16. juuli 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-15080
Kohtuasi
F.H ja E.S T. hagi C.A vastu kahju hüvitamiseks
Menetlustoiming
Kompromissi lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I F.H (isikukood XXX)
kinnitamine
ja
tsiviilasja
menetluse
Hageja II E.S (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja advokaat Priit Kirotar Kostja C.A (isikukood XXX), vandeadvokaat Kadi Saluste
lepinguline
esindaja
Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel xxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx), lepinguline esindaja Mehis Adamson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada F.H (isikukood XXX) ja E.S T. (isikukood XXX) ning C.A (isikukood XXX) vahel sõlmitud 15. juulil 2025 kohtule esitatud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Pooled lõpetavad tsiviilasja nr 2-22-15080 menetluse kompromissiga.
1.2.C.A tasub F.H-le ja E.S T. solidaarselt kompromissi korras õigusrahu huvides ühekordse hüvitise summas 10 000 eurot, millele ei lisandu ühtegi muud kulu (kompromissisumma), 10 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest.
1.3.C.A tasub kompromissisummast (10 000 eurot) 50% ehk 5000 eurot F.H arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx SEB ja ülejäänud 5000 eurot E.S T. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx SEB.
1.4.Kõik tsiviilasja nr 2-22-15080 menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
1 (6)
Kompromissisumma tasumine ega ka vastava kohustuse võtmine ei ole käsitatav omaksvõtuna ühegi F.H ja E.S T. hagiavalduses esitatud asjaolu osas. C.A tasub kompromissisumma õigusrahu huvides.
1.6.F.H ja E.S kinnitavad, et neil puuduvad kompromissisumma täieliku ja tähtaegse tasumise korral C.A vastu mistahes nõuded ning pretensioonid seoses xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistuga (registriosa nr xxxxx; edaspidi: kinnistu), sh tulenevalt hagi aluseks olevatest asjaoludest, ning F.H ja E.S loobuvad kõikidest (sh hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevatest) kinnistuga (sh 28.06.2021 notariaalselt tõestatud kinnistu müügilepingu, hüpoteekide loovutamise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingutega; notari ametitoimingu nr 2024) seotud võimalikest nõuetest tingimusteta ja tagasivõtmatult.
1.7.Kompromissilepinguga loetakse kõik poolte vahelised hagi eseme ja alusega seonduvad vastastikused nõuded lõppenuks ning asendatakse kompromissilepingust tulenevate nõuetega. F.H ja E.S kinnitavad, et ei ole hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevaid nõudeid ega muid kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.6. (kompromissilepingu punktis 7) nimetatud nõudeid C.A vastu enne kompromissi allkirjastamist kolmandatele isikutele loovutanud ega neid muul viisil käsutanud (sh ei ole nõudeid panditud).
1.8.Kui kohus kompromissi ei kinnita kõikide punktide osas või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromissileping tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissilepingu sel juhul algusest peale kehtetuks.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-15080.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Rahuldada F.H, E.S T. ja C.A isikuandmete avalikustamise piiramise taotlus ja asendada käesoleva kohtumääruse avalikustamisel F.H, E.S T. ja C.A nimed initsiaalidega või tähemärkidega ning jätta avalikustamata F.H, E.S T. ja C.A isikukoodid, kinnistu number ja selle aadress.
5.Rahuldada F.H ja E.S T. taotlus riigilõivu tagastamiseks ja tagastada F.H-le menetluses 8. oktoobril 2022 tasutud riigilõivust 700 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu ühe tööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on F.H (hageja I) ja E.S T. (hageja II) hagi C.A (kostja) vastu. Hagejad palusid mõista kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja 41 475,91 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad ja kostja 28. juunil 2021 kinnisasja müügilepingu, hüpoteekidega seonduvad lepingud ning asjaõiguslepingud, millega hagejad ostsid kostjalt 2 (6)
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnisasja koos sellel asuva elamuga. Kinnisasja valdus anti hagejatele üle 1. augustil 2021. Hagejad saatsid 10. detsembril 2021 kostjale e-kirja, milles viitasid majal avastatud puudustele, sh maja soojustusele seoses hoone energiamärgisega C ning ehitusprojektiga. Pooled pidasid lahenduse leidmiseks kirjavahetust, kuid kokkuleppele ei jõutud. Kostja kinnitas sõlmitud lepingus, et lepinguesemel pole varjatud puudusi (v.a garaaž-saun-kuur, mis vajab remonti). Lepinguesemel on aga puudused, mis ei vasta lepingueseme kirjeldusele lepingus, sh ei vasta lepinguese suures osas ehitusprojekti muudatusele, mis on kantud ehitisregistrisse koos ehitis- ja kasutusteatisega, et suurendada lepingu eseme energiatõhusust astmele C. Hoone energiatõhusus ei ole reaalsuses C. Hagejad ei saanud teada, et ehitusprojekti muudatused ei vasta tegelikkusele, kuna kostja kinnitas, et lepingu ese on ehitatud ehitusprojekti muudatustele vastavalt ning samuti oli vastavalt kantud ehitisregistrisse ehitis- ja kasutusteatis ning hoone energiamärgis C. Hagejad ei saanud märgata lepingu eseme puuduseid (kõrvalekaldeid projektist) enne tehingut, kuna vastavad eriteadmised hagejatel puuduvad ning kirjeldatud puudused ei ole tuvastatavad asja tavapärasel ülevaatamisel. Puudusi ei ole võimalik tuvastada ehitise konstruktsioone avamata. Kostja ei teavitanud hagejaid enne tehingut lepingueseme puudustest ega toonud neid välja ka müügilepingus. Tegemist on renoveeritud ehitisega, mis ei vaja kohest remonti. Seega ei saa lepingu eset hinnata tema ehitusaasta järgi, vaid arvestama peab, et teostatud on kapitaalremont ja ehitisregistrile on esitatud vastav ehitusprojekt. Kostja on kasutanud oluliselt kehvemaid ehitusmaterjale või jätnud teatud tööd üldse tegemata, mistõttu asja kvaliteeti ei saa pidada lubatule vastavaks. Hagejatel on tekkinud kostja müügilepingu rikkumise tõttu kahju 41 475,91 eurot, sh kinnistul asuva elamu puuduste kõrvaldamiseks tulevikus tehtavad kulutused 41 025,91 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 450 eurot.
