Brave Capital OÜ hagi Elupaik OÜ (pankrotis) vastu Elupaik OÜ (pankrotis) võlausaldajate 14.01.2019 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks, kehtetuks tunnistamiseks ja toimkonna liikmete valituks lugemise tuvastamiseks Rolan Investment OÜ ja Capital Gate Group OÜ hagi Elupaik OÜ (pankrotis) vastu Elupaik OÜ (pankrotis) võlausaldajate 14.01.2019 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.05.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik, kaebuse hind
Brave Capital OÜ apellatsioonkaebus, 10 500 eurot Rolan Investment OÜ ja Capital Gate Group OÜ apellatsioonkaebus, 3500 eurot Elupaik OÜ (pankrotis) vastuapellatsioonkaebus, 0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I (apellant I/vastustaja): OÜ Brave Capital (registrikood 11903432), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Mägi Hageja II (apellant I/vastustaja): Rolan Investment OÜ (registrikood 12104532) Hageja III (apellant III/vastustaja): Capital Gate Group OÜ (registrikood 12194015) Hagejate II ja III lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Könn
1(15)
Kostja (vastustaja/vastuapellant): Elupaik OÜ (pankrotis, registrikood 14010491), pankrotitoimkonna esimees Rein Vaiksaar, lepinguline esindaja vandeadvokaat Diana Minumets Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.05.2019 otsus osaliselt osas, milles maakohus jättis rahuldamata Rolan Investment OÜ ja Capital Gate Group OÜ hagi Elupaik OÜ (pankrotis) võlausaldajate 14.01.2019 üldkoosoleku päevakorrapunktis 7 vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks, jaotas menetluskulud ja jättis Elupaik OÜ (pankrotis) menetluskulude suuruse kindlaks määramata. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse.
2.1.Jätta rahuldamata Brave Capital OÜ hagi Elupaik OÜ (pankrotis) vastu Elupaik OÜ (pankrotis) võlausaldajate 14.01.2019 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks, kehtetuks tunnistamiseks ja toimkonna liikmete valituks lugemise tuvastamiseks.
2.2.Rahuldada osaliselt Rolan Investment OÜ ja Capital Gate Group OÜ hagi Elupaik OÜ (pankrotis) vastu Elupaik OÜ (pankrotis) võlausaldajate 14.01.2019 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. 2.3.Tunnistada kehtetuks Elupaik OÜ (pankrotis) võlausaldajate 14.01.2019 üldkoosoleku päevakorrapunktis 7 vastuvõetud otsus.
2.4.Ülejäänud osas jätta Rolan Investment OÜ ja Capital Gate Group OÜ hagi Elupaik OÜ (pankrotis) vastu rahuldamata.
2.4.Brave Capital OÜ hagi lahendamisega seotud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Brave Capital OÜ kanda.
2.4.Rolan Investment OÜ ja Capital Gate Group OÜ hagi lahendamisega seotud maaja ringkonnakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
2.5.Elupaik OÜ (pankrotis) vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud ei kuulu hüvitamisele.
3.Brave Capital OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Rolan Investment OÜ ja Capital Gate Group OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Elupaik OÜ (pankrotis) vastuapellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses 2(15)
sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja Brave Capital OÜ nõue
1.Brave Capital OÜ (hageja I) esitas 24.01.2019 Harju Maakohtule hagi Elupaik OÜ (pankrotis) (kostja, võlgnik) vastu kostja võlausaldajate 14.01.2019 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks, kehtetuks tunnistamiseks ja toimkonna liikmete valituks lugemise tuvastamiseks.
2.Harju Maakohtu 17.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-16668 kuulutati välja kostja pankrot. 14.01.2019 toimus kostja võlausaldajate esimene üldkoosolek (koosolek).
3.Koosolekul langetati muuhulgas otsused, mille hageja I vaidlustab: 1) väiksemate nõuetega võlausaldajateks tuleb lugeda võlausaldajad, kelle nõue on alla 10 000 euro (päevakorrapunkt 3); 2) pankrotitoimkonna liikmeteks valiti Urmas Ustav, Magnus Braun ja Rein Vaiksaar (päevakorrapunkt 4). Hageja I hääletas päevakorrapunktis 3 tehtud otsusele vastu ning ei hääletanud päevakorrapunktis 4 tehtud otsuse poolt. Koosoleku otsused ja nende tegemine on olnud vastuolus seadusega ja seetõttu tuleb tuvastada nende tühisus ja/või tunnistada kehtetuks, samuti tuvastada toimkonna liikmete valimine koosoleku protokollis sätestatust erinevas koosseisus.
4.Seadus ei sätesta väiksema võlausaldaja kriteeriumi. Vaatamata sellele, et praktikas on see kriteerium määratud sageli võlausaldajate üldkoosoleku häälteenamusega tehtava otsusega, ei ole võlausaldajate üldkoosolekul pädevust taolise küsimuse otsustamisel. Alternatiivselt, isegi kui on selline pädevus, siis ei ole üldkoosoleku diskretsioon piiramatu. Üldkoosolek saab langetada lisaks pankrotiseaduse (PankrS) §-s 77 toodud loetelus nimetatud küsimustele otsuseid ka nendes küsimustes, mis on seaduses otseselt nimetatud võlausaldajate üldkoosoleku pädevusena. Küsimus, kas konkreetset võlausaldajat saab lugeda väikse nõudega võlausaldajaks, määratakse võlausaldajate konsensuse alusel või vastava vaidluse tõusetumise korral antakse hinnang kohtu poolt tagasiulatuvalt. Väikse nõudega võlausaldaja määratlemise kriteerium on seadusega jäetud hinnanguliseks ning see kriteerium peab tsiviilõiguse üldiste põhimõtete kohaselt olema mõistlik ja põhjendatav.
5.Väiksema nõudega võlausaldajatena tuleb käsitada kõiki neid võlausaldajaid kasvavalt alates väikseima nõudega võlausaldajast, kelle nõuded kokku esindavad alla 50% üldkoosoleku häältest. Suuremate nõuetega võlausaldajateks tuleb lugeda kõik need võlausaldajad kahanevalt alates suurima nõudega võlausaldajast, kes koos esindavad üle 50% üldkoosoleku häältest. Seega on põhjendatud lugeda ainsaks suure nõudega võlausaldajaks Nuorisosäätiö sr, kelle esindatavad hääled (9 528 333 häält) moodustavad enamuse. Kõik teised võlausaldajad vajavad PankrS § 74 lg-s 2 sätestatud kaitset, kuna Nuorisosäätiö sr. saab temal olevate häältega langetada ainuisikuliselt kõik võlausaldajate üldkoosoleku häälteenamust nõudvad otsused. Seega tuleb lugeda PankrS § 74 lg 2 tähenduses väikeste nõuetega võlausaldajateks kõik teised võlausaldajad ja vähemalt üks nende võlausaldajate poolt esitatud isik peab saama toimkonna liikmeks.
