KMH EHITUS OÜ (registrikood 12081104, asukoht: Õie 5, 61505, Tartu)
Kostja lepinguline esindaja
Vandeadvokaat Janar Kuus (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista Salva Kindlustuse AS-lt KMH EHITUS OÜ kasuks menetluskulu 435 eurot ja viivis tasumata ning väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
HAGEJA NÕUE JA VASTUVÄITED KOSTJALE
1.Salva Kindlustuse AS esitas kohtule 22.08.2019 hagi KMH Ehitus OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 462,76 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 23,33 eurot ning jooksva seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni (digi tl 2-5).
2.Hagiavalduse kohaselt registreeris hageja kahjujuhtumi, mis toimus 12.09.2018 Melliste külas Tartumaal, kus sõidukile BMW X5 (reg. nr 048TNG) kukkus peale hooletult paigaldatud piirdeaed (dtl 6-9). Piirdeaia oli paigaldanud kostja (dtl 10-11). Sõiduki BMW X5 suhtes oli sõlmitud kaskokindlustuse leping (poliis nr 70453027, dtl 13-15), mille alusel hüvitas Salva Kindlustuse AS sõiduki omanikule tekitatud kahju, tasudes sõiduki taastusremondi eest OÜ-le Timecolors 462,76 eurot (dtl 16). Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
3.Hageja hinnangul on kostja ostja on õigusvastaselt ja süüliselt tekitanud kahju sõidukile BMW X5 (reg. nr 048TNG), mis oli kahjujuhtumi toimumise hetkel hageja poolt kindlustatud. Kostja oli piirdeaia paigaldamisel hooletu ja selle tagajärjel kukkus piirdeaed ümber, mis riivas läheduses parkinud sõidukit BMW X5. Juhul, kui piirdeaed oleks olnud korrektselt paigaldatud, ei oleks see saanud ootamatult ümber kukkuda ja sõidukile kahju põhjustada. Antud juhul on kostja poolt põhjustatud kahju hüvitanud hageja. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega on hagejale üle läinud sõiduki BMW X5 omaniku nõue kostja vastu summas 462,76 eurot.
4.Hageja on seisukohal, et kõnealusest kahjujuhtumist tulenev kostja kohustus muutus sissenõutavaks 05.01.2019 (kostjale 14.12.2018 saadetud tagasinõudekirjas märgitud täitmise tähtajale järgnev päev, dtl 17-18). Kostja on seega kohustatud tasuma viivist ajavahemiku 05.01.2019-22.08.2019 eest summas 23,33 eurot.
5.Hageja tugineb oma nõudes mh VÕS §§-le 1043, 1045 lg 1 p-le 5, 113 lg-le 1, 492 lg-le 1.
6.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
7.Vastuväidetes kostja seisukohtadele märgib hageja 06.11.2019 mh, et kui moodulaia paigaldamise ja kahju tekkimise vahele jääb näiteks 1 kuu pikkune ajaperiood, ei tähenda see veel seda, et aiamoodul paigaldati korrektselt. Hooletult paigaldatud aiamoodul võib kahju tekitada nii vahetult pärast paigaldamist kui ka hiljem. T. Linde kahjuavaldusest (hagiavalduse lisa 1) nähtuvalt oli kõnealusel päeval ilm tuuline. Seda kinnitavad Riigi Ilmateenistuse 12.09.2018.a vaatlusandmed (dtl 72), mille kohaselt mõõdeti nimetatud kuupäeval kell 12:00 Tartu-Tõravere vaatlusjaamas tuule kiiruseks puhanguti 13,5 m/s. Nõuetekohaselt paigaldamata jäetud moodulaia võib niivõrd tugev tuul kergesti ümber lükata.
