Otsuse avalikult teatavaks- 18. mai 2020, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-19-136231
Tsiviilasi
Elisa Teleteenused AS hagi Ülle Borisovi vastu 821,51 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
909,80 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja Elisa Teleteenused AS (rk 10069659; asukoht Sõpruse pst 145, 13417 Tallinn), lepinguline esindaja Eveli Altunbas, e-post [email protected]; kostja Ülle Borisov (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Ploom, e-post [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Elisa Teleteenused AS hagi Ülle Borisovi vastu 821,51 euro ja lisanduva viivise nõudes osaliselt.
2.Välja mõista Ülle Borisovilt Elisa Teleteenused AS kasuks 278,93 eurot, millest 161,86 eurot on põhinõue ja 117,07 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 03.03.2020 seisuga.
Välja mõista Ülle Borisovilt Elisa Teleteenused AS kasuks viivis 0,05% päevas põhinõudelt 161,86 eurot alates 04.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta Elisa Teleteenused AS hagi Ülle Borisovi vastu põhivõla 321,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 220,68 eurot ning 321,90 euro suuruselt põhivõlalt alates 04.03.2020 arvestatava viivise osas rahuldamata.
5.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud 34% ulatuses Ülle Borisovi kanda ning 66% ulatuses Elisa Teleteenused AS kanda.
7.Rahuldada Elisa Teleteenused AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja määrata Elisa Teleteenused AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 415 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ja 240 eurot (ilma käibemaksuta) lepingulise esindaja kulud.
8.Välja mõista Ülle Borisovilt Elisa Teleteenused AS kasuks menetluskulude katteks 141,10 eurot.
9.Rahuldada Ülle Borisovi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja määrata Ülle Borisovi menetluskulude rahaliseks suuruseks 312 eurot (koos käibemaksuga) (lepingulise esindaja kulud).
10.Välja mõista Elisa Teleteenused AS-lt Ülle Borisovi kasuks menetluskulude katteks
205,92 eurot.
11.Tasaarvestada resolutsiooni punktides 8 ja 10 märgitud menetluskulud ning mõista Elisa Teleteenused AS-lt Ülle Borisovi kasuks välja menetluskulud 64,82 eurot ja viivis menetluskuludelt 64,82 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte poolte esindajatele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtu põhjendused
1.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus TsMS § 405 lg 1 punkt 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja (endine ärinimi Aktsiaselts Starman) on sõlminud kostjaga XX.XX.XXXX kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr XXX , mille alusel osutas hageja kostjale aadressil XXX telekommunikatsiooniteenust (L-ZUUMtv) ning rentis teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed (DigiTV kaart ja digiboks). Samuti on pooled XX.XX.XXXX sõlminud kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr XXX , mille alusel osutas hageja kostjale aadressil XXX telekommunikatsiooniteenust (L-digiTV) ning rentis teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed (DigiTV kaart, modem ja digiboks). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on oma kohustuse – tasuda osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele ning lepingu lõpetamise korral tagastada kõik komplektiosad või mittetagastamisel hüvitada nende väärtus hageja poolt esitatava arve alusel – rikkunud.
3.Hageja on esitanud kohtule viidatud lepingute rikkumisest tulenevad nõuded. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 3 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 2(6)
4.03.03.2020 hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 483,76 eurot põhinõude ja 337,75 eurot sissenõutavaks muutunud viiviste katteks. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise 0,05% päevas põhinõudelt alates 04.03.2020 kuni põhinõude tasumiseni.
5.Kostja vastuse kohaselt koosneb hageja põhinõue tasunõudest osutatud teenuste eest ja rendiseadmete hüvitisnõudest. Kostja hinnangul on rendiseadmete väärtuse hüvitamise nõude näol tegemist kahju hüvitamise nõudega summas 297,90 eurot, mis on aga aegunud. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka hageja viivisenõue summas 204,22 eurot. Juhul, kui kohtul ei ole võimalik aegumist kohaldada, palub kostja jätta hageja viivisenõude rahuldamata kui hea usu põhimõttega vastuolus oleva nõude. Lisaks leiab kostja, et võla tõttu teenuse piiramise tasu ei ole õiguspärane, vaid tegemist on tühise tüüptingimusega.
6.Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lõikele 1 aegub nõudeõigus seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ning pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Teenuse osutamise lepingust tulenev nõue on tehingust tulenev nõue, millele saab üldjuhul kohaldada TsÜS § 146 lõikes 1 nimetatud kolme aastast aegumistähtaega. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgi algab aegumistähtaeg üldjuhul nõude sissenõutavaks muutumisega. Erisused on sätestatud TsÜS § 147 lõikes 3 ja § 154 lõikes 1 kokkulepitud tasu maksmise nõude ning korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude puhuks, mil aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kohus nõustub kostjaga, et nõude aegumise seisukohalt tuleb eristada tasunõuet osutatud teenuse ja seadmete kasutamise eest ning seadmete maksumuse hüvitamise nõuet. Kui tasunõude puhul tuleb kohaldada TsÜS § 154 ning aegumistähtaega arvestada selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks, ei saa seda kohtu hinnangul laiendada seadmete maksumuse hüvitamise nõudele, mille puhul ei ole tegemist korduva kohustusega. Samuti ei pea kohus põhjendatuks laiendada seadmete maksumuse hüvitamise nõudele TsÜS § 147 lõiget 3, kuna tegemist ei ole tasunõudega. Seega seadmete maksumuse hüvitamise nõude puhul tuleb aegumistähtaega arvestada TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgi alates nõude sissenõutavaks muutumisest. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Tagastamata seadmete eest on hageja esitanud kostjale arved nr XXX (10 eurot), nr XXX (49,90 eurot), nr XXX (10 eurot), nr NA-86434 (119 eurot) ja nr XXX (109 eurot) maksetähtajaga 02.06.2016. Seega seadmete maksumuse hüvitamise nõue kogusummas 297,90 eurot muutus sissenõutavaks ning aegumistähtaeg algas 03.06.2016 kell 00.00 ning lõppes 02.06.2019 kell 24.00. Eeltoodust tuleneb, et seadmete maksumuse hüvitamise nõue oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks 02.12.2019 aegunud, mistõttu võib kostja nõude aegumisele tuginedes keelduda oma kohustuse täitmisest. Nõude aegumise tõttu tuleb hagi seadmete maksumuse 297,90 eurot ulatuses jätta rahuldamata.
