Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja poolt esitatud asjaolud ja väited on kokkuvõtlikult järgmised: hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suulises vormis tööleping, mille kohaselt oli kostja üheks tööülesandeks teha hageja klientidele jootebetooni töid, sh Swencn AB objektil perioodil 12.06-19.06.2017 asukohaga xxxxxxxxxxx xx, xxxxx, xxxxxxxxx. Kostja pidi konkreetsel objektil teostama jootebetooni töid, mille käigus tuli varasemalt tehases valmistatud trepi mademed ja trepivalu liitekohad muuta jäigaks.

2-17-19279 raames maininud, et tal oleks puudunud tööde teostamiseks mistahes kvalifikatsioon või ei ta ei oleks saanud piisavat väljaõpet ja/või juhendamist oma tööandjalt, kellelt kostja nõudis saamatajäänud töötasu maksmist. Kostja on ennast pidavalt esitlenud mistahes ehitustööde teostamisel „asjatundjana“ ning seetõttu jätnud jälgimata ka kohapeal tegutsenud tellija esindaja juhised, pidades hooletusest enda teadmisi ja oskusi ülimuslikeks. Puudustega tehtud töö ning ettenäidatud töövõtete kasutamisest keeldumiste tulemusel tekkis kostja ja hageja kliendi Swencn AB vahel konflikt, mille tulemusel hageja klient Swencn AB ütles hagejaga sõlmitud töövõtulepingu üles ja keeldus lepingu alusel maksmisele kuuluvate summade tasumisest, kuna lepingu järgset tööd ei olnud tehtud või need oli tehtud puudustega. Swencn AB oleks pidanud hagejaga sõlmitud kokkuleppe alusel tasuma 31167.55 Rootsi krooni (vastavalt arvele GA 06-02 summa 29 142.55 ja arvele GA 07-01 summa 2025 Rootsi krooni). Swencn AB keeldus eelviidatud arvete tasumisest viidates puudustele. Kostja käitumise tulemusena tekkis hagejale kahju summas 31167.55 Rootsi krooni (SEK), mis on 3217.86 eurot. Kostja tegevus on kõige eeltoodu tõttu kvalifitseeritav raske hooletusena VÕS § 104 lg 4 mõttes ja kostja on rikkunud töölepingu kohustusi süüliselt. Hageja 27.aprillil 2020 esitatud täiendavate seisukohtade kohaselt hageja leiab, et kostja on TsMS § 231 lg 2 alusel omaks võtnud, et on teostanud puudustega töö. Kostja käis koos hagejaga tööde tegemiseks vajalikku betoonisegu poes valimas ning kuna hageja esindajal betoonitöödega isiklikult kogemust ei ole, andis kostja hageja esindajale soovitusi ja nõu betooni valimisel. Seega oli kostjal töö tegemiseks vajaliku materjali mõjutamisel võimalus ning hageja esindajaga koos poodi minemisel ka tahtlus. Kostja valis tööde teostamiseks ise vajaliku betoonisegu välja, tööobjektile tarnis selle hageja. Kostja saab vastutada tööde tegemiseks vale materjali kasutamise eest. Hageja koostööpartneri esindaja X.X.andis tööde parandamiseks täiendava tähtaja ning kostja soovis tungivalt ise tööd parandama minna. Kostja ei leppinud asjaoluga, et tellija esindajale tema tehtud töö rahuldav ei olnud ning hageja nõusolekul sai ühe nädala täiendava tähtajana töö parandamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks. Kostja käis objektil tööd parandamas ning töö parandamise käigus käitus ebaviisakalt tellija esindaja X.X.. Kostja käitumisest tulenevalt lõpetas tellija hagejaga koostöö ka tulevaste objektide suhtes. Seega on kostja rikkunud ka TLS § 15 lg 2 p-st 9 tulenevat kohustust. Kostja ei lasknud ennast instrueerida ja väitis, et tema on spetsialist ning teab täpselt, mida teeb. Seega on kostja kahju tekitamises vastutav nii tööks vajalike materjalide valimise kui ka töötegemise võtete osas. Asjaolu, et kostja tööülesannete hulka kuulus muuhulgas ka betoonitööde teostamine on kostja ise välja öelnud tsiviilasja 2-1719279 menetlemise käigus vande all. Pooled leppisid tööülesannete täitmisel iga nädala jooksul järgneva nädala tööd kokku. Hageja esindaja pakkus kostjale tööd, kostja kas nõustus või lükkas pakkumise tagasi. Seega iga konkreetset tööd vastu võttes kinnitas kostja, et on nõus konkreetseid töid tegema ja saab nendega hästi hakkama. Kahju seisneb kostja poolt tehtud töö ümber tegemise hinnas. Kostja poolt tehtud puudustega töö läks hagejale maksma 43587 Rootsi krooni, selle kohta esitas töö tellija hagejale arve (millest esimene summa on trepi parandustööd ning teine summa krohvitud seinte puhastamine). Töö eest oleks tellija hagejale maksnud 31167.55 Rootsi krooni, seega läks töö parandamine hagejale maksma isegi rohkem, kui töö eest tasu saadud oleks. Puudustega töö parandamise arve tasaarveldati tellija poolt tasumata arvetega, seega sellest maksekorraldust lisada ei saa. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja 31597.92 Rootsi krooni, millest põhinõue on 31167.55 Rootsi krooni ja viivis 430.37 Rootsi krooni ja välja mõista kostjalt alates 25.08.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni hageja kasuks viivis kindla summana arvestatuna ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt, s.o 31167.55 Rootsi kroonilt aastas ning välja mõista kostjalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude 31167.55 Rootsi krooni täitmiseni hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt, s.o 31167.55 Rootsi krooni aastas.

Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena 4186 eurot, mille koosseisus on: riigilõiv 335 eurot ja õigusabikulud 3851 eurot. Kostja põhjendused Kostja leiab, et hagi on tõendamata ning põhjendamata järgnevatel põhjendustel. Poolte vahel puudub vaidlus töösuhte olemasolu osas. Küll aga on pooled eriarvamusel tööülesannete sisus, võimalikus kahjus ning selle ulatuse tõlgendamisel ning kostja vastutuses. Hageja väidab, et kostja üheks tööülesandeks oli teha hageja klientidele jootebetooni töid, sh. Swencn AB objektil perioodil 12.06-19.06.2017.a. Asjaolu, et kostja tööülesannete hulka kuulus muuhulgas jootebetooni tööde teostamine on hageja poolt tõendamata. Hagiavalduse terviktekstis on hageja esitanud viite varasemale tsiviilasjale nr 217-19279, mille raames kostja võttis vande all omaks järgmised hageja alluvuses tehtud tööülesanded: ventilatsioonikapid, betooni valamine, trepi tõstmiskohtade valamine, uksepiirete paigaldamine ja üldehitustööd. Viidatud tsiviilasja nr 2-17-19279 eesmärk oli töösuhte tuvastamine ning saamata jäänud tasude lahendamine mitte tööülesannete sisusse süüvimine. Kostja nimetas üksnes tööülesanded, mida ta hageja alluvuses tegi. Teiseks, kuigi kostja vande all esitatud tööülesandeid kostja alluvuses täitis, ei olnud betoonitööd kostja igapäeva töö osaks. On oluline eristada tööülesandeid, millistes pooled töösuhte alguses kokku leppisid tööülesannetest, mida kostja tegelikult hageja alluvuses vajaduspõhiselt täitis. Betoonisegu materjali ei valinud välja ega tarninud tööobjektile kostja, vaid hageja. Kostja teostas töid üksnes hageja poolt ette antud betooniseguga. Kostjal puudus selle asjaolu mõjutamise võimalus ja veel vähem tahtlus või omad huvid. Ebaõnnestunud materjali valik ning sel põhjusel ebaõnnestunud töö on seega üksnes hageja riisiko. Kostja hinnangul on betoonisegu valikul töö õnnestumise seisukohast kandev roll, mistõttu tuleb võimalik kahjuhüvitis jätta hageja kanda. See polnud kostjast sõltuv asjaolu ja sellega on välistatud kahju tekkimise põhjuslik seos kostjaga. Hageja väited, et kostja esitles end hagejale mistahes ehitustööde teostamisel „asjatundjana“ on hageja poolt tõendamata ning paljasõnalised. Kostja on kogenud spetsialist siseehituse mitte üldehituse vallas. Betoonitöö on olemuselt üldehituslik. Vajaliku kvalifikatsiooni ja kogemuse puudumisest teavitas kostja hagejat tööülesande saamisel. Sellest hoolimata suunas hageja tööülesande täitmise kostjale. Kõigil päevadel viibis tööde teostamise juures hageja esindaja X.X: ning paaril päeval käis tööobjektil ka Swencn AB projektijuht X.X:. Kumbki nimetatud isikutest ei esitanud kostjale pretensioone ega andnud instruktsioone töö teostamiseks teistsuguselt. Seega teostas kostja töid oma parima oskuse juures ning hageja vaikival heakskiidul. Eelpool toodust kantuna on hageja sisuliselt rikkunud TLS § 28 lg 2 p 1 sätestatud tööandja kohustust, mis väljendub selgete ja õigeaegsete korralduste andmise. Hageja esindaja oleks saanud kostjat keelata, kuid keeldusid betoonitöö teostamise käigus hagejalt temale ei tulnud. Kostja osundas hagejale, et betoonisegu valamise järgselt ei tohiks treppidel mõnda aega liikuda kuna see võib panna betooni jooksma (valguma). Sellele vaatamata käisid objektil muud töötajad mööda samu treppe. Lõppkokkuvõttes jäi kostjal töö lõpetamata, mistõttu ei saa tehtud tööd vaadelda kui lõpptulemust. Arvestades, et nii hageja esindaja kui projektijuht viibisid tööobjektil oli neil võimalik kostja oskamatust märgata ning rakendada kahju ennetamiseks vajalikke meetmeid. Hageja on kostjalt nõutava kahju võrdsustanud töö eest saamata jäänud tasuga, kuid kahju tekkimise ning kahju suuruse kohta hageja kohtule tõendeid esitanud ei ole. Kostja on seisukohal, et võimaliku ebakvaliteetse töö riski ning sellest tulenev äririski on hageja võtnud endale teadlikult. Kuivõrd kostja teavitas hagejat tööde teostamise eel vajaliku oskuse ja kogemuse puudumisest, ei ole kostjapoolne võimalik kahju tekitatud tahtlikult. Seega on igal juhul välistatud kostja vastutus TLS § 74 lg 1 tähenduses.

