Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
15. mai 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-4767
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 15. aprilli 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Mäeker
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
XX (hageja) esitas 27. märtsil 2020 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu ostueesõiguse kasutamisest tingitud võla 30 000 euro ja viivise väljamõistmiseks. Maakohus jättis 30. märtsi 2020. a kohtumäärusega hagi selles esinevate puuduste tõttu käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 13. aprillil 2020 maakohtule avalduse, milles märkis, et ta võtab hagi tagasi ning palub jätta hagi läbivaatamata. Hageja kinnitas, et ta on teadlik hagi tagasivõtmise ning hagi läbivaatamata jätmise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palus tagastada hagi esitamisel makstud riigilõiv 1000 eurot hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
Maakohus jättis 15. aprilli 2020. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kanda. Maakohus selgitas, et praeguses asjas ei ole vaja hagiavalduse tagasivõtmiseks kostja nõusolekut, kuna hagi ei ole menetlusse võetud ja eelmenetlus asjas ei ole lõppenud.
Maakohus ei rahuldanud hageja taotlust riigilõivu tagastamiseks. Riigilõiv ei kuulu tagastamisele TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel, kuna hagi jäeti läbi vaatamata seetõttu, et hageja võttis hagi tagasi.
Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks ning teha uus määrus, millega rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu määruse, jätta hagiavaldus menetlusse võtmata ning tagastada hagejale hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Kaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus hagejale ebaõigesti riigilõivu tagastamata. TsMS § 150 lg 1 p 3 võimaldab jätta riigilõivu tagastamata, kui hageja oleks võtnud hagi tagasi pärast selle menetlusse võtmist. Praeguses asjas avaldas hageja hagi tagasivõtmise tahet enne hagiavalduse menetlusse võtmist. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. Sõltumata asjaolust, et hageja viitas hagi tagasivõtmise avalduses ebaõigesti TsMS § 150 lg 1 p-le 3, ei võta see kohtult kohustust kohaldada õigust ise. Kui kohus ei pidanud võimalikuks rahuldada riigilõivu tagastamise taotlust TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt, tuli kohtul TsMS § 3401 lg 2 kohaselt jätta hagi menetlusse võtmata, mitte läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt kuulub riigilõiv hagejale tagastamisele, mis tähendab maakohtu määruse osalist tühistamist riigilõivu tagastamist puudutavas osas. Kui olenemata kaebuse väidetest ei pea kohus hagejale võimalikuks riigilõivu tagastada, tuleb kohtul tühistada kogu maakohtu määrus hagi läbivaatama jätmise kohta ning teha uus määrus, millega keelduda hagi menetlusse võtmast ja tagastada hagejale riigilõiv.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb riigilõivu tagastamata jätmise osas tühistada. Ringkonnakohus teeb selles osas TsMS § 667 lg 2 alusel uue määruse, millega rahuldab hageja 13. aprilli 2020. a taotluse riigilõivu tagastamiseks. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille peale edasi on kaevatud. Kaebuse esmase taotluse kohaselt vaidlustab hageja maakohtu määruse üksnes riigilõivu tagastamata jätmise osas, s.o maakohtu määruse resolutsiooni p 2 osas. Ka kaebuse alternatiivse taotluse kohaselt vaidlustab hageja maakohtu määruse riigilõivu tagastamata jätmise osas, s.o maakohtu määruse resolutsiooni p 2 osas, kuid seda täiendavalt ka maakohtu määruse resolutsiooni p 1 vaidlustamise kaudu, millega maakohus jättis hagi läbivaatamata. Ringkonnakohus saab hageja määruskaebusest aru selliselt, et kaebuse alternatiivne taotlus on esitatud juhuks kui kaebuse taotluse kohaselt ei pea kohus võimalikuks hagejale hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastada. Seega on mõlemad kaebuse taotlused kantud samast eesmärgist, milles hageja soovib, et seoses hagi tagasivõtmise avalduse esitamisega enne hagi menetlusse võtmist, tagastatakse hagejale hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et maakohtu viide TsMS § 150 lg 1 p-le 3 ei ole praegusel juhul asjakohane. Kohus saab jätta hagi läbi vaatamata üksnes juhul, kui hagi on juba menetlusse võetud. Praeguses asjas ei olnud maakohus hagi menetlusse võtnud. Olukorras, kus hageja võtab hagi tagasi enne hagi menetlusse võtmist ei saa seega jätta hagi läbi vaatamata. TsMS üldpõhimõtte kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). Kuigi TsMS § 371 ei sätesta otseselt hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena seda, et hageja on avaldanud enne hagi menetlusse võtmist soovi hagi tagasi võtta, tuleneb ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud üldpõhimõttest, et sellises olukorras tuleks jätta hagi menetlusse võtmata. 2 (3)
Kuivõrd maakohus ei olnud 13. aprilliks 2020, mil hageja esitas taotluse hagi tagasivõtmiseks, hagi menetlusse võtnud, siis võis hageja hagi tagasivõtmise taotluse esitamisel eeldada, et TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse talle tasutud riigilõiv, kuna avaldust ei võeta menetlusse. Seda ei muuda asjaolu, et hageja märkis ekslikult, et palub jätta hagi läbivaatamata. Õigust kohaldab kohus ning ta ei ole seotud poolte väidetega õiguse kohaldamise kohta (TsMS § 436 lg 7). Seega oleks pidanud maakohus olukorras, kus hagi ei olnud menetlusse võetud, jätma hagi menetlusse võtmata, kuna TsMS ei võimalda jätta läbi vaatamata hagi, mis ei ole kohtu menetluses. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagejale TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastada hagilt tasutud riigilõiv summas 1000 eurot. Kuivõrd hageja määruskaebus oli kantud eesmärgist, et kohus rahuldataks tema taotluse riigilõivu tagastamiseks ning praeguse määrusega ringkonnakohus selle hageja taotluse ka rahuldab, puudub vajadus kaebuse alternatiivse taotluse rahuldamiseks, mis oli esitatud juhuks kui kohus ei pea võimalikuks kaebuse taotlust rahuldada. TsMS § 666 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik. TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi on avaldajal õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Praeguse määruse peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 150 lg 8). / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.