Brave Capital OÜ hagi ELUPAIK OÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate 16. juuni 2021 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ja otsuste vastu võetuks lugemise tuvastamiseks Rolan Investment OÜ ja Capital Gate Group OÜ hagi ELUPAIK OÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate 16. juuni 2021 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. mai 2024 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
Brave Capital OÜ apellatsioonkaebus, 3500 eurot Rolan Investment OÜ ja Capital Gate Group OÜ apellatsioonkaebus, 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I: Brave Capital OÜ (registrikood 11903432), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Hageja II: Rolan Investment OÜ (registrikood 12104532) Hageja III: Capital Gate Group OÜ (registrikood 12194015) Hagejate II ja III lepingulised esindajad vandeadvokaadid Liis Könn ja Grete-Kai Teeäär Kostja: ELUPAIK OÜ (pankrotis, registrikood 14010491), lepinguline esindaja vandeadvokaat Diana Minumets
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-21-10117
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Brave Capital OÜ apellatsioonkaebuses esitatud taotlused tõendite kogumiseks.
2.Jätta Harju Maakohtu 29. mai 2024 otsus muutmata, kuid muuta osaliselt selle põhjendusi.
4.Jätta ELUPAIK OÜ (pankrotis) apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt Brave Capital OÜ, Rolan Investment OÜ ja Capital Gate Group OÜ kanda ning Brave Capital OÜ, Rolan Investment OÜ ja Capital Gate Group OÜ menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Brave Capital OÜ nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
2.Brave Capital OÜ (hageja I) esitas 26.06.2021 Harju Maakohtule hagi ELUPAIK OÜ (pankrotis) (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja 16.06.2021 võlausaldajate üldkoosolekul päevakorrapunkti 1 raames tehtud järgmiste otsuste tühisuse: 1) otsus MB toimkonna liikme ametikohalt tagasi kutsumata jätmise kohta, 2) otsus UU toimkonna liikme ametikohalt tagasi kutsumata jätmise kohta, 3) otsus RV toimkonna liikme ametikohalt tagasi kutsumata jätmise kohta, 4) otsus pankrotitoimkonna mittemoodustamise kohta vastu võtmata jätmise kohta. Alternatiivselt palus hageja tunnistada need otsused kehtetuks. Samuti palus hageja tuvastada, et kostja võlausaldajate 16.06.2021 üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused: 1) kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liige MB, 2) kustuda tagasi pankrotitoimkonna liige UU, 3) kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liige RV, 4)mitte moodustada pankrotitoimkonda. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 17.12.2018 määrusega välja kostja pankrot. 14.01.2019 võlausaldajate esimesel üldkoosolekul valiti pankrotitoimkonda MB, UU ja RV. Kõik toimkonna liikmed olid kostjaga seotud isikud ja ilmses huvide konfliktis. 2
2-21-10117 Toimkond valiti kostja suurima võlausaldaja Nuorisosäätiö sr, (NS) häältega. NS oli ühtlasi ka kostja asutaja ja ainuosanik. Toimkonna koosseis oli seega vastuolus pankrotiseaduse eesmärkidega. Toimkonna selliselt valimine oli võimalik üksnes põhjusel, et sellel ajal kehtinud pankrotiseadus (PankrS) ei eristanud võlgnikuga seotud võlausaldajaid teistest võlausaldajatest. NS võõrandas kostja 100% osa 08.06.2021 Soome äriühingule Koskensaaren Rakennus Oy (KS).
4.Hageja I on kostja võlausaldaja. Hageja I taotlusel toimus 16.06.2021 võlausaldajate üldkoosolek toimkonna liikmete tagasikutsumiseks. Koosolekul osalesid kõik võlausaldajad. Pankrotihaldur andis võlausaldajatele, sh NS-le hääled vastavalt nende nõuete suurustele. Võlausaldajad, sh hagejad vaidlustasid NS-le häälte määramise. Kohus vastuväidetega ei nõustunud. Koosolekul hääletusele pandud otsuste poolt hääletasid kõik võlausaldajad, peale NS-i, kes hääletas otsuste vastu. Selle tulemusel jäid otsused vastu võtmata.