8.Samuti ei nõustu hageja väitega, et kostja vabaneb vastutusest ka seetõttu, et moodulaia paigaldamine ei olnud tema kohustus. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt omab tähtsust asjaolu, kes kahju tekitanud moodulaia paigaldas, mitte aga see, kas moodulaia paigaldamine oli selle isiku kohustus või mitte. Poolte vahel puudub vaidlus, et just kostja oli isik, kes moodulaia paigaldas. Töötajate seletustest nähtuvalt pidasid töötajad nõuetekohaseks paigaldamiseks iga aiamooduli paigutamist betoonjalaste sisse. Kumbki töötaja ei maini aiamoodulite ühendamist. Hageja selgitab, et lisaks betoonjalaste kasutamisele tuleb aiamoodulid ohutuse tagamiseks omavahel ühendada. Ühendamiseks kasutatakse näiteks metallist klamberid või aiamooduli küljes olevat haakesüsteemi. Aiamoodulite ühendamine võimaldab kindlustada selle, et iga aiamoodul on paigutatud betoonjalase sisse korrektselt ja kindlalt õige nurga all, tagades muu hulgas, et moodulaed on vastupidav ka tugevamatele
tuuleiilidele. M. Juhkam ja S. Pitlimov mooduleid üksteise külge ei kinnitanud, mis viitab selgelt asjaolule, et kostja jättis aiamoodulite paigaldamisel rakendamata temalt mõistlikult oodatava hoolsuse kolmandatele isikutele kahju tekkimise vältimiseks.
9.Hageja esitas kohtule täiendavalt foto, mille T. Linde on hagejale edastanud ja mis on tehtud kahjujuhtumi toimumise sündmuskohas (dtl 73). Fotolt peegeldub T. Linde seljatagune, millelt nähtub kostja poolt paigaldatud moodulaed. Näha on, et aiamoodulid on paigutatud selliselt, et need ei ole üksteisega ühendatud. Ühe aiamooduli jaland paikneb teise aiamooduli keskpunktis, mis ei ole hageja hinnangul nõuetekohane paigaldamine. Kui peatöövõtja ka tegelikult moodulaia paigaldamist kontrollis, ei saa ainuüksi sellest asjaolust veel järeldada moodulaia paigaldamise nõuetekohasust.
10.Kõnealuse aiamooduli liigutamine ei ole tõendatud ega ka usutav. T. Linde ei liigutanud moodulaeda ise ja ei näinud ka kedagi teist seda liigutamas. Hageja rõhutab, et kahju tekitanud aiamooduli liigutamiseks puudus ka igasugune vajadus, sest T. Linde sõnul paikneski sissepääs ehitusobjektile seal samas sinise ehitussoojaku ja moodulaia vahel, kus sõiduk seisis. Parema ülevaate saamiseks esitab hageja kohtule Google Mapsi fotod Melliste Algkool-Lasteaiast (dtl 77-78), millelt nähtub vaade kõnealusele hoonele. Esimeselt fotolt nähtub sama roheline värav, mida on näha ka T. Linde tehtud fotolt sõidukist. Fotolt nähtuv sinine ehitussoojak paiknes hoone poole vaadates vasakul pool rohelist väravat. Paremal pool väravat paiknes aga moodulaed, mis oli reastatud väravast kuni hooneni. Arvestades, et sissepääs ehitusobjektile asuski värava juures ja kahjujuhtum toimus sissepääsu juures, on ilmne, et kõnealust kahju tekitanud aiamoodulit ei olnud ei T. Lindel ega mõnel teisel isikul põhjust liigutada.
11.Kolmandalt isikult ei saa mõistlikult oodata, et ta hakkab aeda lähemalt vaatlema ja ise selle turvalisust kontrollima. Kolmas isik ei pruugi alati teada ega peagi teadma, milline näeb välja nõuetekohaselt paigaldatud aed ja milliseid kinnitusviise selleks kasutatakse. Mõistlik isik ei pea arvestama võimalusega, et aed on hooletult paigaldatud ja võib ootamatult tema sõidukile kukkuda. Hageja selgitab, et T. Linde ettevõte Linpro Ehitus OÜ oli EST Facade OÜ alltöövõtja, kes tegi ehitusobjektil fassaaditöid, vedas ehitusobjektile materjali ning viis ära prügi. T. Linde on hagejale teatanud, et oli kursis töösisekorraeeskirjadega, mille kohaselt oli sõidukiga ehitusobjektile sisenemiseks ja seal parkimiseks vajalik peatöövõtja eriluba. Nõutavat eriluba T. Lindel tõepoolest ei olnud. T. Linde selgitas, et ei parkinud objektil, vaid tagurdas objektile kauba laadimiseks.
