XX hagi OÜ Kasch & CO vastu tuvastusnõuetes ja alusetust rikastumisest tuleneva võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30. märtsi 2020 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosaline määruskaebemenetluses
Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 30. märtsi 2020 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebemenetluse kulud jätta XX enda kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates.
XX esitas 26.03.2020 Pärnu Maakohtule hagi OÜ Kasch & Co vastu, milles palus tuvastada kostja alusetu rikastumise hageja vara arvel, tuvastada kostja nõue nr 2019011253 kindlustusseltsi Seesam Insurance AS vastu, mõista kostjalt hageja kasuks välja 324 260 eurot, mis on tekkinud kostja alusetu rikastumisega või kohtu poolt õiglaseks peetav alusetu rikastumisega tekkinud kahjusumma. Samuti palus hageja
kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määras. Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks kahjuhüvitise 166 720 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt arestis kohtutäitur täiteasjas nr 176/2011/951 hagejale kuuluva kinnisasja. Kohtutäitur ei kirjutanud vara arestimise akti üles kinnisasja ühtegi olulist osa ega selle päraldist. Seega kuuluvad hooned, taimed, puud ja mets endiselt hagejale. Kuna seaduse kohaselt ei ole võimalik, et kinnisasi kuulub ühele, aga selle päraldised ja olulised osad teisele isikule, on hagejal kostja vastu alusetu rikastumise sätetest tulenev nõue.
3.Arestimisakti kohaselt jäeti kinnisasi võlgniku valdusesse ning võlgniku valitseda ja kasutada. Seetõttu hageja ehitas ja renoveeris hoonet pärast kinnisasja arestimist väga suures osas. Hageja tõsteti kinnisasjalt 21.06.2017 täitemenetluses koostatud arestimisakti alusel koos perega välja. Kostja rikastus hageja arvel alusetult kinnistul asuvate asjade osas (kasvav mets, puud, põõsad, lilled, väli-WC, kõrvalhoone, kasvuhoone, mängumaja, onn, kiik, aiatiik, boiler, veepuhastussüsteem, elektripliit, vann, köögikapp kraanikausi ja segistiga, köögikapid, kiviaia materjal, süvaveepump, puurkaev ning kanalisatsioonisüsteem). Hagejale on vara ebaseadusliku omastamise ja tagastamata asjade näol tekkinud kahju kokku 274 260 eurot (sh elumaja, ait, kelder, kuur-garaaž, vana saun, kasvav mets, puud, põõsad, lilled, turbapeenar, taimed, väli-WC, kõrvalhoone, kasvuhoone, mängumaja, onn, kiik, aiatiik, boiler, veepuhastussüsteem, süvaveepump, kiviaia materjal, elektripliit, vann, köögikapp kraanikausi ja segistiga, köögikapid, ehitusmaterjal (prussid), küttematerjal, kanalisatsioon).
4.17.10.2019 toimus kinnisasjal elumaja põleng ja kostja saab kindlustushüvitise hageja tehtud parenduste arvelt. Kahjunõue kuulub terves ulatuses hagejale. Kindlustatud oli elumaja, mööbel sinna alla ei kuulunud. Elumaja mahapõlemine tekitas hagejale ja tema lastele 50 000 euro suuruse mittevaralise kahju.
5.Alternatiivselt, kui kohus leiab, et kostja ei ole kinnistul asuvate hoonete arvel alusetult rikastunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjusumma, mis tuleneb elumaja renoveerimisest pärast arestimisakti koostamist. Arestimisakti koostamise ajal oli teine korrus välja ehitamata ja soojustamata, teisel korrusel ei olnud ees aknaid ega uksi. Soojustamata oli ka veranda ja sellel ei olnud aknaid ega ust. Kahjusumma väljamõistmisel tuleb arvesse võtta kasutatud ehitusmaterjal, kuid ka muu arestimisaktis loetlemata vara. Hagejale tekkinud kahju on kokku 166 720 eurot.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Maakohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis kohus hageja enda kanda.
