Osaühingu STILL EHITUS hagi EASY TRANSFER OSAÜHINGU vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.05.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
EASY
TRANSFER
apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
1370,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing STILL EHITUS (registrikood 11430146) lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk
OSAÜHINGU
30.06.2025
Kostja EASY TRANSFER OSAÜHING (registrikood 11512105), lepinguline esindaja Mark Obolenski Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast EASY TRANSFER OSAÜHINGU 30.06.2025 apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 29.05.2025 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud EASY TRANSFER OSAÜHINGU kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Osaühing STILL EHITUS (hageja) esitas 06.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse EASY TRANSFER OSAÜHINGULT (kostja) 1882,65 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale makseettepaneku. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 08.08.2024 Harju Maakohtule oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1091,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 144,03 eurot ja viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 2 alusel alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
2.1.Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt transporditeenust. Hageja esitas 31.08.2023 kostjale arve nr 202308 summas 1584 eurot maksetähtajaga 30.09.2023. Kostja tasus 15.11.2023 selle arve katteks 582 eurot. Hageja esitas 30.09.2023 arve nr 202309 summas 789,30 eurot maksetähtajaga 30.10.2023. Kuna poolte vahel olid usaldusväärsed omavahelised suhted, andis kostja seaduslik esindaja (EO) hageja esindajale (IKle) pangakaardi selleks, et võtta kostja kontolt 700 eurot sularahas nimetatud arve tasumise katteks. Kostja esindaja nõusolekul võttis hageja sularahas järgmised summad: 04.05.2024 – 150 eurot, 08.05.2024 – 300 eurot, 09.05.2024 – 200 eurot ja 09.05.2024 – 50 eurot. Hageja on tasunud 2373,30 eurost (1584 + 789,30) 1282 eurot (582 + 700).
2.2.Maksekäsu kiirmenetluses tunnistas kostja hageja nõuet osaliselt, s.o 1002 eurot selgitusega “arve 202308, 31.08.2023”, kuid kostja ei ole tasunud võlga ka tunnistatud osas. Seega kostja põhivõlg hageja ees on 1091,30 eurot (2373,30 – 1282).
2.3.Hageja selgitas 03.02.2025 menetlusdokumendis, et kostja tegeleb välismaalaste vedamisega Eestis. Hageja vedas reisijaid kostja transpordivahendiga vastavalt kostja poolt saadetud graafikule. Iga kuu lõpus saatis kostja hagejale aruande hageja vedude ja neile kulunud tundide kohta. Poolte kokkuleppe kohaselt maksis kostja hagejale käibemaksuta tunnihinda 7,5 eurot (mida kinnitab kostja poolt tunnustatud hageja arve). Seejuures koostas kostja hageja töötundide alusel ise hageja nimel arve, mida ta pidi hagejale maksma. Arvete metaandmete kohaselt koostas mõlemad arved hageja juhatuse liige EO. Kostja tunnustas hageja tehtud töö mahtu ja hinda, saates e-kirjad koos tundide arvestusega. Kostja saadetud arvestuses toodud hageja töötundide arv vastab täielikult arvestusele lisatud arvele. Kostja ei vaidlustanud ei arvete arvu, summat ega arvete aluseks olnud teenuste mahtu. Kostja seisukoht
3.Kostja vaidles hagile vastu.
3.1.Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid, v.a arve nr 202308 tasumata jääk 382 eurot (1584–582–700). Viivise arvestus on arve nr 202308 osas vale ja arve nr 202309 osas alusetu.
3.2.Hageja juhatuse liige on võtnud kostjat teavitamata kostja kontolt välja 700 eurot. Kostja tunnistas maksekäsu kiirmenetluses hageja nõuet 1002 euro ulatuses, kuna kostjale ei olnud teada 700 euro väljavõtmisega seotud asjaolud. Hageja on 08.08.2024 hagiavalduses võrreldes maksekäsu kiirmenetlusega põhinõuet vähendanud 700 euro ulatuses.
3.3.Kostja nõustub, et tellis hagejalt transporditeenust ja väljastas arve nr 202308 summas 1584 eurot, millest kostja tasus 582 eurot. Kostja arvestab nimetatud arvest maha 700 eurot. Seega on kostja võlg hageja ees 382 eurot. Poolte vahel ei olnud kokkulepet selle kohta, et hageja võis 2
2-24-121614 kostja kontolt välja võtta 700 eurot 30.09.2023 arve nr 202309 täitmiseks. Hageja seaduslik esindaja töötas 19.01.2022–30.09.2022 kostja juures autojuhina. Pangakaart oli väljastatud hageja seadusliku esindaja nimele ning kaart jäi töölepingu lõppedes hageja seadusliku esindaja kätte. Mais 2024 võttis hageja juhatuse liige kostja arvelt raha kostja teadmata.