5.Otsused on tühised vastuolu tõttu seadusega. Tulenevalt kehtiva PankrS § 82 lg-st 8 ei saanud NS-l 16.06.2021 koosolekul hääli olla. Otsused tulnuks lugeda teiste võlausaldajate poolthäältega vastuvõetuks. Samal põhjusel on otsused kehtetud. Osaluse hilisem võõrandamine NS-i poolt ei oma tema nõudele kehtestatud hääleõiguse piirangu suhtes tähendust. Isegi, kui osaluse võõrandamine välistaks hääleõiguse piirangu, tuleb seda siiski kohaldada, kuna osaluse võõrandamine oli tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Osaluse võõrandamise eesmärk oligi vältida seadusest tulenevat hääleõiguse piirangut. OÜ Rolan Investment ja OÜ Capital Gate Group nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
6.OÜ Rolan Investment (hageja II) ja OÜ Capital Gate Group (hageja III) esitasid 28.06.2021 hagi, milles palusid tuvastada, et võlgniku võlausaldajatele 16.06.2021 üldkoosoleku otsused, millega otsustati mitte kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liikmeid ja mitte jätta pankrotitoimkonda moodustamata (päevakorrapunkt 1), on tühised. Alternatiivselt palusid hagejad II ja III tunnistada kehtetuks 16.06.2021 üldkoosoleku otsused, millega otsustati mitte kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liikmeid MB, UU ja RV ning mitte jätta pankrotitoimkond moodustamata. Hagejad II ja III palusid lugeda kehtivaks võlausaldajate 16.06.20211 otsused, millega otsustatakse kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liikmed MB, UU ja RV ning jätta pankrotitoimkond moodustamata. Menetluskulud palusid hagejad II ja III jätta võlgniku kanda.
7.Maakohus võttis hagejate II ja III hagi 30.08.2021 määrusega menetlusse tsiviilasjas nr 2-21-10135 ja liitis selle tsiviilasja nr 2-21-10117 menetlusse.
8.Üldkoosoleku otsused on tühised seadusega vastuolu tõttu või alternatiivselt tuleb tunnistada kehtetuks, sest üldkoosolekul rikuti seadusest tulenevat korda (TsÜS § 87, § 38 lg 1 ja PankrS § 83 lg 1). Hääletamisel osales NS, kes PankrS § 82 lg 8 kohaselt hääleõigust ei oma. Kui NS ei oleks saanud hääletada, oleks vastu võetud vastupidised otsused, sest kõik teised võlausaldajad hääletasid ettepanekute poolt.
9.PankrS § 82 lg 8 eesmärk on määratleda hääleõiguse piirang isikute suhtes, kes on võlgniku osanikud ajutise halduri nimetamise päeval või kolme aasta jooksul enne seda. Hääleõiguse piirangust ei ole võimalik vabaneda osa ega nõude võõrandamisega pärast ajutise halduri nimetamist. NS oli võlgniku osanik alates selle asutamisest 09.03.2016 ja kuigi ta võõrandas oma osa 08.06.2021, teostab ta faktiliselt jätkuvalt osaniku õigusi. Osa üleandmine KS-le oli näilik ja kantud eesmärgist vältida PankrS § 82 lg 8 kohaldamist. Osade üleandmise tehing on seega tühine vastuolu tõttu heade kommetega või näilikkuse tõttu. 3
2-21-10117
10.Üldkoosoleku otsus on igal juhul vastuolus seadusega (PankrS § 83 lg 1) põhjusel, et pankrotitoimkond, mis jäeti tagasi kutsumata, ei vasta PankrS § 74 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Toimkonna kolmest liikmest kaks esindavad NS-i, s.o suurvõlausaldajat, ja kolmas väikevõlausaldajat, kelle nõue on tänaseks tasutud. Toimkonda kuuluv RV ei ole ühegi võlausaldaja esindaja ja toimkonda ei kuulu ühtegi väikevõlausaldaja esindajat. Kuna võlausaldajate koosseis on menetluse ajal muutunud, ei vasta toimkond enam nõuetele. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidles hagidele vastu ja palus jätta need rahuldamata ning menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.
12.Üldkoosoleku vaidlustatud otsus ei ole vastuolus seadusest tuleneva keeluga. Otsus ei ole tühine ja puuduvad alused selle kehtetuks tunnistamiseks. Etteheiteid, mis puudutavad NS-le häälte määramist, tuleb jätta tähelepanuta, kuna kohtud on neid tsiviilasjas nr 2-18-16668 juba hinnanud ja leidnud, et häälte arv on õige.