3(15)
6.Toimkonna liikmete valimise pädevus ei hõlma toimkonna liikme kandidaatidena üles seadmise kriteeriumite määramist, kuna toimkonna liikmete valimine on spetsiifiline õigus ja sisaldab endas üksnes erinevate isikute vahel valiku tegemise õigust, mitte õigust määrata ja piirata seda, kes üldse saab toimkonna valimisel kandideerida. Kandideerimise kriteeriumide määramine on iseseisev õigus, mis on sisult ja olemuselt erinev isikute vahel valiku tegemise õigusest ja neid õigusi ning pädevusi ei saa samastada. Eeltoodut kinnitab muuhulgas ka asjaolu, et PankrS § 74 lg 11 sätestab eraldi, et üldkoosoleku pädevuses on pankrotitoimkonna liikmete arvu määramine. Seega on seadusandja seisukohal, et pankrotitoimkonna liikmete valimise pädevus ei hõlma muid küsimusi peale liikmete valimise (sh ei hõlma see toimkonna liikmete arvu määramise pädevust ega toimkonna liikmete kandidaatide ülesseadmise kriteeriumide määramise pädevust).
7.Urmas Ustav, Magnus Braun ja Rein Vaiksaar on võlgnikule lähedased isikud ja seetõttu ei saa nad kuuluda pankrotitoimkonda. Vaidlust ei saa olla selles, et Rein Vaiksaar on nõustanud kostjat, samuti selles, et Urmas Ustav ja Magnus Braun esindavad võlgniku ainuosanikku Nuorisosäätiö sr. Nimetatud isikud osalesid koosolekul ja kostja pankrotiistungil võlgniku ainuosaniku esindajatena. Samuti on nad esindanud ja nõustanud võlgniku ainuosanikku pankrotimenetluse väliselt. Isikuid, kes on nõustanud võlgnikku ja/või kes on nõustanud ja/või esindanud võlgniku ainuosanikku, tuleb käsitada võlgniku lähikondsetena või lugeda lähikondseteks PankrS § 117 tähenduses. See tähendab sisuliselt seda, et võlgniku ainuosanik kontrollib läbi võlausaldajate koosoleku ainuisikuliselt pankrotimenetluse juhtimist.
8.Kui kohus tuvastab, et koosoleku otsus selle kohta, et väikse nõudega võlausaldajaks tuleb lugeda võlausaldaja, kelle nõue on alla 10 000 euro, on tühine või kui kohus tunnistab selle otsuse kehtetuks ja kohus leiab, et väikseks võlausaldajaks tuleb lugeda: 1) kõik võlausaldajad peale Nuorisosäätiö s.r, siis sellisel juhul saab lugeda väikse nõudega võlausaldajate poolt esitatud toimkonna liikme kandidaatideks Liis Könn, Anton Sigal, Rein Vaiksaar, Arto Kalevi Autio ja Veljo Kuusk; 2) kõik võlausaldajad, kelle nõue on keskmisest nõudest (1 747 820 eurot) väiksem, siis sellisel juhul saab lugeda väikse nõudega võlausaldajate poolt esitatud toimkonna liikme kandidaatideks Liis Könn, Anton Sigal ja Rein Vaiksaar.
9.Kui kohus leiab, et Rein Vaiksaare valimine pankrotitoimkonda oli õiguslikult lubatav, siis on Rein Vaiksaare väikeste nõuetega võlausaldajate esindajana valimine pankrotitoimkonda olnud õiguspärane, kuna ta sai teistest kandidaatidest enim hääli. Kui kohus leiab, et Rein Vaiksaare valimine pankrotitoimkonda ei olnud õiguslikult lubatav, siis saab lugeda väikeste nõuetega võlausaldajate poolt esitatud kandidaadina pankrotitoimkonda valituks Liis Könni.
10.Kui kohus leiab, et koosoleku otsus Urmas Ustavi ja Magnus Brauni valimise kohta toimkonna liikmeks tuleb tunnistada kehtetuks, siis saab lugeda ülejäänud pankrotitoimkonna liikmeteks valituks alljärgnevad isikud: 1) kui kohus leiab, et Rein Vaiksaare valimine toimkonna liikmeks oli lubatav, siis tuleb lugeda pankrotitoimkonna ülejäänud liikmeteks valituks Liis Könn ja Arto Kalevi Autio, kes said teistest enim hääli (Arto Kalevi Autio osutus valituks enne sama palju hääli saanud Veljo Kuuske). Sellisel juhul on kolmandaks – väikeste nõuetega võlausaldajate esitatud kandidaadina – toimkonna liikmeks valituks Rein Vaiksaar; 4(15)
2) kui kohus leiab, et Rein Vaiksaare valimine toimkonna liikmeks ei olnud lubatav, siis tuleb lugeda pankrotitoimkonna ülejäänud liikmeteks valituks Veljo Kuusk ja Arto Kalevi Autio, kes said teistest enim hääli. Sellisel juhul on kolmandaks väikeste nõuetega võlausaldajate esitatud kandidaadina toimkonna liikmeks valitud Liis Könn.
11.Kohus saab tuvastada eelnimetatud isikud pankrotitoimkonna liikmeks valituks, kuivõrd hääletamine on toimunud ja kohus on lahendanud eelnevalt nõuded puutuvalt otsuste kehtivust. OÜ Rolan Investment ja OÜ Capital Gate Group nõue
12.Rolan Investment OÜ (hageja II) ja Capital Gate Group OÜ (hageja III) esitasid 24.01.2019 Harju Maakohtule hagi kostja vastu kostja võlausaldajate 14.01.2019 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
13.Hagejad II ja III vaidlustavad koosoleku otsused, millega otsustati: 1) lugeda väiksemate nõuetega võlausaldajateks võlausaldajad, kelle nõue on alla 10 000 euro ja suuremate nõuetega võlausaldajateks võlausaldajad, kelle nõue on 10 000 eurot või rohkem (päevakorrapunkt 3); 2) valida pankrotitoimkonna liikmeteks Urmas Ustav, Magnus Braun ja Rein Vaiksaar (päevakorrapunkt 4); 3) anda kõik võlgniku vara müüki puudutavad üldkoosoleku pädevuses olevad küsimused võlgniku pankrotitoimkonna otsustada (päevakorrapunkt 7). Hagejad II ja III hääletasid üldkoosolekul eelnimetatud päevakorrapunktide 3 ja 7 otsuste vastuvõtmise vastu ning ei hääletanud päevakorrapunktis 4 tehtud otsuste poolt.