7.01.05.2016 arvel nr XXX on märgitud võla tõttu teenuse piiramise tasu kokku 24 eurot (2 × 12 eurot). Hageja üldtingimuste p 7.1.4.1 kohaselt on hagejal õigus piirata kliendi suhtes lepingu alusel teenuse osutamist, kui klient on hilinenud lepingu alusel osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti. Võla tõttu teenuse piiramise tasu suurus 12 eurot tuleneb hageja hinnakirjast. Kohtu hinnangul tuleb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingud lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Kostjaga sõlmitud lepingud vastavad kohtu arvates oma väliste tunnuste poolest tüüptingimustega lepingu tunnustele. Lepingutest nähtuvalt kasutab hageja klientide suhtes eelnevalt välja töötatud tingimustega lepinguid kavatsusega kasutada neid tingimusi tulevikus sõlmitavates lepingutes ja sellest tingituna puudub kliendil lepingu tingimuste üle läbirääkimise võimalus. Samuti on vaidlusaluste kliendilepingute lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirja näol tegemist tüüptingimustega.
3(6)
Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5 redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohtu hinnangul on võla tõttu teenuse piiramise tasu näol sisuliselt tegemist leppetrahviga VÕS § 158 lg 1 mõttes, mille kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et leppetrahvi tingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda teenuste piiramise korral kindlas summas leppetrahvi hagejale kaasnevate kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, arvestades leppetrahvi suurust (12 eurot) võrrelduna teenuse eest tavapäraselt makstava tasuga (arvetelt nähtuvalt 22,98 eurot ja 11,99 eurot kuus), kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on tühine. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole hagejal õigust leppetrahvi nõuda, mistõttu kuulub kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 161,86 eurot (483,76 – 297,90 – 24).
8.Hageja palub kostjalt välja mõista 03.03.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ning alates 04.03.2020 viivise 0,05% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 ning TsMS § 367. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist üldtingimuste p 10.1 alusel määras 0,05% päevas. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest, so lepingu mittekohane täitmine, kuid rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Antud juhul ei ole viivisekokkulepe (0,05% päevas) tühine, vaid kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, kuna viivisemäär ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (0,06% päevas). 4(6)
Arvestades põhinõude osalist rahuldamata jätmist, jääb osaliselt rahuldamata ka hageja viivisenõue. Hageja 03.03.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue tuleb jätta tulenevalt TsÜS §-s 144 sätestatust rahuldamata 204,22 euro ulatuses (arvelt nr XXX arvestatud viivis 6,86 eurot, arvelt nr XXX arvestatud viivis 34,21 eurot, arvelt nr XXX arvestatud viivis 6,86 eurot, arvelt nr XXX arvestatud viivis 81,57 eurot ja arvelt nr XXX arvestatud viivis 74,72 eurot). Arvestades leppetrahvi 24 eurot põhjendamatust on hagejal õigus arvestada viivist arvel nr XXX märgitud 29,27 euro asemel 5,27 eurolt (29,27 – 24 = 5,27). Viivis 5,27 eurolt alates 01.06.2016 kuni 03.03.2020 (1372 päeva) määras 0,05% päevas on 3,62 eurot. Hageja 03.03.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on seega 117,07 eurot (arvelt nr XXX arvestatud viivis 29,10 eurot, arvelt nr XXX arvestatud viivis 28,53 eurot, arvelt nr XXX arvestatud viivis 27,95 eurot, arvelt nr XXX arvestatud viivis 27,34 eurot, arvelt nr XXX arvestatud viivis 3,62 eurot ja arvelt nr XXX arvestatud viivis 0,53 eurot). TsMS § 367 alusel tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 0,05% päevas põhinõudelt 161,86 eurot alates 04.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
9.Kokkuvõtteks rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 161,86 eurot, 03.03.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 117,07 eurot ja lisanduva viivise 0,05% päevas põhinõudelt 161,86 eurot alates 04.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata põhivõla 321,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviste 220,68 eurot ning 321,90 euro suuruselt põhivõlalt alates 04.03.2020 arvestatava viivise osas.
10.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~34% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 34% ulatuses kostja ja 66% ulatuses hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 415 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ja 240 eurot (ilma käibemaksuta) lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 141,10 eurot (34% 415 eurost). Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 312 eurot koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10), so lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 205,92 eurot (66% 312 eurost). Kohus märgib siinjuures, et lähtub poolte lepinguliste esindajate õigusabikulude suurust vähendades asjaolust, et tegemist ei olnud keeruka ja mahuka tsiviilasjaga, vaid kohtule oli masshagina esitatud lepingu rikkumisest tulenev nõue, mille kostja osaliselt vaidlustas ja esitas 5(6)
hageja nõudele ka aegumise vastuväite. Hageja nõude suurust arvestades on tegemist lihtmenetluse asjaga, mille kohus lahendas kirjalikus menetluses. Kohus teeb poolte vastastikuste menetluskulude nõuete osas tasaarvestuse (TsMS § 445 lg 1) ning mõistab tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 64,82 eurot ja vastavalt kostja taotlusele menetluskuludelt viivise kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.