Hageja ei ole esitanud veenvaid tõendeid kahju tekkimise ning suuruse kohta. Juhul kui kohus leiab, et kostja poolt tekitatud kahju ning selle suurus on siiski leidnud tõendamist tuleb kooskõlas lahendi nr 3-2-1-56-17 p-ga 30.3 kahjuhüvitise määramisel arvestada ka sellega, et hageja ei kontrollinud kostja piisavate oskuste olemasolu tööks või ei taganud piisavat väljaõpet. Kuigi kostja informeeris hagejat oskuste puudumisest, ei võimaldanud hageja tööks vajalikku ning piisavat väljaõpet. Hageja nõude formaalsed eeldused on täielikult ja eranditult kõik täitmata ja ta pole neid menetluses tõendanud. Eelpool toodust tulenevalt on kostja hinnangul võimalik kahju teke hagejale tõendamata, mistõttu puudub alus kahjunõude rahuldamiseks. Kostja palub jätta hagiavaldus tervikuna rahuldamata. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja palunud välja mõista hagejalt menetluskuludena õigusabikulud 1686 eurot. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas asjas oli menetlus oli peatatud Tartu Maakohtu 13. veebruar 2018 kohtumäärusega, mille kohaselt kohus peatas käesolevas tsiviilasjas menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-17-19279 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Tsiviilasjas nr 2-17-19279 tuvastati, et poolte vahel oli tegemist töölepinguga. Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-126-14, p 14): töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt Riigikohtu 25. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 13); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt Riigikohtu 25. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-151-15, p 15). Hagejal tuli eelnimetatud eeldused tõendada. Pooled ei vaidle käesoleval ajal asjaolude üle, et poolte vahel oli sõlmitud suuline tööleping ning et kostja vaidlusalusega trepiga töötas ja sellel objektil viibis. Vaidlusalune trepp oli tehases toodetud ja kostja ülesandeks oli trepi liitekohad muuta jäigaks. Töölepingu seaduse (TLS) § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. TLS § 74 lg 2 kohaselt kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid,

süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Käesolevas menetluses hageja leiab, et poolte vahel oli töölepinguline suhe, kostja oli töötaja ning tema kohustuseks oli teostada betoonitöid, mida ta tegi mittenõuetekohaselt. Kostja läks objektil hageja lepingupartneritega väidetavalt tülli ja betoonitöid nõuetele vastavalt ära ei teinud, selle tulemusel tekkis hagejal kahju ja seda kahju töölepingust tulenevalt hageja nõuab koos lisanduvate viivistega. Kostja leiab, et tema tööülesanneteks ei olnud betoonitööde teostamine. Kostja tegi tööd, mille jaoks tal ei olnud kvalifikatsiooni. Kostja hinnangul ei olnud tekitatud kahjusid, sest poolte vahel ei ole kirjalikku töölepingut selles tähenduses, et tööülesanneteks ei olnud betoonitööd. Kuni tööd kestsid, ei toonud keegi esile puuduseid, ei tellija esindaja, ega ka tööandja esindaja ehk hageja. Erinevalt hagejast leiab kohus, et kostja ei ole omaks võtnud, et ta on teostanud puudustega töö. Kostja täitis hageja korraldust töö katkestada (peatöövõtja ei olnud arveid tasunud) (tl 45). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust. Poolte vahel oli suulises vormis sõlmitud tööleping. Pooled on erinevatel seisukohtadel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on väidetavas rikkumises süüdi, st kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu. Hageja pidi tööandjana ise kontrollima kostja kvalifikatsiooni ja betoonitöö kogemuse piisavust. Seda hageja ei teinud. Seega oli kahju rikkumise võimaliku tagajärjena lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. TLS § 75 lg 1 kohaselt varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 1) see on sõlmitud kirjalikult; 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suulises vormis tööleping ja asjaoludest ei nähtu, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe. Seega saab hageja nõue tugineda kostja vastu kahju hüvitamise sätetele. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kohustuse rikkumiseks on töösuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine (võlaõigusseadus § 100). Töölepingulistes suhetes kehtib süülise vastutuse põhimõte, s.t töötaja vastutab oma

kohustuste rikkumise eest juhul, kui ta on kohustusi rikkunud süüliselt. Süü puudumisel ei saa tööandja töötaja vastu VÕS § 101 lg 1 tulenevaid õiguskaitsevahendeid kasutada. Kuivõrd poolte vahel ei olnud sõlmitud TLS § 75 kohaselt süüst sõltumatu varalise vastutuse kokkulepet, on hageja see, kes pidi tõendama põhjusliku seose olemasolu kostja töökohustuse rikkumise ja saabunud kahjuliku tagajärje vahel. Hageja pidi tõendama kostja süüd ja sellega seonduvalt VÕS § 115 ja § 127 kahju tekkimise, selle suuruse, põhjusliku seose ja tagajärje. Hageja ei ole eelnimetatut ja oma väidete aluseks olevate asjaolude olemasolu tõendanud. Hoolimata sellest, et poolte vahel kirjalikku töölepingut sõlmitud ei olnud, ei ole hageja esitanud ka ametijuhendit või muud samasisulist tõendit töötaja juhendamise kohta. Hageja poolt on ümber lükkamata kostja väide, et peatöövõtja ega hageja esindaja ei esitanud kostjale pretensioone ega andnud instruktsioone töö teostamiseks teistsuguselt. TLS § 16 lg 1 järgse vajaliku hoolsuse mittejärgimist ei ole hageja tõendanud. Hageja poolt on tõendamata tema poolt esitatud asjaolud, mille kohaselt kostja keeldus objektil täitmast temale antud ülesandeid ja juhiseid ning kostja keeldus kasutamast talle ettenäidatud töövõtteid. Hageja poolt esitatud asjaolu, mille kohaselt tsiviilasja nr 2-17-19279 raames kostja ei maininud, et tal oleks puudunud tööde teostamiseks mistahes kvalifikatsioon või ei ta ei oleks saanud piisavat väljaõpet ja/või juhendamist oma tööandjalt, ei ole käesolevas tsiviilasjas kostja positsiooni nõrgendav, sest kostja väljaõpet ja juhendamist peab tõendama hageja. Hageja poolt esitatud tõendamata väited ei ole hagi rahuldamist kaasa toovad. Eelnevast saab järeldada, et hageja ei ole tõendanud töötaja vastutusel põhinevat süüd. Hageja poolt esitatud arved nr GA 06-02 ja GA 07-01 (tl 25-26) ja fotod (19-24) ning kiri koos fotodega (tl 27-29 pöördel) ei tõenda kostja süüd ega hagis märgitud muid faktiväiteid. Arvetest ei ole järeldatav hageja poolt hagis nimetatud väidete tõepärasus, et just kostja tegi praaktööd. Arvete esitamine peatöövõtja poolt hagejale ei tähenda, et kostja peaks töösuhte osalisena nende arvete ulatuses kahju hüvitama. Fotodelt ei ole aru saada, kas fotod on tehtud vaidlusalusel objektil, trepil. Kohus nõustub kostja seisukohtadega, mille kohaselt hageja ei ole tõendanud, et jootebetooni tööd olid kostjaga sõlmitud töölepingu osaks. Hageja ei ole kahju tekkimist ja kahju suurust tõendanud. Kostja täitis tööülesandeid