14.Ettepaneku 10 000 euro künnise määramiseks esitas Nuorisosäätiö s.r, kes ainsana hääletas ettepaneku poolt. Seadus ei defineeri väike- ega suurvõlausaldajate mõistet ning piiri tõmbamine väike ja suurvõlausaldajate vahel sõltub konkreetses pankrotimenetluses esindatud võlausaldajate arvust ja võlausaldajate nõuetest. Üldkoosoleku otsus on hagejate hinnangul vastuolus PankrS § 74 lg-ga 2 ja see tuleks tunnistada PankrS § 83 lg 1 alusel kehtetuks. Kui määrata suur- ja väikevõlausaldajate eristamise piiriks 10 000 eurot, siis tähendaks see, et pankrotimenetluses osaleks vaid 4 väikevõlausaldajat, kelle nõuded kokku on vähem kui 10 000 eurot, s.o 4170,56 eurot ehk ca 0,02% kõikidest nõuetest ja häältest ning suuremate nõuetega võlausaldajatel on 98% häältest. Selline jaotus ei ole kooskõlas PankrS § 74 lg 2 eesmärgiga ega mõttega. Sellisel juhul oleks suure nõudega võlausaldajaks nii võlausaldaja, kellel on 9 528 333 häält, kui ka selline võlausaldaja, kellel on 12 288 häält. Nimetatud nõuded erinevad üksteisest 775 korda ja on ilmselge, et need kaks võlausaldajat ei oma pankrotimenetluses võrdset positsiooni ega hääleõigust. Kui lähtuda üldkoosolekul esindatud võlausaldajate nõuete aritmeetilisest keskmisest, peaks olema väikevõlausaldajateks kõik need võlausaldajad, kelle nõue on väiksem kui 1 747 820 eurot.
15.Pankrotitoimkonna liikmete valimise otsus on vastuolus PankrS § 74 lg-ga 3 ning võlausaldajate ühiste huvidega, kuna kõik pankrotitoimkonda valitud isikud on võlgniku lähikondsed, kes ei tohi toimkonda kuuluda ning kes ei sobi tulenevalt enda seotusest võlgnikuga täitma pankrotitoimkonna liikme ülesandeid (PankrS § 73 lg 1).
16.Otsus volitada pankrotitoimkonda vastu võtma kõiki üldkoosoleku pädevuses olevaid võlgniku vara müüki puudutavaid otsuseid tuleb kehtetuks tunnistada PankrS § 83 lg 1 5(15)
alusel, sest see on vastuolus PankrS § 77 p-ga 5. PankrS § 77 p 5 kohaselt on pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses. Kõikide vara müüki puudutavate üldkoosoleku pädevuses olevate otsuste tegemise õigust ei saa seega volitada ühelegi teisele pankrotimenetluse organile, sh ka mitte toimkonnale. Otsus kahjustab kõiki võlausaldajaid, kellelt vastava otsuse kehtima jäämise korral võetakse võimalus otsustada vara müügiga seotud küsimusi võlausaldajate üldkoosolekul nagu seadus ette näeb.
17.Üldkoosoleku otsuste tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda, kuna Nuorisosäätio sr-le olid võlausaldajate esimesel üldkoosolekul hääled valesti määratud. Hagejad II ja III vaidlustasid Nuorisosäätiö s.r’le pankrotihalduri poolt määratud hääled, kuid kohus määras 14.01.2019 määrusega Nuorisosäätiö s.r’le hääled vastavalt nende nõudeavaldusele. Arvestades võlausaldajatele määratud häälte arvu, kujunes üldkoosolekul olukord, kus Nuorisosäätiö s.r omas ca 60% häältest ja kõik üldkoosoleku otsused võeti vastu Nuorisosäätiö s.r poolt, kes on võlgniku ainuosanik ja võlgniku lähikondne. Kui Nuorisosäätiö s.r ei oleks saanud hääli (või oleks saanud hääli vähem), oleks üldkoosolekul vastuvõetud otsused teistsugused. Kui võlausaldajate üldkoosoleku otsused on vastu võetud võlausaldaja häältega, kelle häälte arv on määruskaebusega vaidlustatud või kelle häälte arvu on määruskaebemenetluses muudetud, võib see PankrS § 83 lg 1 kohaselt anda alust üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks (Riigikohtu 10.06.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-15, p 12).
18.Hagejad paluvad lugeda kehtivaks koosoleku otsus, millega valiti pankrotitoimkonna liikmeteks Liis Könn, Arto Kalevi Autio ja Veljo Kuusk. Kostja vastuväited
19.Kostja vaidles hagidele vastu.
20.Seadus ei sätesta künnist, mille alusel oleks võimalik võlausaldajaid määratleda väiksema ja suurema nõudega võlausaldajateks. Otsus võeti vastu lihthäälteenamusega ehk kooskõlas PankrS § 81 lg-ga 1 ning pankrotitoimkonda määrati PankrS § 74 lg 2 kohaselt nii suuremate kui ka väiksema nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud.
21.Rein Vaiksaart ei ole võimalik käsitada kostja lähikondsena ainuüksi seetõttu, et Rein Vaiksaar on eelnevalt osutanud võlgnikule õigusabi. Rein Vaiksaar ei ole enam kostja esindaja ja tema tegevust ei saa käsitada kostjaga majanduslikus mõttes kooskõlastatuna, kuivõrd ta ei ole kostjaga mingil viisil seotud. Hagejad pole tõendanud, milles seisneb Nuorisosäätiö s.r lepinguliste esindajate või Rein Vaiksaare ja võlgniku väidetav ühine oluline majanduslik huvi, mille olemasolu eeldab PankrS § 117.