2.Pooled esitasid 15. juulil 2025 kohtule allkirjastatud kompromissilepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi:
3.Kostja tasub hagejale 1 ja hagejale 2 solidaarselt kompromissi korras õigusrahu huvides ühekordse hüvitise summas 10 000 eurot, millele ei lisandu ühtegi muud kulu (Kompromissisumma), 10 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest.
4.Kostja tasub Kompromissisummast (10 000 eurot) 50% ehk 5000 eurot hageja 1 arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx SEB ja ülejäänud 5000 eurot hageja 2 arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx SEB.
5.Kõik tsiviilasja nr 2-22-15080 menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
6.Kompromissisumma tasumine ega ka vastava kohustuse võtmine ei ole käsitatav omaksvõtuna ühegi hagejate hagiavalduses esitatud asjaolu osas. Kostja tasub Kompromissisumma õigusrahu huvides.
7.Hagejad kinnitavad, et hagejatel puuduvad Kompromissisumma täieliku ja tähtaegse tasumise korral kostja vastu mistahes nõuded ning pretensioonid seoses xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistuga (registriosa nr xxxxx; edaspidi: Kinnistu), sh tulenevalt hagi aluseks olevatest asjaoludest, ning hagejad loobuvad kõikidest (sh hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevatest) Kinnistuga (sh 28.06.2021 notariaalselt tõestatud Kinnistu müügilepingu, hüpoteekide loovutamise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja 3 (6)
asjaõiguslepingutega; notari ametitoimingu nr 2024) seotud võimalikest nõuetest tingimusteta ja tagasivõtmatult.
8.Kompromissilepinguga loetakse kõik Poolte vahelised hagi eseme ja alusega seonduvad vastastikused nõuded lõppenuks ning asendatakse kompromissilepingust tulenevate nõuetega. Hagejad kinnitavad, et ei ole hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevaid nõudeid ega muid p-s 7 nimetatud nõudeid kostja vastu enne kompromissi allkirjastamist kolmandatele isikutele loovutanud ega neid muul viisil käsutanud (sh ei ole nõudeid panditud).
9.Kui kohus kompromissi ei kinnita kõikide punktide osas või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromissileping tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning Pooled loevad kompromissilepingu sel juhul algusest peale kehtetuks.
10.Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest TsMS § 432 järgi. 11. Pooled paluvad kohtul käesolev kompromiss ning taotlused läbi vaadata ja kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ning muud poolte taotlused lahendada kirjalikus menetluses. Pooled märkisid, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled leppisid kokku, et lühendavad kompromissi kinnitamise määruse peale kaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani. Pooled palusid TsMS § 462 lg 2 alusel asendada kompromissi kinnitamise määruses poolte ja nende esindajate nimed initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada poolte isikukoode, sünniaega ega aadresse ning kinnistu registriosa numbrit ega aadressi. Kompromissiga samas menetlusdokumendis sisaldub hagejate taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
4.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Pooled on kohtule kinnitanud, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud. Kohus märgib, et poolte menetluslikud avaldused ja kinnitused ei ole kompromissi osa, mistõttu kohus kompromissilepingu punkte 10 ja 11 kompromissi osana ei kinnita.
5.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt 4 (6)
TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.
6.Pooled taotlevad kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada poolte ja nende esindajate nimed initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada poolte isikukoode, sünniaega ega aadresse ning kinnistu registriosa numbrit ega aadressi. TsMS § 462 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. See ei mõjuta otsuse jõustumist. Sama sätte teise lõike kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et andmesubjekti isikuandmete avalikustamise piiramise taotlus tuleb TsMS § 462 lg 2 esimese lause alusel rahuldada.
7.TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Lõike 4 esimene lause sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hagilt hinnaga 41 475,91 eurot tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 1400 eurot. Hagejad on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1400 eurot, seega kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastamisele tasutud riigilõivust (1400 eurost) pool ehk 700 eurot. Kohus rahuldab hagejate taotluse riigilõivu tagastamiseks ja tagastab riigilõivu taotluses nimetatud hageja I pangakontole.
8.Kompromissist nähtuvalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda tulenevalt TsMS § 167 lg 2 esimesest lausest. Kohus selgitab, et kolmanda isiku kulude jätmine tema enda kanda ei välista ega piira tema õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel (TsMS § 167 lg 2 teine lause). Lisaks märgib kohus, et iseseisva nõudeta kolmas isik ei saa vastuolus hageja või kostja, kelle poolel ta menetluses osaleb, tahtega menetluse lõpetamist takistada ega selle tingimusi mõjutada (TsMS § 214 lg 2 teine lause) (vt ka RKTKm 21.02.2014, 3-2-1-182-13, p-d 11–14).
Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
9.Pooled on lühendanud tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4 käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani alates määruse kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) 5 (6)
Anneli Roonet kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.