nende Hageja: OÜ Kuuvärav (registrikood 12935486; asukoht Põhja pst 21/1, 10414 Tallinn ), Hageja seaduslik esindaja X X X, Hageja tehinguline esindaja A K (xx), Kostja: Väekeskus MTÜ (registrikood 80381080; asukoht Alasi 8-1, 11713 Tallinn; e-post xxx), Kostja seaduslik esindaja X X.
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista välja Väekeskus MTÜ-lt OÜ Kuuvärav kasuks põhivõlgnevus summas 2 555,22 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 56,73 eurot.
3.Välja mõista Väekeskus MTÜ-lt OÜ Kuuvärav kasuks viivis 0,03% päevas põhinõudelt 2555,22 eurot alates 29.04.2019.a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta OÜ Kuuvärav menetluskulud Väekeskus MTÜ kanda.
2.Rahuldada OÜ Kuuvärav avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõista välja Väekeskus MTÜ-lt OÜ Kuuvärav kasuks menetluskulud summas 995 eurot.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni tuleb Väekeskus MTÜ-l tasuda OÜ-le Kuuvärav hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
2-19-6537 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Kuuvärav OÜ esitas 29.04.2019.a Harju Maakohtule hagi Väekeskus MTÜ vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.09.2017.a üürilepingu nr 171 tähtajaga kolm aastat. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma igakuist üüri summas 290 eurot (käibemaksuta) ja maksma hageja poolt esitatud arvete alusel tasu tarbitud kommunaalteenuste ja haldusteenuse eest ning täiendavate teenuste eest vastavalt lepingu lisas 2 märgitule. Lepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Vastavalt poolte kokkuleppele lõpetati leping ennetähtaegselt alates 21.10.2018.a.
2.Esialgselt oli kavas ruumide üleandmine 22.10.2018.a, kuid faktiliselt toimus nimetatud toiming 24.10.2018.a ning selle kohta vormistati ja allkirjastati lepingu lisa nr 5 – Äriruumi tagastamise akt. Äriruumi tagastamise aktis fikseeriti 24.10.2018.a seisuga kostja võlgnevus hageja ees summas 2 307,60 eurot. 24.10.2018.a allkirjastasid pooled maksegraafiku tähtaegselt tasumata summa 2 307,60 euro tasumiseks ning maksegraafik vormistati lepingu lisana nr 6. Maksegraafikus oli ka viide, et fikseeritud võlgnevus ei ole lõplik, vaid lisanduvad arved üüritasu (periood 01.10.2018 – 21.10.2018) ja kommunaalteenuste eest (periood 01.09.2018-21.10.2018). Maksegraafiku kohaselt kohustus kostja tasuma oma võlgnevuse hiljemalt 14.02.2019.a. Kostja ei ole teinud ühtegi makset allkirjastatud maksegraafiku ja täiendavalt esitatud arvete alusel. Seisuga 14.02.2019.a oli kostja võlgnevus hageja eest summas 2 555,22 eurot. Maksegraafikus ja Äriruumi tagastamise aktis fikseeritud võlgnevusele lisandusid kaks arvet – üüritasu 01.10.2018-21.10.2018 perioodi eest ning kommunaalkulud 2018.a septembrikuu eest. Hageja ei esitanud ja ei esita arvet kommunaalteenuste eest perioodil 01.10.201821.10.2018.a.