22.Hagejate väide, et Nuorisosäätiö s.r ei oleks tohtinud võlausaldajate üldkoosolekul hääletada, ei vasta tõele, kuivõrd kohus on pidanud piisavalt veenvaks, et määrata Nuorisosäätiö s.r’le võlausaldajate üldkoosolekul 9 528 333 häält. Maakohtu otsus
23.Maakohus jättis 23.05.2019 otsusega mõlemad hagid rahuldamata, menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda ning kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks rahuldamata.
6(15)
24.Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 83 lg-s 1 nimetatud aluseid võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks, samuti ei ole otsused tühised. Üldkoosoleku otsused vastavad seadusele, nende tegemisel on järgitud seaduses sätestatud korda ning asjaoludest ei nähtu, et otsustega oleks rikutud võlausaldajate ühiseid huve.
25.Hagejad ei saa käesoleval juhul tugineda asjaolule, et nende arvates määras kohus üldkoosolekul ebaõigesti kindlaks võlausaldaja Nuorisosäätiö sr hääled. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.04.2019 muutmata Harju Maakohtu määruse Nuorisosäätiö sr-le 9 528 333 hääle määramise kohta.
26.Hagejate taotlus otsuse tühisuse tuvastamiseks põhjusel, et võlausaldajate üldkoosolekul ei ole pädevust hinnata väiksema ja suurema võlausaldaja kriteeriumit, ei ole maakohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. TsÜS § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tühisus ei ole tagajärjena seaduses otse sätestatud. Puudub võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse säte, mida otsustus väiksemate või suuremate nõuete kriteeriumi kohta rikuks. Hagejate väited selle kohta, et otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda ei ole seoses Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019 tehtud määrusega enam asjakohased.
27.Üldkoosoleku otsuse pankrotitoimkonna valimise kohta kehtetuks tunnistamiseks ei anna alust asjaolu, et võlausaldajad otsustasid määrata suurema ja väiksema nõudega võlausaldaja piiriks 10 000 eurot. PankrS § 74 lg 11 kohaselt pankrotitoimkonna liikmete arvu otsustab võlausaldajate üldkoosolek. Pankrotitoimkonnas peab olema vähemalt kolm liiget ega tohi olla rohkem kui seitse liiget. PankrS § 74 lg 2 järgi pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Mingeid muid piiranguid toimkonna moodustamiseks PankrS ette ei näe. Kohus ei nõustunud hagejatega selles, et ükski seadus ei anna üldkoosolekule pädevust hinnata võlausaldajate nõudeid suurteks või väikesteks. Sellise pädevuse annab üldkoosolekule PankrS § 77 p 1 ja PankrS § 74 lg 2.
28.Võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtuvalt oli kõikidel suurte ja väikese nõudega võlausaldajatel võimalus esitada toimkonnaliikme kandidaate. Seega ei rikutud otsuse vastuvõtmisel pankrotiseaduse sätteid. PankrS § 81 lg 1 järgi võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osavõtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega . Seega PankrS § 81 lg 1 ja § 82 lg 1 tulenevalt võibki tekkida olukord, kus suurima võlausaldaja hääled saavad hääletusel määravaks ning toimkonna liikmed kinnitatakse suurimat nõuet omava võlausaldaja häälteenamusega. Hääletuse tulemusel osutusid valituks Nuorisosäätiö sr ja Causa Õigusbüroo OÜ esitatud kandidaadid. PankrS § 73 lg 1 kohaselt pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve. Hagejad ei ole esile toonud asjaolusid, mis lubaks järeldada, et pankrotitoimkond asub ainult Nuorisosäätiö sr ja Causa Õigusbüroo OÜ huve kaitsma. Suurema nõudega võlausaldaja esitatud kandidaatide osalemine toimkonnas ei tähenda automaatselt teiste võlausaldajate 7(15)
huvide kahjustamist. Kohtu hinnangul vastab otsus PankrS § 74 lg 2 sätestatule ning suurte ja väikeste nõuetega võlausaldajate huvid on pankrotitoimkonnas esindatud.
29.Maakohus ei nõustunud hagejate hinnanguga, et pankrotitoimkonda kuuluvad üksnes võlgniku lähikondsed ning tekkinud on olukord, kus võlgniku ainuosanik kontrollib ainuisikuliselt pankrotimenetluse juhtimist. Vaidlus puudus selles, et üldkoosoleku toimumise ajal Rein Vaiksaar võlgniku lepinguline esindaja ei olnud. Hagejate väited, et pankrotitoimkond ei asu tegutsema kõigi võlausaldajate huvides, vaid asub eelistama Nuorisosäätiö sr ning seeläbi võlgniku huve, on oletuslikud. Hagejad ei ole veenvalt põhistanud, milles võiks seisneda lepinguliste esindajate ühine majanduslik huvi võlgnikuga. Riigikohus on selgitanud, et ühine majanduslik huvi peab olema lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks (vt Riigikohtu 20.05.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-03, p 23). Selliste asjaolude kohta käesolevas menetluses tõendid puuduvad.
30.Üldkoosoleku otsuse, millega üldkoosolek andis kõik võlgniku vara müüki puudutavad üldkoosoleku pädevuses olevad küsimused pankrotitoimkonna otsustada, poolt oli üks võlausaldaja, vastu olid kolm võlausaldajat ja erapooletuks jäid viis võlausaldajat. Kohus nõustus kostjaga selles, et otsus ei kahjusta võlausaldajate ühiseid huve, kuna PankrS § 137 lg 2 kohaselt on enampakkumiseta vara müümisel halduril kohustus kooskõlastada vara müügi viis ja hind nagunii pankrotitoimkonnaga.
31.Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel võrdsetes osades hagejate kanda. Maakohus leidis, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ei ole põhjendatud, kuna menetluskulude nimekirjas nõutakse tasu vandeadvokaadi Diana Minumetsa töö eest. Õigusteenuse osutamise lepingu sõlmimise puhul on sisuliselt tegemist pankrotivaraga tehtava toiminguga, kui võetakse kohustus tasuda õigusabi eest. Kuivõrd PankrS § 83 lg 5 ei anna kohtu hinnangul pankrotitoimkonna esimehele õigust tekitada võlgnikule rahalisi kohustusi ja selline õigus ei tulene ka teistest õigusnormidest, ei saa ka kostjal käesolevas tsiviilasjas olla tekkinud kohustusi lepingulise esindaja teenuste eest tasu maksmiseks, mille hüvitamist saaks hagejatelt nõuda.
