2-19-6695 EstFin Renew OÜ hagi Est Building Partner OÜ (pankrotis) vastu Est Building Partner OÜ (pankrotis) 22.04.2019 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks 3500 eurot Hageja: EstFin Renew OÜ (registrikood 12150093), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Pärn Kostja: Est Building Partner OÜ (pankrotis, registrikood 12072045), esindaja pankrotitoimkonna esimees R. T.
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta EstFin Renew OÜ hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Jätta rahuldamata Est Building Partner OÜ (pankrotis) taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
4.Toimetada kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.EstFin Renew OÜ (edaspidi hageja) esitas 02.05.2019 Harju Maakohtusse hagi Est Building Partner OÜ (pankrotis) (edaspidi kostja) vastu Est Building Partner OÜ (pankrotis) 22.04.2019 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hageja tõi välja järgmised asjaolud: 09.04.2019 toimunud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määras võlgniku pankrotihaldur hagejale 254 häält, kuid selle vaidlustas võlausaldaja X Oy. Harju Maakohus oma 09.04.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-18-18018 ei kinnitatud võlausaldajale halduri poolt määratud häälte arvu ja määras Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldaja EstFin Renew OÜ häälte arvuks 0. 09.04.2019 alanud võlausaldajate esimene üldkoosolek jätkus 22.04.2019 pärast häälte määramist maakohtu poolt. Sellel koosolekul viibis ka hageja, kuid 09.04.2019 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-18-18018 tulenevalt ei olnud tal hääli ning ta ei saanud hääletada. EstFin Renew OÜ esindaja Martin Pärn palus 22.04.2019 üldkoosolekul protokollida, et juhul, kui ta saaks hääletada, siis ta hääletaks ettepaneku poolt lugeda Est Building OÜ (pankrotis) suuremaks võlausaldajaks isik, kelle nõue ületab 45 000 eurot ja väiksemaks võlausaldajaks isik, kelle nõude suurus on kuni 45 000 eurot (selle otsuse tegemise poolt oli 44 häält). Tulenevalt sellest, et hageja ei saanud hääletada võeti 70 poolthäälega vastu otsus lugeda Est Building Partner OÜ (pankrotis) suuremaks võlausaldajaks isik, kelle nõue ületab 10 000 eurot ja väiksemaks võlausaldajaks isik, kelle nõude suurus on kuni 10 000 eurot. EstFin Renew OÜ esindaja Martin Pärn palus 22.04.2019 üldkoosolekul protokollida ka seda, et juhul, kui ta saaks hääletada, siis ta teeks ettepaneku valida pankrotitoimkonda suurema võlausaldaja esindajana Martin Pärn ja ta hääletaks H.-S. S. ja H.-H. S. ning enda kandidatuuri poolt pankrotitoimkonna liikmeks (selle otsuse tegemise poolt oli 44 häält). Tulenevalt sellest, et hageja ei saanud hääletada võeti 70 poolthäälega vastu otsus valida Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotitoimkonna liikmeteks suurema võlausaldaja esindajad R. T. (isikukood xxx) ja A. A. (isikukood xxx) ning väiksema võlausaldaja esindaja T. J. (isikukood xxx). Hageja esitas määruskaebuse Harju Maakohtu 09.04.2019 kohtumäärusele tsiviilasjas 2-1818018. Alternatiivselt tuleb hagi igal juhul rahuldada kuna vaidlustavad otsused suuremate ja väiksemate nõuetega võlausaldajate vahele piiri tõmbamise osas ja toimkonna liikmete valimise osas ei vasta seadusele. Nimelt on üheselt rikutud PankrS § 74 lõikes 2 sätestatud normi mille kohaselt pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. 22.04.2019 üldkoosolekul loeti võlausaldaja AS X esindaja T. J. poolt esitatud kandidaat T. J. väiksema nõudega võlausaldaja poolt esitatud isikuks. Tegelikult oli T. J. suurema nõudega võlausaldaja poolt esitatud isikuks, sest AS X oli esitanud nõude summas 82 741,77 eurot ja piiriks suurema ja väiksema nõudega võlausaldajate vahel oli 10 000 eurot. Arvesse võttes, et toimkonda kuuluvad R. T. ja A. A. juba olid esitatud suurema nõudega võlausaldaja X Oy (esitatud nõude suurus 416 375,67 eurot) poolt, siis kuuluvad pankrotitoimkonda üksnes suuremate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. 19.01.2021 menetlusdokumendis tõi hageja välja järgmist: Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18018 määrati Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 09.04.2019 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul X Oy-le täiendavalt 260 häält ja EstFin Renew OÜ-le 254 häält.
Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2020 määruse järgselt olid seega 09.04.2019.a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul hääled järgmised: võlausaldaja X Oy häälte arv 324 (nõudeavaldus 416 375,67 eurot), võlausaldaja EstFin Renew OÜ häälte arv 254 (nõudeavaldus 254 210,34 eurot) ja võlausaldaja AS X häälte arv 6 (nõudeavaldus 82 741,77 eurot). Lisaks määras haldur sellel üldkoosolekul H.-S. S. 44 häält aga vastavate häälte osas keegi halduri määratud häälte arvu ei vaidlustanud. Kuna X Oy-le määrati täiendavalt 260 häält (X Oy häälte arv oli 324 häält ja AS X häälte arv oli 6, kokku 330 häält ja EstFin Renew OÜ häälte arv oli 254 ja H.-S. S. häälte arv oli 44, kokku 298 häält, siis eeltoodust tulenevalt hääletamise tulemus ei oleks muutunud (X Oy-l ja AS-il X oleks ikkagi olnud häälteenamus). Vaatamata eeltoodule tuleb hagi ikkagi rahuldada kuna vaidlustatud otsused rikuvad üheselt seadust (PankrS § 74 lg 2) suuremate ja väiksemate nõuetega võlausaldajate vahele piiri tõmbamise osas ja seega ka toimkonna liikmete valimise osas, kuna praegu kuuluvad toimkonda ainult suuremate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Vastuseks kostja hagivastusele tõi hageja välja järgmist: Kostja leiab, et kuna 09.04.2019 määrusega tsiviilasjas 2-18-18018 määrati 09.04.2019.a toimunud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul hagejale 0 häält, siis ei saa hagejat käsitleda võlausaldajana PankrS § 83 lg 1 tähenduses. Kostja vastav käsitlus on ebaõige ega põhine pankrotiseadusel, sest PankrS § 8 lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt ei esine ka kostja väidetud TsMS § 423 lg 2 p-des 1 ja 2 kirjeldatud eeldusi hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja leiab, et võlausaldaja kvalifitseerimisel suurema või väiksema nõudega võlausaldajaks on oluline arvestada just kohtu poolt aktsepteeritud nõuet ja antud hääli. Kostja hinnangul omab tähtsust halduri ja/või kohtu poolt aktsepteeritud nõude suurus. Vastav kostja seisukoht ei põhine seadusel, sest on selge, et PankrS § 74 lg 2 ei räägi pankrotitoimkonna liikmete koosseisu kontekstis mitte võlausaldajatele esimesel üldkoosolekul määratud häälte arvust vaid nende esitatud nõuete suurusest. Oma nõude suuruse märgib nõudeavaldusse võlausaldaja ja asjaolu, et kohtunik ei anna võlausaldajale esimesel üldkoosolekul kogu esitatud nõude ulatuses hääli ei muuda nõuet väiksemaks. Seega ei ole nõudeavalduses esitatud nõude suurus PankrS § 74 lg 2 seonduvalt mitte sekundaarne nagu alusetult väidab kostja, vaid vastupidiselt primaarne. Kostja leiab, et juhul kui hagejal oleks õigus, siis tuleks pankrotimenetluses varasemalt tehtud võlausaldajate üldkoosoleku otsused alati kehtetuks tunnistada, kui mõne võlausaldaja nõue pankrotimenetluse kestel muutub (st suureneb või väheneb) selliselt, et see ei ole enam kooskõlas väikse või suure võlausaldaja staatust määrava piirnõudega. Esiteks on võlausaldaja nõude suuruse muutumine pankrotimenetluse käigus pigem harv erand mitte reegel ja teiseks sätestab PankrS § 83 lg 2 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ajalise piirangu- vastava nõude võib kohtusse esitada kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest. Lisaks, kui lähtuda kostja käsitlusest, siis samasuguse olukorra tekitaks ju see kui mingil järgmisel koosolekul määrataks võlausaldajale teistsugune arv hääli vastavalt PankrS § 82 lg
7. Arusaamatu on kostja väide mille kohaselt on pankrotiseaduse eesmärk sätestatud PankrS § 82 lg-s 7, mis sätestab, et kui võlausaldaja häälte arv on määratud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras, ei takista see uute asjaolude ilmnemisel teisel koosolekul teistsuguse häälte arvu määramist. Kostja teatab, et AS-l X on praegusel hetkel 6 häält ja tema nõude suuruseks on 6296 eurot. Kostja tegelikkuses eksitab kohut, sest hagiavalduse lisast nähtub, et selle võlausaldaja nõude suurus on 82 741,77 eurot. Hagejale teadaolevalt ei ole AS X loobunud oma nõudest