7.Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel ei ole õiguslikult võimalik hageja nõue mõista kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel või alternatiivselt kahjuhüvitisena välja kinnisasja oluliste osade ja päraldiste väärtus või kindlustushüvitis. Tuvastusnõuete esitamiseks puudub hagejal õiguslik huvi. Seega on hagi perspektiivitu. Hagejal ei ole võimalik saavutada hagiavalduses silmas peetud eesmärki – saada täitemenetluses sundenampakkumisel kostjale müüdud vara eest kostjalt täiendavalt rahalist hüvitist. Hageja nõude aluseks saab olla üksnes lepinguväline võlasuhe.
8.Hageja nõuete peamine alus on täiteasjas nr 176/2011/951 koostatud kinnisasja arestimise akti väidetavad puudused. Tegemist on 2011.a algatatud täiteasjaga. Kui hageja leidis, et kinnisasja arestimisakt on puudulik, tuli esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Kuna hageja kaebust ei esitanud, on ta kaotanud õiguse tugineda kinnisasja arestimisakti puudustele (täitemenetluse seadustiku (TMS) 217 lg 6).
9.Hageja ei toonud esile, millal ja millises ulatuses kostja hageja arvel alusetult rikastus. Hageja käsitleb nõuet kahju hüvitamise nõudena. Hageja ei ole hagiavalduses põhjendanud, et kostjale on täitemenetluses enampakkumisel metsamaa (või muud hagiavalduses loetletud esemed, taimed, puud ja ehitised) tasuta kaasa antud.
10.Hageja kahjuhüvitise arvutuses loetletud puud ja muud taimed on kinnisasja olulised osad, mitte päraldised. Muud loetletud esemed on samuti maaga või sellel asuvate ehitistega püsivalt ühendatud ja on seega peaasja osad. Iseseisvate vallasasjadena ei saa käsitleda kinnisasjal asuvate ehitiste olulisi osasid.
11.Kinnisasjal asunud mööbel ja ehitusmaterjal võivad olla käsitletavad vallasasjadena, mis ei ole kinnisasja olulised osad ega päraldised ning millele kinnisasja arestimine ei ulatunud. Elektripliit, köögikapid ja ehitusprussid võisid kinnistu võõrandamise järel jääda hageja omandisse. Hageja ei toonud aga esile, et asjad oleks kostja ebaseaduslikus valduses, et hageja soovib neid tagasi, kuid kostja keeldub neid tagastamast. Hageja ei märkinud, kus väidetavad esemed asuvad. Põhistamata on, et esemed on jätkuvalt kostja valduses. Selles osas nõude täpsustamine eeldab nii hagi aluse kui nõude olulises osas täiendamist ja muutmist mahus, mida ei saa käesoleva hagi menetlemise raames teha.
12.Hageja kirjeldatud asjaolud ei võimalda kvalifitseerida hageja nõuet alusetu rikastumise nõudena. Hageja väidab, et pärast kinnisasja arestimist jätkas ta elamu renoveerimist, sest väidetavalt pidas elamut jätkuvalt endale kuuluvaks. Hageja ei vaidlusta kostja omandiõigust maatükile. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Seega kuulub kinnistu koos oluliste osade ja päraldistega alates 2012.a kostjale.
13.2019.a elamu hävis. Hageja leiab, et kindlustuselt nõutav kahjusumma kuulub kogu ulatuses talle, kuna kindlustatud oli elumaja kui ehitis, mööbel sinna alla ei kuulunud. Põlenud mööbliesemete (mis võisid vallasasjadena hageja omandisse jääda) võrra ei saanud kostja hageja arvelt rikastuda. Hageja ei toonud esile, et kinnisaja alghind enampakkumisel vastas üksnes maa hinnale, ilma kinnisasja oluliseks osaks olevate ehitiste ja metsa väärtuseta. Arestimisaktis määratud kinnisasja hinda tuli vaidlustada kaebusega kohtutäiturile.
14.Hagis kirjeldatud asjaolude kohaselt valdas hageja kinnisasja alates selle täitemenetluses sundvõõrandamisest õigusliku aluseta. Kostja ei vastuta arestimisakti vormistamise eest. Hageja on kaotanud õiguse tugineda arestimisakti puudustele. Kinnisasja omandiõigus läks kostjale üle koos kinnisasja oluliseks osaks olevate ehitiste, puude-põõsaste jms taimedega, sõltumata sellest, kas ja mil määral need olid arestimisaktis loetletud. Hageja arvamus, et kinnisasja olulised osad ja päraldised kuuluvad jätkuvalt talle, on ekslik.