32.Kostja pankrotitoimkonna esimeheks valitud Rein Vaiksaare osalemine käesolevas kohtuvaidluses on pankrotitoimkonna esimehe seadusest tulenev ülesanne ja kohustus (PankrS § 83 lg 5). Pankrotitoimkonna esimeheks valimiseks nõusoleku andmisel tuleb isikul arvestada muuhulgas kohustusega esindada pankrotivõlgnikku kohtumenetluses. Kohtu hinnangul peab pankrotitoimkonda kuuluma isik, kellel on pankrotitoimkonna tööks vajalikud teadmised ja oskused ning kes suudab võlausaldajate huvide eest seista. Kuivõrd käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist keerulise vaidlusega ja kostja pankrotitoimkonna esimees Rein Vaiksaar on ise õigusalaste teadmisega ning seega suuteline toimkonna esimehena kostjat esindama, siis ei ole ka kostjal lepingulise esindaja olemasolu põhjendatud. Hageja I apellatsioonkaebus
33.Hageja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis tema hagi rahuldamata ja kulud hageja I kanda ning
8(15)
teha uue otsuse, millega hageja I hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja I jätta kostja kanda.
34.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusnorme, samuti hindas ebaõigesti tõendeid.
35.Ebaõige ja vastuolus materiaalõigusega on maakohtu järeldus, et puudub õigusnorm, mis võimaldab tuvastada koosoleku otsuse tühisuse. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse ja selle kehtivuse küsimuses on kohaldatavad tehinguid puudutavad sätted. Tahteavalduse tegemine (sh juhtorgani poolt otsuse vastuvõtmine) on TsÜS § 84 ja 87 kohaselt tühine – ei oma õiguslikke tagajärgi, kui sellel subjektil puudus pädevus taolises küsimuses üldse tahteavaldust (otsust) teha. Tehingu kehtetuks tunnistamine on võimalik ja vajalik aga ainult juhul, kui tahteavaldus (otsus) on tehtud selleks pädeva subjekti poolt (formaalselt kehtiv), kuid tahteavaldus on sisuliselt vastuolus seadusega või selle tegemise korda on rikutud (PankrS § 83 lg 1).
36.Hageja I jääb oma seisukoha juurde, et väiksemate nõuetega võlausaldaja kriteeriumi määramine ei ole üldkoosoleku pädevuses ja seega on otsus tühine. Hageja I ei nõustu maakohtu seisukohaga, et selline pädevus tuleneb PankrS § 77 p-st 1 ja § 74 lg-st 2.
37.Lisaks on koosoleku otsus väiksemate nõuetega võlausaldaja kriteeriumi kohta vastuolus seaduse ja selle eesmärgiga. Isegi kui möönda, et võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on suurte ja väikeste nõuetega võlausaldajate kriteeriumi määratlemine, ei saa selline pädevus olla absoluutne ning kohus peab vaidluse korral teostama sellise kriteeriumi määratlemise põhjendatuse ja seaduslikkuse sisulist kontrolli. Seda kohus sisuliselt teinud ei ole ja on piirdunud konstateeringuga, et koosolek määras kriteeriumi ja sellest on koosolekul toimkonna liikmete valimisel lähtutud.
38.Ekslikud on maakohtu seisukohad, et PankrS § 74 lg 3 kohaldamine eeldab toimkonna liikme ühist majanduslikku huvi võlgnikuga ning hagejad ei ole veenvalt põhistanud, milles see võiks antud juhul seisneda ning et toimkonda valitud Rein Vaiksaar ei olnud koosoleku toimumise ajal enam võlgniku lepinguline esindaja. Hageja I leiab jätkuvalt, et toimkonda valitud isikud on kostja lähikondsed ega või kuuluda pankrotitoimkonda.
39.Kuivõrd maakohus jättis alusetult koosoleku otsuste tühisuse tuvastamata ja/või kehtetuks tunnistamata, jättis kohus alusetult rahuldamata ka hageja I tuvastusnõuded toimkonna koosseisu osas. Kuna koosoleku otsused toimkonna valimise osas on tühised või tuleb tunnistada kehtetuks, tuleb kohtul tuvastada valitud toimkonna koosseis. Hagejate II ja III apellatsioonkaebus
40.Hagejad II ja III esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis nende hagi rahuldamata ja kulud hagejate kanda ning teha uue otsuse, millega hagejate II ja III hagi rahuldada. Menetluskulud palusid hagejad II ja III jätta kostja kanda.
41.Maakohus kohaldas valesti PankrS § 74 lg 2, leides, et üldkoosoleku otsus suur- ja väikevõlausaldajate nõuete piirmäära kehtestamise osas on õiguspärane ja võlausaldajate huvid on toimkonnas nõuetekohaselt esindatud. Maakohus leidis vääralt, et suur ja väikevõlausaldajate piirmäära seadmine on võlausaldajate üldkoosoleku subjektiivne otsus ning seadusest ei tulene mingeid nõudeid võlausaldajate nõuete piiritlemiseks.
9(15)
Pankrotitoimkonda peavad kuuluma suur ja väikevõlausaldajate esindajad. Kohus jättis hindamata, kas võlausaldajate piirmäär oli objektiivselt põhjendatud.
42.Maakohus kohaldas ebaõigesti PankrS § 74 lg 3 ja PankrS § 117 lg 3, kui leidis, et pankrotitoimkonna liikmed ei ole võlgniku lähikondsed, sest kohtu arvates ei ole tõendatud, et toimkonna liikmed omaksid võlgnikuga ühist majanduslikku huvi. Hagejad on hagiavalduses ja 04.04.2019 seisukohas põhistanud ja tõendanud, et kõik kolm toimkonna liiget on võlgniku lähikondsed PankrS § 117 mõistes, kes toimkonda kuuluda ei tohi. Kohus leidis vääralt, et võlgniku lähikondseks olemise ainuke kriteerium PankrS § 117 kohaselt on ühine majanduslik huvi võlgnikuga. Hagejad on tõendanud, et toimkonna liikmed tegutsevad võlgniku huvides. Võlgniku esindaja on võlgniku lähikondne ka pärast esindussuhte lõppemist. Kohus jättis hindamata olulised tõendid, s.o hagejate 04.04.2019 seisukoha lisana 1 esitatud ekirja ja hagejate tehtud viited võlgniku ajutise halduri aruandele.
