Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-19-114763

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt kaja esitamisel kuulub tasumisele kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Kohtule tuleb esitada maksekorraldus või andmed tasumise kontrollimiseks. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused X X esitas 28.05.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2133,06 euro saamiseks. Kohus tegi 07.06.2019 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus 11.07.2019 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis X X nõude X Xi vastu 2133,06 eurot saamiseks Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2(5)

2-19-114763 Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Asi jagati kohtunik Xdo Rootsi menetlusse. Hagiavalduse asjaolud: 30.11.2018 sõlmisid X X ja X X Kadilas laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu 1350 eurot (edaspidi nimetatud ka leping). Lepingus leppisid pooled kokku alljärgnevas: 1) laenuandja maksab 1350 eurot hiljemalt 01.12.2018 X X arveldusarvele x (lepingu p 1.2.); 2) laenusaaja maksab laenu kasutamise eest 12 eurot kuus intressi tähtajaga 10.07.2019 (lepingu p 1.3); 3) laenusaaja on kohustatud laenu igakuuliste osadega tagasi maksma hiljemalt 1.august 2019.a, kandes laenusumma laenuandja arveldusarvele nr x või sularahas igakuuliselt 168,75 eurot ja 12 eurot intress, kokku 180,75 iga kuu 10-ndaks kuupäevaks (lepingu p 2.1); 4) laenusaaja on kohustatud tasuma laenuandjale kõik lepingust tulenevad maksed (laen ja intress, viivised ja lepingu p-s 3 sätestatud kulutused) lepingus ettenähtud korras) (lepingu p 4.1.1); 5) teatama laenuandjale viivitamatult asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada lepingu täitmist või takistada või teevad võimatuks lepingu täitmise laenusaaja poolt (lepingu p 4.1.2.2); 6) laenu tagasimaksmisega viivitamisel on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivise tasumist Võlaõigusseaduse § 113 ulatuses (lepingu p 6.1.); 7) laenusaaja poolt lepingu punktides 2-4 ja 6 nimetatud kohustuste mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi tasumist summas 100 eurot (lepingu p 6.2.); 8) laenuandjal on õigus leping üles öelda ja nõuda laenu tagasi maksmist siis, kui laenusaaja ei täida kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jätkab kohustuse mittetäitmist või mettenõuetekohast täitmist ka pärast laenuandjalt vastavasisulise kirjaliku teate saamist (lepingu p 7.1); 9) laenusaajal on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada teatades sellest laenuandjale ette. Ennetähtaegsel lõpetamisel on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale nii laenu kui ka intressid. Intresse arvestatakse laenu tasumata põhiosalt kuni laenu laekumiseni laenuandja pangakontole, mis on sätestatud punktis 2.1 (lepingu p 7.2.); 10) laen loetakse Poolte vahel lõppenuks kui sellest tulenevad kohustused on täidetud ja laen koos kõrvalnõuetega on laenuandjale tagasi makstud (lepingu p 7.3.). 30.11.2018 kandis hageja kostjale üle 350 eurot ja 01.12.2018 1000 eurot. 10.12.2018 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingule lisa, mille kohaselt „10.12.2018 antud täiendavalt 600 eurot sulas ja 50 ülekandega. Tagasimaksed iga kuu 10-ndal täiendavalt 100 eurot kuus.“ Seega pooled leppisid kokku, et tagastatav summa kokku on 700 eurot, millest 50 eurot on intress. 10.12.2018 tegi kostja esimese lepingujärgse tagasimakse hagejale summas 180,75 eurot sularahas. Rohkem kostja laenu tagasimakseid hagejale ei ole teinud. 17.01.2019 kandis hageja üle kostjale veel täiendava laenu summas 115 eurot, milles pooled eelnevalt suuliselt kokku leppisid. Nimetatud summa pidi kostja tagastama samuti hiljemalt laenulepingus sätestatud ajaks ehk hiljemalt 01.08.2019. 13.03.2019 saatis hageja kostjale teatise selle kohta, et kostja ei ole teinud lepingujärgseid tagasimakseid 10.01.2019, 10.02.2019 ja 10.03.2019 ning on sellega rikkunud laenulepingu p-i