(või vähendanud oma nõuet) summas 76 445,77 eurot ja seega on selle võlausaldaja nõude suurus jätkuvalt 82 741,77 eurot. Kokkuvõtvalt ei anna ükski kostja vastuväide alust hagi rahuldamata jätmisele.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kostja tõi välja järgmist: Harju Maakohtu 09.04.2019 määrusega (edaspidi Määrus) määrati Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 09.04.2019 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul vaidlustatud häälte arvud järgnevalt: võlausaldaja X Oy häälte arv 64 (nõudeavaldus 416 375,67 eurot), võlausaldaja EstFin Renew OÜ häälte arv 0 (nõudeavaldus 254 210,34 eurot) ja võlausaldaja AS X häälte arv 6 (nõudeavaldus 82741,77 eurot). Arvestades asjaolu, et Määrusega on EstFin Renew OÜ-le antud häälte arvuks 0, ei saanud hageja võlausaldajate esimesel üldkoosolekul hääletada. Hageja sõnavõtud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ei oma õiguslikku tähendust. Samuti tähendab antud asjaolu seda, et enne kui hagejale ei ole antud hääli, ei saa hagejat käsitleda võlausaldajana PankrS § 83 lg 1 tähenduses. PankrS § 83 lg 1 alusel on õigus esitada võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi võlgnikul, võlausaldajal või halduril. Võlausaldajaks mitteolev isik ei saa esitada hagi isegi mitte siis kui ta leiab, et otsusega rikutakse seaduses sätestatut. Kostja leiab, et esinevad TsMS § 423 lg 2 p-des 1 ja 2 kirjeldatud eeldused hagi läbivaatamata jätmiseks. Seetõttu palub kostja jätta EstFin Renew OÜ hagi Est Building Partner OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimesel üldkoosolekul tehtud otsuste kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata. EstFin Renew OÜ märgib hagis, et AS X oli suurem võlausaldaja, sest ta oli esitanud suurema nõude kui 10 000 eurot, mille võlausaldajad määrasid üldkoosolekul väiksema ja suurema nõudega võlausaldaja piiriks. AS-le X häälte määramisel avaldas võlausaldaja EstFin Renew OÜ 09.04.2019 üldkoosolekul, et ta aktsepteerib AS X põhinõuet summas 6296 eurot ning selle eest määratud 6 häält. Kohus nõustus võlausaldaja EstFin Renew vastuväitega, et võlausaldajate esimesel koosolekul tuleb aktsepteerida ja saab võtta aluseks AS X põhinõude summas 6296 eurot ning määras sellest tulenevalt võlausaldaja AS X häälte arvuks 6 häält. AS X nõudeks, mille alusel määrati võlausaldajale hääled, oli 6296 eurot ja vastavalt sellele sai võlausaldaja 6 häält. Hageja eksib väites, et võlausaldaja kvalifitseerimisel suurema või väiksema nõudega võlausaldajaks on oluline arvestada just esitatud nõuet aga mitte halduri või kohtu poolt aktsepteeritud nõuet ja antud hääli. Üldkoosolekul toimub hääletamine häältega, mis määratakse esitatud nõude alusel. Esitatud nõudeavalduse suurus ei anna automaatselt hääletamisõigust. Sellest johtuvalt on nõudeavalduses esitatud nõude suurus siiski sekundaarne. Tähtsust omab halduri ja/või kohtu poolt aktsepteeritud nõude suurus. Hageja väite õigsust jaatades tuleks pankrotimenetluses varasemalt tehtud võlausaldajate üldkoosoleku otsused alati kehtetuks tunnistada, kui mõne võlausaldaja nõue pankrotimenetluse kestel muutub (st suureneb või väheneb) selliselt, et see ei ole enam kooskõlas väikse või suure võlausaldaja staatust määrava piirnõudega. Eelöeldu ei ole kooskõlas aga seaduse mõtte ja sisuga. Seaduse eesmärk on sätestatud PankrS § 82 lg-s 7, mis sätestab, et kui võlausaldaja häälte arv on määratud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras, ei takista see uute asjaolude ilmnemisel teisel koosolekul teistsuguse häälte arvu määramist. Ühtlasi rõhutab kostja, et AS-le X häälte määramist ei ole ükski võlausaldaja vaidlustanud ehk AS-l X on praegusel hetkel 6 häält ja tema nõude suuruseks on 6296 eurot. Tegemist on väiksema summaga kui väikevõlausaldaja ülempiiriks määratud 10 000 eurot.