43.Maakohus kohaldas ebaõigesti PankrS § 77 lg 5, leides, et üldkoosolek võib kõikides küsimustes vara müüki puudutava pädevuse täielikult toimkonnale loovutada. Üldkoosolek ei tohi enda seadusest tulenevat pädevust delegeerida pankrotitoimkonnale. Selline otsus on vastuolus PankrS § 77 lg-ga 5. Kostja vastuapellatsioonkaebus
44.Kostja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 selliselt, et rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõista igalt hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 224,91 eurot ja viivise. Apellatsiooniastme menetluskulud palus kostja jätta võrdsetes osades hagejate kanda.
45.Kuna hagejate hagid jäeti rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda, tulnuks kostja taotlus rahuldada ning menetluskulud hagejatelt TsMS § 162 lg 1 ja § 174 lg 1 kohaselt välja mõista.
46.11.04.2019 kohtuistungil esindas kostjat vandeadvokaat Diana Minumets. Kostja esitas istungil kohtule menetluskulude nimekirja 541,33 eurot. Samuti palus kostja esindaja arvestada menetluskulude juurde istungil olnud lepingulise esindaja kulu vastavalt protokollis märgitud ajakulule (50 min), s.o 133,40 eurot. Seega kokku olid kostja menetluskulud 674,73 eurot.
47.Kostja esitas menetluskulude nimekirja tähtaegselt ja korrektselt. Maakohus rikkus TsMS § 174 lg 1 ega viidanud otsuses, millisel õiguslikul alusel jättis kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. Otsuses viidatud PankrS normid ei reguleeri tsiviilasja menetluskulude jaotust ega menetluskulude väljamõistmise korda ega aluseid.
48.Kostja menetluskulude hagejatelt väljamõistmata jätmine otsuses toodud põhjustel on ka sisuliselt põhjendamatu ning kostja suhtes ebaõiglane. Seadus ei keela ega piira ühelgi juhul pankrotivõlgnikust kostjal kasutada võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise vaidluses lepingulise esindaja teenuseid. Samuti on kostja poolt advokaadi teenuste kasutamine sellistes vaidlustes praktikas tavapärane. Asjaolu, et PankrS § 83 lg 5 kohaselt on kostja seaduslikuks esindajaks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise vaidluses pankrotitoimkonna esimees, ei tähenda, et kostjal oleks keelatud kasutada selles menetluses advokaadist lepingulise esindaja abi või et sellise kulu 10(15)
tegemine oleks põhjendamatu. Kostja pankrotitoimkonna esimees ei ole advokaat. Käesolevas vaidluses advokaadi abi kasutamine on põhjendatud, kuna hagejaid on kolm ning kõiki hagejaid esindavad menetluses eriteadmistega vandeadvokaadid. Kohtu viited PankrS § 76 lg-tele 1 ja 4 on asjakohatud, kuna käesoleva kohtuvaidlusega seoses ei ole pankrotitoimkonna esimehele tasu makstud ega selle tasu hüvitamist kostja poolt taotletud. Samuti ei esindanud vandeadvokaadist lepinguline esindaja selles menetluses pankrotitoimkonna esimeest, vaid kostjat.
49.Erinevalt otsuse põhjendustes väidetust ei tulene Tallinna Ringkonnakohtu lahenditest tsiviilasjades nr 2-12-29279 (09.12.2014 määrusest) ja nr 2-15-670 (19.10.2015 määrusest) seda, et pankrotivõlgnikul puuduks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamise korral õigus kasutada kohtumenetluses lepingulist esindajat ja sellised kulud ka hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt hüvitatud saada. Mõlemas tsiviilasjas jäeti menetluskulud välja mõistmata põhjusel, et vandeadvokaadist pankrotitoimkonna esimees osales kohtumenetluses pankrotivõlgniku seadusliku esindajana, kuid taotles hiljem menetluskulude hüvitamist lepingulise esindajana. Vastustajate seisukohad
50.Vastustajad vaidlesid kaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
51.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste ja vastuapellatsioonkaebusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 23.05.2019 otsus tuleb osaliselt TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate II ja III hagi Elupaik OÜ (pankrotis) võlausaldajate 14.01.2019 üldkoosoleku päevakorrapunktis 7 vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks, jaotas menetluskulud ja jättis Elupaik OÜ (pankrotis) menetluskulude suuruse kindlaks määramata. Ringkonnakohus teeb uue otsuse hagejate II ja III nõude Elupaik OÜ (pankrotis) võlausaldajate 14.01.2019 üldkoosoleku päevakorrapunktis 7 vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks kohta ja jagab menetluskulud. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimub TsMS § 177 lg 2 järgi pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
52.Kostja võlausaldajate 14.01.2019 üldkoosolekul otsustati muuhulgas, et suurema nõudega võlausaldajateks on need, kelle nõue on suurem kui 10 000 eurot ja alla 10 000 euro suuruse nõudega on väikeste nõuetega võlausaldajad (päevakorrapunkt 3, otsus 3), pankrotitoimkonda valiti suuremate nõuetega võlausaldajate esindajatena Urmas Ustav ja Magnus Braun ning väiksemate nõuetega võlausaldajate esindajaks Rein Vaiksaar (päevakorrapunkt 4, otsus 4), päevakorrapunkti pealkirjaga „Muud küsimused“ all otsustati, et kõik võlgniku vara müüki puudutavad üldkoosoleku pädevuses olevad küsimused antakse toimkonna otsustada (päevakorrapunkt 7, otsus 7).
53.Hageja I vaidlustas üldkoosoleku otsused 3 ja 4, väites, et need on tühised, kuna üldkoosolekul puudub pädevus otsustada, kes on suurema ja kes väiksema nõudega võlausaldaja ja sellest tulenevalt on ka toimkonna liikmed ebaõigesti valitud. Juhul, kui otsused ei ole tühised, on need kehtetud, kuna üldkoosolek on diskretsiooni ebaõigesti teostanud. Valitud toimkonna liikmed on võlgniku lähikondsed. Hagejad II ja III 11(15)
vaidlustasid otsused 3, 4 ja 7. Otsuse 7 kohta väitsid hagejad II ja III, et üldkoosolek ei saanud toimkonnale delegeerida vara müügil otsustusi, mis seaduse järgi on üldkoosoleku pädevuses. Kostja vaidles hagidele vastu.
54.Ringkonnakohus kontrollib esmalt maakohtu otsust osas, milles maakohus lahendas üldkoosoleku otsuste 3 ja 4 kohta esitatud nõuded.
