Võlaõigus

2

2-23-116126 esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas M. S. kohtule 03.05.2023. Pärnu Maakohtu 10.05.2023 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 11.05.2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 13.06.2023 hagiavalduse M. M. ’i vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista I AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust tulenev põhivõlg 4643.67 eurot, intress 331.41 eurot, haldustasu 3.60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 275.72 eurot, viivis alates 14.06.2023 kuni põhinõude summas 4643.67 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 12.9% aastas, riigilõiv 595 eurot, õigusabikulud 358 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks I AS ja kostja vahel 15.12.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr. xxxx. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles I AS lepingu 27.12.2022 üles. 27.12.2022 loovutas I AS kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et kostja on laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 1400 eurot ning väljaminekuks 150 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 139.57 eurot, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1110.43 eurot (1400-150139.57). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistrid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostjal ühtegi maksehäiret. Kostja krediidivõimelisust kinnitab mh asjaolu, et kostja täitis lepingust tulenevaid kohustusi 8 kuud. Kostja eestkostja väidab, et M. M. ainuke stabiilne sissetulek on olnud ja on töövõimetuspension, millele lisandub puudetoetus, orienteeruv summa on 540 eurot. Hageja on tõendanud, et eestkostja väide kostja sissetuleku kohta on väär. Kostja saab igakuiselt lisaks töövõimetushüvitisele ja sotsiaaltoetusele ka palka O AS poolt vahemikus 184.10 817.22 eurot. Lisaks teenis kostja tulu xxxx. Hageja hinnangul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja puhul on tegemist vaimuhaige ja otsustusvõimetu isikuga. Eestkoste oli seatud alles 07.02.2023, st enne eestkoste seadmist (mh lepingu sõlmimise ajal 15.12.2021) oli kostja teo- ja õigusvõimeline isik. Eestkoste seadmise määruses on välja toodud, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle ülesanneteks on M. M. esindamine varaliste tehingute sooritamisel (välja arvatud pisitehingud 540 euro ulatuses kuus, mida M. M. võib teostada iseseisvalt ilma eestkostja nõusolekuta) ja M. M. järelevalve tagamine. Asjaolu, et ka

3

2-23-116126 eestkoste seadmisel on kostjale jäetud võimalus sooritada pisitehingud iseseisvalt viitab sellele, et kostja mingil määral on võimeline aru saama oma tegudest ja neid juhtima. Laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline. Hageja on kohtule esitanud VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse. Kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 4999 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1116.56 eurot. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 3882.44 eurot (49991116.56). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.12.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 15.03.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 2499.05 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 1116.56 eurot seega võlgnevuses on 1382.49 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 22. osamaksest 15.10.2023. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1382.49 eurot kohtuotsuse jõustumisest intressimääraga võrdses määras 12,90% aastas. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis intressimääraga võrdses määras 12,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt.

4

2-23-116126 saab arvestada ainukese stabiilse sissetuleku pealt, milleks on töövõimetoetus ja puudetoetus. Kostja diagnoos on xxxx. See tähendab, et tavaolukorras (haiguse ravile alludes) on kostja võimeline aru saama tegudest ja neid juhtima. Haiguse maniakaalses seisundis ta seda võimeline tegema ei ole. Olles haiguse maniakaalses seisundis (mis kostja puhul kestab 2-4 kuud), ei hinda kostja enda teo- või otsustusvõimet adekvaatselt. Veel vähem on maniakaalses seisundis, psühhiliselt haige inimene pädev hindama enda tervise seisundit, otsustusvõimet ja kinnitama seda allkirjaga lepingul vms. II Eelnev menetlus

2-23-116126 4643.67 eurot, intress 331.41 eurot, haldustasu 3.60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 275.72 eurot, viivis alates 14.06.2023 kuni põhinõude summas 4643.67 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 12.9% aastas, riigilõiv 595 eurot, õigusabikulud 358 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks I AS ja kostja vahel 15.12.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr. xxxx. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles I AS lepingu 27.12.2022 üles. 27.12.2022 loovutas I AS kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Kostja tunnistab nõuet tema vastu, kuid toob välja, et kohustuse on võtnud xxxx inimene, kellele on määratud keskmine puue ning määratud puuduv töövõime (mis ei takista, olenevalt inimese tervise seisundist, vahel töötada). Eesti Töötukassa otsus 10.03.2023 nr xxxx. Puuduv töövõime on määratud kuni 27.02.2028. Kõik võetud kohustused ja antud laenud saab arvestada ainukese stabiilse sissetuleku pealt, milleks on töövõimetoetus ja puudetoetus. Kostja hinnangul ei kontrollitud laenu andmisel piisavalt kostja tausta. Harju Maakohtu 07.02.2023 määrusega tsiviilasjas nr xxxx seati M. M. üle eestkoste ja eestkostjaks määrati M. S..

2-23-116126 Kostja tunnistab nõuet tema vastu, kuid on seisukohal, et kostja tausta ei ole laenu andmisel piisavalt kontrollitud. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et kostja on laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 1400 eurot ning väljaminekuks 150 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 139.57 eurot, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1110.43 eurot (1400-150-139.57). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine hageja hinnangul kostjale jõukohane. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistrid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostjal ühtegi maksehäiret. Kostja krediidivõimelisust kinnitab hageja hinnangul mh asjaolu, et kostja täitis lepingust tulenevaid kohustusi 8 kuud. Kohtu praktika kohaselt ei saa kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest ning päringutest maksehäireregistritesse. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kohus selgitab, et lepingu täitmine ei tõenda kostja krediidivõimelisust lepingu sõlmimise hetkel. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.

7

2-23-116126 maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis intressimääraga võrdses määras 12,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Kostja ei ole alates 2022 aasta lõpust täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ning eestkostja on avaldanud, et kostjal puuduvad rahalised vahendid võla tasumiseks. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohtuotsuse koostamise seisuga tuli laenu tasuda 2986.59 eurot (15.01.2022- 15.07.2025), kuna kostja on tasunud 1116.56 eurot, siis on sissenõutavaks muutunud laenu suuruseks (2986.59 - 1116.56) 1870.03 eurot. Tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed on kokku summas 2012.41 eurot (15.08.2025-15.12.2026).

2-23-116126 TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).

9

2-23-116126 menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxxx viitenumbriga 716221597.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

10

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.