12.Vastuseks tõendi (OÜ Energia ja Ehitus ning EST Facade OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping) kogumise taotlusele märgib hageja, et vastava töövõtulepingu väljanõudmiseks vajadus puudub. Hageja ei vaidle vastu sellele, et ka EST Facade OÜ-le ja tema alltöövõtjatele oli tutvustatud kostja poolt kohtule esitatud töösisekorraeeskirju. Kuivõrd muud põhjust hageja hinnangul töövõtulepingu väljanõudmiseks olla ei saa, siis palub hageja jätta kohtul kostja taotlus töövõtulepingu väljanõudmiseks rahuldamata.
13.Küsimusele, kas antud olukorras tekkis kahju osaliselt T. Lindest tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest vastutab T. Linde, vastab hageja eitavalt. Hageja rõhutab, et kõnealune kahjujuhtum oleks toimunud ka sellisel juhul, kui T. Lindel oleks ehitusobjektile sisenemiseks eriluba olemas olnud. Puudub kahtlus selles, et kui vastavat luba oleks taotletud, oleks peatöövõtja selle ka väljastanud, kuivõrd sõidukiga ehitusobjektile sisenemine oli vajalik selleks, et tarnida sinna ehitustöödeks kasutatavat materjali. Viidates Riigikohtu praktikale märgib hageja, et VÕS § 139 lg 1 alusel kahjuhüvitise vähendamine nullini on küll võimalik, kuid seda ainult erandlikes asjaoludes.
14.Kostja seisukohtadele täiendavalt 13.05.2020 vastates (dtl 116-118) märgib hageja mh, et kostja esitatud hinnapakkumiselt ei nähtu detailset ülevaadet sõiduki taastamiseks vajalikest töödest, varuosadest ja materjalidest (sh hind ja kogus). Seega ei võimalda kostja esitatud hinnapakkumine teha järeldust selle kohta, et taastusremondi kulu oli ebamõistlikult suur. Hageja esitas kohtule üksikasjaliku Timecolors OÜ kalkulatsiooni (dtl 119-127), mille kontrollis üle hageja eksperdist kahjukäsitleja, kelle hinnangul olid kõik väljatoodud tööd ja
materjalid vajalikud kahjustuste remondiks, mis nähtuvad sõiduki vasakult esitiivalt ja esitiiva kaitsekattelt.
15.Teada ei ole, kui põhjalikult tegelikkuses iga aiamooduli kinnitust 2018. aasta suvel kontrolliti. Kahjusündmuse ajal ei paiknenud sissepääsu juures aiamoodulid üksteise kõrval ega olnud kinnitatud. Hageja leiab, et kui aiamooduleid tõepoolest ka liigutati, siis pidi olema tegemist aiamoodulitega, mis ei paiknenud ehitusobjekti sissepääsu juures, vaid selle kaugemas osas, kust ei olnud muidu võimalik ehitusobjektile ligi pääseda. Ei ole tõendatud, et aiamoodulit liigutas T. Linde. Kuigi T. Linde rikkus keeldu siseneda ehitusobjektile ilma eriloata, siis ei soodustanud tema selline tegevus piirdeaia ümberkukkumise tõttu tekkinud kahju saabumist. Piirdeaed oleks võinud peale kukkuda ka ehitusobjektist väljaspool piirdeaia läheduses seisnud sõidukile.
16.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS ja SEISUKOHAD
17.Kostja esitas 26.09.2019 vastuse hagile, milles palub jätta hagi rahuldamata (dtl 30-32).