55.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja I esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et üldkoosoleku otsused 3 ja 4 oleksid tühised selle tõttu, et seadusest ei tulene sellise otsustuse tegemiseks võlausaldajate üldkoosolekule pädevust. PankrS § 77 p 1 järgi kuulub üldkoosoleku pädevusse pankrotitoimkonna valimine ja PankrS § 74 lg 2 järgi pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Eeltoodust saab järeldada, et üldkoosolek on pädev otsustama lisaks toimkonna isikulise koosseisu valimisele ka PankrS § 74 lg-s 2 sätestatud kriteeriumi osas. Maakohus on õigesti tuvastanud, et TsÜS § 38 lg-s 2 sätestatud eeldused, mille järelmiks on juriidilise isiku organi otsuse tühisus, puuduvad. Hageja I seisukoht, et see, keda lugeda väiksema nõudega võlausaldajaks, tuleb otsustada võlausaldajate konsensuse alusel, ei tulene seadusest.
56.PankrS § 83 lg 1 näeb ette neli erinevat üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise alust. Otsus on võimalik kehtetuks tunnistada esiteks siis, kui otsus ei vasta seadusele, teiseks juhul, kui otsuse tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, kolmandaks olukorras, kus mõni muu seadusesäte näeb otsuse vaidlustamise võimaluse selgelt ette, ja neljandaks juhul, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Tegemist on otsuse kehtetuks tunnistamise alternatiivsete alustega, s.t otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks piisab vähemalt ühe eeltoodud aluse esinemisest. Hagejad tuginesid otsuste kehtetuks tunnistamise alusena selle vastuolule seadusega.
57.PankrS § 74 lg 2 kohaselt peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud, kuid seadus ei sätesta piiranguid selles osas, keda võivad suuremate või väiksemate nõuetega võlausaldajad pankrotitoimkonna liikmeks esitada. Kolleegium nõustub hagejatega, et iseenesest on olukorras, kus on rikutud PankrS § 74 lg 2, võimalik nõuda võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist PankrS § 83 lg 1 esimese lause esimese alternatiivi järgi ehk põhjusel, et otsus on vastuolus seadusega.
58.Maakohus leidis, et üldkoosolek määrab selle, kes on väikevõlausaldaja. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses jälgitavalt põhjendanud, miks ta nõustus üldkoosoleku otsusega võlausaldajate jagamise kohta väikeste ja suurte nõuetega võlausaldajateks. Pankrotiseadus ei välista kohtu õigust ja võimalust võlausaldajate üldkoosolekule sisulise hinnangu andmiseks. Ringkonnakohus leiab, et otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitamisel, tuginedes PankrS § 83 lg-le 1 ja § 74 lg-le 2, saab kohus anda hinnangu, kes on väiksem võlausaldaja, arvestades sh võlausaldaja majanduslikke huve teiste võlausaldajatega ning nõude suurust. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 74 lg 2 mõtte kohaselt ei saa väikese nõudega võlausaldajaks pidada isikut, kes on suurvõlausaldajaga seotud viisil, et tal on suurvõlausaldajaga sisuliselt samaväärne majanduslik huvi (RKTKo 24.04.2019.a nr 2-18-4471, p 13).
59.Kostja pankrotimenetluses on esitatud järgmised nõuded: OÜ Brave Capital 3 550 892,60 eurot, kohtutäitur Risto Sepp 12 288 eurot, Causa Õigusbüroo OÜ 720 eurot, Capital Gate 12(15)
Group OÜ 1 016 549,81 eurot, Rolan Investment OÜ 1 544 600 eurot, Higver Trade OÜ 73 750 eurot, Talka Group OÜ 3040,56 eurot, Rkm Team OÜ 210 eurot, Nuoriosäätiö sr 9 528 333,30 eurot, Maksu- ja Tolliamet 200 eurot. Nuoriosäätiö sr häälte arvu määramise kohta tehtud määrus on jõustunud ja apellantide väited ebaõige häälte arvu kohta ei ole enam asjakohased.
60.Hageja I käsitluse kohaselt väiksema nõudega võlausaldajatena tuleb käsitada kõiki neid võlausaldajaid kasvavalt alates väikseima nõudega võlausaldajast, kelle nõuded kokku esindavad alla 50% nõuetest. Hagejate II ja III käsitluse kohaselt peaks väikese nõudega võlausaldajate määramisel lähtuma nõuete keskmise suurusest. Pankrotiseaduses sellist kriteeriumit sätestatud ei ole. Kuna väikeste nõuetega võlausaldajate piiri määramine on üldkoosoleku pädevuses ja sellekohane otsus võetakse PankrS § 81 lg 1 järgi vastu võlausaldajate lihthäälteenamusega, siis kohtul on võimalik sellesse sekkuda ainult siis, kui diskretsiooni on rikutud. Kolleegiumi arvates ei saa ainult apellantide väidetest selle kohta, et väikeste ja suure nõuetega võlausaldajate määratlemisel ei ole lähtutud nõuete matemaatilisest keskmisest, järeldada, et üldkoosoleku otsus oleks kehtetu, kuna see ei vasta seadusele. Põhjendatud ei ole apellantide seisukoht, nagu rikuks võlausaldajate üldkoosoleku otsus 3 seonduvalt võlausaldajate nõuete suuruse määratlemisega võlausaldajate huve. Ringkonnakohus selgitab, et PankrS § 73 järgi on pankrotitoimkond eeskätt järelevalveorgan, kelle ülesandeks on kaitsta pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, teostades mh järelevalvet halduri tegevuse üle. Seega ei saa pankrotitoimkonna liikmed eelistada nende võlausaldajate, keda nad esindavad, huvide eelistamist teistele. PankrS §-ga 75 nähakse ette ka pankrotitoimkonna liikme vastutus juhuks, kui toimkonna liige on oma kohustuse rikkumisega süüliselt tekitanud võlausaldajale kahju.
61.Lisaks eeltoodule märgib kolleegium, et ebaõige on apellantide käsitlus, mille kohaselt oleksid väiksemate ja suuremate nõuetega võlausaldajate teistsugusel jagunemisel valitud pankrotitoimkonda väikeste nõuetega võlausaldajate esindajana teised isikud. Ka sellisel juhul oleks valitud isikuks Causa Õigusbüroo OÜ-d, mis on igal juhul väikese nõudega võlausaldaja, esindav Rein Vaiksaar, kuna tema sai üldkoosolekul 9 529 053 häält. Liis Könn, Arto Kalevi Autio ja Veljo Kuusk said Rein Vaiksaarest vähem hääli.