13.Pankrotitoiminna koosseis vastab nõuetele. See, et väikevõlausaldaja, kelle kandidaat RV oli, nõue on pankrotimenetluses tasutud, ei muuda toimkonna koosseisu õigusvastaseks ega tekita kohustust toimkonna esimeest tagasi kutsuda. Seadusest ei tulene nõuet, et toimkonna liige oleks võlausaldaja esindaja. PankrS § 74 lg-s 5 sätestatud toimkonna liikme tagasikutsumise aluseid ei esine. Iseenesest saaks üldkoosolek toimkonna liikme tagasi kutsuda, kuid üldkoosolek ei hääletanud sellise otsuse poolt.
14.Etteheited, mis puudutavad UU ja MB, tuleb jätta tähelepanuta. Kohtud on toimkonna valimist ja valitud isikute sobivust tsiviilasja nr 2-19-1213 menetluses juba hinnanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
15.Maakohus jättis hagid rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
16.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: a. Harju Maakohtu 17.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-16668 kuulutati välja kostja pankrot. Pankroti väljakuulutamise ajal oli võlgniku osanik NS ja juhatuse liikmed NS-i juhatuse liikmed. b. 14.01.2019 toimus kostja võlausaldajate esimene üldkoosolek, millel valiti pankrotitoimkond koosseisus MB, UU ja RV. c. 01.02.2021 jõustusid pankrotiseaduse muudatused, sh PankrS § 82 lg 8, mille kohaselt ei ole hääleõigust võlausaldajal, kes on juriidilisest isikust võlgniku osanik kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. PankrS § 193 lg 1 järgi kohaldatakse hetkel kehtiva PankrS-i sätteid (sh § 82 lg 8) ka nende pankrotimenetluste suhtes, mis on algatatud enne 01.02.2021. d. 26.05.2021 taotlesid võlausaldajad, sh hagejad, üldkoosoleku kokkukutsumist. e. 08.06.2021 võõrandas NS kostja 100% osa Soome äriühingule KS. Võlgniku juhatuse liikmed ei muutunud. f. 09.06.2021 avaldas kostja panrotihaldur Ametlikes Teadaannetes koosoleku 16.06.2021 toimumise teate hageja taotletud päevakorraga.
4
2-21-10117 g. 16.06.2021 toimus üldkoosolek, mille raames haldur määras NS-ile 9 528 333 häält vaatamata PankrS § 82 lg-st 8 tulenevale hääleõiguse piirangule ja kõikide teiste võlausaldajate poolt esitatud vastuväidetele. Üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused: Mitte kutsuda tagasi toimkonna liikmeid UU, MB ja RV. Mitte võtta vastu otsust jätta pankrotitoimkond moodustamata. h. Kõik teised üldkoosolekul osalenud võlausaldajad, sh hagejad esitasid vastuväite NS-i häältele. Kui NS-i hääli mitte arvestada, oleks 100% häälte arvuga võetud üldkoosolekul vastu järgmised otsused: Kutsuda tagasi toimkonna liikmed UU, MB ja RV. Jätta pankrotitoimkond moodustamata. i. 17.06.2021 tegi Harju Maakohus PankrS § 82 lg 4 kohase määruse, millega määras NS-ile 9 528 333 häält. 28.06.2021 esitasid hagejad määruskaebuse, milles palusid määrata NS-ile null häält.
17.Seadus ei välista üldkoosoleku tühisuse tuvastamist TsÜs § 38 lg 2 alusel. Kohus ei ole õiguslikult seotud otsustusega, mis tehti tsiviilasjas nr 2-18-16668 seoses võlausaldajale NS häälte määramisega. Häälte uuesti hindamine oleks põhjendatud juhul, kui kohtu ette oleks toodud uued asjaolud PankrS § 82 lg 7 tähenduses, millega kohtud varasemas häälte määramise menetluses arvestada ei saanud. Selliseid asjaolusid ei ole esile toodud. Kuigi PankrS § 82 lg 8 näeb ette mh juriidilisest isikust pankrotivõlgniku osaniku hääleõiguse piirangu, ei kohaldu see pankrotimenetluses, milles võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus enne sätte jõustumist, s.o enne 01.02.2021. PankrS § 82 lg 8 jõustumist 01.02.2021 ei saa pidada PankrS § 82 lg 7 tähenduses uueks asjaoluks, mis annaks alust määrata võlgniku pankrotimenetluses hiljem teistsugune häälte arv. Kuna NS-le on hääled määratud õigesti, ei ole üldkoosoleku 16.06.2021 otsused TsÜS § 38 lg 2 alusel tühised.
