2-19-20145/8 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

10.Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Kohtu menetluses on varasemalt olnud samast liitumislepingust tulenevad nõuded teiste kuude kohta. Mõlemas varem toimunud tsiviilasjas 2-19-8888 ja 2-19-4687 esitas kostja ka sissenõudmiskulude hüvitamise nõude ning need nõuded ka rahuldati. Mõlema varaema tsiviilasja aluseks olevad nõuded tulenevad samast lepingust, mis on käesoleva vaidluse aluseks ning mõlema tsiviilasja aluseks olevad nõuded olid loovutamise hetkeks sissenõutavaks muutunud sarnaselt käesoleva tsiviilasja aluseks olevatest arvetest tulenevatele nõuetele. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjendus, miks võlausaldaja peaks neljast arvest tulenevate sissenõutavaks muutunud võlgnevuste osas saatma nõudekirjad iga arve kohta eraldi selle asemel, et nimetada kõik arved ja nendest tulenevad võlgnevused ühes nõudekirjas. Sellise tegevuse ainuke mõistlik põhjendus saab olla sissenõudmiskulude suurendamine, mis on ilmselgelt kahjulik võlgnikule. Seetõttu leiab kohus, et sissenõudmiskulude hüvitamise nõue, mis põhineb iga arve kohta eraldi saadetaval nõudekirjal on vastuolus hea usu põhimõttega ja kohus jätab selles osas nõude rahuldamata. Hageja nõudis viivise summas 74,86 väljamõistmist kostjalt. Hagis esitatud asjaoludel muutusid nõuded sissenõutavaks 2016. aasta juunis ja juulis. 2018. aastal loovutas Elisa Eesti AS nõuded hagejale. Hageja saatis kostjale kolm nõudekirja, viimane 2018. aasta juunis. Esitatud asjaoludel ei ole kostja nõuet kohtuväliselt tunnistanud ega osaliselt tasunud. Seega pidi 2018. aasta juuniks olema hagejale selge, et nõuet ei õnnestu kohtuväliselt sisse nõuda. Enne nõude loovutamist oli nõue tasumata juba 2 aastat. Kohus leiab, et heas usus käituv isik, oleks sellisel juhul pöördunud kohtusse mõistliku aja jooksul, et saada täitedokument. Kohus peab mõistlikuks ajaks 3 kuud. Kohus leiab, et edasine kohtusse pöördumisega viivitamine oli kantud eesmärgist kasvatada viivisenõuet. Seetõttu mõistab kohus viivise välja osaliselt kuni 01.09.2018. Kohus leiab, et ülejäänud osas on viivisenõue vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu. Menetluskulud Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16). Kohus võib menetluskulude põhjendatuse hindamisel arvestada, kui sama esindaja on osalenud sama kliendiga samasisulises vaidluses (RKTKo 3-2-1-43-10, p 15). Hageja õigusabikulud koosnesid hagi koostamisest, milleks kulus koos dokumentide korrastamisega 3,5 tundi tunnitasumääraga 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja on sama kliendiga samast lepingulisest suhtest tulenevas vaidluses varem kaks korda kohtusse pöördunud tulenevalt sama kostja teistel kuudel tekkinud võlgnevusest Elisa Eesti AS-i ees. Tsiviilasjas 2-19-8888 ja 2-19-4687 esindas hagejat samuti PlusPlus Legal OÜ. Seega piisas hagi koostamiseks sellest, kui hageja esindaja vahetas varasemalt kohtule esitatud hagis ära arvete numbrid ja võlgnevuste summad. Kohus leiab, et eeltooduks piisab 20 minutist. Seetõttu määrab kohus hageja õigusabikulude rahalise suurusena kindlaks 40 eurot (100 eurot tunnis x 20 minutit + 20% käibemaks. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 75 eurot. Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 115 eurot, mis koosneb riigilõivust summas 75 eurot ja põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest summas 40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik