutise haldurile tasu hüvitamist summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuna kohus on kuulutanud käesoleva kohtumäärusega võlgniku pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja tuvastas, et võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutisele haldurile ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest maksta pankrotihaldurile kokku 476,40 eurot büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, arvelduskontole. Pankrotimenetluse kulud, mis jäävad tasumata ja saamata võlgniku pankrotivara arvelt ja riigi vahendite arvelt, s.o pankrotimenetluses hüvitamata jäänud ajutise halduri tasu summas 728 eurot 6(7)

2-20-4385 (1125+397), millele lisandub käibemaks 145,60 eurot ja ajutise halduri kulutused summas 50,44 eurot, kokku 924,04 eurot, tuleb välja mõista võlgnikult ajutise halduri kasuks. Viivitamatu täitmine PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Teate avaldamine Vastavalt PankrS § 33 lg 1, lg 2 ja lg 3, pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamine PankrS § 32 alusel võib võlgnik pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Lähtuvalt PankrS § 18 lg 4, määruse peale, millega pankrotiavaldus tagati, võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. PankrS § 23 lg 7 alusel, ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.