18.Üldkoosoleku otsused ei ole kehtetud PankrS § 83 lg 1 alusel. Kuna NS-i hääled on määratud õigesti, ei too need väited kaasa ka otsuste kehtetust. Kehtetust ei too kaasa ka väited pankrotitoimkonna koosseisu seadusele mittevastavusest. Asjaolu, et RV ei ole enam ühegi väikevõlausaldaja esindaja, ei mõjuta toimkonna koosseisu õiguspärasust ega selle liikmena tegutsemise lubatavust. RVe kandidatuuri seadis üles OÜ Causa Õigusbüroo, kes sellel hetkel oli väikevõlausaldaja. PankrS § 74 lg 2 kohaselt peavad toimkonna liikmed olema esitatud nii väiksemate kui ka suuremate nõuetega võlausaldajate poolt, kuid nad ei pea olema konkreetse võlausaldaja esindajad. Kostja toimkonna moodustamise õiguspärasust hinnati tsiviilasjas nr 2-19-1213. Hagejad ei toonud esile uusi asjaolusid, mis võiksid viidata isikute mittesobivusele. Esile ei ole toodud ka asjaolusid, millest tuleneks toimkonna liikme vabastamise alus PankrS § 74 lg 5 tähenduses. Apellatsioonkaebused
19.Hageja I ning hagejad II ja III paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagid vastavalt rahuldatakse ja menetluskulud jäetakse kostja kanda.
20.Hageja I kaebuse kohaselt jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata 01.02.2021 jõustunud PankrS § 82 lg-st 8 tuleneva hääleõiguse piirangu. Seaduses puudub rakendussäte, mis selle kohaldamise välistaks. Samuti leidis maakohus ebaõigesti, et kostja toimkond vastab seadusele. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust, kui jättis käsitlemata hageja väited NS-i poolt kostja osa võõrandamise tehingu tühisuse kohta.
5
2-21-10117
21.Hagejate II ja III kaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et üldkoosoleku otsus ei ole tühine põhjusel, et kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-18-16668 NS-le määratud häälte kehtivuse. Maakohus väitis, nagu ei oleks esile toodud uusi asjaolusid, mida kohtud varasemas häälte määramise menetluses arvestada ei saanud, kuid jättis tähelepanuta, et kohtud ei ole varem hinnanud, kas NS-i ja KS-i vaheline osa võõrandamise tehing kehtib. Maakohus jättis selle küsimuse hindamata. Kuna NS oli kostja osanik, ei ole tal PankrS § 82 lg 8 järgi hääleõigust vaatamata sellele, et ta andis hiljem osa üle KS-le. Maakohus leidis ebaõigesti, et PankrS § 82 lg 8 ei kohaldu pankrotimenetluses, mille võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus enne sätte jõustumist, ja arvestades PankrS § 193 sätestatut ka seda, et sätte jõustumist ei saa pidada uueks asjaoluks PankrS 82 lg 7 tähenduses. Alternatiivselt on üldkoosoleku otsused kehtetud. Otsus on vastuolus seadusega, sest pankrotitoimkond ei vasta PankrS § 74 lg 2 nõuetele. Vastustaja seisukoht
22.Kostja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta need rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 1 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata ja kostja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Hagejate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
24.Pooled vaidlevad siinses asjas selle üle, kas 01.02.2021 jõustunud PankrS § 82 lg-st 8 tulenev hääleõiguse piirang kohaldub kostja pankrotimenetluses ja kas kostja võlausaldajate üldkoosoleku 16.06.2021 otsused on selle piirangu rikkumise tõttu tühised või alternatiivselt kehtetud. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas sama koosoleku otsused on kehtetud põhjusel, et üldkoosolek jättis tagasi kutsumata pankrotitoimkonna, mis ei vasta seaduse nõuetele. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid (vt käesoleva otsuse p 16) ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud ja neist lähtub asja lahendamisel ka ringkonnakohus.