oma parimate teadmiste ja oskuste pinnalt ning hageja vaikival nõusolekul. Hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud ega kostja süüd ja kostja vastutust saadud kahju suurusega piisavalt seostanud. Kohus nõustub kostja esindaja väidetega, mille kohaselt betoonisegu materjali ei valinud välja ega tarninud tööobjektile kostja (mis samuti ei olnud kostja kohustus), vaid hageja, sest hageja ei ole vastupidist tõendanud, arvestades asjaolu, et tegemist oli töösuhtega. Kostja teostas töid hageja poolt ette antud betooniseguga. Ebaõnnestunud materjali valik ei ole kostjale kui töötajale etteheidetav. Kohtu määratud kirjalikus menetluses tõendite esitamise tähtaja jooksul on hageja täiendavate tõenditena esitanud arve, mille esitas töö tellija hagejale (tl 133) ja asjatundja (eriteadmistega isiku) Siim Oja arvamuse (tl 134). Ka sellest arvest ei ole järeldatav hageja poolt hagis nimetatud väidete tõepärasus, et just kostja tegi praaktööd. Siim Oja poolt avaldatu ei ole ette heidetav konkreetselt kostjale kui töötajale olukorras, kus hageja ei kontrollinud kostja piisavate oskuste olemasolu tööks või ei taganud talle piisavat väljaõpet. Seega Siim Oja poolt avaldatust ei nähtu, millist töövõtet konkreetselt on kostja kui töötaja ebaõigesti kasutanud ja et vale töövõtte tulemusena on tekkinud minetused. Seega Siim Oja poolt avaldatu ei tõenda kostja süülist vastutust ega too kaasa hagi rahuldamist.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Arvestades asja keerukuse astet on põhjendatud hageja esindaja õigusabi tunni hind 115 eurot tund ilma käibemaksuta (138 eurot koos käibemaksuga). Õigusdokumentide koostamisega seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: hagiavalduse koostamine 4 tundi, so 552 eurot; 09.01.2018 X.X.i hagi vastusega tutvumine 0,5 tundi, so 69 eurot; 30.01.2018 - Tartu Maakohtule kliendi 30.01.2018 seisukohtade koostamine, dokumendi lõplik redigeerimine 1,5 tundi, so 207 eurot; 15.11.2019 - kostja 11.11.2019 seisukohtade analüüs, Tartu Maakohtule kliendi 15.11.2019 arvamuse ja taotluste koostamine 2 tundi, so 276 eurot; 28.11.2019 - Tartu Maakohtule kliendi hagi tervikteksti koostamine 2 tundi, so 276 eurot. Kokku: 1380 eurot. Kohtuistungitest osavõtuga seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: 18.11.2019 istungiks ettevalmistamine 0,5 h ja kohtuistung 1,5 tundi, so 276 eurot. Riigilõiv 335 eurot. Lepingulise esindaja sõidukulud kulud kokku on 19,33 eurot. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulud kokku on 2010,33 eurot. Arvestades asja keerukuse astet on põhjendatud kostja esindaja õigusabi tunni hind 138 eurot (koos käibemaksuga). Õigusdokumentide koostamisega seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: Hagiavaldusele vastuse koostamine 1,5 tundi, so 207 eurot; hagi tervikteksti analüüs, vastuse koostamine kohtule, õiguspraktika analüüs, istungiprotokolli läbivaatamine, 05.12.2019 3,5 h, so 483 eurot; taotluse esitamine 18.03.2020 0,5 h, so 69 eurot, kirjalik kohtukõne 1 h so 138 eurot. Kokku: 897 eurot. Kohtuistungitest osavõtuga seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: 18.11.2019 istungiks ettevalmistamine 0,5 h ja kohtuistung 1,5 tundi, so 276 eurot. Kostja lepingulise esindaja sõidukulud kulud kokku on 85,20 eurot.

Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulud kokku on 1258,20 eurot. Kohus leiab, et kostja kasuks tuleb menetluskulude hüvituseks hagejalt välja mõista 1258,20 eurot (koos käibemaksuga) ja menetluskuludelt (1258,20 eurot) viivis VÕS § 113 sätestatud määras menetluskulude lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.