Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-20-549

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. I Asjaolud ja menetluse käik D J esitas Harju Maakohtule avalduse V J ́i (surnud xxxx) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja V J ́i seadusjärgne pärija. Kuna pärandvaras olevad kohustused ületavad vara väärtust, siis ei suuda avaldaja neid tasuda ja on seetõttu pankrotiavalduse esitanud. Võlgniku pärandvara inventuuri on läbi viinud kohtutäitur Tallinna kohtutäitur E V 27.12.2019. V J`i pärandvara vara väärtus on Tallinna kohtutäituri E V`e 27.12.2019 inventuuri akti kohaselt 18 974.35 eurot, kuid võlgnevused kokku summas 56 984.91 eurot. Matusekulud, millised tasus võlgniku seadusjärgne pärija D J summas 447 eurot on võimalik katta võlgniku pärandvara arvelt. Kõik ülejäänud xxxx surnud V J`i võlgnevused olid tekkinud tema püüdest juba tekkinud võlgnevuste tasumiseks võtta uusi laene, nende võlgnevuste tasumisega ta toime ei tulnud. 06.03.2020 kohtumäärusega on pankrotiavaldus menetlusse võetud ja määratud ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermeti. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on V J nimel avatud arveldusarve AS-is Xxxx, mille saldo 10.03.2020 seisuga on 1.72 eurot. Rahalised vahendid Maksu- ja Tolliameti ettemaksu kontol võlgniku surma hetkel puudusid. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele kuulub pärandvara hulka ühisomandina korteriomand asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx). Tegemist on xxxx korruselise kortermaja xxxx korrusel asuva xxxx korteriga, mille üldpind on 40,1 m2. Ühisomanikena on registrisse kantud võlgniku endine abikaasa S J ja D J. Nimetatud kanne on

2-20-549 tehtud 08.01.2020 notariaalse omandiõiguse tunnistuse tõestamise käigus pärimistunnistuse alusel. Pärija esindaja kinnitusel vajab korter remonti, kuna on 8 aastat seisnud tühjana. Avaldaja D J ́i sõnul on korteri võtmed tema ema S J käes. Ajutise halduri hinnangul võib sellise korteri hind kiirmüügil (tervikuna) kõige rohkem olla 11 000 eurot, millest pärandvara hulka kuuluva ühisomandi müügil võiks arvata ca 5 000 eurot. Lisaks tuleb ühisvara enne võõrandamist jagada. V Ji nimel on liiklusregistris registreeritud 1998. a xxxx (sõiduki registrikanne on peatatud, viimane tehnoülevaatus oli teostatud 2013. a) ja 1993. a xxxx (sõiduk on registrist ajutiselt kustutatud kuni 19.10.2020 ja sellel puudub kehtiv tehnoülevaatus). Pärija esindaja kinnitusel on võlgnik sõidukid müünud ise oma eluajal, kuid registrikanded on jäänud tegemata. Ajutise halduri hinnangul nimetatud sõidukid turuväärtust ei oma. Väikelaevad ja alla 12-meetrise kogupikkusega laevad puuduvad. Väärtpaberiregistri andmetel võlgniku nimel registreeritud väärtpaberid puuduvad. Võlgnik on liitunud kohustusliku kogumispensioniga ja omab Xxxx pensionifondi xxxx osakut koguväärtusega 12 618.26 eurot (seisuga 06.03.2020). Kuna osakute väärtus on pidevas muutumises, siis seisuga 23.03.2020 moodustab osakute väärtus kokku 11 452.22 eurot. Investeerimisfondide seaduse § 64 lg 11 kohaselt on kohustusliku pensionifondi osakuomaniku pärandvara pankroti korral pankrotihalduril õigus nõuda kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist. Äriregistri andmetel võlgnikul seosed äriühingutega puuduvad. Väärtust omava vallasvara olemasolu osas halduril info puudub. Ka on pärija esindaja teatanud, et vallasvara osas temal info puudub. Äriregistri andmetel võlgnikul seosed äriühingutega puuduvad. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku endise abikaasa omandis on hetkel korteriomand asukohaga xxxx. Haldur on selgitanud, et 05.01.2018 lahutatud abikaasade ühisvara jagamise lepinguga on nimetatud korteriomand jäänud võlgniku endise abikaasa S J lahusvaraks ja viimane kohustub tasuma võlgnikule hüvitist 8 300 eurot. Hüvitise maksmine lepiti kokku selliselt, et notar tasub hoiustatud summa R OÜ (endine R OÜ) kontole selgitusega „S J ja V J ́i kohtuasja lõpetamiseks ja A B kohustuste täitmiseks“. Muud võimalikku ühisvara ajutine haldur tuvastanud ei ole. Tuginedes avalikele vararegistritele ning muule kogutud informatsioonile on ajutine haldur seisukohal, et pärandvara moodustab kokku ca 16 400 eurot. Teadaolevatele andmetele tuginedes lasub pärandvaral pankrotiavalduse läbivaatamise menetluse algatamise seisuga kohustusi kokku ca 69 300 eurot. Suurimaks võlausaldajaks on Xxxx AS, nõudega summas 52 928.87 eurot, kohustus on tekkinud laenulepingu alusel. Xxxx AS kohustuse näol on tegemist solidaarkohustusega koos A B ́ga. Arvestades olemasolevaid kohustusi ja pärandvara suurust, siis ajutise halduri kinnitusel puudub võimalus pärandvara arvelt kõikide võlausaldajate nõuded rahuldada. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud saada andmeid selle kohta, et pärandvara suurus võiks lähitulevikus mingis ulatuses paraneda. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgniku makseraskused on kestnud mitmeid aastaid, hetkel teadaolev vanim kohustus pärineb aastast 2015. Võlgnik on küll omanud töökohta ning püsivat sissetulekut, kuid jäänud sellele vaatamata hätta võetud kohustuste tasumisega ning võtnud jooksvalt vanade kohustuste tasumiseks uusi laene. Võlgniku suurimaks võlausaldajaks on Xxxx AS. Laenu võeti xxxx asuva kolmetoalise korteri nr xxxx ostmiseks. Korteri soetasid võlgnik ja A B 12.03.2008 hinnaga 75 735.30 eurot (1 185 000 krooni). Korteriomand kuulus 1⁄2 osas võlgnikule ja 1⁄2 osas A B ́le. Korteriomandile seati ostmisel hüpoteek summas 95 548 eurot (1 495 000 krooni) 18.10.2018 on A B kaasomandi

2-20-549 osa võõrandatud enampakkumisel A OÜ-le Xxxx nõude katteks. 14.03.2019 on ka võlgnikule kuuluv kaasomandi osa võõrandatud enampakkumisel A OÜ-le. Xxxx AS kasuks algselt seatud hüpoteek koormab kinnisasja siiani. Kuna tegemist on pärandvara pankrotimenetlusega, ei ole ajutise halduri hinnangul tema kohustuseks võlgniku tegevuses kriminaalkuriteo tunnustega tegude väljaselgitamine, kuna surnud isiku tegevust ei ole enam võimalik inkrimineerida ega esitada tema vastu tsiviilhagi. Haldur on analüüsinud ka vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. Ennekõike analüüsis haldur endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingut. PankrS § 112 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud: 1) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; 2) enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et 05.01.2018 on lahutatud abikaasade vahel sõlmitud ühisvara jagamise leping, millega on xxxx korteriomand jäänud võlgniku endise abikaasa S J lahusvaraks ja viimane kohustus tasuma võlgnikule hüvitist 8 300 eurot. Hüvitise maksmine lepiti kokku selliselt, et notar tasub hoiustatud summa R OÜ (endine R OÜ) kontole selgitusega „S J ja V J ́i kohtuasja lõpetamiseks ja A B kohustuste täitmiseks“. E AS oli esitanud kohtule hagi lahutatud abikaasade ühisvara jagamiseks (tsiviilasi 2-17-17552, millise hagi tagasivõtmiseks andis R OÜ eelpool viidatud lepingus kinnituse juhul, kui raha laekub. Xxxx tänava korteri näol on tegemist nn ühiselamu tüüpi majas asuva xxxx korteriga, mille üldpind on 16 m2. Lepingus hindasid pooled vara väärtuseks kokku 18 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul võis selline hinnang vastata ka toonasele turuväärtusele. Millise kohustuse katteks aga hüvitis maksti, ei ole ajutisele haldurile hetkel teada. Täpsemaid tehingu tagamaid ja seega ka võimalikke tagasivõitmise võimalusi saab analüüsida pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur on arvamusel, et pärandvara kohustused ületavad vara enam kui 52 000 euro võrra ning pärandvara pankrot tuleks välja kuulutada. II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud

