Albatros prekyba UAB hagi KOHL OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
10 538,32 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Albatros prekyba UAB, Leedu registrikood xxx Lepinguline esindaja: T.R Kostja: KOHL OÜ, registrikood xxx Seaduslikud esindajad: A.E T.E
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Albatros prekyba UAB hagi KOHL OÜ vastu.
2.Mõista KOHL OÜ-lt välja Albatros prekyba UAB kasuks 4144,32 eurot, sh põhinõue 3176,27 eurot ja 17.01.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 968,05 eurot.
3.Mõista KOHL OÜ-lt välja Albatros prekyba UAB kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.01.2020 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte enam kui põhinõude (3176,27 eurot) ulatuses.
Jätta poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
6.Määrata hageja menetluskulude suuruseks 640 eurot, sh riigilõiv 350 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 270 eurot.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 640 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1
teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja esitas 17.01.2020 Tartu Maakohtusse hagiavalduse KOHL OÜ-lt võlgnevuse väljamõistmiseks tasumata jäänud ostuhinna ja viiviste nõudes. Hagi kohaselt tellis kostja hagejalt 2016 jaanuaris ja märtsis kaupa, mille kohta väljastati kostjale järgmised arved: -
04.01.2016 arve nr xxx summas 862,92 eurot, kaup anti kostjale üle 06.01.2016 veofirma DPD vahendusel, maksetähtajaga 14.01.2016;
-
15.01.2016 arve nr xxx summas sumas 155,05 eurot, kaup anti kostjale üle 18.01.2016 veofirma DPD vahendusel, maksetähtajaga 25.01.2016;
-
20.04.2016 arve nr xxx summas 2 158,30 eurot, kaup anti kostjale üle 22.04.2016 veofirma DPD vahendusel, maksetähtajaga 30.04.2016.
Hageja leiab, et tema on oma müügilepingust tulenevad kohustuse täitnud: andnud kostjale üle tellitud kauba. Kostja on jätnud oma kohustuse tasu maksmise näol tähtaegselt täitmata. Kostjal on käesoleva ajani kokku tasumata 3 176,27 eurot. Kostja on kohustatud vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 ja VÕS § 94 maksma hagejale ka viivist, mis on 17.01.2020 seisuga 968,05 eurot. Seega on kostja kohustatud tasuma hagejale kokku 4144,32 eurot, millest 3 176,27 eurot on põhivõlg ja 968,05 eurot on viivis. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist põhinõudelt alates 18.01.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt päevas.
2.Hageja on selgitanud, et kauba tellimiseks hagejalt edastab hageja ostjale nimekirja oma inventarist, kus on märgitud kõik saadaval olevad kaubad, nende hinnad, toodete pildid jne. Kauba tellimiseks märgib ostja soovitud toote taha koguse, kui palju ta soovib vastavat toodet tellida. Peale tellimuse saamist komplekteerib hageja tellitud kauba, koostab arve ning võtab ühendust kulleriga kauba kättetoimetamiseks. Kauba toimetab
2(9)
hageja ostjale kätte oma kuludega. Kauba eest tasumine toimub arve alusel, mis on lisatud saadetisele. Nii saatis kostja 04.01.2016 hagejale inventari nimekirja, kus oli märgitud, missugust kaupa ta soovib. Kui hagejal kõike soovitut ei olnud, siis saadeti kaupa väiksemas koguses või asendati sarnase tootega. Kostja tellitud tooted, mis olid hagejal olemas ja saadeti kostjale, on kajastatud arvel ja hagejale saadetud inventaris. Sama põhimõttel toimus tellimine ka 13.01.2016, kui ka 15.02.2016, mil kostja saatis hagejale inventari soovitud kaubast.
3.Kauba vedu tõendab hageja DPD poolt hagejale esitatud arvetega. Arvel on märgitud, millal on tellitud kauba vedu, mis on saadetise number ja kes on saaja. DPD arvetel on märgitud kaubavedu ettevõttele Kohl OÜ xxx ning sama saadetise numbriga kauba on DPD kuller üle andnud kostja juhatuse liikmele. Kostja on arvetel märgitud 3 saadetise kättesaamist kinnitanud. Ei ole eluliselt usutav, et kostja sai kätte kauba, kuid mitte saadetistele lisatud arveid, mis on kostjale saadetud koos kaubaga. Lisaks on hageja saatnud 07.06.2016 kostjale e-kirja, milles palus arvete tasumist. 26.01.2018 saatis hageja kostjale saldoteatise, milles palus tasuda arved summas kokku 3 176.38 eurot. 08.02.2019 algatas hageja soovil Creditreform Eesti OÜ kostja suhtes inkassomenetluse. 22.10.2019 palus hageja viimast korda tasuda võlgnevus, pakkudes asja lahendamist kompromissiga. Kostja pakkumisele ei vastanud, vaid teavitas, et ettevõte on sisuliselt pankrotis. Kostja ei ole käesoleva ajani arveid tasunud.