15.Hageja ei vaidlustanud kinnistu müügihinda. Hageja ei ole esile toonud muid asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostjal võib olla tekkinud kohustus hüvitada hagejale elamu renoveerimisel tehtud kulutused või et kostja on hagejale tekitanud kahju. Esitatud asjaolud ei ole piisavad, et kvalifitseerida hageja nõue käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste või kahju hüvitamise nõudena. Samuti ei nähtu kostja poolt õigusvastaselt kahju tekitamise aluseid.
16.Hageja väidab, et elamu omas hageja ja tema pere jaoks laste sünnikoduna erilist emotsionaalset väärtust ja selle hävimine põlengus põhjustas mittevaralise kahju, kuid ei põhjenda, kuidas vastutab kahju hüvitamise eest kostja. Hävinud vara ei kuulunud hagejale. Vara hävimisega ei saanud talle tekkida kahju, mille hüvitamist saaks kostjalt nõuda. Hageja ei saa enda nimel nõuda lastele tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist.
17.Hageja ei ole esile toonud, et tema oleks olnud kindlustusvõtjaks ja tasunud kindlustusmakseid või et kindlustuslepingus oleks tema olnud soodustatud isikuks, mille tõttu elamu põlengu järel tuleks kindlustushüvitis kostja asemel talle välja maksta.
18.Hageja nõuded tuvastada, et kostja on alusetult rikastunud ja kostjal Seesam Insurance AS vastu oleva kindlustushüvitise nõude suurus tuleb jätta menetlusse võtmata tuvastushuvi puudumise tõttu. Rahalise nõude rahuldamise eelduseks olevate asjaolude tuvastamise nõuet ei tule eraldi esitada.
MÄÄRUSKAEBUS
19.Hageja palus võtta hagiavalduse menetlusse ja jätta menetluskulud kostja kanda.
20.Hagiavaldus tuleb menetlusse võtta. See on ainus võimalus hageja õiguste kaitseks. Sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral võib võlgnik esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust. Vastavad eeldused on esile toodud.
21.Hageja esitas kaebuse ka kohtutäiturile, kuigi viivitusega, kuna ei osanud hinnata kohtutäituri ebaseaduslikku tegevust. See ei oma aga tähtsust, kuna hagi ei tugine mitte arestimisaktile, vaid sellele, mida arestimisaktis kirjas ei olnud. Asjad, mis arestimisaktis kirjas ei olnud, kuuluvad hagejale.
22.Kuna hageja ei saanud temale kuuluvaid kinnisasja olulisi osasid ja päraldisi kinnisasjalt väljatõstmisel kaasa võtta, sai kostja need järelikult tasuta kaasa. Kostja rikastus hageja arvel hetkel, kui hageja koos perega kinnisasjalt välja tõsteti. Kostja maksis enampakkumisel ainult kinnisasja eest, kuid mitte selle oluliste osade ja päraldiste eest.
23.Kohus leidis ekslikult, et hageja hüvitise nõue tugineb metsamaale. Hageja nõuab hüvitist metsamaterjali eest. Samuti ei oma hagi menetlusse võtmisel tähtsust see, et hageja ei oska oma nõuet õigesti formuleerida. Hageja ei ole oma asjade eest tasu saanud. Tähtsust ei oma see, kas need esemed on kinnisasja olulised osad või päraldised. Mõlemad peavad olema arestimisaktis üles kirjutatud. Vastasel korral ei ole neid arestitud.
24.Õige ei ole maakohtu seisukoht, et käesolevas asjas ei saa lahendada hagi, mis puudutab kinnisasjal asunud mööblit ja ehitusmaterjali, mis maakohtu hinnangul võivad olla käsitletavad vallasasjadena, millele arestimine ei ulatunud.
25.Maja põleng tekitas hagejale ja tema alaealistele lastele suure emotsionaalse kahju, kuna hageja peab kõiki kinnistu olulisi osasid endale kuuluvaks. Kahju tekitaja on see, kelle valduses olles see põlema läks.
26.Hageja tuvastusnõue tuleneb asjaolust, et kostja on kindlustanud hagejale kuuluva vara ja saab selle eest hüvitist. Kuna hoone kuulus hagejale, ei ole kostjal õigust kindlustushüvitist saada.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
27.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon jääb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid täiendada tuleb määruse õiguslikke põhjendusi.