2-20-549 korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. D J esitas Harju Maakohtule avalduse V J ́i (surnud xxxx) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja V J ́i seadusjärgne pärija ja kuna ta ei suuda täita pärandvara ületavaid kohustusi ning on seetõttu pankrotiavalduse esitanud. Võlgniku pärandvara inventuuri on läbi viinud kohtutäitur Tallinna kohtutäitur E V 27.12.2019. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt ei ole pärandvara arvelt võimalik kõiki V J ́i kohustusi täita. V J ́i pärandvara väärtuseks on umbes 16 400 eurot. V Ji nimele oin avatud arveldusarve AS-is Xxxx, mille saldo 10.03.2020 seisuga on 1.72 eurot. Rahalised vahendid Maksu- ja Tolliameti ettemaksu kontol võlgniku surma hetkel puudusid. Kinnistusraamatu kohaselt kuulub pärandvara hulka ühisomandina korteriomand asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx), mille ühisomanikena on registrisse kantud võlgniku endine abikaasa S J ja D J. Nimetatud kanne on tehtud 08.01.2020 notariaalse omandiõiguse tunnistuse tõestamise käigus pärimistunnistuse alusel. Ajutise halduri hinnangul võib sellise korteri hind kiirmüügil (tervikuna) kõige rohkem olla 11 000 eurot, millest pärandvara hulka kuuluva ühisomandi müügil võiks arvata ca 5 000 eurot. V Ji nimel on liiklusregistris registreeritud 1998. a xxxxx (sõiduki registrikanne on peatatud, viimane tehnoülevaatus oli teostatud 2013. a) ja 1993. a xxxx (sõiduk on registrist ajutiselt kustutatud kuni 19.10.2020 ja sellel puudub kehtiv tehnoülevaatus). Pärija esindaja kinnitusel on võlgnik sõidukid müünud ise oma eluajal, kuid registrikanded on jäänud tegemata. Ajutise halduri hinnangul nimetatud sõidukid turuväärtust ei oma. Väikelaevad ja alla 12meetrise kogupikkusega laevad puuduvad. Väärtpaberiregistri andmetel võlgniku nimel registreeritud väärtpaberid puuduvad. Võlgnik on liitunud kohustusliku kogumispensioniga ja omab xxxx pensionifondi xxxx osakut koguväärtusega 12 618.26 eurot (seisuga 06.03.2020). Kuna osakute väärtus on pidevas muutumises, siis seisuga 23.03.2020 moodustab osakute väärtus kokku 11 452.22 eurot. Investeerimisfondide seaduse § 64 lg 11 kohaselt on kohustusliku pensionifondi osakuomaniku pärandvara pankroti korral pankrotihalduril õigus nõuda kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist. Äriregistri andmetel võlgnikul seosed äriühingutega puuduvad. Väärtust omava vallasvara olemasolu osas halduril info puudub. Ka on pärija esindaja teatanud, et vallasvara osas temal info puudub. Äriregistri andmetel võlgnikul seosed äriühingutega puuduvad. Teadaolevaid kohustusi on pärandvaras kokku umbes 69 300 eurot, suurimaks võlausaldajaks on Xxxx AS, nõude suuruseks on 52 928.87 eurot, kohustus on tekkinud laenulepingu alusel. Xxxx AS kohustuse näol on tegemist solidaarkohustusega koos A B ́ga. Avaldaja pärandi vastu võtnud koos pärandvara inventuuriga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetus püsiva iseloomuga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole pärandvaras vara ja vara tagasivõitmise võimaluste puudumise tõttu ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna V J ́i pärandvarast ei piisa kõigi teadaolevate kohustuse täitmiseks ja võlgnik on surnud ning pärija on pärast inventuuri tegemist esitanud pankrotiavalduse, siis ei ole pärandvarast ja pärija varast võimalik V J ́i kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine. Kuna pärandvarasse kuulub vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis tuleb V J ́i pärandvara pankrot välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku makseraskused on kestnud mitmeid aastaid, hetkel teadaolev vanim kohustus pärineb aastast 2015. Võlgnik on küll omanud töökohta ning püsivat sissetulekut, kuid jäänud sellele vaatamata hätta võetud kohustuste tasumisega ning võtnud

2-20-549 jooksvalt vanade kohustuste tasumiseks uusi laene. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on 05.01.2018 on võlgniku ja tema lahutatud abikaasa vahel sõlmitud ühisvara jagamise leping, millega on xxxx korteriomand jäänud võlgniku endise abikaasa S J lahusvaraks ja viimane kohustus tasuma võlgnikule hüvitist 8 300 eurot. Hüvitise maksmine lepiti kokku selliselt, et notar tasub hoiustatud summa R OÜ (endine R OÜ) kontole selgitusega „S J ja V J ́i kohtuasja lõpetamiseks ja A B kohustuste täitmiseks“. E AS oli esitanud kohtule hagi lahutatud abikaasade ühisvara jagamiseks (tsiviilasi 2-17-17552, millise hagi tagasivõtmiseks andis R OÜ eelpool viidatud lepingus kinnituse juhul, kui raha laekub. Xxxx tänava korteri näol on tegemist nn ühiselamu tüüpi majas asuva xxxx korteriga, mille üldpind on 16 m2. Lepingus hindasid pooled vara väärtuseks kokku 18 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul võis selline hinnang vastata ka toonasele turuväärtusele. Millise kohustuse katteks aga hüvitis maksti, ei ole ajutisele haldurile hetkel teada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. Andres Hermet on andnud nõusoleku enda nimetamiseks V J ́i pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.