18.Kostja toob mh välja, et VÕS § 1043 järgi peab kahju peab hüvitama isik, kes on kahju tekitanud või vastutab tekitatud kahju eest vastavalt seadusele. Kostja on seisukohal, et ta ei ole isik, kes peaks vastustama hagejale väidetavalt tekkinud kahju eest, sest esiteks paigaldas ta vaidlusaluse aiamooduli juba ca 1 kuu enne selle väidetavat sõidukile kukkumist ning teiseks ei olnud see kostja kohustuseks. Lisaks kontrolliti aiamooduli paigaldamise nõuetekohasust peatöövõtja OÜ Energia ja Ehitus poolt. Kostja esitas oma väite tõendamiseks Mart Juhkami ja Sergei Pitilimovi 26.09.2019. a seletuskirja (dtl 33-34), millest nähtub, et kostja poolt paigaldatud aeda kontrolliti ning mitte keegi ei leidnud, et midagi oleks olnud valesti. Juhul, kui aiamoodul oleks kostja poolt paigaldatud valesti, siis oleks seda koheselt märgatud ja on ka eluliselt vähe usutav, et see poleks varem maha kukkunud. Seega isegi siis, kui aiamooduli paigaldamine oleks olnud kostja kohustuseks, ei saa ta vastutada selle eest, kui keegi kolmas isik tõstab aiamooduli ümber. Isik, kes viibis sõidukiga objektil, teostas ka ise vaidlusalusel objektil fassaaditöid ja pole üldse välistatud, et ta tõstis ehitusmaterjali toomiseks moodulaeda ümber või sõitis manööverdamise käigus oma sõidukiga vastu aiamoodulit. Miks muidu ei teavitanud kannatanu T. Linde koheselt kostjat või peatöövõtjat, vaid sõitis objektilt ära ja teavitas objektiga seotud isikuid sellest sündmusest hiljem. Selline käitumine on ilmselgelt vastuolus VÕS § 6 lg 1 sätestatud hea usu põhimõttega.
19.Deliktivastutuse puhul peab väidetav kahju olema tekitatud kostja poolt, kuid ilmselgelt ei rikkunud kostja ei seadust ega käibekohustust. Lisaks oleks T. Linde ise pidanud sõidukiga objektil liigeldes märkama, kas aiamoodul on kindlalt kinni või mitte, sest talle pidi olema teada, et aiamoodulit tõstetakse fassaaditöid teostavate töötajate poolt ehk EST Facade OÜ mitte kostja töötajate poolt. Kostja on seisukohal, et ka põhjusliku seose tasandilt ei ole võimalik käesolevat hagi rahuldada, sest väidetavalt tekkinud kahju on põhjustatud sõiduki kasutaja T. Linde enda hooletu käitumise tulemusena. Viidates Riigikohtu ja ringkonnakohtu lahenditele märgib kostja, et kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb arvestada ka seda, kas isik on teinud omapoolselt kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kahju ära hoida või vähendada. Kui kahju tekkis tervikuna kannatanust tulenevate asjaolude tõttu, välistab see kahju hüvitamise nõude rahuldamise juba põhjusliku seose tasandil.
20.Kuna hageja nõue kostja vastu on alusetu, siis on alusetu ka hageja viivisenõue.
21.Kostja on esitanud 21.10.2019 ka taotluse täiendavate tõendite kogumiseks ning tõendi asja juurde võtmiseks (dtl 36-38). Kuna hageja pole esitanud kohtule peatöövõtja OÜ Energia ja Ehitus ning EST Facade OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingut, siis tuleks vastav leping kostja arvates peatöövõtjalt välja nõuda. Kostja on esitanud tõendina peatöövõtja OÜ Energia ja Ehitus ning kostja vahel 09.07.2018 sõlmitud töövõtulepingu nr 1-11.4-47 koos selle lisaks oleva töösisekorraeeskirjaga ehitusobjektil ja hinnapakkumisega (dtl 40-59, 60-62). Kostjale teadaolevalt sõlmiti samadel tingimustel töövõtuleping ka teise alltöövõtjaga EST Facade OÜ4
ga. Nimetatud töösisekorraeeskirja p 26 alapunkti 1.4 kohaselt on ehitusobjektil keelatud autode sissesõit ja parkimine ilma tellija esindaja eriloata. Seega ei tohtinud isik, kellel väidetavalt kahju tekkis, objektile autoga ilma peatöövõtja nõusolekuta sõita. Kostjale teadaolevalt vastavat eriluba polnud EST Facade OÜ-l ega isikul, kes autoga objektile sõitis, ja seetõttu puudub hagejal igasugune õiguslik alus tugineda sellele, et kostja peab väidetavalt tekkinud kahju eest vastutama. Oluline on siinkohal ka märkida, et isik, kellel väidetavalt kahju tekkis, ei olnud seotud kostjaga, vaid hoopis teise alltöövõtjaga EST Facade OÜ-ga, kes teostas vaidlusalusel objektil fassaaditöid. Kui EST Facade OÜ lubas ilma peatöövõtja eriloata objektile isiku, kellel väidetav kahju tekkis, siis kuidas saab sellisel juhul väidetava kahju eest vastutada kostja ja veel ainuisikuliselt. Sisekorraeeskirja p 17 kohaselt pidid töövõtjad (mitte kostja ainuisikuliselt) paigaldama ohutuse kindlustamiseks vajalikud piirded/katted lahtistele avadele ja muudele ohtlikele konstruktsioonidele ja tähistama ohtlikud tsoonid vastavate hoiatussiltidega. Kostja arvates on hagi esitatud üldse vale isiku vastu, sest kui EST Facade OÜ lubas kolmandatel isikutel sõita autoga objektile, siis rikkus ta peatöövõtjaga sõlmitud lepingut ja peab sel juhul ise vastutama väidetava kahju eest.