4.Aegumise vastuväite osas leiab hageja, et kuna kauba eest tasumine toimus arvete alusel, siis tulenevalt TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kostja sai arved kätte koos kaubaga ehk 06.01.2016, 18.01.2016 ja 22.04.2016. Arvete aegumistähtaeg algas 31.12.2016 ehk hageja nõude aegumistähtaeg oli 31.12.2019. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Lõike 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja alustas maksekäsu kiirmenetlust 08.11.2019. Antud asjas on aegumistähtaeg peatunud. Hageja nõue ei ole aegunud.
5.Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 3176,27 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis, summas 968,05 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt alates 18.01.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summaltpäevas; ning jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja. Kostja vastuväited
6.Kostja ei võta hagi õigeks ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja ei ole täitnud temal lasuvat tõendamiskoormust ning on kohtule esitanud tõendeid, mis ei kinnita hagiavalduses esitatud väiteid või on hoopis jätnud olulised väited tõendamata. Samuti ei ole hageja selgitanud, mida ta soovib konkreetsete tõenditega tõendada. Hageja on sisustanud oma tõendeid selliselt, nagu tema seda soovib, mitte aga nii, nagu nendelt dokumentidelt on võimalik välja lugeda.
3(9)
Hageja ei ole tõendanud, et kostja on üldse midagi neilt tellinud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi lepingut, kokkulepet, tellimust või muud dokumenti, millest nähtuks, millal, mida, kui palju ning mis tingimustel kostja hagejalt midagi on tellinud. Esitatud arvetest ei nähtu ka seda, millal, kuidas (ja kas üldse) need on kostjale esitatud. Hageja esitatud lisadest peaks nähtuma kostja 04.01.2016 tellimus, kuid on vaid e-kiri, milles üks lause, et tellimus on tehtud. Samas ei nähtu mitte kuskilt, mis kaupa, mis hinna ja mis tingimustel kostja on tellinud. Sama lugu on nii 14.01.2016 tellimusega, kui ka 15.02.2016 tellimusega. Hageja kohustus on tõendada, mida kostja tellis.
7.Kuigi hageja on lasknud tõlkida arved nr xxx, xxx, xxx ning DPD, mis väidetavalt kinnitavad kauba kättetoimetamist, siis vaatamata sellele ei ole arvetelt võimalik välja lugeda, mis kaubaga tegemist on. Arvetelt on näha kaalud ja hinnad ning mingid päritolule või sihtkohale viitavad andmed, kuid kaubaartiklite nimetused puuduvad täielikult. 3 DPD kättetoimetuse kinnitust ei tõenda kauba üleandmist. Nimetatud dokumentidest ei nähtu kauba saatjat, mis kaupa ja mis kogustes on üle antud. Nimetatud dokumentidel puuduvad igasugused rekvisiidid, mis kuidagi oleksid seotud arvetega nr xxx, xxx, xxx või Albatros Prekyba UAB-ga.
8.Kuna hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid, et poolte vahel on mingid õiguslikud suhted, mille alusel tal oleks õigus nõuda kostjalt 3176,27 euro tasumist, siis puudub hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist, kuna poolte vahel puuduvad tõendatud õigussuhted, mille alusel oleks võimalik nõude isegi seadusest tulenevat viivist.
9.Kostja ei ole saanud hagejalt mingeid meeldetuletusi. Hageja ei ole esitanud kohtule ka mitte ühtegi tõendit. Väljavõtetes poolte e-kirjavahetusest ei ole midagi juttu võlgnevuse meeldetuletamisest. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta on kostjale saatnud 26.01.2018 saldoteatise.
10.Isegi juhul, kui hageja oleks kostjale need arved esitanud, on hageja nõue kostja vastu aegunud. Hageja on märkinud hagiavalduses, et arvete tasumise tähtajad olid 14.01.2016, 25.01.2016 ning 30.04.2016. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja nõuded muutusid sissenõutavaks vastavalt 15.01.2016, 26.01.2016 ning 01.05.2016. Sellest tulenevalt oleks hageja pidanud ja saanud oma nõude esitada enne vastavaid kuupäevi 2019. Kostja taotleb kohaldada aegumist ning jäta hageja hagi täies ulatuses rahuldamata; aegumise mitte kohaldamisel jätta hageja hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata kui õiguslikult ja sisuliselt põhjendamatu. Jätta kohtukulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
11.Olles analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses
4(9)
tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
13.Kohus analüüsib esmalt, kas ning milline leping oli poolte vahel sõlmitud ja kas hagejal on tekkinud kohustuse täitmise nõudeõigus (I) ja lahendab aegumise vastuväite (II). Seejärel lahendab viivisenõude (III) ning jaotab menetluskulud koos nende rahalise suuruse kindlaksmääramisega (IV). I
Müügilepingust tulenev nõue
14.Hageja esitatud asjaolude pinnalt võib hageja põhinõue kuuluda rahuldamisele VÕS § 208 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel.