3.4.Kostja vaidleb vastu 30.09.2023 esitatud arve nr 202309 alusel esitatud hageja nõudele. Hageja ei ole osutanud kostjale nimetatud arvel märgitud teenust.
3.5.Kostja näeb hageja esitatud kirju esmakordselt. Hageja ei ole selgitanud, millistel asjaoludel koostas kostja iseendale arved ja edastas need hagejale. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks hagejalt mistahes reisijatevedusid tellinud. Hagejale ei ole väljastatud tegevusluba tasuliseks reisijateveoks ja hageja nõude tekkimise aluseks on ebaseaduslik (majandus)tegevus. Hageja nõue on hea usu põhimõttega vastuolus. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas 29.05.2025 otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1091,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 144,03 eurot ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli pooltevahelise õigussuhte näol tegemist käsunduslepinguga (VÕS §-d 619 ja 628 lg 1) ja hageja põhinõude õiguslikuks aluseks VÕS § 108 lg 1.
4.2.Kostja tunnistas, et hageja osutas arve nr 202308 aluseks olnud teenused. Kostja tasus nimetatud arve osaliselt, s.o 582 eurot pangaülekandega ja 700 eurot sularahas. Hageja nõustus 27.03.2025 toimunud kohtuistungil, et hageja poolt kostja arvelduskontolt sularahas välja võetud 700 eurot tuleb lugeda tasutuks arve nr 202308 katteks. Kostja tunnistab arvel nr 202308 märgitud teenuse saamist ja seega mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 302 eurot.
4.3.Vaidlus oli selles, kas hageja osutas kostjale arve nr 202309 aluseks olnud teenuseid. Maakohus asus seisukohale, et hageja tõendas arvel nr 202309 märgitud teenuste osutamise pooltevahelise kirjavahetusega novembris ja detsembris 2023, kus hageja küsis kostjalt kahe arve tasumise kohta. Kostja kinnitas, et tasub arved siis, kui raha saab. Kostja ei vaidlustanud kahe arve tasumise kohustust. Kohtu hinnangul olid kostja vastuväited otsitud ja asjakohatud. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta hagejale kirju saatnud. Hageja selgituste kohaselt saatis ta esimese arve osas täpselt samad tõendid, mis ta saatis ka teise arve osas.
4.4.Hageja selgitas, et kostja tegeleb välismaalaste vedamisega Eestis ning kostjal on vedamiseks mitu väikebussi. Hageja vedas kostja transpordivahenditega vastavalt kostja saadetud graafikule. Iga kuu lõpus saatis kostja hagejale aruande tehtud reiside ja töötundide kohta. Poolte kokkuleppe kohaselt maksis kostja hagejale käibemaksuta tunnihinda 7,5 eurot. Nimetatu on tõendatud augusti arvega. Hageja selgitas, et kostja koostas hageja esitatud töötundide alusel ise hageja nimel arve, mida ta pidi hagejale maksma.
4.5.Hageja esitas kohtule kostja saadetud e-kirjad hageja tehtud tööde kohta augustis ja septembris 2023. Nimetatud e-kirjadest nähtub hageja tehtud reiside loetelu ja töötatud tundide arv. Iga e--kirja juurde oli lisatud vastava tundide arvu kohta arve. Saates need e-kirjad koos tundide arvestusega ja lisades arvestusele vastavad arved, tunnustas kostja hageja tehtud töö mahtu ja hinda. Kostja saadetud arvestuses toodud hageja töötundide arv (87,7) vastab täielikult 3
2-24-121614 arvestusele lisatud arvele (87,7 × 7,5 + käibemaks = 789,30). Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtus, et hageja tuletab kostjale meelde kahte tasumata arvet (hageja 07.10.2024 esitatud lisa 1). Kostja ei vaidlustanud arvete arvu, summat ega arvete aluseks olnud teenuste mahtu.