25.Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejate esile toodud alustel võib vaidlustatud 16.06.2021 üldkoosoleku otsus olla TsÜS § 38 lg 2 alusel tühine. Maakohtu otsusest ei selgu ka, millisel viidatud sättes loetletud alusel võiks üldkoosoleku otsus siinsel juhul tühine olla. TsÜS § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine siis, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et pankrotiseadus on võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamise küsimuses tsiviilseadustiku üldosa seaduse suhtes eriseadus. Pankrotiseadus ei näe ette võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid. Kui võlausaldajate üldkoosoleku otsus ei vasta seadusele, otsuse tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, mõni muu seadusesäte näeb selgelt ette otsuse vaidlustamise võimaluse või kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve, on see PankrS § 83 lg 1 järgi otsuse kehtetuks tunnistamise (mitte tühisuse) alus. Seega hõlmavad PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise alused põhimõtteliselt ka kõiki TsÜS § 38 lg-s 2 sätestatud juriidilise isiku organi otsuse tühisuse aluseid. Kuigi välistatud ei ole, et võlausaldajate üldkoosoleku otsus võib TsÜS § 38 lg 2 alusel siiski olla tühine, kui otsus on vastuolus heade kommetega, ei ole 6
2-21-10117 hagejad sellele viitavaid asjaolusid siinses asjas esile toonud (vt ka TrtRnKo 30.04.2024, 222-14549/16, p 7.1 ja PankrS I komm (2024), § 83, p 1.1). Ringkonnakohus muudab vastavalt maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
26.Hagejate nõuet võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel tuleb seega käsitleda PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud otsuse kehtetuks tunnistamise põhimõtete alusel. Maakohus leidis õigesti, et vaidlustatud üldkoosoleku otsused ei ole kehtetud.
26.1.Hagejad tuginesid hagiavaldustes esmalt sellele, et üldkoosoleku otsused on vastuolus seadusega, kuna need on vastu võetud võlausaldajale NS alates 01.02.2021 kehtivast PankrS § 82 lg-st 8 tulenevat hääleõiguse piirangut arvestamata.
26.1.1.Kolleegium leiab, et kuna häälte määramisega seotud vaidluste jaoks on ette nähtud erikord (PankrS § 82 lg 4), ei saa häälte määramist või määramata jätmist põhimõtteliselt vaidlustada hagiga võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsuste vaidlustamisega (vt ka TrtRnKm 01.12.2022, 2-21-19742/13, p 7 ja TrtRnKo 30.04.2024, 2-22-14549/16, p 11.1). Hagejad on NS-le vaidlusalusel koosolekul häälte määramist seaduses sätestatud korras ka vaidlustanud ja saanud oma hääleõiguse piiranguid puudutavad etteheited kohtu ette tuua. Kohtud hindasid hagejate väiteid tsiviilasjas nr 2-18-1668 ja jätsid vastavad kaebused rahuldamata (HMKm 17.06.2021 ja TlnRnKm 08.09.2021, (dtl 111–117)). Tsiviilasjas nr 218-16668 tehtud otsustused häälte määramise kohta on siduvad kõikidele pankrotivõlausaldajatele.
26.1.2.Hageja I seisukoht, nagu oleks häälte määramise menetlus piiratud ja eriline menetlus, kus ei toimu sisulist õigemõistmist, on ebaõige ja vastuolus tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega. Asjaolust, et häälte määramise vaidlustamise menetlus toimub hagita menetluses, ei saa järeldada, nagu ei kontrolliks kohtud häälte määramise õigsust sisuliselt ja põhjalikult. Häälte määramise ja määratud häälte vaidlustamise menetluses võetakse arvesse kõik asjas tähtsust omavad asjaolud. Tegemist ei ole formaalse menetlusega (vt ka TrtRnKm 12.01.2021, 2-19-7701/123, p 9). Seadusest ei tulene hagejatele õigust avada juba läbitud häälte vaidlustamise menetlus uuesti PankrS § 83 lg 1 alusel algatatud üldkoosoleku otsuse vaidlustamise menetluses. Hagejate käsitlus, mis muudab PankrS § 82 lg-s 4 sätestatud häälte vaidlustamise menetluse tarbetuks, on vastuolus pankrotiseaduse eesmärkidega, mh menetluse kiireloomulisuse ja efektiivsusega.