22.Kostja märgib 06.11.2019 vastuses kohtunõudele, et palus peatöövõtja OÜ Energia ja Ehitus juhatuse liikmel K. Kurvitsal saata kostjale kirjalikult informatsioon aiamooduli paigaldamise kohta Mellistes asuval objektil. K. Kurvits saatis kostjale seletuskirja, millest nähtub, et vaidlusalune piirdeaed paigaldati kostja poolt ca kuu aega enne kindlustusjuhtumi toimumist ja piirdeaia paigaldamist kontrolliti peatöövõtja poolt. Ühtlasi kinnitab K. Kurvits, et mingisuguseid puudusi piirdeaia paigaldamisel ei tuvastatud (dtl 83-84).
23.Kostjal polnud ei EST Facade OÜ-ga ega Lindpro OÜ-ga mingisugust õigussuhet ja seega ei saa kostja vastutada selle eest, kui keegi omavoliliselt läheb objektile. Ammugi ei olnud kostjal kohustust kontrollida, kas keegi on vahepeal piirdeaeda ümber tõstnud.
24.Kostja pole kutsunud ega lubanud T. Lindet objektile. Kostja on seisukohal, et hageja nõude kostja vastu välistab ka VÕS § 139 lg 1, mille kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastustab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kui aga T. Linde Lindpro juhatuse liikmena oli teadlik sõidukiga objektile sõitmise keelust, siis välistab see kostja arvates hageja nõude ka EST Facade OÜ vastu.
25.Täiendavalt märgib kostja 04.05.2020 seisukohas (dtl 97-100), et segi siis, kui kostja peaks seaduse alusel vastutama kindlustusvõtjal tekkinud kahju eest, ei saa väidetav kahju olla sedavõrd suur. Timecolors OÜ 12.11.2018 arvest nr 181295 (hagiavalduse lisa 5) nähtub, et esitiiva kriimu likvideerimisele on väidetavalt kulunud 462,76 eurot, kuid tegemist on summaga, millest on maha arvestatud kindlustusvõtja omavastutuse osa 166,67 eurot + km (200 eurot). Seega on kriimu eemaldamise ja plastiku taastusele kulunud väidetavalt 662,76 eurot. Kostja esitas kohtule PT Auto OÜ 30.04.2020 hinnapakkumise (dtl 101), millest nähtub, et sellise remonttöö tegemiseks sai kuluda maksimaalselt koos käibemaksuga 360 eurot (lisa 1). Arvestades kindlustusvõtja omavastutust summas 200 eurot, siis ei saa hageja nõue kostja vastu olla suurem kui 160 eurot. Hageja oleks pidanud kindlustushüvitise maksmisel hindama, et kas sellise remonttöö teostamiseks saab 662,76 eurot pidada VÕS § 132 lg 3 tähenduses mõistlikuks kuluks (RKTK0 7.11.2012 nr 3-2-1-133-12).