4.6.Kostja väitis, et ta ei ole 04.10.2023 e-kirja septembris 2023 tehtud töö nimekirja ja vastava arvega hagejale saatnud. Hageja esitas tõendina 04.10.2023 e-kirja originaali (eml formaadis) ja selgitas, et nimetatud faili alla laadimisel ja avamisel võib vaadata e--kirja detailandmeid. Sealt nähtus, et e-kiri saadeti 04.10.2023 kell 23.24 aadressilt XXX (file properties ekraanipilt), mis on kostja ametlik e-posti aadress, kostja kontaktina märgitud kostja veebilehel www.transfer.ee (veebilehe ekraanipilt). Seega oli tõendatud, et kostja saatis hagejale 04.10.2023 e-kirja.
4.7.Eeltoodust tulenevalt oli arvel nr 202309 märgitud teenuse osutamine tõendatud ning maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1091,30 eurot (302 + 789,30).
4.8.Viivisenõude osas leidis maakohus, et viivist tuleb arvestada 1002 eurolt 16.11.2023– 09.05.2024 eest ja 302 eurolt 10.05.2024–07.08.2024 eest, kokku on arve nr 202308 viivis 68,84 eurot. Kuna arve nr 202309 oli täielikult maksmata, tuli viivist arvestada 789,30 eurolt 31.10.2023–07.08.2024 eest 75,19 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivis oli kokku 144,03 eurot. Lisaks mõistis maakohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 alusel põhivõlalt alates 08.08.2024 kuni võla kohase täitmiseni. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati 302 eurot ületavas põhivõla ja viivise osas ning jäeti menetluskulud kostja kanda, ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks või võtta vastu hageja osaline nõudest loobumine (700 eurot) ja jätta hagi rahuldamata 302 eurot ületavas osas. Maakohtu menetluskulud palub kostja jätta 39% ulatuses hageja kanda jätta ning apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
5.1.Hagi rahuldamiseks 789,30 euro osas puudus alus (arve nr 202309). Maakohus jättis nõude maksmapaneku eeldused tuvastamata ja kontrollimata arve nr 202309 aluseks oleva nõude vastavuse hea usu põhimõttele. Hageja nõue tuleneb väidetavalt reisijateveo teenuse pakkumisest, kuid hagejal puudub vastav tegevusluba. Nõue on vastuolus avaliku korraga, kuna on tekkinud õigusvastase tegevuse tulemusel (ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 2, § 6, § 39, § 41 lg 1 ja § 42 lg 1). Seega on väidetav tasuline reisijateveo teenuste osutamise leping tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 ja § 87 alusel tühine.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi 4
2-24-121614 esitamisel hagihinnaks 1370,80 eurot. Kuna asja hind on alla 7000 euro, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
8.Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
9.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 27.08.2018, 2-17-13363, p 15). Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13).
10.Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada ka arve nr 202309 alusel esitatud hageja nõude osas. Maakohus on kokkulepitud teenuse osutamise mõlemas arves näidatud mahus nõuetekohaselt tuvastanud ja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esile toodud asjaolusid ja väiteid. Maakohus on neile vastuväidetele piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.
11.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus täiendavalt, et reisijateveoks loa olemasolu nõue on avalik-õiguslik küsimus, mistõttu ei mõjuta loa puudumine hageja ja kostja vahel sõlmitud käsunduslepingu kehtivust ega selle alusel tekkinud hageja tasunõude sissenõutavust. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks ka pikemalt analüüsida, kas hageja osutatud teenuse pakkumist reguleerib ÜTS või kas hagejal oli teenuse osutamiseks tegevusluba vaja. Seega ei ole pooltevaheline käsundusleping vastuolus hea usu põhimõttega ega hageja nõue vastuolus avaliku korraga TsÜS § 86 tähenduses. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest 5
2-24-121614 tehingu tegemise eesmärgil (RKTKo 13.02.2008, 3-2-1-140-07, p 30). Avaliku korraga on vastuolus käitumine, mis on vastuolus põhiseaduse normidega ning põhiseadusest tulenevate põhimõtete ja väärtushinnangutega (TsÜS komm, § 86, p 3.2.1). Kostja esile toodud asjaolud ei anna alust kumbagi järeldada.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme ka hageja viivisenõude lahendamisel. Selle nõude kohta ei ole kostja apellatsioonkaebuses eraldi väiteid esitanud.
13.Seega kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele ja eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
14.Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud selgelt menetlusõigust ka menetluskulude jaotamisel. Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
15.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
16.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
17.Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 175 eurot. RLS § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel on kostjal õigus taotleda riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
18.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.