Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

 Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2020 määruse järgselt olid seega 09.04.2019.a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul hääled järgmised: võlausaldaja X Oy häälte arv 324 (nõudeavaldus 416 375,67 eurot), võlausaldaja EstFin Renew OÜ häälte arv 254 (nõudeavaldus 254 210,34 eurot) ja võlausaldaja AS X häälte arv 6 (nõudeavaldus 82 741,77 eurot). Lisaks määras haldur sellel üldkoosolekul H.-S. S. 44 häält aga vastavate häälte osas keegi halduri määratud häälte arvu ei vaidlustanud.  Kuna X Oy-le määrati täiendavalt 260 häält (X Oy häälte arv oli 324 häält ja AS X häälte arv oli 6, kokku 330 häält ja EstFin Renew OÜ häälte arv oli 254 ja H.-S. S. häälte arv oli 44, kokku 298 häält, siis eeltoodust tulenevalt hääletamise tulemus ei oleks muutunud (X Oy-l ja AS-il X oleks ikkagi olnud häälteenamus).  Vaatamata eeltoodule tuleb hagi ikkagi rahuldada kuna vaidlustatud otsused rikuvad üheselt seadust (PankrS § 74 lg 2) suuremate ja väiksemate nõuetega võlausaldajate vahele piiri tõmbamise osas ja seega ka toimkonna liikmete valimise osas, kuna praegu kuuluvad toimkonda ainult suuremate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Vastuseks kostja hagivastusele tõi hageja välja järgmist:  Kostja leiab, et kuna 09.04.2019 määrusega tsiviilasjas 2-18-18018 määrati 09.04.2019.a toimunud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul hagejale 0 häält, siis ei saa hagejat käsitleda võlausaldajana PankrS § 83 lg 1 tähenduses. Kostja vastav käsitlus on ebaõige ega põhine pankrotiseadusel, sest PankrS § 8 lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt ei esine ka kostja väidetud TsMS § 423 lg 2 p-des 1 ja 2 kirjeldatud eeldusi hagi läbivaatamata jätmiseks.  Kostja leiab, et võlausaldaja kvalifitseerimisel suurema või väiksema nõudega võlausaldajaks on oluline arvestada just kohtu poolt aktsepteeritud nõuet ja antud hääli. Kostja hinnangul omab tähtsust halduri ja/või kohtu poolt aktsepteeritud nõude suurus. Vastav kostja seisukoht ei põhine seadusel, sest on selge, et PankrS § 74 lg 2 ei räägi pankrotitoimkonna liikmete koosseisu kontekstis mitte võlausaldajatele esimesel üldkoosolekul määratud häälte arvust vaid nende esitatud nõuete suurusest. Oma nõude suuruse märgib nõudeavaldusse võlausaldaja ja asjaolu, et kohtunik ei anna võlausaldajale esimesel üldkoosolekul kogu esitatud nõude ulatuses hääli ei muuda nõuet väiksemaks. Seega ei ole nõudeavalduses esitatud nõude suurus PankrS § 74 lg 2 seonduvalt mitte sekundaarne nagu alusetult väidab kostja, vaid vastupidiselt primaarne.  Kostja leiab, et juhul kui hagejal oleks õigus, siis tuleks pankrotimenetluses varasemalt tehtud võlausaldajate üldkoosoleku otsused alati kehtetuks tunnistada, kui mõne võlausaldaja nõue pankrotimenetluse kestel muutub (st suureneb või väheneb) selliselt, et see ei ole enam kooskõlas väikse või suure võlausaldaja staatust määrava piirnõudega. Esiteks on võlausaldaja nõude suuruse muutumine pankrotimenetluse käigus pigem harv erand mitte reegel ja teiseks sätestab PankrS § 83 lg 2 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ajalise piirangu- vastava nõude võib kohtusse esitada kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest. Lisaks, kui lähtuda kostja käsitlusest, siis samasuguse olukorra tekitaks ju see kui mingil järgmisel koosolekul määrataks võlausaldajale teistsugune arv hääli vastavalt PankrS § 82 lg

(või vähendanud oma nõuet) summas 76 445,77 eurot ja seega on selle võlausaldaja nõude suurus jätkuvalt 82 741,77 eurot.  Kokkuvõtvalt ei anna ükski kostja vastuväide alust hagi rahuldamata jätmisele.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