2-19-114763 20.03.2019 edastas hageja kostjale laenulepingu ennetähtaegse lepingu lõpetamise teate, mille kohaselt hageja lõpetas kostjaga laenulepingu kostjapoolse laenulepingu rikkumise tõttu ja andis tähtaja 27.03.2019 kogu võlgnevuse tasumiseks. Kostja nimetatud tähtajaks laenulepingust tulenevat võlgnevust ei tasunud. Kostja ei ole käesoleva ajani oma kohustust täitnud. Viru Maakohus 11.11.2019 määrusega võttis hagi menetlusse ja määras kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva määruse kättesaamisest arvates. 11.11.2019 saabus kohtule kostja X Xi vastus (allkirjastamata e-kiri), milles ta teatab, et ei ole nõus põhivõlgnevusega 1941 eurot, kui välja antud laen oli 1515 eurot, samuti ei ole kostja nõus hagejale tasuma, kuni hageja toob tagasi kostja kinnistult varastatud esemed. Kohus 12.12.2019 määrusega jättis kostja vastuse hagile käiguta ja andis kostjale tähtaja 14 päeva määruse kättetoimetamisest puuduste kõrvaldamiseks. Kohus hoiatas kostjat, et puuduste kõrvaldamata jätmisel jätab kohus vastuväited tähelepanuta. Määruse toimetati kostjale kätte eposti saatmisega TsMS § 3141 lg 2 järgi 14.04.2020. Kostja ei ole puuduseid kõrvaldanud. Hageja esitas 29.04.2020 kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, sest kostja ei esitanud vastust hagile. Kohus rahuldab hageja taotluse. Kohus jätab kostja vastuse hagile tähelepanuta vastavalt TsMS § 3401 lg 3, seega loetakse ei ole kostja hagile vastust esitanud. Teda on hoiatatud hagi tagaseljaotsusega rahuldamise võimalusest. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolud ja nõuded on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ning esitatud hagi tuleb täielikult rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, § 468 lg 1 p 2 alusel. Kohus annab teada, et kohtunik M. Rootsi pikaajalisest töölt eemal viibimisest tingitud vahetuse tõttu menetleb tsiviilasja alates 11. xst 2020 kohtunik Tamara Šabarova. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 1006 eurot, sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot ja lepingulise esindaja kulud 756 eurot (sh käibemaks). Hageja lepingulise esindaja kulud on järgmised: - Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ 30.10.2019 arve nr 20190878: hagiavalduse koostamine. Kokku 3 tundi, tunnitasumääraga 140 eurot (koos käibemaksuga 168 eurot). Kokku 504 eurot. - Konsultatsioon kliendiga ja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks. Kokku 1,5 tundi, tunnitasumääraga 140 eurot (koos käibemaksuga 168 eurot). Kokku 252 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks käesolevas tsiviilasjas on 3,5 tundi, mis on seotud hagiavalduse koostamise (3 tundi) ning taotluse esitamisega tagaseljaotsuse tegemiseks (0,5 tundi). Kohus ei pea põhjendatuks hageja lepingulise 4(5)

2-19-114763 esindaja ajakulu taotluse koostamiseks 1,5 tundi, tegemist ei ole õiguslikult keeruka taotlusega, mille koostamiseks oleks lepingulisel esindajal põhjendatuks kuulutada 1,5 tundi. Seega on hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulud summas 588 eurot (sh käibemaks). Hageja riigilõivu tasumise kulud 250 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja menetluskulud kuuluvad hagejale hüvitamisele summas 838 eurot (TsMS § 139 lg 1, 2, § 175 lg 1). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes vastava taotluse esitanud. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.