2-19-6537
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena lepingust tulenev kostja poolt täitmata rahaline kohustus summas 2 555,22 eurot. Kostjale on kõik arved esitatud ning võlgnevust summas 2 307,60 eurot on kostja kinnitanud äriruumi tagastamise akti ja maksegraafiku allkirjastamisega. Hagi esitamise aja seisuga ei ole kostja likvideerinud võlgnevust summas 2 555,22 eurot. Vastavalt lepingule on hagejal õigus nõuda viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Võttes aluseks poolte vahel 24.10.2018.a allkirjastatud maksegraafiku ja arvestades lõplikuks uueks maksetähtajaks 14.02.2019.a, siis on kostja hagi esitamise aja seisuga (29.04.2019) arvete tasumisega viivituses 74 päeva ning sellest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda hagejale viivist summas 2555,22 x 0,05% x 74 = 94,54 eurot. Käitudes heauskselt kostja suhtes, vähendab hageja viivise nõuet 40% võrra ning arvestab viivist 0,03 % päevas ehk siis hagi esitamise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 2555,22 x 0,03% x 74 = 56,73 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena raha summas 2 555,22 eurot ja hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 0,03 % päevas põhinõudelt 2 555,22 eurot summas 56,73 eurot. Samuti välja mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud põhinõudelt 2 555,22 eurot viivis 0,03 % päevas hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja hagi ei tunnista. 28.06.2019.a menetlusdokumendis asus kostja seaduslik esindaja seisukohale, et näeb seda rendilepingut kohtu materjalides üldse esimest korda ning ta ei ole sellist lepingut kunagi allkirjastanud. Kostja esindajat üllatas, et X X X on Kuuvärav OÜ-ga seotud, kui ta 18.10.2018.a. kostja seaduslikule esindajale ja 19.10.2018.a. kõikidele Kuuvärav OÜ-ga seotud rentnikele e-kirja saatis, mille sisu oli, et Kuuvärav OÜ lõpetab tegevuse 22.10.2018.a. ja järsku olid kuskilt tekkinud võlgnevused ja maksegraafikud, mis olid välja mõeldud, ähvardusega likvideerida Väekeskus MTÜ vara, kui neid väljamõeldud nõudeid ei täideta. See oli üldse esimene kiri, mille kostja seaduslik esindaja X X Xelt e-maili teel Kuuvärav OÜ nimel sai. Mitte kunagi varem ei olnud ta saatnud välja ühtegi lepingut ega arvet ega üldse midagi. Kostja seaduslik esindaja suhtles algusest peale igapäevaselt X Xiga, kes keskuse tegevust sisuliselt juhtis. Kostja seaduslik esindaja tundis Xt kui asjaajajat, kes vahel keskuses käib.
5.Kostja esindaja leiab, et kuivõrd maksegraafik, mis on sõlmitud tuginedes mitte sõlmitud rendilepingule on õigustühine ja võlgnevust tegelikkuses ei eksisteeri. Kostja seaduslik esindaja möönab, et Väekeskus MTÜ oli alates 01.09.2017.a Maa ja Taevas Heaolukeskuses ruumi kasutanud vastavalt suulisele kokkuleppele X Xiga, et kostja maksab siis kui on võimalik ja nii palju kui ruumi kasutab. Sest ruumi kui sellist kasutas kostja ainult 1 või 2 päeva nädalas ja kuna see asus suure saali kõrval kus toimusid loengud, siis seda ei olnudki võimalik sellisel moel kasutada nagu mõnd muud ruumi keskuses. Ka tõi kostja seaduslik esindaja keskuse üldkasutatavatesse ruumidesse kasutamiseks oma mööblit ja massaazilaua ja potililli ja köögitarbeid, mille eest kostja seaduslik esindaja kunagi kellelegi ühtegi arvet ei esitanud.
6.Kohtule esitatud 09.04.2020.a menetlusdokumendis asus kostja seaduslik esindaja seisukohale, et vaatamata sellele, et sellel lepingul on tema allkiri, ei ole ta Kuuvärav OÜ esindajana esineva X X Xega sellist lepingut sõlminud. Kostja seaduslikul esindajal ei olnud õrna aimu ka, et X X X kuidagi selle ettevõttega seotud on. Kostja seaduslik esindaja sõlmis kokkuleppe Kuuvärav OÜ teise omaniku X Xiga, mille sisuks oli, et ta saab kasutada nende piiratud ligipääsuga ruumi juhul kui Kuuvärav OÜ saab seda sama ruumi kasutada siis kui nendel on vaja, koos kostja inventariga. Kokkuleppel tasus kostja esindaja ka üüri siis kui oli reaalselt võimalik seda ruumi kasutada.