Tähelepanu väärib ka Harju Maakohtu 09.04.2019 määruses märgitu, kus kohus selgitas, et kohus juhindub PankrS §-st 82 lg 3, mille kohaselt määrab kuni nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Kohtu hinnangul on hääled määratud ühtsel põhimõttel esitatud dokumentide alusel ja PankrS § 82 kohaselt. Võlausaldajad on tähtaegselt esitanud nõudeavaldused, kuid avaldus ainuüksi ei ole piisavaks aluseks häälte määramisel. 08.02.2021 esitatud seisukohas tõi kostja täiendavalt välja järgmist: Käesolevaks ajaks on ülaltoodud PankrS tõlgendamise põhimõte lisaks kohtupraktikas omaks võtmisele sätestatud ka PankrS-s. Alates 01.02.2021 sisaldub pankrotiseaduse §-s 74 lõige 8, mille teine lause näeb ette, et kui võlausaldaja nõuet ei ole pankrotitoimkonna liikme valimise ajaks veel tunnustatud, arvestatakse võlausaldaja nõude suurust vastavalt käesoleva seaduse § 82 lõike 3 või 4 alusel nõude suhtes määratud häälte arvule. Seega kehtiv seadus näeb ette, et enne nõuete tunnustamist lähtutakse võlausaldaja nõude suuruse määratlemisel nõude suhtes halduri või kohtu poolt määratud häälte arvust. Varasem seaduse redaktsioon ei sätestanud erinevat regulatsiooni ning ka kohtupraktikas ei ole leidnud järgimist hageja poolt väidetud tõlgendusloogika. Tallinna Ringkonnakohus on 15.05.2020 otsuses (punkt 60) tsiviilasjas nr 2-19-1213 leidnud, et kuna väikeste nõuetega võlausaldajate piiri määramine on üldkoosoleku pädevuses ja sellekohane otsus võetakse PankrS § 81 lg 1 järgi vastu võlausaldajate lihthäälteenamusega, siis kohtul on võimalik sellesse sekkuda ainult siis, kui diskretsiooni on rikutud. Antud juhul ei ole hageja välja toonud asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et võlausaldajad on üldkoosolekul rikkunud diskratsiooni piire. Enamgi, käesolevaks ajaks on Harju Maakohus 15.12.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-13553 tuvastanud, et hageja poolt toimkonna liikme kandidaadiks esitatud H.-S. S. on tekitanud Est Building Partner OÜ-le kahju summas 246 750 eurot. TsMS § 272 lg 2 kohaselt on dokumentaalseks tõendiks ka kohtulahendid teistes kohtuasjades. Harju Maakohtu 15.12.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-1913553 ei ole veel jõustunud, kuid Riigikohus on pidanud jõustumata kohtulahendit lubatavaks tõendiks asjas nr 3-2-1-33-17 (p 35). Kostja soovib antud dokumentaalse tõendiga tõendada, et H-S.S. ei saaks kuidagi olla pankrotitoimkonna liikmeks. Sama käib ka H-S.S. seotud isikute kohta ja võlausaldajad teeksid jätkuvalt sama otsuse nagu 22.04.2019.a, sest pankrotistunud äriühingule kahju põhjustanud endine juhatuse liige ei saa mõistlikult võttes olla pankrotitoimkonna liige. Eeltoodu kinnitab, et mis tahes diskretsioonipiiride ületamist ei saa võlausaldajatele ette heita. H-S.S. kui Est Building Partner OÜ pankrotti tüürinud ja temaga seotud isikute (s.o H-S.S.vend ja lepinguline esindaja) väljajätmine toimkonnast oli mõistlikult põhjendatud ja eluliselt arusaadav otsus. Võlausaldajad X Oy ning AS X ei ole omavahel majanduslikult seotud ega oma samaväärset majanduslikku huvi. X Oy osanikuks ja seaduslikuks esindajaks on talle kuuluva äriühingu kaudu A. A. ning AS X aktsionäriks ja seaduslikuks esindajaks on H. H. . A.A. ja H.H. ei oma mis tahes omavahelisi majanduslikke seoseid või sidemeid. Kummagi äriühingu ainsaks huviks Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on saada enda nõue võimalikult suures ulatuses rahuldatud.
