Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Määrata ajutise halduri tasu summas 495 (nelisada üheksakümmend viis) eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot, kokku 594 eurot.

Määrus saata võlgnikule ja ajutisele haldurile. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Määruse peale võib võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) Tartu maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruse peale ajutise halduri tasu hüvitamise osas võib ka ajutine haldur esitada määruskaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgnik OÜ Kallas Agro esitas 28.02.2020. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku esitatud andmetest nähtub, et tema võlakohustused (tasumata arved) võlausaldajate ees on vähemalt summas 72 000 eurot. Võlgniku põhitegevusalal (teravilja- ja kaunviljakasvatus ning õlitaimeseemnete kasvatus) saak ikaldus kahel aastal järjest (2016, 2017), prognoositud müügitulu jäi saamata. Aastal 2017 jäi Kallas Agro OÜ ilma maheettevõtte tunnustusest ja PRIA toetustest. Kuna Kallas Agro OÜ tundis, et sellekohane otsus ei olnud tema suhtes õiglane, algatas ta halduskohtumenetluse. Kohtumenetlus lõppes 22.10.2019 Riigikohtu otsusega ja kehtima jäi Kallas Agro OÜ suhtes negatiivne otsus. Võlgnik märgib, et ettevõttel vara puudub. Kallas Agro OÜ tegevus on katkenud. Kallas Agro OÜ ei suuda täita võlausaldajate nõudeid vara puudumise tõttu. Võlgnik kirjeldab oma halva majandusliku olukorra põhjusi ja leiab, et ta on maksejõuetu. Võlgniku palub pankroti väljakuulutamist. Kohus määrusega 20.03.2020 algatas võlgniku Kallas Agro OÜ pankrotimenetluse, nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur Karin Antsov esitas 31.03.2020 aruande. Aruande kohaselt on võlgniku Kallas Agro OÜ tegevusalaks on muud maismaaveondust teenindavad tegevusalad, samuti teravilja- ja kaunviljakasvatus, õlitaimeseemnete kasvatus. Kallas Agro OÜ varadena on arvel on liiklusregistris arvel sõiduk ratastraktor New Holland Ford 8340, 2997, millele on seatud käsutamise keelumärge Maksu- ja Tolliameti poolt. Juhatuse liikme selgituste kohaselt on ratastraktor võõrandatud umbes viis aastat tagasi. Omanikuvahetus nähtub ka Maanteeameti andmetest. Muu varana on olemas nõue omaniku vastu 2500 eurot, antud laenud 1200 eurot, mis ajutise halduri hinnangul on ebatõenäoliselt laekuv, ettemakseid tarnijatele on tehtud summas 1068 eurot. Kokku käibevarasid 5965,72 euro väärtuses. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul vara, mida pankrotimenetluses realiseerida ja mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid.

Kallas Agro OÜ kohustused on kokku summas 195 772,16 eurot, millest võlgnevus AS Eksar Transoil ees 32 024,84 eurot, võlad muudele tarnijatele 72 884,47 eurot, maksuvõlg 8689,14 eurot , lisandub arvestuslik intress 2867,83 eurot, laenukohustus Üxxx Pxxxxxxx ees 10086,37 eurot, võlgnevus PIRA ees 84 927,82 eurot ja muid kohustusi väiksemates summades. On algatatud mitmed täitemenetlused. Ajutise halduri hinnang võlgniku maksevõimele ja tervendamise väljavaated. Ettevõtte aktiivne majandustegevus on lõppenud aastaid tagasi. Majandusaasta 2018 müügitulu on olnud 2600 eurot ja aastal 11500 eurot. Ettevõttel vara olemasolu ajutine haldur ei tuvastanud. Sellises olukorras puuduvad võimalused äriühingu tegevuse jätkamiseks. Olemasolevate kohustuste likvideerimine majandustegevuse käigus on vähetõenäoline. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud aastail 2016-2017, mil saak ikaldus ja prognoositud müügitulu jäi laekumata. Alates 2017 sügisest on toimunud haldurkohtumenetlus, kus võlgnik vaidlustas maheettevõtte tunnustustest ilmajäämise. Praeguseks on PRIA otsus jäänud jõusse Riigikohtu lahendiga. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega juhtorgani liikme muu süüline tegevus. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole tuvastatud. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul vara, mille arvelt katta ajutise pankrotihalduri tasu ja kulu ja pankrotimenetluse kulu, mistõttu haldur tegi ettepaneku kohtu deposiidikontole makse tegemiseks tähtaja määramiseks PankrS § 30 korras. Kohus pidas kohtuistungi 01.04.2020. Võlgniku seaduslik esindaja Mxxxxs Pxxxxxx nõustus ajutise halduri aruandes esitatuga. Majandustegevust ei ole võlgnikettevõttel kaks aastat olnud. Pankrotiavalduse esitamisega viivitas, kuna ootas, et kohtulahend PRIA otsuse vaidlustamiseks tuleb võlgnikule positiivne. Võlgnevus PRIA ees ongi suurim. Töötajaid äriühingus ei olnud. Kasutati rendimaad. Ajutine pankrotihaldur jäi aruandes avaldatud seisukohtade juurde. Saneerimisvõimalust ei näe, võlgnevused on suured ja tegevuse jätkamiseks vara puudub. Pankroti väljakuulutamiseks on vajalik deposiidimakse tegemine. Kohus määras kohtu deposiidikontole makse tegemise pankrotimenetluse kulude katteks (avaldatud AT-s 01.04.2020). Makseid ei tehtud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et esineb alus Kallas Agro OÜ pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on raamatupidamise andmetel vara 5965,72 euro ulatuses, kuid realiseeritav vara, mille arvel rahuldada pankrotimenetluses nõudeid, puudub. Kohustusi ja võlgasid 195 772,16 euro väärtuses, mis tähendab, et võlgniku vara ületab tema võlgade summa 32- kordselt ja seetõttu on tegemist PankrS § 1 lg.3 olukorraga. Võlgnikul puudub majandustegevus aastaid, puudub materiaalne baas selle taastamiseks. Seetõttu ei ole võlgniku maksevõimetuse seisund tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel pankrotimenetlust finantseerida, tuli rakendada PankrS § 30 sätteid kohtu deposiidikontole pankrotimenetluse finantseerimiseks rahaliste vahendite maksmiseks. Pankrotimenetluse kulude katteks makseid ei tehtud. Äriühingul puudub vara tulevase pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad ei ole valmis pankrotimenetlust rahastama. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