62.Järgnevalt kontrollib kolleegium maakohtu otsust osas, milles maakohus leidis, et pankrotitoimkonna liikmete valimisel ei ole rikutud PankrS § 74 lg 3 teist lauset. PankrS § 74 lg 3 sätestab, et pankrotitoimkonda ei või kuuluda võlgniku lähikondne. Apellantide väidete kohaselt on toimkonda valitud isikud võlgniku lähikondsed. PankrS § 117 lg 2 p 5 järgi on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi ja lg 3 järgi kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Selleks, et lugeda isik võlgniku lähikondseks, peab eksisteerima võlgniku ja toimkonda valitud isiku vahel ilmne seos, mis võib olla lisaks majanduslikule seosele näiteks ka isiklik. Küsimus on selles, kas pidada võlgnikku enne pankroti väljakuulutamist esindanud lepingulist esindajat või isikut, kes esindab võlgniku emaettevõtet, võlgniku lähikondseks. Käsund kui teenuse osutamise leping ei eelda lepingupoolte vahel isiklikke suhteid, majanduslikuks huviks käsundisaajal on õigus saada käsundi täitmise eest tasu. Erilisi asjaolusid, millest võiks nähtuda võlgniku ja pankrotitoimkonda valitud isikute 13(15)
isiklik või muud laadi seos, esile toodud ei ole. Sellest, et kõige suurem võlausaldaja, kelle esindajad valiti pankrotitoimkonda, on võlgniku emaettevõte, ei saa järeldada pankrotitoimkonna liikme ja võlgniku majanduslikku huvi või seotust. Apellantide väited, et pankrotitoimkonna liikmed on võlgnikku esindanud ka pankrotimenetluse ajal, on jäänud paljasõnaliseks ja pole ka usutavad, kuna pärast pankroti väljakuulutamist saab võlgniku esindamise üle otsustada haldur. Hagejate II ja III apellatsioonkaebuses viidatud Urmas Ustavi 20.09.2018 e-kirjast (I kd, tl 58) ei tulene, et ta esindas võlgnikku pankrotimenetluse ajal, kuna kostja pankrot kuulutati välja 17.12.2018 ning ajutise halduri aruandest nähtuvalt on pankrotihaldur nimetatud 13.11.2018 (liidetud tsiviilasja nr 2-19-1219 tl 24 pöördel). See, et Causa Õigusbüroo OÜ on võlgniku pankrotiavalduse koostanud, ei anna alust järelduseks, et Rein Vaiksaare esindussuhe jätkuks ka pärast pankroti väljakuulutamist.
63.Üldkoosoleku otsusega 7 otsustati, et kõik võlgniku vara müüki puudutavad üldkoosoleku pädevuses olevad küsimused antakse võlgniku pankrotitoimkonna otsustada. Maakohus leidis, et üldkoosoleku otsus ei kahjusta võlausaldajate ühiseid huvisid, mistõttu pole alust selle kehtetuks tunnistamiseks. Hagejad II ja III on maakohtu sellekohase järelduse apellatsioonkaebuses vaidlustanud, kuna üldkoosoleku otsus 7 on vastuolus PankrS § 77 p-ga 5, sest üldkoosolek ei saa enda pädevust delegeerida. PankrS § 77 p 5 järgi on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses. Nii tuleneb PankrS § 134 lg-st 1, et kompromissettepaneku tegemise korral ei või vara müüa enne kompromissi tegemist, kui võlausaldajate üldkoosolek ei ole otsustanud, et vara võib müüa, vaatamata kompromissettepanekule; PankrS § 137 lg 1 järgi võib võlausaldajate üldkoosolek teha haldurile ettekirjutuse müüa vara enampakkumiseta, kui vara müük sel viisil annab suuremat kasu; PankrS § 141 lg 2 järgi võib enampakkumiseta müüa ettevõtte või selle osa teatud juhtudel ainult võlausaldajate üldkoosoleku nõusolekul. Eeltoodust saab järeldada, et pankrotiseadusega on teatud otsustused, mis on seotud pankrotivara müügiga, jäetud võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse ja selliste otsustuste delegeerimist pankrotitoimkonnale seadus ei võimalda. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et üldkoosoleku otsus 7 on vastuolus seadusega ja PankrS § 83 lg 1 järgi kehtetu. Maakohtu otsus tuleb eeltoodu tõttu osaliselt tühistada ja hagejate II ja III hagi osaliselt rahuldada. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et otsuse kehtetuks tunnistamisel on oluline ka see, et vaidlustatud otsus rikuks võlausaldajate ühiseid huvisid. PankrS § 83 lg 1 viimase lause järgi võib võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Kolleegiumi arvates on tegemist eraldi alusega võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, mitte aga PankrS § 83 lg 1 esimeses lauses toodud aluste puhul kehtetuks tunnistamise tingimusega.
64.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis tema menetluskulud kindlaks määramata. Kostja lepinguliseks esindajaks oli vandeadvokaat Diana Minumets. Maakohus leidis, et kuna kostjat esindab PankrS § 83 lg 5 järgi pankrotitoimkonna esimees Rein Vaiksaar, siis peab ta ametikohast lähtuvalt olema võimeline ise kostjat kohtus esindama. Samuti puudub võlausaldajate üldkoosoleku otsus, mis lubab toimkonna esimehel kulusid teha, mistõttu kulud hüvitamisele ei kuulu. Kolleegium 14(15)
maakohtu järeldusega ei nõustu. Ebaõige on maakohtu järeldus, et PankrS § 83 lg 5 järgi peab toimkonna esimees esindama võlgnikku kohtumenetluses ise. Pankrotiseadusest ei tulene toimkonna esimehele keeldu kasutada kohtumenetluses lepingulist esindajat või seda, et esindajaga lepingu sõlmimiseks ja rahalise kohustuse võtmiseks peaks olema võlausaldajate üldkoosoleku otsus. TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline osaleda menetluses esindaja kaudu ja kostjal on õigus vastavate kulude hüvitamisele TsMS § 175 lg 1 järgi.
65.Seoses hagejate II ja III hagi osalise rahuldamisega tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb hageja I hagiga seotud menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta hageja I kanda. Hagejate II ja III hagiga seonduvad maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jätta poolte (hagejate II ja II ning kostja) endi kanda. Kostja vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulusid TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata. Kuna maakohus ei ole menetluskulusid kindlaks määranud, siis ei tee seda ka esmakordselt ringkonnakohus. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.