MENETLUSE KÄIK
3.Kohus peatas tsiviilasja nr 2-19-6695 menetluse kuni jõustub tsiviilasjas nr 2-18-18018 EstFin Renew OÜ 24.04.2019 määruskaebuse alusel tehtav lahend ning jättis rahuldamata kostja taotluse jätta EstFin Renew OÜ hagi läbi vaatamata. 05.01.2021 määrusega uuendas kohus menetluse tsiviilasjas 2-19-6695 ja andis hagejale tähtaja menetluse edasise jätkamise osas seisukoha esitamiseks.
4.25.01.2021 andis kohus pooltele tähtaja seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja tähtaja vastaspoole seisukohale ja menetluskulude nimekirjale seisukoha esitamiseks. Kohus
teatas 04.03.2021 menetlusosalistele, et kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-6695 tehakse avalikult teatavaks 06.04.2021.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pankrotitoimkonna pädevust, moodustamist, liikmeskonda jm küsimusi sätestavad PankrS § 73 jj. PankrS § 73 lg 1 esimene lause sätestab, et pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. PankrS § 74 lg 11 kohaselt pankrotitoimkonna liikmete arvu otsustab võlausaldajate üldkoosolek. Pankrotitoimkonnas peab olema vähemal kolm liiget ega tohi olla rohkem kui seitse liiget. PankrS § 74 lg 2 kohaselt peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Seega on hagi rahuldamise eelduseks, et kostja võlausaldajate üldkoosolek oleks eelnimetatud sätteid rikkunud.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus loeb asjas vaidlustamata asjaolude (TsMS § 231 lg 2 ja 4) ja esitatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: 09.04.2019 toimunud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määras võlgniku pankrotihaldur hagejale 254 häält, kuid selle vaidlustas võlausaldaja X Oy. Harju Maakohus oma 09.04.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-18-18018 ei kinnitatud võlausaldajale halduri poolt määratud häälte arvu ja määras Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldaja EstFin Renew OÜ häälte arvuks 0. 09.04.2019 alanud võlausaldajate esimene üldkoosolek jätkus 22.04.2019 pärast häälte määramist maakohtu poolt. 22.04.2019 üldkoosolekul võeti vastu otsus lugeda Est Building Partner OÜ (pankrotis) suuremaks võlausaldajaks isik, kelle nõue ületab 10 000 eurot ja väiksemaks võlausaldajaks isik, kelle nõude suurus on kuni 10 000 eurot ja valiti Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotitoimkonna liikmeteks suurema võlausaldaja esindajad R. T. ja A. A. ning väiksema võlausaldaja esindaja T. J.. Hageja esitas määruskaebuse Harju Maakohtu 09.04.2019 kohtumäärusele tsiviilasjas 2-1818018. Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18018 määrati Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 09.04.2019 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul X Oy-le täiendavalt 260 häält ja EstFin Renew OÜ-le 254 häält. Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2020 määruse järgselt olid seega 09.04.2019.a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul hääled järgmised: võlausaldaja X Oy häälte arv 324 (nõudeavaldus 416 375,67 eurot), võlausaldaja EstFin Renew OÜ häälte arv 254 (nõudeavaldus 254 210,34 eurot) ja võlausaldaja AS X häälte arv 6 (nõudeavaldus 82 741,77 eurot). Lisaks määras haldur sellel üldkoosolekul H.-S. S. 44 häält aga vastavate häälte osas keegi halduri määratud häälte arvu ei vaidlustanud. Täiendavate häälte määramise järgselt ei oleks hääletamise tulemus muutunud.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas võlausaldaja AS X esindajat T. J.i on põhjendatud lugeda väiksema võlausaldaja esindajaks ning kas T. J.i, R. T.i ja A. A. nimetamisega pankrotitoimkonna liikmeteks rikuti PankrS § 74 lõiget 2. Hageja leiab, et kuivõrd üldkoosolek on häälteenamusega sätestanud väikevõlausaldaja nõudele nimetatud piiriks 10 000 eurot, ei saa lugeda AS-i X väiksema
nõudega võlausaldajaks, kuivõrd ta esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse suurusega 82 741,77 eurot, mis on suurem, kui piirina sätestatud 10 000 eurot.