2-19-6537
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
9.Pooled ei vaidle iseenesest selle asjaolu üle, et kostja on alates 01.09.2017.a kuni 24.10.2018.a. kasutanud xxx asuvas hoones 1. korrusel ruumi nr 1-26. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled on sõlminud hagiavalduse aluseks oleva üürilepingu või on poolte vahel mingi muu kokkulepe, mille alusel kostja kasutas eelmärgitud ruumi. Hageja esitas oma väidete kinnituseks 01.09.2017.a kirjaliku üürilepingu nr 171, mille kohaselt üürileandja Kuuvärav OÜ annab tasu eest Väekeskus MTÜ kasutusse x asuvas hoones 1.korrusel ruumi nr 1-26, orienteeruva pindalaga 29 m2. Lepingu on allkirjastanud hageja esindajana X X X’e ja kostja esindajana X X (tl 4-6). Esialgses hagivastuses kostja seaduslik esindaja väitis, et ta ei ole viidatud lepingut varem kunagi näinud ja lepingul ei ole tema allkiri. Kohtule 09.04.2020.a esitatud menetlusdokumendis kinnitas X X, et kuigi sellel lepingul on tema allkiri, ei ole ta Kuuvärav OÜ esindajana esineva X X Xega sellist lepingut sõlminud. Kostja esindaja leiab, et sõlmis muu kokkuleppe Kuuvärav OÜ teise omaniku X Xiga.
10.Kohtule ei ole kostja vastuväited veenvad. VÕS § 8 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 11 lg 1 järgi lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Kohtule on esitatud üürileping nr 171, mille on 01.09.2017.a allkirjastanud nii hageja kui ka kostja seaduslik esindaja (tl 4-6). Eeltoodud üürilepingust nr 171 nähtub, et pooled on jõudnud kokkuleppele üürilepingu oluliste tingimuste osas ja on lepingu allkirjastanud, seega on pooled selle lepingu sõlminud.
11.Kuigi algul eitas kostja esindaja lepingu allkirjastamist ja isegi selle kunagi nägemist, siis menetluse kestel on kostja esindaja kinnitanud, et üürilepingul on tema allkiri. Hageja poolt on lepingu allkirjastanud X X X. Vastavalt äriseadustiku § 180 lg 1 on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Äriregistri kohaselt on X X X alates 23.05.2017.a hageja ainuke juhatuse liige ehk hageja ainus seaduslik esindaja. Seega oli ja on X X X hageja ainsa juhatuse liikmena ainsana pädev OÜ Kuuvärav nimel võimalike üürnikega läbirääkimisi pidama, lepinguid sõlmima ning neid allkirjastama. Seega ei ole kohased kostja vastuväited, et ta on tegelikkuses hagejaga sõlminud hoopis
2-19-6537 teistsugustel tingimustel suulise üürilepingu ja seda hageja osaniku X Xiga. Hageja nimel sai lepinguid sõlmida ainult X X X. Seega ei ole kostja vastuväited asjakohased.
12.Kohtule ei ole kostja vastuväited sellisel kujul üürilepingu puudumisest ka eluliselt usutavad. Kohus märgib kõigepealt, et andmed erinevate äriühingute esindusõigusega isikute kohta on avalikult kõigile kättesaadavad Äriregistris, seega tulnuks kostja seaduslikul esindajal igal juhul enne lepingu sõlmimist kuid eriti kahtluste korral kontrollida, kellel on õigust hageja nimel lepinguid sõlmimida ja läbirääkimistel esineda. Lisaks kinnitavad ka kostja enda poolt kohtule esitatud tõendid, et kostja oli tegelikkuses teadlik X X Xe õigusest esindada hagejat. Nii nähtub kohtule esitatud e-kirjavahetusest, et X X X edastas kostja esindajale 18.10.2018.a Väekeskuse Kuuväravale tasumata arved (tl 44). Kostja väitel, et varem X X X arveid kostjale ei esitanud, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, kuivõrd arveid võis kostjale esitada ka hageja raamatupidaja, arved ei pidanud tulema otse hageja seaduslikult esindajalt. ÄS § 183 järgi korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist.