29.Hageja esitas kostja vastu raha saamisele suunatud nõude, tuginedes alusetu rikastumise või alternatiivselt kahju hüvitamise sätetele. Iseenesest on õige hageja väide, et võlgnik võib põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust (Riigikohtu 28.04.2010 otsus nr 3-2-1-31-10, p 18).
30.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses muuhulgas hageja selgelt väljendatud nõue ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Käesolevas asjas ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest järelduks, et tegemist oli põhjendamatu täitemenetlusega või et võlgniku õigusi oleks täitemenetluses rikutud. Maakohus leidis seetõttu õigesti, et hagiavalduses esile toodud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult perspektiivitu (TsMS § 371 lg 2 p 1). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
31.Hageja nõuded tuginevad käesolevas asjas väitele, et kostja kui hageja kinnisasja kohtutäituri enampakkumisel ostnud isik rikastus hageja arvelt nende asjade väärtuse võrra, mida kinnisasja arestimisaktis märgitud ei olnud. Hageja palub mõista nende asjade väärtuse välja alusetu rikastumise või kahju hüvitamise sätete alusel. Hageja kinnitab ka määruskaebuses, et hagiavaldus tugineb nendele asjadele, mida ei ole kirjas arestimisaktis.
32.Ringkonnakohus selgitab, et kinnisasja arestimisakti alusel ei saa teha järeldusi selle kohta, mille eest kostja enampakkumisel maksis, samuti selle kohta, et kostja on saanud omandiõiguse esemetele, mille eest ta tasunud ei ole ja hageja ei saanud seetõttu hüvitist. Hageja ei ole esile toonud arestimisakti koostamise aega, enampakkumise toimumise aega ega enampakkumise hinda ja selle kujunemist. Sellel põhjusel on ringkonnakohtu hinnangul hagi perspektiivitu ka osas, milles hageja nõuab hüvitist asjade eest, mida maakohus pidas vallasasjadeks. Maakohtu sellekohased põhjendused tuleb jätta maakohtu määrusest välja. Isegi kui tegemist on vallasasjadega, mis ei ole kinnisasja olulised osad ega päraldised, müüakse TMS § 152 kohaselt kinnisasjaga koos ka vallasasjad, välja arvatud juhul, kui vallasasja eraldi müümine on mõistlik ja sissenõudja teeb sellest tulenevalt ettepanku võõrandada need eraldi. Hageja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud.
33.Maakohus märkis õigesti, et ekslik on hageja arvamus, nagu kuuluks kinnisasja olulised osad ja päraldised endiselt talle. Sellist järeldust ei saa hageja teha arestimisaktis märgitu alusel, kuna arestimisakt ei ole omandiõiguse ülemineku aluseks. Neid järeldusi ei mõjuta ka hageja seisukoht, nagu oleks arestimisakt koostatud puudulikult. Maakohus selgitas õigesti, et arestimisakti oleks tulnud vaidlustada täitemenetluses.
34.Ka väitest, et hageja tegi pärast arestimisakti koostamist kinnisasjal asuvale elamule kulutusi, ei saa teha järeldust, et hageja ei ole oma vara eest hüvitist saanud. Hageja ei toonud esile, millal ja milliseid kulutusi tehti ning millal ja millise hinnaga kinnisasi võõrandati.
35.Hageja väide, et ta peab kinnisasjal asuvaid hooneid endale kuuluvaks, ei ole mittevaralise kahju hüvitamise aluseks. Hageja ei toonud esile, et kostja oleks rikkunud hageja isiklikke õigusi või omandit ja vastutaks hagejale kahju tekkimise eest. Asjaolust, et elamu oli varem olnud hageja ja tema pere kodu, ei saa teha järeldust selle kohta, et kostja on tekitanud hagejale mittevaralise kahju.
36.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et põhjendatud ei ole rahalise nõude rahuldamise eelduseks olevate asjaolude tuvastamise nõuete eraldi esitamine.
37.Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest ja määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
38.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja enda kanda. Kuna kostjat ei ole käesolevas menetlusstaadiumis asja menetlusse kaasatud, ei ole tal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.