8.Kohus hageja põhjendustega väikevõlausaldaja nõude piiri 10 000 eurot mittejärgimise kohta pankrotitoimkonna liikmete nimetamisel ei nõustu. Kohus jagab kostja esindaja arvamust, et käesoleval juhul on pankrotitoimkond valitud PankrS § 74 lg 2 nõudeid järgides, st et selles on esindatud nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajad ning et AS X esindab toimkonnas väiksema nõudega võlausaldajat. PankrS § 82 lg 4 esimese lause kohaselt kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Harju Maakohtu 09.04.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-18018 määras kohus 09.04.2019 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul vaidlustatud häälte arvud, millest lähtuvalt määrati AS X häälte arvuks 6, võttes seejuures arvesse, et võlausaldaja EstFin Renew OÜ vaidlustas AS-ile X määratud hääled ning võlausaldaja aktsepteeris põhinõuet summas 6296 eurot, millele vastas 6 häält. Tallinna Ringkonnakohus oma 15.04.2020 kohtumääruses AS-ile X Harju Maakohtu 09.04.2019 kohtumäärusega määratud häälte arvu ei tühistanud. Eelpooltoodust lähtuvalt oli määratud AS-ile X häälte arv lähtuv nõudesummast 6296 eurot, mis on väiksem, kui piirmäärana sätestatud 10 000 eurot ning oli kooskõlas ka PankrS § 82 lõikega 1. Kuivõrd pankrotitoimkonda on valitud nii X OY esindajad, kelle osas puudub vaidlus, et tegemist on suurema nõudega võlausaldaja esindajatega, kui AS X esindaja, kes koos esindavad nii suuremate kui väiksemate nõuetega esindajaid, on kohtu hinnangul PankrS § 73 lg 1 ja 74 lg 2 nõuded täidetud. Eelpooltoodust lähtuvalt jätab kohus hagi rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA RAHALINE KINDLAKSMÄÄRAMINE
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hagiga seotud menetluskulud hageja kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
11.Kostja esitas 08.02.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulud 1215 eurot (õigusabitasu 1012,50 eurot, millele lisandub käibemaks 202,50 eurot). Kostja palus märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitas, et kõik menetluskulude nimekirjas sisalduvad kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-19-6695 menetlusega ning kostja ei ole käbemaksukohuslane. Hageja omapoolset seisukohta kostja menetluskuludele ei esitanud.
12.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
13.Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ei ole põhjendatud. Pankrotiseaduse (PankrS) § 83 lg 5 sätestab, et pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. PankrS § 76 lg 1 kohaselt võib pankrotitoimkonna liikmele maksta pankrotivara arvel mõistlikku tasu, kui selle maksmine on pankrotimenetluse erisusi arvestades mõistlik. Sama sätte lg 4 kohaselt pankrotitoimkonna liikmele, kellele tasu ei maksta, hüvitatakse pankrotivara arvel pankrotitoimkonna liikme kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused.
14.Kostja on 08.02.2021 esitatud menetluskulude nimekirjas välja toonud, et taotleb hagejalt kostja lepingulise esindaja kulu väljamõistmist ning et kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandus käibemaks. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et kostjat on menetluses esindanud pankrotitoimkonna esimees ning lepingulise esindaja olemasolu käesolevas menetluses ei nähtu, kelle menetluskulude hüvitamist on kostjal võimalik taotleda.
15.Kohus on seisukohal, et kostja pankrotitoimkonna esimeheks valitud R. T.i osalemine käesolevas kohtuvaidluses on pankrotitoimkonna esimehe seadusest (PankrS § 83 lg 5) tulenev ülesanne ja kohustus. Pankrotitoimkonna esimehele on antud seadusjärgne volitus esindada pankrotivõlgnikku kohtumenetluses. Pankrotitoimkonna esimeheks valimiseks nõusoleku andmisel tuleb isikul arvestada muuhulgas ka selle kohustusega. Kohtu hinnangul peab pankrotitoimkonda kuuluma isik, kellel on pankrotitoimkonna tööks vajalikud teadmised ja oskused ning kes suudab võlausaldajate huvide eest seista. Kuivõrd käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist keerulise vaidlusega, kostja pankrotitoimkonna esimees R. T. on ise õigusalaste teadmisega ning seega suuteline toimkonna esimehena kostjat esindama, ei ole ka kostjal täiendava lepingulise esindaja olemasolu põhjendatud. Kohus jätab kostja taotluse eeltoodud põhjendustel rahuldamata.
16.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.