15.Kohus on tuvastanud asjas uuritud tõendite alusel, et kostja tellis hagejalt korduvalt erinevat kalapüügiga seotud kaupa, mille hageja edastas kostjale kaubavedu teostava ettevõttega DPD ning mille kostja on hagis märgitud ulatuses kätte saanud. Seda tõendavad järgmised hageja esitatud tõendid: Kostja tellimus 04.01.2016 •
04.01.2016 kostja juhatuse liikme T.E e-kiri hagejale kauba tellimiseks ning selle lisaks olev kaupade tabel (hageja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisad nr 1 ja 2).
•
Hageja arve nr xxx, koostatud 04.01.2016, summa 862,92 eurot; tasumise tähtaeg 14.01.2016 (hagi lisa nr 1 ja hageja 07.04.2020 menetlusdokumendi lisa nr 17).
•
DPD Lietuva UAB kaubaveoarve nr xxx, koostatud 13.02.2016 (hageja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisad nr 7 ja 8). Arvest nähtuvalt on muude kaubaveotellimuste hulgas hageja tellinud 04.01.2016 kaubaveo ettevõttele KOHL OÜ xxx, saadetise nr xxx
•
DPD kättetoimetuse kinnitus 06.01.2016, pakinumber xxx Vastuvõtmist on kinnitanud omakäelise allkirjaga E (hagi lisa nr 2).
Kostja tellimus 13.01.2016 •
13.01.2016 kostja juhatuse liikme T.E e-kiri hagejale tellimusega ning kirja lisaks olev kaupade tabel (hageja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisad nr 3 ja 4).
•
Hageja arve nr xxx koostatud 15.01.2016, summa 155,05 eurot; tasumise tähtaeg 25.01.2016 (hagi lisa nr 3 ja hageja 07.04.2020 menetlusdokumendi lisa nr 18).
•
DPD Lietuva UAB kaubaveoarve nr xxx, koostatud 13.02.2016 (hageja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisad nr 7 ja 8). Arvest nähtuvalt on muude kaubaveotellimuste hulgas hageja tellinud 14.01.2016 kaubaveo ettevõttele KOHL OÜ xxx, saadetise nr xxx
•
DPD kättetoimetuse kinnitus 18.01.2016, pakinumber xxx Vastuvõtmist on kinnitanud omakäelise allkirjaga E (hagi lisa nr 4).
Kostja tellimus 15.02.2016
5(9)
•
15.02.2016 kostja juhatuse liikme T.E e-kiri hagejale tellimusega ning kirja lisaks olev kaupade tabel (hageja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisad nr 5 ja 6).
•
Hageja arve nr xxx koostatud 20.04.2016, summa 2158,30 eurot; tasumise tähtaeg 30.04.2016 (hagi lisa nr 5 ja hageja 07.04.2020 menetlusdokumendi lisa nr 19).
•
DPD Lietuva UAB kaubaveoarve nr xxx, koostatud 14.05.2016 (hageja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisad nr 9 ja 10). Arvest nähtuvalt on muude kaubaveotellimuste hulgas hageja tellinud 21.04.2016 kaubaveo ettevõttele KOHL OÜ xxx, saadetise nr xxx
•
DPD kättetoimetuse kinnitus 22.04.2016, pakinumber xxx Vastuvõtmist on kinnitanud omakäelise allkirjaga E(hagi lisa nr 7).
16.Kohus leiab, et pooled sõlmisid müügilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõttes. Hageja on oma lepingust tulenevad kohustused täitnud – andnud kostjale üle asja (tellitud kauba) ning teinud võimalikuks omandi ülemineku ostjale. Kostja on võtnud kauba vastu, kuid jätnud täitmata ostuhinna maksmise kohustuse. Tulenevalt VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 on hagejal tekkinud õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist.