26.Kostja märgib, et ebaõige on hageja väide, justkui ei oleks kostja töötajad M. Juhkam ja S. Pitilimov aiamooduleid üksteise külge kinnitanud. Nimetatud isikud rõhutasid oma selgitustes, et aiamoodulite alla said paigaldatud kivid ja aia paigaldamise korrektsust kontrollis nii peatöövõtja kui ka ehitusjärelevalve ning keegi ei leidnud, et aiad oleks paigaldatud valesti. Kostja esitas kohtule täiendava tõendina ka vaidlusaluse objekti peatöövõtja OÜ Energia ja Ehitus töödejuhataja/ehitusplatsi koordinaatori A. Schmidti 04.05.2020 digiallkirjastatud selgituse (dtl 103), millest nähtub, et 2018. aasta juulis iganädalast Melliste lasteaia-algkooli objekti tööohutuse ringkäiku tehes pööras ta tähelepanu ajutiste piirdeaedade kinnitamisele, et kõrvalistel isikutel oleks pääs objektile takistatud. Piirdeaiad olid kinnitatud nõuetekohaselt,
s.t. alt paigaldatud kivifiksaatorisse ja ülevalt kinnitatud terasklambri ja 19 mm poltühendusega.
27.Kostja ei saa vastutada selle eest, kui teise alltöövõtja (EST Facade OÜ) töötajad tõstavad aedu ümber. Seda ei saa hageja kostjalt ka eeldada, sest kostjal ei olnud kohustust kontrollida seda, kas keegi on aeda tõstnud ümber või mitte. Kostja arvates ei ole ka eluliselt usutav hageja väide, et aia moodul kukkus maha suure tuule tõttu, sest aed paigaldati ca 2 kuud enne kindlustusjuhtumi toimumist ja selliseid tuuliseid ilmasid oli ka varem. Samuti oleks väidetava suure tuule tõttu pidanud maha kukkuma ka ülejäänud osa aiast. Aia kukkumist oleksid näinud või kuulnud ka teised objektil viibijad (väidetavalt toimus kahjujuhtum 12.09.2018, mis on kolmapäev ja seega tööpäev), kuid ei kostja töötajad ega peatöövõtja esindajad ei näinud ega kuulnud aiamooduli kukkumist. On elementaarne, et kui midagi sellist oleks vaidlusalusel objektil toimunud, siis oleks sellest informeeritud koheselt peatöövõtjat ja kostjat. Eluliselt usutav on aga see, et aiamooduleid tõsteti omavoliliselt ümber selleks, et haagisega lihtsamalt objektile ehitusmaterjale transportida.
28.Kindlasti ei nähtu hageja poolt 06.11.2019 menetlusdokumendi lisana 2 esitatud fotolt seda, et aiamoodul oli paigaldatud kostja poolt ebaõigesti. Lisaks ei saa kostja kuidagi nõustuda hageja oletusliku väitega, et peatöövõtja oleks vastava eriloa kindlustusvõtjale objektile sisenemiseks andnud ja seetõttu oleks kahjujuhtum toimunud ka sel juhul – tegelikult oli peatöövõtja keelanud ära sõidukitega objektil liiklemise ja selle kohta olid aia küljes ka vastavad sildid. Oli juhtumeid, kus kostja töötajad pidid ehitusmaterjalid tooma käsitsi kaugemalt, sest peatöövõtja ei lubanud sõidukiga objektil manööverdada. Seega on kindlustusvõtja omavoliliselt liikunud sõidukiga objektil ja seetõttu on ta ise loonud oma lepinguvastase käitumisega olukorra, kus tal tekkis väidetavalt kahju. Kinnitas ju ka kindlustusvõtja seda, et ta oli teadlik objektile sõitmiseks eriloa nõudest ja sellise lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmisega. Tegemist oli seega tahtliku lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmisega ja seetõttu esineb antud olukorras ka VÕS § 139 lg 1 tulenev alus kahju hüvitamise nõude vähendamiseks nullini.
29.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid tõendavad. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab ise seadust tulenevalt TsMS § 436 lg-s 7 ja § 438 lg-s 1 sätestatust. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
31.Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib ta TsMS § 444 lg 2 alusel kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
32.Järgides TsMS §-s 405 ja § 444 lg-s 2 sätestatut, sh kuulanud kirjalikult ära mõlemad menetlusosalised ja aktsepteerides tõenditena ka kirjalikke selgitusi, pidas kohus võimalikuks tsiviilasi lihtmenetluses sisuliselt lahendada. Tuvastanud olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata, põhjendades seda alljärgnevalt.
