PlusPlus Capital AS hagi Daniel Dõrda vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
715,57 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 83-601) Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ, asukoht Tartu mnt 83-603, Tallinn 10115, e-post [email protected]) Kostja: Daniel Dõrda (isikukood XXX, aadress XXX)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Daniel Dõrdalt PlusPlus Capital AS-i kasuks Daniel Dõrda ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud kliendilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus summas 245,60 eurot ning perioodil 19.05.2016-16.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 66,60 eurot ja viivis alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta rahuldamata PlusPlus Capital AS käsitlustasu nõue summas 70 eurot, meeldetuletuse tasu summas 5 eurot ja viivis summas 214,48 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7.Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud
Tsiviilasi nr 2-19-20054 seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 22.04.2020 TsMS § 3141 lg 2 kohaselt. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
2.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel põhjendab kohus käesolevat otsust vaid osas, milles kohus jätab hageja nõuded rahuldamata.
4.Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 326,16 eurot. Põhivõlgnevus koosneb saadud telekommunikatsiooniteenuste tasust, käsitlustasust ja meeldetuletustasust, osamaksetest ja viivisest.
5.Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu/soodushinnaga vara müügilepingu/vara kasutamise lepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist.
6.Kohus on seisukohal, et käsitlustasul on leppetrahvi tunnused arvestades asjaolu, et seda ei nõuta sissenõudmiskulude hüvitamiseks.
7.VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
Tsiviilasi nr 2-19-20054 VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol on tegemist tühise tingimusega.
8.Kuivõrd hagiavaldusest nähtuvalt ei sisalda leppetrahvi nõue kliendile üle antud seadmete maksumuse hüvitist on kohtu hinnangul käsitlustasu nõue tühine eelpool esitatud põhjendustel. Kuna käsitlustasu 70 eurot on tühine, jätab kohus selles osas nõude rahuldamata.
9.Kohus jätab rahuldamata ka hageja arvetel märgitud viivisenõude kokku summas 5,56 eurot, sest vastasel korral oleks tegemist viiviselt viivise arvestamisega kuivõrd hageja on märkinud antud summa põhinõudeks.
10.Samuti on kohtu hinnangul põhjendamatu mõista kostjalt välja arvel nr 2015997612 märgitud meeldetuletustasu summas 5 eurot kui hageja on esitanud lisaks ka VÕS § 1132 lg 2 alusel nõude summas 25 eurot. Kuivõrd VÕS 1132 seab nõudele piirmäärad, ei ole täiendav menetluskulude nõue põhjendatud.
11.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude summas 245,60 eurot.
12.Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgses määras 0,07% päevas tasumata summalt. Viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära (aastas 8%) üle 3 korra. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Seejuures lähtub kohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13; samuti 16.11.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 16). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).
13.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja seisuga 16.12.2019 järgmiselt: Arve nr
Põhisumma
Viivis alates
Viivis kuni
Viivise %
Viivis kokku
XXX
20,4
19.05.2016
16.12.2019
0,022%
5,84
XXX
37,52
19.06.2016
16.12.2019
0,022%
10,49
XXX
43,83
19.07.2016
16.12.2019
0,022%
11,97
XXX
143,85
19.08.2016
16.12.2019
0,022%
38,30
Kokku
245,60
66,60
14.Seega rahuldab kohus hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 66,60 eurot ning jätab hagi rahuldamata viivisenõudes vastavalt 214,48 euro ulatuses. Ka edasiulatuva viivise mõistab kohus kostjalt välja seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.
Tsiviilasi nr 2-19-20054
15.Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 337,20 euro ulatuses, millest 245,60 eurot on põhinõue, 66,60 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 25 eurot võlgnevuse sissenõudmiskulud. Menetluskulud
16.TsMS § 163 lg 1 alusel kannavad pooled menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
17.Kohus rahuldab esitatud hagi, hagihinna ulatuses, mis vastab 356,85 eurole. Hageja poolt esitatud hagi hagihinnaks oli 715,57 eurot. Seega rahuldab kohus hagi pooles ulatuses.
18.Kohus on seisukohal, et hageja ja hageja esindaja puhul on tegemist sarnaste hagidega igapäevaselt tegelevate isikutega, kellele on ka käesoleva hagiavalduse osalise rahuldamata jätmise põhjendused eelnevatest menetlustest teada. Samas ei ole hageja jätkuvalt kohtu selgitustega arvestanud ka käesolevas asjas. Seega leiab kohus, et põhjendatud on jätta käesoleva tsiviilasja menetluskulud poolte endi kanda.
19.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus vajalikuks menetluskulude suurust kindlaks määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.