PankrS § 29 lg.3 järgi kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1... sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti määratud summa. Käesoleval ajal puudub võlgnikul ka majandustegevus ja materiaalne baas, millel saaks põhineda majandustegevuse jätkamine. Seetõttu puudub äriühingul tegutsemise ja võlgade maksmise perspektiiv. Tegemist on pankrotiolukorraga PankrS § 1 lg.2, lg.3 tähenduses. Maksejõuetus on välja kujunenud hiljemalt 2017.aastal kui juba teist aastat järjest saak ikaldus ja jäi saamata müügitulu. Ajutise pankrotihalduri aruandes on asutud seisukohale, et äriühingu maksejõuetusega seoses ei ole toime pandud süülisi tegusid, seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 tähenduses. Prognoosides pankrotimenetluse käiku ja mahtu, tuleb tõdeda, et eesseisva pankrotimenetluse kulud ületaksid potentsiaalselt võimalikud laekumised. See tähendab, et läbiviidava pankrotimenetluse tulem võlausaldajate jaoks ei täidaks Pankrotiseaduse eesmärke. PankrS § 2 sätestab: pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras... Lisaks sellele puudub võlausaldajatel huvi pankrotimenetluse pidamise vastu, kuna keegi ei ole teinud makseid kohtu deposiidikontole vältimaks pankrotimenetluse raugemist. Võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud on võimalik katta osaniku vastu esitatava nõude arvel (eelduslikult ÄS § 1401 lg.2 nõue). Käesolevas asjas ei ole pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele makseid tehtud, mistõttu puudub PankrS § 29 lg.3 märgitud võimalus menetluse lõpetamata jätmiseks. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 4 alusel avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 29 lg.5 sätestab: Kui menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg.8 näeb ette, et ajutisel halduril tuleb võlgnikettevõte likvideerida kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Võlgniku dokumente määrab kohus hoidma juhatuse liikme Mxxxxx Pxxxxxxx. Menetluskulude jaotus Ajutine haldur esitas kohtule taotluse temale tasu määramiseks kokku summas 594 eurot, millest tasu 495 eurot ja käibemaks 99 eurot. Pankrotihalduril on kulunud 5,5 töötundi (järelepärimised, informatsiooni läbitöötamine, võlgnikuga suhtlemine, ajutise halduri aruande koostamine, komplekteerimine). Rakendatud tunnitasu 90 eurot tund. Pankrotihalduri kulud 13,27 eurot, büroo töökoha kasutamine (0,25 tundi 20 eurot tund) 5 eurot, koopiad, arvutiväljatrükid 6,60 eurot, äriregistri väljavõte, lisandub käibemaks 2,65 eurot, kokku 15,92 eurot. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse sama seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 näeb ette, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur taotleb tasu kandmist tema büroo arvele. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete teadaolevat mahtu selles konkreetses menetluses, on ajutise halduri ajakulu põhjendatud. Ajutise pankrotihalduri tegevustele kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud 5,5 tundi, mille eest tasu 5,5x 90= 495 eurot, koos käibemaksuga 594 eurot. Rakendatud tunnitasu 90 eurot peab kohus põhjendatuks. Ajutise pankrotihalduri kulusid summas 13,27 eurot+ käibemaks 2,65 eurot peab kohus põhjendatuks. PankrS § 23 lg.4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine pankrotihalduri tasu ja kulud jäävad PankrS § 150 lg.4 alusel võlgniku kanda, selle katteks saab kasutada ÄS § 1401 lg.2 alusel nõutavat raha. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud väljamakse tegemist tema büroole, mis on PankrS § 23 lg.6 kohaselt lubatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.