 Tähelepanu väärib ka Harju Maakohtu 09.04.2019 määruses märgitu, kus kohus selgitas, et kohus juhindub PankrS §-st 82 lg 3, mille kohaselt määrab kuni nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Kohtu hinnangul on hääled määratud ühtsel põhimõttel esitatud dokumentide alusel ja PankrS § 82 kohaselt. Võlausaldajad on tähtaegselt esitanud nõudeavaldused, kuid avaldus ainuüksi ei ole piisavaks aluseks häälte määramisel. 08.02.2021 esitatud seisukohas tõi kostja täiendavalt välja järgmist:  Käesolevaks ajaks on ülaltoodud PankrS tõlgendamise põhimõte lisaks kohtupraktikas omaks võtmisele sätestatud ka PankrS-s. Alates 01.02.2021 sisaldub pankrotiseaduse §-s 74 lõige 8, mille teine lause näeb ette, et kui võlausaldaja nõuet ei ole pankrotitoimkonna liikme valimise ajaks veel tunnustatud, arvestatakse võlausaldaja nõude suurust vastavalt käesoleva seaduse § 82 lõike 3 või 4 alusel nõude suhtes määratud häälte arvule. Seega kehtiv seadus näeb ette, et enne nõuete tunnustamist lähtutakse võlausaldaja nõude suuruse määratlemisel nõude suhtes halduri või kohtu poolt määratud häälte arvust. Varasem seaduse redaktsioon ei sätestanud erinevat regulatsiooni ning ka kohtupraktikas ei ole leidnud järgimist hageja poolt väidetud tõlgendusloogika.  Tallinna Ringkonnakohus on 15.05.2020 otsuses (punkt 60) tsiviilasjas nr 2-19-1213 leidnud, et kuna väikeste nõuetega võlausaldajate piiri määramine on üldkoosoleku pädevuses ja sellekohane otsus võetakse PankrS § 81 lg 1 järgi vastu võlausaldajate lihthäälteenamusega, siis kohtul on võimalik sellesse sekkuda ainult siis, kui diskretsiooni on rikutud. Antud juhul ei ole hageja välja toonud asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et võlausaldajad on üldkoosolekul rikkunud diskratsiooni piire. Enamgi, käesolevaks ajaks on Harju Maakohus 15.12.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-13553 tuvastanud, et hageja poolt toimkonna liikme kandidaadiks esitatud H.-S. S. on tekitanud Est Building Partner OÜ-le kahju summas 246 750 eurot. TsMS § 272 lg 2 kohaselt on dokumentaalseks tõendiks ka kohtulahendid teistes kohtuasjades. Harju Maakohtu 15.12.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-1913553 ei ole veel jõustunud, kuid Riigikohus on pidanud jõustumata kohtulahendit lubatavaks tõendiks asjas nr 3-2-1-33-17 (p 35). Kostja soovib antud dokumentaalse tõendiga tõendada, et H-S.S. ei saaks kuidagi olla pankrotitoimkonna liikmeks. Sama käib ka H-S.S. seotud isikute kohta ja võlausaldajad teeksid jätkuvalt sama otsuse nagu 22.04.2019.a, sest pankrotistunud äriühingule kahju põhjustanud endine juhatuse liige ei saa mõistlikult võttes olla pankrotitoimkonna liige. Eeltoodu kinnitab, et mis tahes diskretsioonipiiride ületamist ei saa võlausaldajatele ette heita. H-S.S. kui Est Building Partner OÜ pankrotti tüürinud ja temaga seotud isikute (s.o H-S.S.vend ja lepinguline esindaja) väljajätmine toimkonnast oli mõistlikult põhjendatud ja eluliselt arusaadav otsus.  Võlausaldajad X Oy ning AS X ei ole omavahel majanduslikult seotud ega oma samaväärset majanduslikku huvi. X Oy osanikuks ja seaduslikuks esindajaks on talle kuuluva äriühingu kaudu A. A. ning AS X aktsionäriks ja seaduslikuks esindajaks on H. H. . A.A. ja H.H. ei oma mis tahes omavahelisi majanduslikke seoseid või sidemeid. Kummagi äriühingu ainsaks huviks Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on saada enda nõue võimalikult suures ulatuses rahuldatud.

MENETLUSE KÄIK

teatas 04.03.2021 menetlusosalistele, et kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-6695 tehakse avalikult teatavaks 06.04.2021.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

nõudega võlausaldajaks, kuivõrd ta esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse suurusega 82 741,77 eurot, mis on suurem, kui piirina sätestatud 10 000 eurot.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.