17.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et koos kaubaga toimetati kostjale kätte ka arved tellimuste eest. 07.06.2016 on hageja saatnud kostjale e-kirja, milles palunud muuhulgas käesolevas hagis nimetatud 3 arve tasumist (hageja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa nr 11). Kiri on saadetud hageja esindaja ja kostja juhatuse liikme T.E vahelise kirjavahetuse jätkuna samal e-posti aadressil (xxx), millelt toimus eelnev kirjavahetus, kaasa arvatud tellimuste esitamine. Hageja on tõendanud ka, et saatis 26.01.2018 kostjale saldoteatise, milles palus tasuda käesolevas hagis nõutavad arved (hagi lisa nr 6 koos manusega, nr 8; hageja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa nr 14 ja 07.04.2020 menetlusdokumendi lisa nr 20). 22.10.2019 on hageja saatnud kostjale e-kirja, paludes tasuda võlgnevus, millele kostja esindaja on vastanud, selgitades, et ettevõttel pole vara ega rahaliikumisi (hageja 06.04.2020 menetlusdokumendi lisa nr 15 ja nr 16). Hageja on esitanud piisavalt tõendeid ning kohtul pole alust kahelda, et kostja oli teadlik nii arvetest kui maksetähtaegadest.
18.Kohus loeb ülalnimetatud tõenditega tõendatuks, et kostjal on tasumata arvetest tulenev kohustus hageja ees summas 3176,27 eurot.
II
Aegumise vastuväide
19.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsÜS) § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
6(9)
Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist ning lõike 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
20.Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud poolte vahel teistsuguseid kokkuleppeid arvete tasumise kohta, asub kohus seisukohale, et arvete tasumise kohustus tekkis alates arvetel märgitud maksmise tähtpäevadest, s.o tasu maksmise kohustus muutus sissenõutavaks järgmiselt: Arve nr xxx, tasumise tähtaeg kuni 14.01.2016; muutus sissenõutavaks 15.01.2016; Arve nr xxx, tasumise tähtaeg kuni 25.01.2016; muutus sissenõutavaks 26.01.2016; Arve nr xxx, tasumise tähtaeg kuni 30.04.2016; muutus sissenõutavaks 01.05.2016.
21.Seega muutusid kõik vaidlusalused nõuded sissenõutavaks 2016. aastal, nende aegumistähtaeg algas TsÜS § 147 lg 3 järgi 01.01.2017 ning lõppes 31.12.2019.
22.Tulenevalt TsÜS § 160 lg 1 peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. TsÜS § 168 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka.
23.Hageja esitas käesolevas hagimenetluses arutatava nõude eelnevalt maksekäsu kiirmenetluses 08.11.2019, s.o enne 31.12.2019. Seega ei ole hageja nõuded aegunud ning kohus jätab kostja aegumise vastuväite rahuldamata. III
Viivis
24.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivisenõude eelduseks on rahalise kohustuse täitmisega viivitamine võlausaldaja poolt.
25.Kohus on teinud kindlaks, et kostja on hagi esitamise seisuga olnud rahalise kohustuse täitmisega viivituses ning hageja viivisenõude eeldus on seega täidetud. Hageja on esitanud hagis viivisearvestuse, millest tulenevalt on kolmest tasumata arvest tulenev sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 17.01.2020, s.o hagi esitamise seisuga kokku 968,05 eurot. Kohus loeb hageja viivisearvestuse õigeks ning mõistab vastava summa kostjalt välja.
IV
Menetluskulud 7(9)
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jätab kohus kõik menetluskulud käesolevas asjas kostja kanda.
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
28.Hageja on esitanud koos hagiga menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulude suuruseks kohtumenetluses kokku 640 eurot, mis koosneb hagi esitamisel tasutud riigilõivust 350 eurot, hageja lepingulise esindaja õigusabikuludest (tõendite kogumine, korrastamine, hagiavalduse koostamine, ülevaatamine ja kohtule esitamine) summas 270 eurot (0% käibemaks) ja õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Hageja on märkinud, et menetluse jätkumisel võib hageja menetluskulude nimekiri täieneda uute kulutustega, kuid täiendavaid dokumente ei ole hageja menetluskulude osas kohtule kohtu 27.04.2020 määrusega antud tähtajal esitanud. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas oma seisukohta kohtule esitanud.
29.Kohtu hinnangul on, arvestades asjas esitatud menetlusdokumentidega, hageja menetluskulu puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga (350+270). Põhjendatud on ka maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot. Hageja on märkinud, et vastavalt kuuenda direktiivi art 28 c paragrahvist A, on tekkinud kulude käibemaksu suuruseks 0%. Menetluskulud on seega esitatud 0%-lise käibemaksuga. Kokku määrab kohus hageja menetluskuludeks maakohtu menetluses 640 eurot ja mõistab selle täies ulatuses kostjalt välja.
30.Hageja taotleb tuginedes TsMS § 177 lõikele 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
31.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
8(9)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.