13.Kostja seaduslik esindaja ei väljendanud oma vastupöördumises mingit üllatust, kui just X X X edastas üürnikele sh kostjale teate üürilepingu ennetähtaegse lõppemise ja üüripinna vabastamise kohta (tl 48). Ka pöördus kostja seaduslik esindaja ise X X Xe poole ettepanekuga maksegraafiku sõlmimiseks ja asjade ära viimise tähtaja pikendamiseks (tl 48-49). Seega tunnustas kostja esindaja sel ajal X X Xe pädevust hageja nimel otsustusi teha. Nn „asjaajajal, kes vahel keskuses käib“ ei oleks olnud mingit õigust hageja nimel maksegraafiku sõlmimiseks ja asjade äraviimise tähtaja pikendamiseks. Ka ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et ta sõlmis just X X Xega äriruumi tagastamise akti, kus fikseeriti muuhulgas ka võlgnevuse suurus üürileandja ees summas 2 307,60 eurot millele lisanduvad hilisemad arved (tl 10). Hageja esindaja X X X ja kostja seaduslik esindaja on sõlminud ka võlgnevuse tasumise maksegraafiku, mille mõlemad pooled on allkirjastanud (tl 11).
14.Lisaks nähtub kohtule esitatud hageja pangaväljavõttest, et kostja on perioodil 18.10.2017.a kuni 04.07.2018.a tasunud 2 324,50 eurot. Et hageja ja kostja vahel oleksid olnud muud suhted, mille katteks need summad on tasutud, kostja esile toonud ei ole. Kostja ei ole ka vastu vaielnud hageja väidetele, et nimetatud summad on tasutud üürilepingu katteks. Seega on kostja tegelikkuses oma tegudega ka ise tunnustanud üürilepingu olemasolu hageja ja kostja vahel.
15.Kohtu hinnangul oli kostja lepingu lõppedes ka ise veendumusel, et poolte vahel oli lepinguline suhe ja kostjal oli võlgnevus hageja ees. Kohus leiab, et kõigest eelpooltoodust nähtub kahtlusteta, et hageja ning kostja olid sõlminud üürilepingu nr 171. Asjaolu, et kostja on käesoleval ajal asunud lepingulist suhet ja võlgnetavaid kohustusi eitama, ei muuda lepingu ajal tekkinud kohustusi olematuks. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
16.Üürilepingu p 5.1 ja 5.2 kohaselt tasub üürnik üüripinna kasutamise eest igakuist tasu 10 eurot ruutmeetri kohta. Hinnale ei lisata käibemaksu üüri arvestatakse alates 01.09.2017.a üürikogusumma on 290 eurot. Lisaks üürile on kohustatud tasuma üürileandja või üürileandja poolt määratud isiku eraldi esitatavate arvete alusel lisateenuste ja üldteenuste eest. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
2-19-6537
17.Hageja tugineb oma nõudes sellele, et kostjal on tasumata ruumi rent 2017.a novembri eest summas 290 eurot, ruumi rent 2017.a detsembri eest summas 290 eurot, ruumi rent 2018.a märtsi eest summas 290 eurot, 2018.a veebruari kommunaalide ja haldusteenuse eest 106,32 eurot, ruumi rent 2018.a aprilli eest summas 290 eurot, ruumi rent 2018.a mai eest summas 290 eurot, 2018.a mai kommunaalide ja haldusteenuse eest 41,48 eurot, ruumi rent 2018.a augusti eest summas 290 eurot, 2018.a juuni-juuli kommunaalide ja haldusteenuse eest 78,72 eurot, ruumi rent 2018.a septembri eest summas 290 eurot, 2018.a augusti kommunaalide ja haldusteenuse eest 51,08 eurot, ruumi rent 2018.a 01.10.21.10.2018 eest summas 203,70 eurot ja 2018.a septembri kommunaalide ja haldusteenuse eest 43,92 eurot (tl 11-19), kokku tasumata summa 2 555,22 eurot. Kostja seaduslik esindaja on oma allkirjaga kinnitanud ka võlgnevuse suurust summas 2307.60 eurot kuni 30.09.2018.a ning on aktsepteerinud ka seda, et täiendavalt lisanduvad arved oktoobri renditasu ja septembri kommunaalide ja haldusteenuste eest. Vaidlust ei ole selles, et üüripind vabastati 24.10.2018.a.