26.1.3.Eeltoodut kinnitab kaudselt ka PankrS § 82 lg 7, mille kohaselt ei takista see, et hääled on varem halduri või kohtu poolt määratud, mõnel teisel koosolekul teistsuguse häälte arvu määramist, kui ilmnenud on uued asjaolud. Häälte määramine § 82 lg-te 3 ja 4 alusel on selle üldkoosoleku suhtes seega lõplik ja teistsugused hääled on võimalik määrata mõnel muul koosolekul siis, kui ilmnevad uued asjaolud (vt ka RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-27-15, p 12– 13). Seda arvestades on ekslik ka maakohtu seisukoht, nagu saaks siinses menetluses hinnata ümber tsiviilasjas nr 2-18-1668 vaidlustatud koosolekul määratud häälte arvu siis, kui esile oleks toodud uued asjaolud, millega kohtud häälte määramise vaidlustamise menetluses arvestada ei saanud. Kolleegium märgib täiendavalt, et hagejad ei ole selliseid uusi asjaolusid, mis oleksid tekkinud pärast häälte vaidlustamise menetluse läbimist, ka esile toonud. Hagejad tuginevad jätkuvalt enne 16.06.2021 üldkoosolekut toimunud asjaoludele.
26.1.4.Eeltoodust tulenevalt ei oma siinses menetluses tähtsust poolte väited selle kohta, kas PankrS § 82 lg-st 8 tulenev hääleõiguse piirang 16.06.2021 üldkoosolekul kohaldus või mitte, sh väited NS-i poolt kostja osa võõrandamise kohta ega selle tehingu kehtivuse kohta. Hagejad ei saa siinses menetluses nendele asjaoludele enam tugineda. Hagejate maakohtule 7
2-21-10117 tehtud etteheited, mis puudutavad nende väidete käsitlemata jätmist, on seetõttu edutud. Kuna need väited ei oma asja lahendamisel tähtsust, ei anna neile hinnangut ka ringkonnakohus. Samuti jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 2 alusel rahuldamata hageja I apellatsioonkaebuses esitatud taotlused nõuda notarilt Tea Türnpuult välja dokumendid NS-le kuulunud kostja osa võõrandamise kohta ja andmed seoses sellega notari poole pöördumise kohta, taotluse nõuda kostja pankrotihaldurilt välja pankrotitoimkonna liikmetega üldkoosoleku kokkukutsumist puudutav kirjavahetus ja taotlus kuulata vande all või tunnistajana üle kostja pankrotihaldur. Hageja I soovis tõenditega tõendada asjaolu, et NS võõrandas osaluse kostjas eesmärgiga vältida PankrS § 82 lg-st 8 tulenevat hääleõiguse piirangut. Kuna hagejad ei saa siinses menetluses NS-le määratud häälte arvu vaidlustada, leidis maakohus õigesti, et tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust TsMS § 238 lg 1 tähenduses. Seega puudub taotluste rahuldamiseks alus ka ringkonnakohtul.
26.2.Teiseks leidsid hagejad, et üldkoosoleku otsused on vastuolus seadusega, kuna üldkoosoleku otsusega jäeti vastu võtmata otsustused pankrotitoimkonna tagasikutsumise ja toimkonna määramata jätmise kohta, kuigi pankrotitoimkond ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele. Nimelt leiavad hagejad, et toimkonda ei kuulu enam ühtegi väikevõlausaldaja esindajat, nagu nõuab PankrS § 74 lg 2. Kolleegium leiab, et maakohus leidis õigesti, et see väide ei anna alust üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Apellatsioonkaebuses hagejad üksnes kordavad oma maakohtus esitatud väiteid, millele maakohus on juba ammendavat vastanud. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6).
27.Eeltoodust tulenevalt jäävad hagejate apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab ülaltoodut arvestades maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Seoses apellatsioonkaebuste rahuldamata jäämisega, jäävad kostja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda ja hagejate kulud nende endi kanda.
29.Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka ringkonnakohus. Tsiviilasjas kantud menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.