33.VÕS § 492 lg 1 alusel läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
34.Vaidlust ei ole ja tõenditega on tuvastatav, et 12.09.2018 toimus Melliste külas Tartumaal asuval ehitusobjektil kahjujuhtum, kus sõidukile BMW X5, mille suhtes oli sõlmitud hagejaga kaskokindlustuse leping (dtl 13-15) kukkus peale kostja töötajate paigaldatud piirdeaed (dtl 69, 10-11). Kindlustuslepingu alusel on hageja sõiduki omanikule tekitatud kahju osaliselt summas 462,76 eurot (dtl 16) hüvitanud (omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda).
35.VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja peamine vastuväide on see, et piirdeaia paigaldamine ning kindlustusvõtjale kahju tekkimine ei ole omavahel piisavas põhjuslikus seoses. Kohtu hinnangul tuleb esitatud tõenditest lähtuvalt selle seisukohaga nõustuda. Nimelt on ehitusobjektile piirdeaia paigaldanud isikud M. Juhkam ja S. Pitilimov andnud 26.09.2019 kirjalikult selgitused (dtl 33-34), millest nähtub, et vaidlusalune aed paigaldati 2018 juuli teises pooles, s.o ligi 2 kuud enne kahjujuhtumit, ning paigaldust kontrolliti ka peatöövõtja ning ehitusjärelevalve poolt. Samuti on tuvastatav, et aeda tõsteti korduvalt ühest otsast lahti, et lihtsustada liikumist objektil. Eelnimetatut kinnitab ka kostja viimases menetlusdokumendis esitatud töödejuhataja/ehitusplatsi koordinaatori A. Schmidti 04.05.2020 digiallkirjastatud selgitus (dtl 103), mille kohaselt olid piirdeaiad kinnitatud nõuetekohaselt, s.t. alt paigaldatud kivifiksaatorisse ja ülevalt kinnitatud terasklambri ja 19 mm poltühendusega. Eeltoodut ei ole ka ümber lükatud, sest kohtule on esitatud üksnes mõned pildid ja fragmendid vaidlusalusest piirdeaiast konkreetsel päeval, kui juhtum aset leidis.
36.Kohtule esitad GoogleMaps fotodelt (dtl 77-78) on näha objekti plaan, sh tänavavalgusti, mis asub lasteaia territooriumile sisse sõites paremat kätt. Sama tänavavalgusti on nähtav ka hageja poolt 06.11.2019 esitatud peegeldusega fotolt (dtl 73), kus kindlustusvõtja on teinud pilti piirdeaiast. Seega on tuvastatav, et piirdeaed, mis sõidukile peale kukkus, asub territooriumi sissesõidu väravale väga lähedal (dtl 8). Seega koostoimes M. Juhkami ja S. Pitilimovi kirjalike selgitustega äärmiste piirdeaia elementide lahtivõtmiste kohta objektil liikumise hõlbustamiseks, on kohtu hinnangul sedastatav, et piirdeaia paigaldamisega seonduvad isikud ei saa vastutada selle hilisema ümber- või lahtimonteerimise eest ning kostjapoolse piirdeaia paigaldamise ning kindlustusvõtjale kahju tekkimise vahel puudub nõutav põhjuslik seos. Kuna kahju ei ole kostjapoolse tegevusega VÕS § 127 lg 4 tähenduses põhjuslikus seoses, ei saa kostjale ette heita kindlustusvõtjale kahju tekitamist.
MENETLUSKULUD
37.Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 otsustab kohus kohtuotsuse tegemisel menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise suuruse. Hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kuivõrd kohtuotsusega jäeti hageja nõue rahuldamata, peab menetluskulud hüvitama kostja.
38.Kostja on 04.05.2020 esitanud kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt koosnesid kostja menetluskulud kulutustest õigusabile summas 435 eurot (km-ta). Kuna kostja on käibemaksukohustuslane, siis ei soovi ta menetluskulude rahalist kindlaksmääramist koos käibemaksuga.
39.TsMS § 175 lg 1 alusel leiab kohus, et kostja õigusabikulud on täiel määral põhjendatud ja vajalikud ning tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
40.Kostja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks samuti välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt (435 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.