18.Kuivõrd põhivõlgnevuse suurusele kostja sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole, esitatud arvete tasumist kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt toimunud ei ole, siis kohus leiab, et hagi tuleb põhivõlgnevuse osas rahuldada ja kostjalt 2 555 22 eurot põhivõlgnevusena välja mõista. Kuigi kostja on esitanud kohtule hageja ühe osaniku X Xi kinnituse, et X Xil ja Väekeskus MTÜl ei ole Kuuvärav OÜ ja X Xe ees ühtegi kohustust, ei ole see kinnitus kuidagi asjakohane, kuivõrd X X ei ole Kuuvärav OÜ juhatuse liige ega saa hageja nimel anda kinnitusi võlgnevuste kohta, seda saab anda vaid hageja juhatuse liige. ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS 183 järgi korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. Üks äriühingu osanikest ei saa oma kinnitusega vabastada võlgnikku tema kohustuste täitmisest äriühingu ees.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 56,73 eurot ning lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. Pooltevahelise lepingu p 8 kohaselt on lepingust tulenevate maksekohustustega viivitamisel üürileandjal õigus nõuda viivist 0,05% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
20.Kohus on eelpool tuvastanud, et kostja on oma kohustuse täitmisega viivituses. Kohus leiab, et lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,05% tasumata summalt päevas on majandustegevuses tavapärane viivisemäär ega saa olla kostjat ebamõistlikult kahjustav. Riigikohtu praktikas on tunnustamist leidnud nt ka rendilepingus sätestatud viivitusintressimäär 0,5% võlgnetavalt summalt päevas (RKTKo 3-2-1-24-11) ning müügilepingus sätestatud viivitusintressimäär 0,5% võlgnetavalt summalt päevas (RKTKo 3- 2-1-97-07). Käesoleval juhul on hageja palunud viivist välja mõista vähendatud määras 0,03% päevas. Kohus kontrollis hageja viivisearvutust viivisekalkulaatori abil ning nõustub hageja arvutuskäiguga. Viivisenõudele kostja sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole, seega tuleb viivis hageja poolt nõutud määras ja ajavahemiku eest kostjalt välja mõista.
2-19-6537
21.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada, põhivõlgnevus summas 2 555,22 eurot, sisenõutavaks muutunud viivis summas 56,73 eurot ja lisanduv viivis 0,03% päevas põhinõudelt 2 555,22 eurot kostjalt välja mõista.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
25.Hageja esindaja esitas 04.05.2020 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 275 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 720 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusteenust osutatud 7,5 h ulatuses tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta, koos käibemaksuga 96 eurot). Hageja menetluskulud on kokku 995 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
26.Kostja ei ole hageja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid esitanud.
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
28.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud
2-19-6537 menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
29.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 275 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 29.04.2019.a tasunud riigilõivu 275 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
30.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud on järgmised: Nõupidamised kliendiga, konsultatsioon, materjalide kogumine hagi koostamine ja kohtule esitamine, 02.05.2019 kohtumäärusega tutvumine - 3,0 tundi, hageja 19.06.2019.a menetlusdokumendi koostamine, kostja 28.06.2019.a vastuse analüüs, arutelu kliendiga - 2,5 tundi, 14.08.2019.a arvamuse koostamine, 02.10.2019 Kostja vastuse analüüs, arutelu kliendiga 31.10.2019.a arvamuse koostamine 09.04.2020 kostja vastuse analüüs, arutelu kliendiga - 2,0 tundi, kokku 7,5 tundi.
31.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on kogu ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Õigusabi toimingutele tehtud ajakulu on põhjendatud ega ole ülepaisutatud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot, mis on käibemaksuga 96 eurot, on mõistlik ja põhjendatud ning vastab tavalisele kohtupraktikas aktsepteeritud mitteadvokaadist esindaja tasumäärale. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 7,5h, mis hageja esindaja tunnitasumäära (96 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 720 eurole. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 995 (275 eurot riigilõiv ja 720 eurot õigusabikulu) eurot.
32.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (975 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.